Bret Metsküla Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Oma essee ühest folkloorizanrist teen vanasõnadest, sest need on mind alati paelunud oma õpetliku ja paikapaneva ning pidava sisu poolest. Mind huvitab peale vanasõnade olemuse ka see, kust need üldse eesti keelde tulnud on, mis on nende algallikaks ning tekkepõhjuseks ning kui tihedalt on need seotud teiste zanritega. Vanasõna olemus Et vanasõna puhul on tegu millegi autoriteetsega, sellele viitab väga paljudes keeltes naturaalse (rahvapärase, mitte teadlaste poolt tarvituselevõetud) termini sisu. Matti Kuusi on raamatus «Sananlaskut ja puheenparret» esitanud kokkuvõtvalt erinevate keelte termini 'vanasõna' algtähendusi. Lisaks paljudel rahvastel tuntud väljendeile öeldud sõna või räägitud sõna võib see tähendada ka näiteks kinnitavat väidet
esindajad, inimsuhtlemise seigad, lugemine ja kirjutamine ning kool, kirik, usk ja piibliõpetus) pole mõistatustes olematud, kuid nad on äärmiselt tagaplaanil. Seega tuleb välja, et ka mõistatused on küll vanasõnadest erineval viisil, kuid siiski väga ja väga inimkesksed. 6 Kujunditest Nagu ütluste, nii ka mõistatuste vormiplaanis on metafoor ja lausestruktuur omavahel seotud. Kõige üldisemas plaanis jagunevad eesti ja paljude muude rahvaste mõistatustekstid oma vormilt kahte suurde rühma: 1) määratud subjektiga mõistatused, mis nimetavad otse ühtesid asju teiste, "valede" nimedega: Hani haljas, pea paljas (saunavihta nimetatakse haneks); Suvine poisike, sajakordne kasukas (pähklit nimetatakse poisikeseks); Siidiniidi kera, seitse auku sees (inimese pead nimetatakse niidikeraks) jne.;
nähtused ja tegevused on jäänud minevikku. Uus aeg on loonud uusi mõistatuse tüüpe. Varem oli noorte hulgas väga populaarsed piltmõistatused ja keerdküsimused. Piltmõistatuse küsimus esitatakse joonistusena. Mõistatuse lahendus antakse lausena. Keerdküsimused on rajatud vaimukatele lahendustele. Neid on sageli võimatu ära arvata. Näiteks: Missugune hammas paneb naerma? (naljahammas) Kanda jõuad lugeda ei jõua? (juuksed) Vanasõnad Vanasõna all mõistetakse rahvasuus käibivat üldistavat lauset. Vanasõnad on terviklikud, lühikesed, piltlikud ning tabavad väljendid, mis käivad töö, lastekasvatamise, õppimise, kodu ja teiste tähtsate eluvaldkondade kohta. Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elutõde ja kogemused. Neid võib võrrelda elamisreeglitega, milles avalduvad talurahva eetika ja moraal. Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Aforism on napisõnaline vaimukas
" (Õp 26:13) ,,Uks pöörleb hingedel, laisk --------- oma asemel" (Õp 26:14) ,,siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus --------------- nagu relvastatud mees." (Õp 6:11) Nii Õpetussõnades kui ka vanasõnades esineb lisaks antiteetilistele ka sünteetilisi parallelisme: Õp 6:9; 6:10-11 (ja 14:33-34) ning 19:15. Vanasõnades: sünteetiline parallelism (üldisemalt konkreetsemale) on näiteks ,,Laisal pallo pühäpäivi: laisal kõrd kõtt haige, päiv pää haige", ,,Hooletu on hullem kui laisk: laisk teeb natuke, aga teeb valmis, hooletu jätab puhas poolele." Õpetussõnades esineb laiskuse teema juures ka midagi refrääni taolist: 6:10-11 on identne 24:33-34 ja 22:13 sarnaneb 26:13-le. Sealjuures tundub mulle 6 ja 24 peatüki karmikõlaline ,,refrään" hüperboolsena ja seeläbi poeetilisena.
