Artikli analüüs XI A klass Artikli pealkiri: Miks me mängime? Autor: Tiina Jõgeda Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Ekspress 30. jaanuar 2012 Probleem, millele artikli autor keskendub: Lapsed veedavad liiga palju aega arvutimänge mängides. Vanemad muretsevad, et lapsed võivad jääda sõltuvusse arvutist, unustades oma kohustused ja isegi söömise, tekitades psüühikahäireid. Inimesed jäävad kinnisemaks ja eelistavad virtuaalmaailma ränga reaalsuse üle. Autori põhiseisukohad, näited: Netifolkloori klassika räägib poisist, kes tundide viisi arvutis automänge mängis ja otsustas siis oma isa auto võtta ning sellega sama asja teha. Posti sõites aga ei tulnud ette ,,New Game''. Internetimängudes nagu Second Life võib samuti tekkida kokkupõrkeid reaalsuse ja virtuaalsuse vahel
või teada, kui palju inimene selle eseme jaoks tööd pidi tegema või kui tähtis see talle olla võib. Kuna tänapäeval hinnatakse inimesi suuremas osas vara järgi, sõpruskondi moodustatakse vaid enda seltsi rikkamaid ja ilusamaid valides ja seda vaid selleks, et ka endale kasu saaks, on rehepaplus võrreldes varasemate aegadega tohutul hulgal suurenenud. Inimesed on ahneks ja sellest ka upsakaks ning ülbeks hakanud, suuremal määral unustades, mida tähendab austus teise inimese vara ja tunnete vastu ja eelkõige unustades sõprusest. Ahnuse ja valetamisega ei saa mitte kunagi kaasas käia sõprus ega ausus, sest inimesed ei soovi petistega seotud olla, kui nad just ise samasugused ei ole. Kuna võrreldes eelneva sajandiga või veelgi varasema ajaga, on turundus ja reklaam laialtlevinud igal pool, mõjutatakse ka selle kaudu naiivseid või rumalaid inimesi saades ka sellest endale hulgaliselt kasu
Õnn, selle algus ja lõpp Õnn... Sellest nii palju tänapäeval räägitakse... inimesed raiskavad aega selle otsimiseks ja selle ootamiseks... Vaatavad kaugele ette, tihti unustades sellest, et on vaja vaadata oma jalgade ette. Õnn on olemas igal inimesel . On vaja ainult õigeaegselt lihtsalt sellest aru saada. Olla õnnelikud tahavad kõik, aga mitte kõik suudavad seda teha. Inimesed üha rohkem mõtlevad pisimistlikult. Nad ei suuda eksisteerida ainult positiivselt mõtlemisega. See negatiivsus tungib meie ellu ning õnnest me lihtsalt unustame. Triviaalsus surub meid maase ja õnn sellega, meie jalgadele ilmuvad tellised ning iga samm muutub veelgi raskemaks.
Sama palju näidatakse näpuga liikluspolitsei vähesele (kuid viimasel ajal dramaatiliselt suurenenud) kohalolekule, justkui täidetaks reegleid sinises mundris ametimehe, mitte enda turvalisuse pärast. Ka viidatakse teede ülekoormamisele, rohketele autodele, kuid liiklusvahendite rohkus ei vabanda nendega järjest hoolimatumalt ümberkäimist. Abstraktselt nimetatakse peamiseks liiklusõnnetuste rohkuse põhjuseks halvenenud liikluskultuuri, justkui unustades, et mitte sõidukid ei liikle, vaid neid juhtivad inimesed, ning needsamad inimesed kannavad endas ka (liiklus)kultuuri. Peene nimetuse taha peidetakse lihtlabast hoolimatust ja liiklusreeglite eiramist. Aastataguse liikluskäitumise seire tulemustest selgus näiteks, et pööret sooritades ei näita suunatuld keskmiselt 37,5 protsenti autojuhtidest, sealhulgas ka pea kolmandik üle teiste sõiduradade vasakpöörde tegijatest. Vöötrajast, mille ääres ootab jalakäija, sõidab
JAHINDUS Jahindus Eestis Eestis on ligikaudu 4 miljonit hektarit jahimaad. Jahipiirkondi on Eestis 324 ja jahimehi üle 15 tuhande. Jahinduslikku tegevust planeerides on oluline jälgida, et ei panustataks liialt jahinduslikult populaarsetele liikide arvukuse suurendamisele (nt metssiga), unustades nende liikide negatiivse mõju ökoloogilisele tasakaalule. Jahiseadus Uus jahiseadus jõustus 1. juunil 2013. a. Põhiprobleem, mida uus jahiseadus lahendas, puudutab omandiõigust. Seni oli jahindus sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudus õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse. Jahiseadus tagab jahiloomade kaitse ja arvukuse ohjamise ning suunab jahimehi ja maaomanikke koostööle. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava
tundnud. Ning sealsamas võtab ta vastu otsuse, et ta ei taha enam suurde maailma tagasi minna. Kodulinna kontsert tundub küll õnnestuvat tavalise kuulaja jaoks, kuid targemad inimesed saavad aru, et Saalepi mängus ei ole midagi erilist. Lõpuks tunnistab vihahoos ka hüljatud Lilli, et senine kuulsus oli vaid ostetud. Ei olnud seda "imet" välismaal tabatud ega juhtunud seda ka siin. Näidend paneb mõtlema selle üle, et unustades enda soovid ja järgides vaid kuulsusejanu, leiad sa end ikka kord sealt, kust alustasid. Samas oleks Saalep saanud "imet tabada" kodumaal õpetades lapsi, kellest nii mõnestki oleks võinud tulevikus andekas klaverikunstnik saada. Ühesõnaga iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.
