Pakutakse õlu ja veini ning viisakusest võtan loomulikult vastu. Sööme ja jooma seal rahulikult ning siis liiguvad kõik omas suunas edasi. Mina sean oma sammud jälle sadama poole. Kapten on selle aja peale juba kauba maha laadinud ning ootab mind. Arutleme veidikene, kus seda kaupa kõige parem maha müüa oleks ning selgub, et lähedal on praegu suhteliselt atraktiivne kauplemiskoht. Saadan siis oma selle asja uurima ning natukese aja pärast tuleb poiss tagasi rõõmustava uudisega. Leidis meile kauplemiskoha ning kauba saaks seal kohe maha müüa. Liigume siis kaubaga sinna ning saame oma väikesest kaubakogusest suhteliselt kiiresti lahti. Kui kaup müüdud on arutleme, mida edasi teha. Kuna kõik kaup sai nii kiiresti müüdud, siis otsustasime juba täna koju tagasi sõitma hakata. Aga taevasse vaadates märkame, et juba hakkan pimenema ning otsustame asja homse peale lükata. Lähen võtan siis veel ühe kerge eine ning suundun tagasi võõrastemajja.
väike, kuidas ta mõnikord kodus üksi on ja mängib erinevaid mänge ning kuidas ta tädi Maali juures aega veedab.See raamat annab lisaks Stalini-ajale ettekujutuse veel ühest ajast -- sellest, mida raamatus nimetatakse kas Eesti ajaks, Pätsu ajaks või ,,ajaks enne seda, kui venelased sisse tulid". Sest väikese Leelo ümber on inimesed, kes on kõik sellest ajast pärit. Elab veel lootus ja elavad mälestused. Teos lõpeb väga kurva uudisega : veetes lõbusalt aega staadionil , saab Leelo isa halva uudise Helmes saab koju tulla alles 30 aasta pärast... Stiilinäide Küll oli mõnus jälle kodus olla! Sirka jooksis meile rõõmsalt vastu ega mõelnudki vanaaegse koera kombel lasta oma südamel õnnest lõhkeda. Kõik oli nii nagu ikka võib-olla ehk natuke tolmusem kui enne ja toad olid justkui veelgi külmemad kui varem , aga eks vanaisa-vanaema juures olnud ka kangesti
Teos võtab aset 20. sajandil Eestis, kui tuli võidelda enda vabaduse eest. Filmi keskmes on koolipoisid, kes kuuldes, et teiste koolide õpilased lähevad ka sõtta liituvad samuti sõjaga. Kokku moodustatakse 8 liikmeline rühm, kelle pealikuks saab Käsper. Film algab lipuvahetamise stseeniga, kus Ants, Enn, Käsper ja Käämer vahetavad ära Tartu Raekoja platsil lehviva lipu Eesti lipuga. Peale lipu heiskamist on stseen, kus Käsper tuleb uudisega, et Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased lähevad sõtta. Kuuldes uudistest hakatakse moodustama rühma. Kõige esimesena liitub Käsper, kes on enesekindel vabariiklane ja on seda kuni sõja lõpuni. Teisena liitub Martinson, siis Miljan, Mugur, Konsap, lõpuks veendakse ka patsifist Kohlapuu rühmaga liituma. Rühmaga liitumise vastu on Käämer ja algselt ka Ants. Ants on olnud Käämeri sõber ja pinginaaber, kes ei soovi sõda, kuid soovib Eesti vabariiki. Nii ka
muudeti seadust, anti õigus EU liikmelikusest vastuvõtmisega. Riigikogu küsib Riigikohtult, kas eesti pank eurole üleminekule säilitab Eesti Krooni ja kas pangal jääb alles raha emmiteerimis küsimus. 6. pool-akadeemiline, (praktiline küsimus, Põhiseaduse ekspertiisi arvamus, õigusteadlaste arvamus- toodud välja Riigikogu otsus), õiguskirjandus 7. akadeemiline (kõrgema kohtu otsus), kohtuotsus 8. mitte-akadeemiline, tegemist on uudisega 9. mitte-akadeemiline, pressiteade Ülesanne 1.2 Link 1 Akadeemiline, teadusartikkel (võime ja peame viitama lõputöös) http://www.pohiseadus.ee/ Link 2 (Välislepingute andmebaas samuti Justiitsministeeriumi koduleht), pool-akadeemiline http://vm.ee/et/tegevused-eesmargid/valislepingud Link 3 Akadeemiline https://www.riigiteataja.ee/akt/125112016003 ELÜPS Link 4 Mitte-akadeemiline https://et.wikipedia.org/wiki/Pacta_sunt_servanda Link 5 Pool-akadeemiline http://www.just