102. Tee nalja naljaga, aga mitte terariistega. 103. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal 104. Tegijal juhtub mõndagi, magajal ei midagi. 105. Terav keel tõstab tüli. 5 106. Tänasida toimetusi ära viska homse varna. 107. Tööga tehakse suured linnad, magades ei midagi. 108. Töö kiidab tegijat. 109. Tühi kõht on kõige parem kokk. 110. Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki. 111. Valel on lühikesed jalad. 112. Vanasõna ei valeta. 113. Vihastamine teeb vanaks. 114. Virga poole vaatab igaüks, laisa poole pööratakse selg. 115. Võõrast ära võta, oma ära jäta. 116. Õnn ja õnnetus käivad käsikäes. 117. Õnnetus ei hüüa tulles. 118. Ära hõiska enne õhtut. 119. Ära karda pimedat, pimedal ei ole piitsa. 120. Ära kiida iseennast, lase teistel kiita. 121. Ära otsi hobuse seljast. 122. Ööbik laulab öölaulu,kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu. 123
Aforism ei tõesta ega argumenteeri, vaid mõjub vaimukuse ja originaalsusega: · Teravmeelsus on haritlase häbematus. (Aristoteles) · Igaüks kuuleb ainult seda, millest ta aru saab. (Johann Wolfgang von Goethe) · Südametunnistus on koer, kes käib su kannul ja haugub. (Autor teadmata) Aforismid on lühikesed, mõni koosneb ainult paarist sõnast: · Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) · Teadmine on jõud. (Francis Bacon) Kui aforismidele lähedased vanasõnad ja kõnekäänud on anonüümsed, siis aforism on enamasti individuaallooming. Esineb nii iseseisva zanrina kui ka lülitatult pikemasse teksti, mis tervikuna ei ole aforistlik. Lakoonilist ja täpset väljendusviisi nimetatakse aforistlikuks stiiliks. Kuulsamaid aforiste: Platon, Seneca, Augustinus, Michel de Montaigne, Blaise Pascal [1], Voltaire, Oscar Wilde, Friedrich Nietzsche, Arthur Schopenhauer, Georg Christoph Lichtenberg [2]
meetodi eelistamine, selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine, teooria viimistlemine. Suletud periood: 1940-1980. aastad: domineerib filoloogiline suund; sh tüpoloogiline lähenemine ja tekstikriitika, folkloori fundamentaalväljannete ettevalmistamine MEA sarjas: hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963; 1970), Vana Kannel 5-6. MEA I (1985; 1989), Eesti vanasõnad 1-4. MEA III (1980-1988). Avatud periood: kontekstikesksed uurimused alates 1990. aastatest: konstruktivism, läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele, tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse, interdistsiplinaarsus, välitööde osakaalu suurenemine, refleksiivsus. 22. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi.
Andu115 2 (61)KARU..........................................3 (53)HUNT............................................5. (7)MADU.............................................7. (16)SIGA............................................8. (165)LAPS..........................................9. 3 Hellitad last, siis kasvatad karu 1. Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad Hulk koeri teevad viimaks karule näpistust 2. Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom 3. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe-kolmekesi 4. Hundil on ühe mehe jõud, aga üheksa mehe aru, karul on üheksamehe jõud, aga ühe mehe aru 5. Hunt ja karu ei ole inimesel nii võerad ku teine inimene 6. Karu õpetadas tantsma, siis inimeseloomast ei saa jagu 7. Hunt läh�
Iga inimese mälu on tema erakirjandus. A. Huxley Me mõtleme vastavalt loomusele, räägime reeglite ja tegutseme tavade järgi. F. Bacon Kõik kurdavad oma mälu üle, kuid mitte keegi ei kurda mõistuse üle. F. de la Rochefoucauld Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Tundmatu Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. P.A.de Beaumarcais Kiireim viis sõda lõpetada on see kaotada. G. Orwell Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Inglise vanasõna Raske on kõndida püstipäi, ajamata nina püsti. S.J. Lee Ära ole liiga magus, sest siis söövad teised sind ära! Ära ole ka liiga kibe, siis nad sülitavad su peale! Afganistani vanasõna Mida sa hoiad enda tarvis, selle kaotad, mille aga ära annad, selle hoiad endale. A. Munthe On kaks valguse andmise viisi: olla küünal või peegel, mis seda peegeldab. E. Wharton Kellel on nõrk iseloom, see ei ole inimene, vaid asi. S. R. N. Chamfort
