*Ensümaatiline - amülaas, pepsiin *Ehituslik - karvad, suled jne keratiin kollageen *Transport - hemoglobiin *Regulatoorne - hormoonid - insuliin ja glükagoon suhkru sisaldus *Energeetiline *Kaitse - antikehad lümfotsüüdid, hüübimisvalgud - fibriin fibrinogeen Nukleiinhapped - biopolümeerid, monomeeriks nukleotiidid Adenosiinfosfaat, tümidiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, guanosiinfosfaat, uridiinfosfaat Avitaminoos - vitmaiinipuudusel tekkiv haiguslik seisundLuude tugevus Ca ja D, D piisavalt ei suuda ‚ Makro - C H N O P S Mikro- Ca Na K Mg Cl Cu I Fe Zn F DNA e. desoksüribonukleotiinhape RNA- ribonukleiinhape
b)sahhariid: desoksüriboos riboos c)happejääk: fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine kuju ahela eri osade vahel) Komplementaarsu A = T ja C G A = U ja C G s Põhiline ülesanne Päriliku info säilitamine ja ülekanne Päriliku info realiseerimine
2) sahhariid desoksüriboos riboos 3)happejääk fosfaatrühm fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus 1)adenosiinfosfaat 1)adenosiinfosaat 2)guanosiinfosfaat 2)guanosiinfosfaat 3)tsütidiinfosfaat 3)tsütidiinfosfaat 4)tümidiinfosfaat 4)uridiinfosfaat Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline( biheeliks) üheahelaline Komplementaarsus printsiip A=T ja C=G A=U ja C=G Põhiline ülesanne Päriliku informatsiooni Päriliku info realiseerimine säilitamine ja ülekanne t-RNA-transport RNA ülesandeks on molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine m-RNA-informatsiooni RNA toob geneetilise info valgusünteesi toimumise paika-
b) Sahhariid (suhkur) b) desoksüriboos b) riboos c) happejääk c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel) Komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG Põhiline ülesanne Päriliku info säilitamin ja Päriliku info realiseerimine e ülekanne järglasrakkudes valgu sünteesi teostamine
Oluline on, et DNA molekulid säilitaksid oma nukleotiidse järjestuse sõltumata rakusiseste või väliste tingimuste muutumisest. Kaheahelaline biheeliks on paljude keemiliste ja füüsikaliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav (miljonite vesiniksidemete tõttu). Kaheahelalisus tagab ka kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias ning on oluline ka pärilikkuse avaldumise seisukohalt. RNA kolm lämmastikalust on samad mis DNA-l (A, G, C), T asemel esineb uratsiil (U; uridiinfosfaat). Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast, omadused tulevad monomeeride järjestusest ja hulgast molekulis. RNA primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises, erinevad molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise. Molekulide funktsioonide alusel võib RNA jagada informatsiooni- (mRNA; toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest
c) happejääk tümiin uratsiil b) desoksüriboos b) riboos c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus adenosiinfosfaat (A) adenosiinfosfaat (A) guanotsiinfosfaat (G) guanotsiinfosfaat (G) tsütidiinfosfaat (C) tsütidiinfosfaat (C) tümidiinfosfaat (T) uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju biheeliks üheahelaline Komplementaarsus A = T ja C = G A = U ja C = G Põhiline ülesanne päriliku info päriliku info säilitamine ja ülekanne realiseerimine Mitoosi ja meioosi võrdlus Mitoos Meioos Üks jagunemine Kaks jagunemist Keharakkudes Sugurakkudes
tütarrakkudele. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat, guanosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, tümidiinfosfaat. Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli-lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA koostisesse kuuluvad nukleotiidid: adeniinfosfaat, guansiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, uridiinfosfaat. DNA lämmastikalused: adeniin(A), guaniin(G), tsütodiin(C), tümiin(T). RNA adeniin, guaniin, tsütodiin, uratsiil(U). RNA jaotatakse molekulide funktsioonide alusel kolmeks: informatsiooni RNA(mRNA) ül on geneetilise info toomine valgusünteesi toimumise paika. Transport-RNA (tRNA) toob kohale aminohapped valgusünteesiks valgusünteesi paika. Ribosoomi-RNA (rRNA) osalevad valgu sünteesil. Komplimentaarsusprintitsiip on nukleotiidide üksteisele vastavus. DNAl A=T; G=C. RNAl A=U;C=G