poleks teadnud, tema kollektsioon oli Tokio-nimelise butiigi favoriidiks ning kõiksuguseid pakkumisi tuli sõna otseses mõttes ustest ja akendest. Ometi ei niitnud üleöö saabunud edu naist jalust ning Stella jäi oma tulevikku ja ametit puudutavates otsustes väga ratsionaalseks. Ja täna võib öelda, et see on ennast kuhjaga tasunud. Kahe aasta pärast - 1997. aastal - nimetati kõigest 25aastane Stella Chloè moemaja peadisaineriks. Kuid toreda uudisega koos hakkasid levima ka jutud, et noore naise määramine sellele auväärsele kohale oli vaid meedia- ja müügitrikk – viis, kuidas suruda Chloè nimi esilehtedele ning suurendada läbimüüki. Uut olukorda kritiseeris ka Stella eelkäija Karl Lagerfeld, kes kommenteeris Chloè valikut järgmiselt: "Chloè oleks pidanud võtma suure nime. Nad võtsidki, kuid muusikas, mitte moekunstis. Loodame, et ta (Stella) on sama andekas kui ta isa."
Kui nad aga hiljem kokku said oli Stenil põrutav uudis Reeni oli surnud. Ta oli leitud oma rõdu alt põõsastest ning keha ebaloomuliku asendi järgi arvati, et tegu oli enesetapuga. Jürgen käis ka politseis tunnistusi andmas, kuid tema õnneks ei tulnud välja tema ärikaelu. Suhted Tiina ja Steni vahel muutusid järjest tõsisemaks ning ühel õhtul sokeeris Sten Jürgenit uudisega, et ta peab nüüd välja kolima, kuna Tiina kolib sisse ning ei taha jagada korterit võõra poisiga, kes on pealekauba veel ärikas. Sten oli juba Jürgeni isaga ühendust võtnud ning teda Jürgeni peatsest kolimisest teavitanud. Jürgen sai Steni käest oma isa numbri, helistas talle kohe ja läks talle veel samal õhtul külla. Kolimine leidis aset üsna pea. Kui Jürgen oli uude kohta sisse elanud võtsid nad väikse Steniga ette kaubareisi Tartusse
tagasi sõidutas ei tea lapsed linnast midagi!'' Kogu vestlust kuulis aga pealt Harry-Herden-Hans, kes oli väga ehmunud ning asus nuputama plaani, kuidas nad Gabriella-Gloria-Gretega koju saaks. Olgugi, et plaan tundus isale liiga jõhker, mõistis ta, et nii enam edasi minna ei saa. Ta pidi vastu võtma raske otsuse. Ühel päeval rõõmustasid vanemad Harry-Herden-Hansu ja Gabriella-Gloria-Gretet uudisega, et täna lähevad nad terve perega loomaaeda. Nii juhtuski, lapsed imetlesid tiigreid ja ahve, aga korraga kadusid isa ja kasuema ära. Kuna lapsed olid terve elu käinud autoga kooli ja koolist koju ning peale õppimise ja internetis surfamise ei jõudnud nad midagi teha, olid nad eksinud. Kuid mitte päris. Kaval poiss Harry-Herden-Hans oli terve tee autoaknast välja loopinud krediitkaarte. Gabriella-Gloria-Grete rõõmustas, et ta vend nii taibukas oli, kuid samas tundis