täiust. Sokrates Ärge kartke naerde enese üle, sest enesekriitika on niisama hädavajalikk kui enese peseminegi. M. Gorki Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. M. Gorki Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Kõige tühisemad pisiasjad aitavad kaasa iseloomu kujundamisele. R.W. Emerson Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub. M. Roland Majas kus pole lapsi pole valgust. Araabia vanasõna Kõige õnnelikum inimene on see, olgu ta kuningas või talumees, kes leiab rahu oma kodus. J.W.Goethe
NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autoriloomingu vahe pole ajaloolises plaa
Vanemad inimesed istusid, lapsed pidid sööma püstijalu. Vallatust söömise juures ei lubatud. Pärast sööki tänati toidu eest. Sööjale sooviti "Jätku leiba, " millele vastati "jätku tarvis". Kõige tähtsamaks toiduks peeti leiba, kuigi vahel ei jätkunud seda mitte igaks päevaks. Sageli tuli leivaviljadele lisada agaraid, eriti vaesel ajal isegi tammetõrusid, sammalt või kanarbikku. Kevadel muutus ka niisugune leib haruldaseks. Leiba peeti pühaks. Seda tunnistab vanasõna "Austa leiba, leib on vanemad kui meie". Leivaga ei tohtinud mängida ega leivaraasule peab astuda. Kui lapsel juhtus leivatükk käest libisema, pidi ta sellele ülesvõtmisel suud andma. Leivakõrvasena tarvitati soolasilku ja poolvedelat jahusupi ehk körti. Kaua aega ei tuntud eesti rahvast kartulit, selle asemel tarvitati naerist. Tangu- või jahuputru keetis perenaine perele tavaliselt kolmapäeviti. Mõnel pool tunti neid päevi pudrupäevadena. Vahel keedeti ka suppi.
Ennu plaan temale ei kingi! Oot, oot! Küll ma sulle kätte kätte maksta tasun, mis ma täna sinu suust pidin kuulma, oota, kassipoeg! Kuidas ma võrku vean, aga? monoloog - Kui ta mitte nii sõimuväärt ilus ei oleks, küll ma tegelase temaga nõu leiaksin? Aga mul ei täi teda sisekõne, mõnele teisele jätta. Sa ei TAHA mind, tavaolukorras paikene? No siis võtan ma sind sinu tahtmata! oma peas Aga ma võtan sinu nõnda või nõnda. (Akna mõtete 12 äärest.) Vait
ESIMENE NÄITUS 1.etendus AADU (traktori ees): Selle selfie koos maasturiga teen ma oma armsale Elsale. Näe, mineval nädalal oli ta mu pilti kommenteerinud armas oled. Peaks nüüd vana Priidu-onu ka mind armsaks ja lubaks mul Elsaga deitida. PRIIDU: (tuleb , tahab esiti Aadust mööda minna) AADU: (tõuseb üles ja teretab): Tsau Metsaonu PRIIDU:Tee läheb teie õuest läbi, muidu ei oleks ma siit tulnud. (Porisedes) Nagu oleks mul siia asja- teie mudasest õuest läbi käia. Au ainult ajate taga, aga sellele tähelepanu ei pööra, kuidas majapidamist korras hoida. Lähete ikka aasta-aastalt vaesemaks ja alatumaks. AADU: Onu ega see meie süü ei ole! Elektrihind tõsteti just paar kuud tagasi ja nüüd juba jälle. Bensiini hind on ju meeletult tõusnud, nüüd tõuseb jälle. Käin poes ja ei suuda uskuda-kui palju pappi läheb lihtsalt õllele-kohutav. PRIIDU: Bensiini hind kõrge, elektrihind kõrge. On siis vaja bemmiga küla vahel ri
*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õig
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
VANASÕNAD Amet meest ei riku. Argpüks kardab ka oma varju. Aus nimi on enam kui raha. Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. Ega amet leiba küsi. Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. Hirmul on suured silmad. Hommik on õhtust targem. Homseks hoia leiba, mitte tööd. Hulgusel kodu kõikjal. Hundid söönud, lambad terved. Iga üks on oma õnne sepp. Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja vena eas. Keelatud vili on magus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. Kes kannatab, see kaua elab. Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. Kes oma last armastab, see teda ka karistab. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena naerab, see paremini naerab.