) Võrreldav tunnus DNA RNA monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid lämmastikalused Adeniin, guaniin, tümiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tsütosiin. uratsiil. nukleotiidid Adenosiin-, guanosiin-, Adenosiin-, guanosiin-, tsütidiin- ja tümidiinfosfaat tsütidiin- ja uridiinfosfaat. sekundaarstruktuur Vesiniksidemega Ribonukleotiidid ühendatud kaheahelaline paarduvad. C ja G vahele DNA keerdub moodustub kolm ja A ja U kruvikujuliselt vahele kaks vesiniksidet. biheeliksisse. funktsioonid Päriliku info säilitamine ja Informatsiooni-,
b) sahhariidid (suhkur) desoksüriboos riboos c) happejääk fosfaatrühm fosfaatrühm nukleotiidi nimetus adenosiinfosfaat (A) adenosiinfosfaat (A) guanosiinfosfaat (G) guanosiinfosfaat (G) tsütidiinfosfaat (C) tsütidiinfosfaat (C) tümidiinfosfaat (T) uridiinfosfaat (U) molekuli ruumiline kuju kaheahelaline (biheeliks) üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel) komplementaarsus A-T kaksikside, A-U kaksikside, C-G kolmikside C-G kolmikside põhiline ülesanne päriliku info säilitamine päriliku info realiseerimine ja ülekanne
nukleotiidide üksteisele vastavus. Nukleotiidide järjestust molekulis nimetatakse DNA esimest järku struktuuriks. DNA on kromosoomide põhiline koostisosa; säilitab pärilikku infot. Rakutuumast saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Tümiini asemel esineb aga RNA's uratsiil (U) uridiinfosfaat. RNA osaleb pärilikkuse avaldamises ja geneetilise info realiseerimises. InformatsiooniRNA ehk mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi paika e. Ribosoomidesse. TransportRNA ehk tRNA ülesanne on geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. RibosoomiRNA ehk rRNA osaleb valgusünteesis.
b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel) Komplementaarsus A=T ja C=G A=U ja C=G Põhiline ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info realiseerimine ülekanne Ensüümid on globulaarsed valgud, mis toimuvad biokatalüsatoritena.
Tümiin Uratsiil Sahhariid desoksüriboos Riboos Happejääk fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline biheeliks Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel) Komplimentaarsus A=T ja C=G A=U ja C=G põhiülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info ülekanne realiseerimine Rakuteooria põhiseisukohad:
Tümiin(T) Urasiil(U) Nukleotiidide nimetused Adenosiinfosfaat(A) Adenosiinfosfaat(A) Guanosiinfosfaat(G) Guanosiinfosfaat(G) Tsütidiinfosfaat(C) Tsütidiinfosfaat(C) Tümidiinfosfaat(T) Uridiinfosfaat(U) Sahhariid Desoksüriboos Riboos Anorgaaniline hape Fosforhape Fosforhape Sekundaarstruktuur Kaheahelaline biheeliks Osaline kaheahelaline sama molekuli eri osade paardumisel
DNA ruumiline kuju (sekundaarne struktuur) on biheeliks Selline kuju on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav Kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias DNA ülesanne: pärilikkusesäilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele RNA e. ribonukleiinhape Monomeerideks on ribonukleotiidid Koosneb samadest osadest, mis DNA, kuid tümiini asemel on uratsiil -> uridiinfosfaat (U) Primaarstruktuur on ribonukleotiidide järjestus molekulis Sekundaarstruktuur on ristikulehe sarnane e. komplementaarne RNA ülesanne on pärilikkuse realiseerimine Erinevatel RNA molekulides on erinev ülesanne: Informatsiooni-RNA e. mRNA – toob geneetilise info rakutuumast ribosoomidesse Transport-RNA e. tRNA – transpordib aminohappeid Ribosoomi-RNA e. rRNA – kuulub ribosoomide ehitusse