korral on sagedased enesetapumõtted ja isegi katsed endalt elu võtta. Depressioon mõjutab absoluutselt kõiki igapäevaelu valdkondi, eriti aga inimese energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. 4. DEPRESSIOONI PÕHJUSED JA SÜMPTOMID 4.1 PÕHJUSED Depression tekib eelkõige vastureaktsioonina rasketele läbielamistele, pikaajalisele stressile ja ootamatule negatiivsele kogemusele. Raskete läbielamiste alla kuulub näiteks lähedase surm, töökoha kaotus või halva uudisega leppimine. Pikaajaline stress võib tingitud olla püsivast konfliktist pereliikmega või töökaaslasega ja ka raskest haigusest. Negatiivne kogemus võib olla varguse või kallaletungi läbielamine. Mehilase sõnul on depressiooni peamiseks põhjuseks psühhosotsiaalsed, ümbritsevast keskkonnast tingitud konfliktid ja probleemid (1997: 86). Mehilane väidab samuti, et noorukite depressioon erineb täiskasvanu omast tunduvalt (1997: 92)
30. juuli - hommikul ärgates mehi polnud, Ell oli kurb, mehed olid kell 4 hommikul paadiga lahkunud - selgus, et Hubert oli tahtnud Ellu öösel üles ajada, aga ema takistas meest, ema lohutas tütart, et sõjapõgenikud tulevad ja lähevad, pole mõtet, nemad aga jäävad - Ell on masendunud, sest peavad õdedega koguaeg tööd rabama, pidudel ega kiigel käia ei saa ning on kõik üksikud, mehele ei saa, ütleb, et vanemad on mures ainult talu saatuse pärast - Leida ja Krõõt ärkavad uudisega, et tahavad nädalapärast Soome minna, kohad on juba kinni pandud, küsivad isalt raha, isa on raevus, käsib tüdrukutel kohe välja tööle minna - tädi läheb Anna juurde ja räägib, et tahab surra, kuna sõda on nii jubedaks läinud, ,,Mis elu see on? Hirm. Paanika. Vaikimine." (lk 80) - Anna vastab, et see on rahva elu, rahvas see on lootus ja ootamine (terve vastus hea sisuga, lk 80) 21. august
30. juuli - hommikul ärgates mehi polnud, Ell oli kurb, mehed olid kell 4 hommikul paadiga lahkunud - selgus, et Hubert oli tahtnud Ellu öösel üles ajada, aga ema takistas meest, ema lohutas tütart, et sõjapõgenikud tulevad ja lähevad, pole mõtet, nemad aga jäävad - Ell on masendunud, sest peavad õdedega koguaeg tööd rabama, pidudel ega kiigel käia ei saa ning on kõik üksikud, mehele ei saa, ütleb, et vanemad on mures ainult talu saatuse pärast - Leida ja Krõõt ärkavad uudisega, et tahavad nädalapärast Soome minna, kohad on juba kinni pandud, küsivad isalt raha, isa on raevus, käsib tüdrukutel kohe välja tööle minna - tädi läheb Anna juurde ja räägib, et tahab surra, kuna sõda on nii jubedaks läinud, „Mis elu see on? Hirm. Paanika. Vaikimine.“ (lk 80) - Anna vastab, et see on rahva elu, rahvas – see on lootus ja ootamine (terve vastus hea sisuga, lk 80) 21. august
ning peaaegu suudelnud oleksid. Holden ei saa aru, kas Jane´i ema uus mees on tüdrukule käed külge pannud või mitte, sest korral, mil poiss lohutuseks suudles Jane´i põsele ja otsaette, oli tüdruk nutma puhkenud just lakekrantsist kasuisa pärast. Holden plaanib nüüd mõned päevad Edmonti hotellis redutada ning alles siis koju minna. Ta tahab, et vanemad kohaneksid uudisega, et Holden koolist välja visati. · Holdeni noorem vend Allie on surnud, Holden peksis meeleheites garaazi aknad paljaste kätega puruks. Allie oli haigestunud valgeveresusse ja suri, kui perekond veel Maine´s elas.**(5.PT) 12. 17. Peatükk · Caulfield laseb end taksojuhil nimega Horwitz sõidutada Ernie baari, seal tellib ta viskit soodaveega ning kohtab oma venna D.B ekstüdrukut Lillian Simmonsit.