1. 1. Töö kiidab tegijat! 2. Tublidus ei tule tööta, osavus ei hooleta! 3. Mis täna tehtud, see homme hooleta! 4. Ühendatud karjas ei ole hunt hirmus! 5. Mis üks ei või, seda üheksa võivad! 6. Tööga tehakse suured linnad, magades ei midagi! 7. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe - kolmekesi! 8. Kes tera ei korja, see vakka ei saa! 9. Kõrtest saab kubu, sentidest kroon! 10. Ühendus annab jõudu! 11. Üks nupp on hea, aga kaks veel parem! 12. Kõigi hea on igaühe hea! 13. Kunas tigedal tänu, või ahnel aitüma! 14. Hirmul on suured silmad! 15. Arg kardab ka oma varju! 16. Lubaja hea mees, aga sõnapidaja veel parem! 17. Tulel on lai käsi, veel sügavam vagu! 18. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea! 19. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb! 20. Kuidas külvad, nõnda lõikad! 21. Enne mõtle, siis ütle!
RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leivanädala korraldajad-läbiviijad! Pr
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb
esinevad, neid nimetatakse vormeliteks. Vormelid on kergemini märgatavad kordustega muinasjuttudes. Ühes muinasjutus võib ka esineda vahelduvaid vormeleid. Vormelid iseloomustavad tegelasi ning nagu I. Sarv on öelnud, siis on nad ka traditsioonilised vahendid kõne ilmestamiseks ja emotsionaalse rõhu markeerimiseks. Näiteks võtan muinasjutu ''Rebase hobuseostmine''. Rebane käsib minna hundil kuhja sisse, et too saaks sama kirjuks kui rähn, ise paneb aga kuhja põlema. Vormel on siin kordusega selgelt märgata: ...Soel hakkas kuhja sees lämmi ja ta ütles: "Oi vader, kibe on!" ...Veidikese aja pärast ütles ta jälle: "Oi vader, kibe on!" 3 ...Üsna veidikese aja pärast susi lausa hädaldas: "Oi vader, väga on kibe!" Millised on muinasjututegelaste karakterid ja kuidas nad omavahel seostuvad? Rebane on kaval, enamasti ka omakasupüüdlikult õel ning teeb teistele vahel tunduva põhjuseta tuska
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Karl Ristikivi - Ivo Kari, Pilatus 5. Mõned kirjanikunimed on nii levinud, et tihti ei teatagi, et tegu on pseudonüümidega. Millised kodanikunimed peituvad nende pseudonüümide taga: Anna Haava, Mait Metsanurk, Anton Hansen Tammsaare, Emil Tode, Jüri Üdi? Anna Haava - Anna Rosalie Haavakivi (Hawwakiwwi) Mait Metsanurk - Eduard Hubel Anton Hansen Tammsaare - Anton Hansen Emil Tode - Tõnu Õnnepalu Jüri Üdi - Juhan Viiding 6. VANASÕNAD. Kirjuta veebilehe aadress, kus on eesti vanasõnade andmebaas. http://www.folklore.ee/rl/date/robotid/leht1.html 7. Too välja vähemalt 2 vanasõna, mis käivad saladuse või salaja tegemise kohta. 1) Sõel on vee pidamiseks palju sündsam kui naese suu saladuse hoidmiseks. 2) Midagi ei ole salaja tehtud, mis kuu, päeva all pole nähtud. 8. MURDESÕNAD. Populaarses telemängus „Me armastame Eestit“ on olnud ülesanne murdesõnade kohta. Kui oleksid publiku hulgas, kust veebilehelt otsiksid vastust Sina, et oma võistkonda abistada?