Nukleosiid on riboos tsüklilises vormis. Nukleosiidide nimetused: A adenosiin, 2´-desoküadenosiin G guanosiin, 2´-desoküguanosiin C tsütidiin, 2´-desokütsütidiin U uridiin T tümidiin, 2´-desokütümidiin Nukleotiidid estrid, käituvad hapetena. Tihedamini esinevad nukleotiidid: - adenüülhape (adenosiinfosfaat) - guanüülhape (guanosiinfosfaat) - tsütidüülhape (tsütidiinfosfaat) - uridüülhape (uridiinfosfaat) Nukleiinhapped Nukleiinhapped polünukleotiidid, kõrgmolekulaarsed ained. Organismides on DNA ja RNA. DNA makrostruktuur on kaheahelaline biheeliks. Selle moodustavad kaks antiparalleelset polünukleotiidi ahelat, mis keerduvad ümber ühise telje. DNA ahelate koospüsimise aluseks on nukleotiidide üksteisele vastavus igas ahela lülis. Kehtib A-T ja G-C reegel. RNA ahelad ei põimu omavahel nii ega võta heeliksi kuju, sest hüdroksüülrühma
Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin. (A, G, C, T) uratsiil.( A, G, C, U) Nukleotiide nimetused Adenosiinfosfaat A Adenosiinfosfaat A Guanosiinfofaat- G Guanosiinfofaat- G Tsütidiinfosfaat- C Tsütidiinfosfaat- C Tümidiinfosfaat- T Uridiinfosfaat- U Sahhariidid desoksüriboos riboos Anorgaaniline hape fosforhape fosforhape Sekundaar struktuur Kaheaheline biheeliks Osaline biheeliks sama molekuli eri osade paardumisel Komplementaarsus A = T ja C = G A =U ja C = G
3) unikaalne DNA- spetsiaalne organismi omane DNA, mis määrab ära struktuuri ja regulaatorgeenid. Mis tähtsus on DNA molekuli struktuuril? Kogu pärilik info paikneb DNA molekulides. Kaheahelalisus tagab ka kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias ning on oluline ka pärilikkuse avaldumise seisukohalt Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA kolm lämmastikalust on samad mis DNA-l (A, G, C), T asemel esineb uratsiil (U; uridiinfosfaat). Ø RNA 1) primaarstruktuur ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane. 2) sekundaarstruktuur molekuli osaliselt paardunud piirkonnad ja osaliselt käändunud lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: · kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA)
DNA ahelad püsivad koos komplementaarsusprintsiibi abil. DNA´l on võime kahekordistuda (replikatsioon). Kui DNA ühes ahelas paikneb A, siis teises ahelas on selle vastas alati T ning G vastas on C. A ja T moodustavad 2 vesiniksidet, G ja C aga 3. RNA- ribonukleiinhape. RNA primaarstruktuur on nukleotiidide järjestus. RNA sekundaarstruktuur on osaline biheeliks sama molekulide eri osade vahel. Nukleotiidide nimetused: adenosiinfosfaat(A), guanosiinfosfaat(G), tsütidiinfosfaat(C), uridiinfosfaat(U). Lämmastikalusena esineb RNA ehituses adeliin(A), guaniin(G), tsütosiin(C), uratsiil(U). G ja C vahel on kolmikside ning A ja U vahel on kaksikside. Informatsiooni- RNA ehl mRNA(toob geneetilise info rakutuumast valgusünteesi toimumise kohta), transport-RNA ehk tRNA(ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse sabunud geneetilise info lahtimõtestamine,toob kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need
Profaasis ristsiire Üks mitootiline jagunemine 2 järjestikust jagunemist. Bioloogia Page 59 Mudelid 17. veebruar 2010. a. 13:41 1. RNA polümeraas 1. 2. Tsütidiinforfaat 3. Tümidiinfosfaat 4. Guanosiinfosfaat 5. Adenosiinfosfaat 1 6. Adenosiinfosfaat 2 7. Uridiinfosfaat I) 2. RNA polümeraas Tsütidiinforfaat, Tümidiinfosfaat, Guanosiinfosfaat, Adenosiinfosfaat, Adenosiinfosfaat, Uridiinfosfaat 3. Adenosiinfosfaat 1:desoksüriboos, desoksüribonukleiid Adenosiinfosfaat 2:riboos, ribonukleatiid Ühine: H2PO4, C4H4N4NH3 Vahe on suhkrus (süsivesikus) 1. RNA-d sünteesiv ensüüm II) 2. RNA 3. TGATGACATGACGA 1. Adenosiinfosfaat III) 2