Ta katab soomajakese akna Hilda salliga,et valgus läbi ei paistaks ning läheb ise eemale ning näitab enda elektri lambiga tuld.Paari tunni pärast kuuled ta appi karjeid ning mõne hetke pärast näeb ta,et üks sookollidest tema poole nelja käpukil roomab. Ta jookseb soomajakese juurde,võtab räti ning läheb koju. Viimsi jõudes, majja minnes suudelb teda jälle Liis. Lõpp Järgmine päev on Toomas kaua voodis.Kui ilmub Jannu uudisega,et Hilda on tagasi ning,et Madjak on uppunud soose paneb ta end riidesse ning ütleb,et tal on üks jutt.Nad suunduvad soomajja ning mööduvad Madjaku laibast. Sinna jõudes,ennem kui Hildat näevad lubab Toomas Jannule,et võtab Hilda endale naiseks kui too ei hakka oma isa talus tööle.Kui Hilda välja jõudis sosistab ta Toomasele,et ta teadis ning Toomas küsis Jannult,mis ta arvab siis. Jannu vastas jaatavalt ning Toomas lahkus. Toomas jättis Liisiga hüvasti ning Juhan saatis teda
Nii sai Pearu ka lõpuks rahu. 27) Oskari ja Tiina jutuajamine. Ikka põhiliselt Eedi loost. Oskar avaldas Tiinale ka oma armastust tema vastu. Tiina ei tahtnud et poiss nii räägib, see tegevat talle haiget. 28) Oli heinategemis aeg, kui kõik panid tähele, kuidas Oru Helene jooksis Andrese juurde sauna. Pearu oli suremas ja Pearu tahtvat Andrest enne surma näha. Andres ei läinud. Ka Karla kutsumise peale ei läinud. Indrek tuli ka uudisega isa juurde, et jõe süvendamisega on algust tehtud. See muutis Andrese meelt, Lõpuks läksid nad Indrekuga kahekesi, aga siis oli juba Pearu surnud. 29) Toimuvad Pearu matused. Tiina räägib Ellile oma põhjuse, miks ei julge ta ennast meestega siduda. (Nimelt oli ta kunagi olnud ühe poisiga. Aga arstilt oli saadud teada, et Tiinal on haigus, mis ei võimalda lapsi saada. Tiina teadis, et iga mees tahab enda perre lapsi ja seepärast jättis ta tolle poisi maha.)
Marja austas teda väga, kuna teine oli väga kiindunud Marja kadunud mehesse. Marfa aga vastupidi ei sallinud teda. Sergei Petrovitsil polnud head haridust, kuid see- eest oli ta väga meeldiv inimene. Ja lõpuks astus tuppa oodatud külaline. Tuppa astudes kummardas enne majaprouale, siis Marfale. Küsis Jelizaveta Mihhailovna tervise järgi (Marja tütar) ja Jelena Mihhailovna järgi. Jelenat hüüti Lenotskaks. Sergei Petrovits tuli uudisega, et külla on saabunud Lavretski, Fjodor Ivanovits. Naised olid väga üllatunud. Marja asus kohe Gedeonovskit küsitlema, kuidas Fedjal läheb. Gedeonovski teadis rääkida, et Fedja on viimasel ajal Pariisis viibinud, nüüd olevat aga Itaalia riiki kolinud. Fedja olukord oli kole. Räägitakse, et tema naine olevat seal teinud tutvusi igasuguste artistide ja pianistidega. Tema naine Varvara pettis teda Ernestega. Fedja leidis kirjakese kodust, kus
Olukord tõotas tulla dramaatiline, kuid taaskord jäi kõik jälle saladuseks ning Fajed saadeti läände õppima. 8. Armulugu Sultana mõnusat lõunauinakut katkestas Amani ja Maha vahel olev tüli. Tüliõunaks oli taaskord Amani usuhullus, kui ta ei lubanud ajalehti, millel oli Jumala sõna, hävitada. Maha ei suutnud enam seda taluda. Kuidagi kisma lahendati ning enda turgutamiseks vajas Sultana alkohoolset jooki. Pikemat aega ei saanud Sultana mõtiskleda, sest üsna pea ilmus Abdullah uudisega, et Jafer (Kareemi palestiinlasest teener ning Abdullahi lähisõber) põgenes kuningriigist oma armastatu, Fouadi tütre Fayzaga (printsess Sultana saudidest sõprade tütar). Jaferil oli üsna karm noorpõlv, kui ta kaotas oma mõlemad vanemad ning vend sattus Lõuna- Liibanoni hoolduskeskusesse ränkade vigastuste tõttu. Jafer sattus Kareemi juurde läbi oma onu ning üsna pea hakkas ta hästi läbi saama Sultana perega. Kui Jafer ja Fayza esimest korda kohtusid, tärkas midagi nende vahel