Maskide Ball Danielle rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli se
J.J. Rousseau Keha on vähim, mida naine võib mehele anda. R. Rolland Kena naine meeldib silmadele, hea naine südamele. Üks saab ilusaks asjaks, teine rikkuse allikaks. Napoleon Bonaparte Naise "Ja" ning "Ei" vahele ei mahu isegi mitte nööpnõela teravik. M. de Cervantes Armastuse vastu on mitu rohtu, kuid mitte ühtegi kindlat. F. de la Rochefoucauld Armastuse kellad käivad alati ette. W.Shakespeare Armastus on nagu kuu: kui ta ei kasva, siis ta kaheneb. Portugali vanasõna Naised mängivad oma eluga nagu lapsed terava noaga. Kõige sagemini haavavad nad sellega iseennast. Voltaire Mehed mängivad mängu, naised teavad skoori. Tundmatu Maailma põrgu ja paradiis on mõlemad sõnas "naine". J.G. Seume Mees peab teadma kolme asja: kes ta on, kelleks teda peetakse ja kuidas need kaks asja omavahel kokku sobivad. A. Valton Naine on inimene ainult värske lume peal. Eesti vanasõna Armastus on ideaalne asi, abielu reaalne
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N�
" June Jordan 3 3.peatükk Ema suur armastus · ,,"Ema" on sõna, mis teeb kõik inimesed terves maailmas õnnelikuks, ta on armastuse sümbol. Ema annab kõik, mis tal on, mõnikord isegi oma elu, oma laste eest hetkegi kõhklemata." Hasan ali Tolgay, 17-aastane · ,,Iga sitikas on oma ema silmis nõtke Gasell." Vanasõna · ,,Minu ema on alati olnud üdini armastav, üdini kannatlik, üdini mõistev. Ja ma tean, et tunne, et mind armastatakse ja minust hoolitakse, saadab mind kogu elu." Helen Thomson · ,,Sinu emmele ei lähe see üldse korda, milline Sa välja näed. Tema arvates oled Sa ilus." Pam Brown · ,,Kui ta ostab mulle kingituse nagu juuksepaelad ja kassetid ja kirjutusraamat, siis ta ütleb mulle selega, et armastab mind." Nina Roberts, 7-aastane
juhtus. Ta koperdas põrandal lebanud Hallule otsa ning käis ninuli. Hallu oli muidugi väga kuri, et tal rahulikult magada ei lastud ja hammustas postimeest jalast. See viis kirjakandja endast täiesti välja ning sundis kõva häälega sõimlema. Papa, kes juhtunut samuti pealt nägi, aitas mehe püsti, suunas ta laua taha istuma ja üritas teda rahustada. Mulle näis, et see õnnestubki tal, kuid paraku kehtis seegi kord vanasõna ,,Kus on, sinna tuleb juurde". Mamma oli vahepeal härrale teetassi ulatanud. Suurtest üleelamistest tingituna pidi postiljon sealt värisevate kätega jooma. Muidugi oli nüüd Väike Präänik aktsioonis. Ta ei saa vaadata midagi, mis vähegi võngub või väriseb ilma sellele kallale hüppamata. Hopsti, ja kuum tee ujutas nii lauda, põrandat kui postimehe tumesinist vormi. Sellega polnud tilkuva ja vihase mehe kannatused veel lõppenud. Ta pidi tunnistajaks olema ka Mimmi lollusele. See
Ma ei saa aru, kuidas sa ei saa aru, ei ma ei saa aru. Everything happens for a reason. See kes ei tea midagi ja teab et ei tea midagi, teab rohkem kui see, kes ei tea midagi ega tea, et ei tea midagi. Mõtetute mõtete mõtlemine mõtetutele mõtetele on mõtetu ajaraiskamine mõtetute mõtete mõtlemisele. Valetaja valetas valetajale, et valede valede valetamine on vale. Vahetevahel on vahede vaheliste vahede vahedel vahed vahel. Eksju minu eksju on sinu eksjust eksjum, eksju? Tere august, käes on august, ütles August teisest august. Kui sa unustad meie mäletused, siis unusta ka juba mind. Palun vaikust, ma arenen! Kui sa tundsid end puudutatuna, siis tea, et keegi katsus sind. Kui tahad ko
"Kiri on nagu hing, tal on hääle nii tõeline kaja, et õrnatundelised inimesed arvavad ta armastuse suurimate väärtuste hulka." (Balzac) "Inimene õpib 2 aastat rääkima, et õppida ülejäänud elu vaikima" (G.B.Shaw) "Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama." (Goethe) "Kui inimene mõtleb ainult endale ja otsib kõiges omakasu, siis ei saa olla õnnelik. Kes tahab elada tõelist elu, see elab ka teistele." (Seneca) "Armastus on lihtne, kui kohtad keerulist armatust on tegu võltsinguga." (T.Tüür) " 1 põhjus, mix inimesed klammerduvad viha külge on see, et viha puudumisel tuleb neil keskenduda valule " (Caldwin) *"Peaaegu igaühe jaox maailmas on kõige raskem asi taibata, et see, keda armastad Sina, ei armasta Sind..." (Charles Percy Snow) ( "Surm purjede all", lk.164 ) *"Kui tahate head teenindust - teenindage end ise." (O.Wilde) *Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. (M. Gorki) *Inimene ei armasta täiuslikkust... ta teeb t�
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