kehas Need on disahhariidid ning keha kasutab neid energia saamiseks. 29 Võrdle omavahel DNA-d ja RNA-d ( nukleotiid, lämmastikalused, üksik-või kaksikahel, sahhariid, ülesanne) Vormista tabelina! Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul nukleotiid Adenosiin-, guanosiin-, Adenosiin-, guanosiin-, tsütidiin- ja tsütidiin- ja uridiinfosfaat. tümidiinfosfaat. lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin Adeniin, guaniin, tsütosiin ja tümiin. ja urastiil. ahel kaheahelaline üheahelaline sahhariid desoksüriboos riboos ülesanne päriliku info säilitamine ja päriliku info realiseerimine
Lämmastikalus Andeniin, guaniin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin tsütosiin, uratsiil Sahhariid desoksüriboos Riboos Happejääk Adenosiinfosfaat, Adenosiinfosfaat, guanosiinfosfaat, Guanosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, Tsütidiinfosfaat, tümidiinfosfaat Uridiinfosfaat Molekuli ruumiline kuju Kaheahelalne (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel) Komplementaarsus A=T ja C=-G A=U ja C=-G Põhiülesanne Päriliku info säilitamine, Päriliku info ülekanna raku realiseerimine jagunemise käigus
2) Sahhariid (suhkur) tümiin uratsiil 3) Happejääk 2) desoküriboos 2) 3) fosfaatrühm adenosiinfosfaat (A) adenosiinfosfaat (A) NUKLEOTIIDI NIMETUS guanosiinfosfaat (G) guanosiinfosfaat (G) tsütidiinfosfaat (C) tsütidiinfosfaat (C) tümidiinfosfaat (T) uridiinfosfaat (U) MOLEKULI RUUMILINE kaheahelaline üheahelaline (osaline KUJU paardumine ahela eri osade (biheeliks) vahel) KOMPLEMENTAARSUS A = T ja C = G A = U ja C = G PÕHILINE ÜLESANNE päriliku info säilitamine ja päriliku info realiseerimine ülekanne
lähterakus. Pärilikkuse kandja on ka viirustes ja bakterites. Oluline on, et DNA molekulid säilitaksid oma nukleotiidse järjestuse sõltumata rakusiseste või väliste tingimuste muutumisest. Kaheahelalisus tagab ka kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias ning on oluline ka pärilikkuse avaldumise seisukohalt. RNA kolm lämmastikalust on samad mis DNA-l (A, G, C), T asemel esineb uratsiil (U; uridiinfosfaat). Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast, omadused tulevad monomeeride järjestusest ja hulgast molekulis. RNA primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises, erinevad molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise. Molekulide funktsioonide alusel võib RNA jagada informatsiooni- (mRNA; toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgussünteesi toimumise paika,
· RNA ribonukleiinhape RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid üheahelaline ülesandeks pärilikkusinfo avaldamine Ehitus sarnaned DNA omale: fosfaatrühm riboos (sahhariidid) lämmastikalus Kolm RNA lämmastikalus on samad, mis DNA koostises, viimane on erinev: adeniin (A) guaniin (G) tsütosiin (C) uratsiil (U) > uridiinfosfaat CG A=C Erinevatel RNA molekulide on erinev ülesanne Informatsioon RNA (mRNA) DNAs oleva info toomine tuumast tsütoplasmasse, primaarstruktuuris transport RNA (tRNA) transpordib aminohappeid valgu biosünteesiks, sekundaarstruktuuris, heeliks ribosoom RNA (rRNA) koht, kus toimub valgu biosüntees · selles moodustub ribosoom (raku organell)
b) Sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c) Happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel) Komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG Põhiline ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info realiseerimine ülekanne
veel lõplikult lagunenud RNA e. ribonukleiinhape Valkude ülesanded: Monomeerideks on ribonukleotiidid 1) Ensümaatiline funktsioon – ensüümid on valgud, mis reguleerivad Koosneb samadest osadest, mis DNA, kuid tümiini asemel on uratsiil -> biokeemiliste reaktsioonide kiirust organismis uridiinfosfaat (U) 2) Ehituslik funktsioon – karvad, küünised, kabjad, sõrad, suled on ainult valgulise ehitusega Primaarstruktuur on ribonukleotiidide järjestus molekulis 3) Transportfunktsioon – transportvalgud rakumembraanides; Sekundaarstruktuur on ristikulehe sarnane e. komplementaarne hemoglobiin
Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil Nukleotiitide nimetused Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Sahhariid desoksüriboos riboos Anorgaaniline hape fosforhape fosforhape Sekundaarstruktuur Kaheahelaline biheeliks Osaline biheeliks sama molekuli eri osade paardumisel Komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG
RNA (ribonukleiinhape) on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Sarnaselt DNA molekulidega on ka RNA koostisesse kuuluvad ribonukleotiidid kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA 3 lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: adeniin, guaniin, tsütosiin. Kui DNA molekulis on neljas lämmastikalus tümin, siis RNA ehituses on selle asemel uratsiil. Vastav monomeer kannab nime uridiinfosfaat. Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. RNA: 1) osaleb pärilikkuse avaldumises; 2) toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest ribosoomidesse ja; 3) mõtestab selle lahti ning; 4) osaleb valgusünteesis. 6. Taimerakk. Ehitus ja joonis. Taimeraku kesta põhiline koostisosa on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere (nt. ligniin, pektiin) ja muid
c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Nukleotiidi nimetus: tsütidiinfosfaat (C) tsütidiinfosfaat (C) tümidiinfosfaat (T) uridiinfosfaat (U) Üheahelaline (osaline Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) paardumine ahela eri osade vahel) Komplementaarsus: A=T ja C=G A=U ja C=G Päriliku info säilitamine ja Põhiline ülesanne Päriliku info realiseerimine
c)happejääk tümiin uratsiil b) desoksüriboos b) riboos c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm nukleotiidi adenosiinfosfaat adenosiinfosfaat nimetus guanosiinfosfaat guanosiinfosfaat tsütidiinfosfaat tsütidiinfosfaat tümidiinfosfaat uridiinfosfaat molekul või kuju kaheaheline, biheeliks üheahelaline (osaline pöördumine ahela eri osade vahel) komplementaarsus A=T, C=G A=U, C=G põhiline ülesanne päriliku info säilitamine ja päriliku info realiseerimine ülekanne RNA erinevad tüübid ja ülesanded organismis: mRNA - informatsiooni RNA, toob geneetilise koodi ribosoomi, ja selle alusel saab
* DNA ja RNA võrdlus: -) monomeeri nimetus: desoksüribonukleotiid & ribonukleotiid. -) monomeeri ehitus: *) lämmastikalus: adeniin, guatiin, tüstosiin ja tümiin & adeniin, guaniin, tüstosiin ja uratsiil. *) sahhariid: desoksüriboos & riboos. *) happejääk: fosfaatrühm & fosfaatrühm. -) nukleotiidi nimetus: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C) ja tümidiinfosfaat (T) & adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C) ja uridiinfosfaat (U). -) molekuli ruumiline kuju: kaheahelaline (biheeliks) & üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel). -) komplemetaarsus: A = T ja C G & A = U ja C G. -) põhiline ülesanne: päriliku info säilitamine ja ülekanna & päriliku info realiseerimine. -) sünteesiv ensüüm: DNA-polümeraas & RNA-polümeraas. Bioaktiivsed ained * Bioaktiivsed ained mõjutavad väikestes kogustes ainevahetust. * Ensüümid valgud, mis reguleerivad biogeneetiliste reaktsioone
Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil Nukleotiidide nimetused Adenosiinfofaat (A), Adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T) uridiinfosfaat (U) Sahhariidid Desoksüriboos Riboos Anorgaaniline hape Fosforhape Fosforhape Sekundaarstrkutuur Kaheahelaline biheeliks Osaline biheeliks sama molekuli eriosade paardumisel Komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG
Friedrich Miescher- leidis nukleiinhappe J.Watson, F.Crick -avastasid DNA biheeliksikujulise struktuuri Struktuuri tähtsus- *vesiniksideme paljusus tagab vastupidavuse, stabiilsuse. *Kaheahelasisus tagab päriliku info esinemise kahes koopias RNA- ribonukleiinhape RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid Koosnevad(kolmeosalised): fosfaatrühmast, riboosist, lämmastikalusest Lämmastikalused: adeniin(A), guaniin(G), tsütosiin(C), uratsiil (U)(uridiinfosfaat) Primaarstruktuur- nukleotiidide järjestust molekulis(üheahelaline) Sekundaarstruktuur-ribonukleotiidid võivad omavahel paarduda C-G (3H). A-U(2H) c RNA molekulide ülesanded: RNA osaleb pärilikkuse avaldumises(tagavad geneetilise info realiseerumise) 1. Informatsiooni RNA-(mRNA)-Osaleb päriliku info avaldumised. (toob geneetilise info rakutuumas olevatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika-tsütoplasmas olevatesse ribosoomidesse) 2
nab nimetust tq$i=ipfosfaat. Seega on RNA olevatesse ribosoomidesse. Kuidas mRNA oma ,,koostisse kuuluvate nukleotiidide nimetused nukleotiidses jdrjestuses seda infot edastab, sel- lega tutvume edaspidi (vt. ptk. 5.3.). 1'adenosiinfosfaat, guanosiinfosfaat, tsi.itidiinfos- I faat ja uridiinfosfaat. Transport-RNA ehk IRNA ulesandeks on r' Monomeeride rihinemisel tekib RNA mole- mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud kul, mis koosneb iihest ahelast. RNA molekuli- geneetilise info lahtim6testamine. Vastavalt sel- de omadused tulenevad monomeeride j2irjestu- lele toovad IRNA molekulid kohale "6iged"
Kui viirus nakatab bakterirakku, jäävad valgud raku pinnale & rakku siseneb ainult DNA geneetilise info viiruse taastootmiseks DNA molekulis. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. Monomeer: DNA desoksüribonukeotiid; RNA ribonukleotiid. Süsivesik: DNAl desoksüriboos; RNAl riboos. Lämmastikalused: DNAl adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin; RNAl ... uratsiil. Nukleotiidid: DNAl (A) adenosiin-, (G) guanosiin-, (C) tsütidiin-, (T) tümidiinfosfaat; RNAl ... (U) uridiinfosfaat. Primaarstruktuurid: RNAl üheahelaline nukleotiidide jada. Sekundaarstruktuurid: DNAl biheeliks, nukleotiidide ahelate lämmastikaaluste vahel vastavalt komplementaarsusele H-sidemed: A=T, C=G. RNAk kohati molekuliselt 2-ahelaline, kus ... A=U, C=G. Tretsiaarstruktuurid: DNA on histoonide abil kokku pakitud. RNA ... (ribosoomis). Funktsioonid: RNA kromosoomide koostisosa, päriliku info säilitamine & ülekandmine tütarrakkudesse raku jagunemisel; RNA võtab osa geneetilise info
erinev summaarlaeng, lahutuvad nad elektriväljas. Levinum on tahkel kandjal toimuv tsonaalne elektroforees. 11. Nukleotiidid. Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid. Nad on nukleosiidide mono-, di-, või trifosfaatestrid. Riboosi/desoksüriboosi esterifitseerumine fosforhappejäägiga annab ribonukleotiidi/desoksüribonukleotiidi. DNA-s võivad esineda nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. RNA-s esineb tümidiinfosfaadi asemel uridiinfosfaat U. Nukleotiidid on komplementaarsed ( A-T/U ja C-G). Rakus esinevad nukleotiidid anioonidena, st nad on happed. 12. RNA: ehitus, funktsioon. RNA on DNA ühelt ahelalt komplementaarsuse põhjal tehtud koopia. (Lämmastikalusteks A; U - uratsiil; G;C). Eristatakse primaar-, sekundaar- ja tertsiaarstruktuuri. Sekundaarstruktuur saadakse üheahelalise RNA aluste komplementaarse paardumisega vesiniksidemete abil. Funktsioon: RNA-l esineb mitu funktsionaalset vormi:
tuumamembraani pooride tsütoplasmasse. Transkriptsiooni produktiks on RNA ahel, milles tümiini (T) nukleotiidid on asendatud uratsiiliga (U). Kuna RNA koostises on lämmastikalus tümiin asendunud uratsiiliga, rakendub transkriptsioonil alljärgnev komplementaarsus. DNA monomeer RNA monomeer adenosiinfosfaat A uridiinfosfaat U adenosiinfosfaat tümidiinfosfaat T A tsütidiinfosfaat C guaniinfosfaat G guaniinfosfaat G tsütidiinfosfaat C Lisandub ensüüm RNA-polümeraas. RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga. Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti.