päris omamoodi vaimukas. Miks? Just seepärast, kuna kes paneks kellegi sunniviisiliselt mingisugusest võistlusest osa võtma. Tundus väga imelik kuid vaimukas. 10) „Kui stardipauk oli kõlanud, rühkisin ma koos teistega rajale...“ – Tähelepanu köitis just sõna rühkima. No kes rühiks teistega rajale? Mina jääks ikka pigem vanamoelise sõnavara juurde milles seisab, et jooksin. 11) „Tolle Hokkaidō-aasta veebruari alguses üllatati meid ülikoolis uudisega, et läheme külastama ühte Sapporo algkooli.“ – Tundus väga levinud teoviisiga Eestis. Ka siin toimub kindlasti selliseid õpilasvahetusi. Vähemalt kindlasti tean, et gümnaasiumis, kindel ma ei ole, et kas ka ülikoolis. 12) „Kui kirjatehnikatund lõppes, valmistuti üheskoos lõunat sööma.“ – Nagu näha, siis toimub ka sama toitumis viis neil nagu ka meil. Meil on gümnaasiumis nii, et peale teatud tundi, teatud
On kaks viga: reporter läheb selliselt suvaliselt huviloolt edasi infoga, mis sellega seostub, kuid unustab sealjuures tuuma ja uudise keskne mõte upub ra kuhugi loo tagaossa; teine viga on vastupidine – tuumaga sidumata huvilugu jääb omaette tükiks uudise alguses, mis meenutab pigem lisapealkirja. Kolmas halb võimalus on see,et huvilugu sobib küll tuumaga kokku, kuid häälestab lugejat valesti, andes talle ülejäänud uudisega sobimatu meeleolu, tooni, tunde. • Kolmandaks, huvilugu peab alati olema enne tuumlõiku. Uudise esimene lõik lugejas äratab huvi edasilugemise vastu ja teine lõik annab teada, milles on loo tuum. Ülesanne on meelitada lugejat lugema. Huviloo tüübid Huvilugu on lühike stseen, detail, tsitaat vms, mis illustreerib uudise teemat, kuid ei ütle täpelt, millest uudis räägib. Selle abil peab ta äratama lugejas huvi loo vastu. Põhilised
• Iga ennem loetud fakt tuleb ikkagi alati üle kontrollida. Mälule ei saa lootma jääma. Asjad võivad muutuda vahepeal. • Kirjalikud allikad on need, millega reporter oma lugu alustab. Läbi vaadata, mida on inimene öelnud, kellega minnakse intervjuud tegema või mida on ta kohta öeldud. Uurida, mis info on vana ja mis uus. On olemas ka uudised,mis on puhtalt kirjalikud allikad nt pressiteated. Nende puhul tuleb otsustada, kas tegemist on uudisega ja mis on uudisväärtus ning siis teha sellest uudis. Teiseks on uudiste rühm, mida tehakse raportite, ettekannete, aruannete jms põhjal. Peab tegema keerukast materjalist lihtsa loo.
8. Keele-eetika kontroll 9. Uudise ülelugemine 10. Korrektuur 1. Uudise läbilugemine Esimene ülesanne on lugeda lugu läbi ilma parandusi tegemata. Pika teksti puhul lugeda vähemalt kolm korda. • Esimest korda lugedes tuleb seada end lugeja rolli. Tulevad välja segased ja arusaamatud kohad ning vastamata küsimused. • Teist korda tuleb lugeda kui toimetaja ning vaadata kõiki uudise kirjutamise põhimõtteid üle. Kindlaks teha, mis liiki uudisega on tegu. Eriuudise puhul tuleb järgida uudise üldnõudeid ja eruudise lisanõudeid. • Kolmas kord lugedes tuleks mõelda sellele, milliseid kindlaid muutusi võiks teha ja autorile pakkuda ning kuidas neid vajadusel põhjendada. 2. Uudise väärtuse kindlakstegemine ja alguse korrastamine Seejärel algab toimetajatöö. Toimetaja ülesanne on teha loo uudisväärtus maksimaalseks. Otsustada, millised on uudise suhted uudisväärtusega ning teha korda loo algus.