Jah. Kolmkümmend minutit- kolmkümmend päeva! Head õhtut. Väike prints ei julgenud endale tunnistada, et ta seda õnnelikku planeeti peamiselt sellepärast taga kahetsed, et seal on kahekümne nelja tunni sees tuhat nelikümmend päikeseloojangut! Mina olen geograaf, vastas vanahärra. Mis on geograaf on? See on maateadlane, kes teab, kus asuvad mered, jõed, linnad, mäed ja kõrbed. Seal on sada üksteist kuningat ( iseendastki mõista mitte unustades neegrikuningaid), seitse tuhat geograafi, üheksasada tuhat ärimeest, seitse ja pool miljonit joodikut, kolmsada üksteist miljonit uhkeldajat, seega kokku umbes kaks miljardit suurt inimest. Kui kaks miljardit inimest, kes maakeral elavad, seisaksid hõlpsasti väljakule, mis on kakskümmend miili pikk ja kakskümmend miili lai. Ta oli sündinud tähtede all käimisest, kaevuratta laulust, minu käte pingutustest. Ta oli hea südamele, hea nagu kingitus
käis parajasti haldjaselanikkonna suvepidu. Seal oli kõiki: nii noori kui vanu, nii mets- kui ka veehaldjaid ühesõnaga kogu haldjasriigi koorekiht oli siia kokku kogunenud. Platsi keskel lõõmas võimas tuli, mille kõrval asetses suur hõbedaga ehitud troon. Sellel istus kaunis kuninganna, üleni valgesse siidi ehitud. Selja taga laiutusid tal hõbedaselt sätendavad tiivakesed ja peas säras kuukivist sepitsetud haldjakroon. Lapsed jäid teda üksisilmi imetlema unustades hoopiski, et inimolevused olid haldjapeol kutsumata külalised. Korraga Marii köhatas, unustades enda sunnitud olukorra. Kogu trill ja trall vaikis silmapilkselt ning kõik suunasid oma pilgu põõsaste suunas, kus lapsed end soojendanud ja varjanud olid. Ka kuninganna pööras oma sügavrohelised silmad sinna, kust tundmata hääl köhatanud oli. Martin sai aru, et põgeneda oli nüüd juba liiga hilja ja seega astus ta vapralt haldjate sekka. Ka
Arenenud riikide heaolu hind Mida aeg edasi, seda enam on hakatud väärtustama raha rohkem kui inimesi. Raha arvatakse olevat tänasel ajal kõige tähtsam. Selle tõttu tõimub maailmas palju sõdu, korruptsiooni, varguseid jne... Inimesed on muutumas aina ahnemaks, unustades seejuures inimese tõelised väärtused. Väga suureks probleemiks on kindlasti 21.sajandil Hiina odav tööjõud. Hiinas on küll odav toota kaupa, kuna elatustase on seal madal, ja see on kasulik ettevõtjale, kelle peamiseks eesmärgiks ongi kasumi teenimine. Kuid tingimused töö tegemiseks on hiinlastele ebainimlikud. Neil puuduvad seal täielikult tööohutusnõuded. Inimesed vigastavad end tehes tööd, inimesed minestavad, kuna keskkond on mittesobilik töötamiseks
teha kooliskäimise nauditavamaks. Mitte keegi ei tohiks ära unustada koolis käimise eesmärki. Peame meeles pidama, et kool on ikkagi koht, kus õpime lugema, kirjutama, arvutama jne. See on asutus, kus aastad hiljem väljuvad targad ja töökad inimesed. Meie, õpilased, heidame õpetajatele tihti ette küsimuse, et miks me "seda" õpime, seda pole ju tulevikus vaja. Samas heidavad õpetajad ette meile küsimuse, et miks ei suuda me tunnis olla aktiivsed, unustades asjaolu, et see ei ole ainuke tund, kus peame suures koguses fakte ja tekste meelde jätma ning üles kirjutama. Leian, et koolis peaks käima õpetajate ja õpilaste vahel koostöö. Mõistmine, et iga üks meist annab parima Pannes kokku Einsteini ja meie eelmise Eesti presidenti Toomas Hendrik Ilvese öeldu tahaksin lõpetuseks sõnada, et kool peaks olema koht, kus õpilased võtavad õpitut hinnalise kingitusena ning õpetajad annavad iga päev tükikese oma mõistusest ja