nukleotiidne järjestus võib säilida ning selle alusel saavad rakus esinevad ensüümid vea ära parandada. DNA molkuli biheeliksi kujuline struktuur on oluline ka pärilikkuse avaldumise seisukohalt. RNA Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleitiidid. Ribonukleotiidid koosnevad lämmastikalusest, riboosist ja fosfaadist. RNA kolm lämmastikalust on samad, mis DNA koostises, kuid tümiini asemel on uratsiil (U) nukleotiidi nimetusega uridiinfosfaat. Monomeeride ühinemisel tekibRNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. RNA molekulide omadused tulenevad monomeeride järjestusest ja hulgast molekulis. Primaarstruktuur nukleotiidide järjestus. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. Erinevad RNA molekulid taganav geneetilise info realiseerumise. Enamiku rakus leiduvast RNA-st võime jaotada molekulide funktsioonide alusel kolmeks: 1) informatsiooni-RNA (mRNA), 2) transport-RNA (tRNA) 3) ribosoomi-RNA (rRNA).
DNA. Seega sisaldub viiruse taastootmiseks vajalik geneetiline informatsioon DNA-s. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. Monomeer: DNA desoksüribonukeotiid; RNA ribonukleotiid. Süsivesik: DNAl desoksüriboos; RNAl riboos. Lämmastikalused: DNAl adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin; RNAl tümiini asemel uratsiil. Nukleotiidid: DNAl (A) adenosiin-, (G) guanosiin-, (C) tsütidiin-, (T) tümidiinfosfaat; RNAl ... (U) uridiinfosfaat. Primaarstruktuurid: Mõlemal üheahelaline nukleotiidide jada. Sekundaarstruktuurid: DNAl biheeliks, nukleotiidide ahelate lämmastikaaluste vahel vastavalt komplementaarsusele H-sidemed: A=T, C=G. RNAl kohati molekuliselt 2-ahelaline, kus ... A=U, C=G. Tretsiaarstruktuurid: DNA on histoonide abil kokku pakitud. RNA ... (ribosoomis). Funktsioonid: DNA kromosoomide koostisosa, päriliku info säilitamine & ülekandmine tütarrakkudesse raku
11. Nukleotiidid Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid. Nad on nukleosiidide mono-, di- või trifosfaatestrid. Riboosi/desoksüriboosi esterifitseerumine fosforhappejäägiga annab ribonukleotiidi/desoksüribonukleotiidi. Mononukleotiidid võivad olla mono-, di- või trifosforüülitud. DNA-s võivad esineda nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. RNA-s esineb tümidiinfosfaadi asemel uridiinfosfaat U. Nukleotiidid on komplementaarsed (A-T/U ja C-G). Rakus esinevad nukleotiidid anioonidena, st nad on happed, seda märgib happeanioonile viitav nimetus (adenülaat ehk AMP, guanülaat ehk GMP jne.) Nukleotiidi kolmetäheline sümbol (ATP, GDP jne) viitab N-alusele ja fosfaadijäägi arvule. Desoksüribonukleotiidid sümbol on vastavalt dATP, gGDP jne. Nukleotiidide summaarhulk rakus jääb alati üsna konstantseks ning nad omavad neeldumismaksimumi vahemikus 259..
Lämmastikalustest sisaldab adeniini (A), tsütosiini (C), guaniini (G) ja uratsiili (U). Erinevalt DNA-st on enamasti üheahelaline ja sisaldab riboosi. Lämmastikalused DNA ja RNA monomeeride nimetused: Lämmastikalus Monomeer Tähis DNA RNA Valem Adeniin Adenosiinfosfaat A X X C5H5N5 Guaniin Guanofosfaat G X X C5H5N5O Tsütosiin Tsütidiinfosfaat C X X C4H5N3O Tümiin Tümiinfosfaat T X - C5H6N2O2 Uratsiil Uridiinfosfaat U - X C4H4N2O2 Geneetiline kood Vastavus RNA koodonite ja valke moodustavate aminohapete vahel, mille abil luuakse valke. Geneetiline kood võimaldab DNA molekulidelt ümber kirjutatud geneetilise info tõlkida RNA molekulidele, mille järgi sünteesitakse valkude molekulid. 64 koodile vastab 20 aminohapet Startkoodonid: AUG (UUG, CUG) Stoppkoodonid: UGA, UAA, UAG DNA kopeerimine 1) Lühike oligopeptiid sünteesitakse järgmisest RNA järjestusest: 5' GACUAUGCUCAUAUUGGUCCUUUGACAAG
annaabi.ee 