Ta rääkis, et haldjad on nüüd kurjad ja neile on nüüd vaja midagi ohvriks tuua. Hiietark ütles, et Leemet tooks keskööl kõik oma hundid järve juurde, et neist verd saada. Siis rahunevad haldjad maha. Leemet teadis, et ema ei luba tal seda teha. Ints ja Pärtel viisid täi tagasi inimahvide juurde, leemet aga jooksis koju ema juurde, et juhtunust talle rääkida. Küll ema ütleb, kas minna koos huntidega keskööl järve juurde või mitte. Kuid kodus ootas Leemetit rõõmus ema hea uudisega, et ta tõi öökullimune. Leemet ei saanud tükk aega rääkida juhtunust, kuna ema sai teada ta õest(Leemeti õest) Salmest, et tal on midagi karuga. Ta ei tahtnud seda, ta teadis, et karud melitavad naisi, ja ta ei tahtnud, et tema tütrel oleks ka nii nagu tal nooruses. Kuid Salme ütles, et nende vahel pole midagi erilist. Leemet aga rääkis oma loo ära ja ema ei teadnud üldse mida teha, ta nuttis ja kõik nutsid. Siis tuli kohale onu Vootele, ja nägi ,et kõik nutavad
nägi Neemit ja Eerikut. Eerik ei suutnud seda kõike uskuda, see kõik tundus kuidagi nii segane ja arusaamatu. - Kelli seletamatu armastus Eeriku vastu. Kuid ometi Kelli kirjutas oma Amadeusile, et pulmakleit on juba valmis. Kelli sõnul tegi ta seda vaid isa pärast, aga mine sa tea. Eerik oli nii segaduses, et ta tahtis kirikutorni minna ja kella helistada, poolel teel kohtas teda Matt Ruhve, kes andis teada, et päikese tõusul nad lahkuvad jälle merele. Eerik oli rahul selle uudisega. Külla oli saabunud näljahäda, kõik pered olid näljas ja mehi ei olnud veel kuskil. Nad olid merel olnud juba kolm nädalat, aga neist ei olnud midagi kuulda. Naised muretsesid, et kunas nad küll koju jõuavad, et saaks minna linna ja osta veidikenegi toitu, et lapsed ei peaks enam näljast nutma. Külavanem Siimen Tara käis talude aitades toitu otsimas. Viimaks läks ta Matt Ruhve tallu, kus oli Katrina üksi, kuna Matt Ruhve oli ju oma meeskonnaga merel
südaööl siia ohverdamiseks tooks, see tegi poisi väga murelikuks, kuna metsast uusi hulkuvaid hunte nende pere ei tahtnud, kuna nad andsid vähe piima, mures Leemet jooksis koju emalt nõu küsima, Pärtel ja Ints viisid täi tagasi koju 8. - koju jõudes selgus, et ema oli tahtnud pojale heameelt teha ja oli öökullimune toonud, mida tegelikkuses oli emal raske puude otsast hankida, Leemet tundis end eriti kehvasti, et emale sellise kurva uudisega vastama peab, tegi juttu inimahvidest, mispeale õde Salme vinguma hakkas, et Pirre ja Rääk metsas alasti ringi käivad, Leemet rääkis neile suurest täist, mille üle naised arutama jäid, Salme pelgas teda ja tal lipsas üle huulte lause, et laseb Mõmmil täi maha murda, mis peale ema kohkus, sest kartis, et tütar võib sama teed minna, jutt võttis teise suuna ja Leemet jäi oma murega esiti üksi
