Tulemused on kantud kahte tabelisse,mis on arusaadavad. Esimeses tabelis on õdede demograafilised andmed. Teises tabelis on õdede vaataed patsientide kohta. Kas on kirjeldatud uurimuse probleeme, mis võivad tulemusi mõjutada? Sellel uuringul on nii tugevusi,kui ka piiranguid. Huvitav, et osalejad ei tuvastanud ühtegi õega seotud takistust, kuigi mõned teadlased, kes väljendasid patsientide arusaama osalemisest, on tuvastanud õdedega seotud küsimusi (Larsson et al., 2011a, Aasen jt, 2012b, Nyg # ardh jt, 2012). Teisest küljest on haiglas meditsiiniõdedel vaja tegutseda patsiendikesksel viisil, mis võis järeldusi mõjutada. Tulemused ei ole mõeldud üldistamiseks, vaid pigem kontseptuaalseks mõistmiseks; Seaduse ja valimi tihedad kirjeldused, mis tugevdavad meie uuringut, võimaldavad lugejal hinnata leiutuste kohaldatavust nende enda seadetele ja praktikale. Kui hästi uurija on tulemusi tõlgendanud?
Keele alavääristamine võõraste poolt; rahvuslik alaväärsus. Kõikidel keeltel on piiramatu semantiline produktiivsus. Dialektid olevat "mittestandarse" grammatika ja hääldusega. See on vale, sest siis peaksid ju kõik keeled olema sellised versioonid varasemast keelest. Max Weinreich: "Keel on murre armee ja laevastikuga" (ehk keeleteaduslikult pole keelel ja murdel vahet, vahe on poliitiline). Kirjakeele loojad: * Adamantion Korais - kreeka * Ivar A. Aasen - norra * Vuk Karadzitsh - serbia Keel on oluline grupiidentiteedi sümbol (üks peamisi mittestandardsete keelte või dialektide säilimise tagajaid. Kuigi nad võivad väärtustada ka kirjakeelt, teevad nad selget vahet. Keele muutumine: * väidetakse, et 1000 aastaga vahetub keele sõnavarast 14% * prognoos 100 a pärast 1/10 praegusest 6000'st. Pidzin - lihtsustatud keeled, kus tekib ajutine vajadus ühise keele järele (Kariibimere piikonnas) Üldjuhul suulisel käibel
3) Rahvuslik taasärkamine uus Norra riigis uniooni raames kaks koolkonda: I Konservativne: poliitiliselt rootsisõbralik ja kultuuriliselt taanisõbralik II Liberaalne-radikaalne (,,vasakpoolne", ,,iseseisvuslased"): kaks norra rahvust: paikne talurahvas /taani sisserändajates ametnikud ja kodanlus ,,Ehtsa" norrakirjakeele küsimus Kas norrapärastada bokmal või konstrueerida uus keel, mis põhineks norra dialektide kokkusulamisele? 1840-50. aastatel Ivar Aasen pani aluse uuele kirjakeelele landsmal = nynorska (maakeel, uusnorra) ,,Keelesõda" vana ja uue kirjakeele toetajate vahel. Bürokraadid, akadeemilised eliitgrupid / kultuurrahvuslased ja poliitilised radikaalid (venstre). 1885 uus kirjakeel sai võrdse staatuse. 1892 omavalitsused saavad ise valida keelte vahel. Norra kirjanduse klassikud on valdavalt kirjutanud taanipärases kirjakeeles (vt H. Ibsen). 20.sajandil kahe keele lähendumine aga mitte kokkusulamine
annaabi.ee 