mõtlema. Enne lõikust oli veel paar vaba päeva ja siis koguti lammastele talveks lehti. Isa oli jälleo ma laevapuude juures ja Kustas kasutas seda võimalus, et temaga omavahel Võrke pere pakkumisest rääkida. Isa arvates oli see hea mõte, sest Kustas oleks siis ju ainult üle tee praktiliselt kodus. Hoiatas aga, et talu pidamine ei ole mingi kerge ja lühike töö. Lubas anda Kaasa maariba Võrke juures, mis tegelikult Tuisule kuulus. Juba samal õhtul läks Kustas hea uudisega Võrkele, kus see ka heameelega ja pisarsilmil vastu võeti. Kustas naljatas, et ta võib juba toosama õhtu Võrkele ära kolida, kuid Peeter ei lasknud sellest ütlemisest enam lahti ja tahtis, et Kustase voodi ära toodaks. Ja nii tõidki Kustas ja Kaarel ema abiga Kustase asjad Võrkele. Üle poole maakonna levis jutt, et Tuisu Kustas on oma pea ikke alla pannud ja nüüd mõeldi, kas ta selle kõigega ikka hakkama saab, kuid Kustas oli oma uue kodu õues juba järgmisel
Organismisisesed reaktsioonid emotsioonide tekitamisel on ilmsed, ent mitte piisavad tingimused. Tunnetuslikhindav emotsiooniteooria 2 (tõlge Gleitmani raamatust) Vastupidi JamesLange teooriale, mis rõhutab kehalise tagasiside rolli, on teiseks võimaluseks keskendumine tunnetuslikele teguritele. Lõppude lõpuks, emotsioone kutsuvad ju tavaliselt esile kindlad välised sündmused traagilise uudisega kirja saamine, armastatud isiku tagasisaabumine jne. Niisugused sündmused toovad endaga kaasa muret või rõõmu, kuid enne meie emotsionaalset mõjutamist peame neid hindama ja neist aru saama. Oletame, et me märkame meest, kes viskab meie suunas ümmarguse kujuga eseme. Meie emotsionaalne reaktsioon on kindlasti erinev, kui arvame, et see on pall, või siis, kui usume selle käsigranaadi olevat
maale, paistis see neile nii kaunina ja viljakana, et nad kohale jäid, majad ehitasid ja varsti edasisele maakuulamisretkedele läksid. Siis aga juhtus, et ühel päeval leiti puuduvat "sakslane", mees nimega Tyrkir. Leifr läks teda otsima ja peagi tuli Tyrkir talle vastu. Otsitav käitus imelikult ja moonutas nägu, lühidalt öeldes jättis ta joobunu mulje. Kui temalt küsiti, mida tema käitumine tähendab, tuli ta lagedale hämmastava uudisega: ta leidnus viinamarju! Kui öeldus kaheldi, vihastas ta: lõpuks olevat ta sündinud lõunapoolsel maal, kus kasvasid viinapuud ja viinamarjad. Pärast seda andis Leifr maale nimeks Vinland. (Ceram 1978:25-26). Kuid see nime saamislugu võib olla ka üksnes müüt, kuna ka Taani ja Norra viljakais piirkondades on arvukalt kohanimesid eesliitega vin, ilma et seal kunagi viinamarju oleks kasvanud. (Ceram 1978:27). Gröönimaale naasnud Leifri innustunud aruanne õhutas Thorfinnr Karlsefnit
seltsimeeste keskele sõjaväemundris, seejärel, kuidas meie rühm esimest korda marsib, seejärel meie sõjalisi harjutusi ja lõpuks - meie rindele saatmise päeva. Nagu ka paljusid teisi, vaevas mind sel ajal ainult üks piinav küsimus: kas me mitte ei hiline? See küsimus ei andnud mulle otse rahu. Joobunud igast uuest teatest Saksa relvade uue võidu kohta, kannatasin ma samal ajal salaja mõttest, kuidas ma mitte ei hilineks rindele saabumisega. Iga uue uudisega võidust muutus ju oht hilineda järjest reaalsemaks. Lõpuks saabus soovitud päev, kui me lahkusime Münchenist, et suunduda sinna, kuhu kutsus meid kohus. Ma vaatasin viimast korda Rheini kallastele ja jätsin hüvasti meie suure jõega, mille kaitsele asusid nüüd kõik meie rahva pojad. Ei, me luba vanal vaenlasel rüvetada selle jõe vett! Hommikune udu hajus, päike vaatas välja ja valgustas ümbrust ja siis kõlas kõikidest rindadest võimas vanaaegne laul "Tunnimees Rheinil"
annaabi.ee 