ideederohkus ning samuti eksisteerivad ka erinevad kultuurid, usud ja maailmavaated. Siit tekib küsimus, kuidas sellises kultuurirohkes ühiskonnas säilitada oma identiteeti? Ameerika Ühendriik oma 300 miljoni elanikuga on nii etniliselt kui kultuuriliselt väga mitmekesine maa. Erinevad rassid toovad endaga kaasa oma kultuuri ja usu. Tihti kuuleme aga amerikaniseerumisest, mis tähendab seda, et kolitakse elama Ameerikasse sulandudes täielikult sealsesse ellu, unustades aga täieliult oma kodumaa ning sealsed uskumused. Samuti on ka palju väliseestlasi, kes isegi ei oska enam eesti keelt. Siit võib järeldada seda, et inimesed võivad välismaale kolides kaotada täielikult oma identiteedi. Samas usun tõesti, et oma identiteeti pluralistlikus ühiskonnas on võimalik hoida, kui selleks ise tahtmist on. Elasin ise aasta Sveitsis, mis on väga pluralistlik maa, mida näitab kasvõi see,
Pätsid pistetakse keldrisse, kus need seisavad 14-kraadisel temperatuuri juures kolm kuni seitse, keskmiselt aga kuus nädalat. Legend Legend räägib loo noorest lambakarjusest, kes pidas oma lambaid Massif de Combalou jalamil. Ükskord, kui ta parasjagu koopas puhkas ja oma lõunaeinet mõnus tükk rukkileiba lambajuustuga sööma hakkas, nägi noormees möödumas veetlevat karjatüdrukut. Ta pistis ruttu oma juustuleiva koopanurka ja jooksis neiule järele, unustades lõuna päris ära. Noor tuulepea leidis oma leiva alles mõne kuu pärast. Ta märkas, et söök on kõdunenud: leib oli tõmbunud siniseks ja lambajuust oli kaetud rohekas-siniste soontega. Kuna tal oli kõht tõeliselt tühi, vajutas ta hambad juustu vängest lõhnast hoolimata sinna sisse. Ja ennäe, ta leidis, et selle õrn maitse on väga meeldiv. Tänan kuulamast!
Lapsed on alguses head. Kui tahetakse, et nad jääksidki headeks, ei tohi neid suruda käitumisraamidesse, sundida neile peale teadmisi ja oskusi. Ilma hirmuta kasvatus ja vabadus toimivad. Vanemad kohus oleks minu silmis julgeda last austada, julgeda näida, et on alati lapse poolel. Julgeda püstitada mõistlikke nõudmisi. Julgeda kiita. Julgeda olla alati täiesti aus ja alati olemas lapse jaoks. Meil on kombeks võidelda lapse jonniga, unustades, et jonnimiseks on vaja kahte inimest. Laps ei saa jonnida emaga, kui ema ei jonni lapsega. Meie kultuur aga annab tihti automaatse õiguse last korrale kutsuda ja süüdistada. See käitumine võib lapsi traumeerida. Me üritame ennast laste silmis kuudavaks teha. Paljud mäletavad lapsepõlvest ehk ka lauset ,,Laps räägib siis, kui kana pissib!" Vanemad peaksid mõtlema, mil määral nad on sellised vanemad, nagu nad lapsena eales olla ei soovinud.
asemel. See oli kõrge kukkumine ja kindlasti mingi määral tingitud ka ebakindlusest. Adidasel oli eesmärk, kuid kahjuks puudus neil vajalik informatsioon alternatiivide ja tuleviku sündmuste kohta – ei osatud ette näha rahva kasvavat spordilembust. Keskkonna muutustele ei oldud valmis nii kiirelt reageerima, kui oleks vaja olnud. Enda edus oldi arvatavasti nii kindlad, et põhirõhk suunatigi sellele, mida hästi tehti, unustades, et kõik meie ümber on pidevas muutumises. 2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? Rühmaotsustamisel oleks olnud võimalik jõuda sootuks teistsuguse strateegiani. Nii palju kui on erinevaid inimesi, oleks olnud ka erinevad ja võimalik, et isegi uuenduslikke arvamusi. Igaühel on ju omad vaatenurgad, kuidas midagi saavutada. See oleks andnud võimaluse läbi mõelda ja arutada suure hulga informatsiooni, mis
üle tagas Richardile venna võimu vähenemise liitlaste arvelt ja samas ka õigluse riigis seesuguse kurikaela üle nagu seda oli Front-de-Boeufi. Olenemata aga asjaolust, et Richard tundus esialgselt olevat truu riigi kaitsja omas ta ka väga pahelist külge, milleks oli ahnus, nimelt loobus ta Chaluzi poolt pakutavast võimalusest võtta enesele pool Chalusist leitud varandusest. Seesugune otsus, sai aga talle saatuslikuks, kuna suri sõjarindel Chalusi lossi valitseja vastu. Unustades aga tema pahelisuse, mis talle saatuslikuks sai võib õelda kokkuvõtteks, et Richardi tagasitulek tõi riiki rahu. Rihard aitas kõiki viletsuses olevaid abivajaid, sealjuures vahet tegemata , kas oli siis tegu juudi, normanni või mõnest muust rahvusest pärit isikuga. Tema hea hing paljastus ka selles, et ta ei tapnud oma venda Johni, kuigi ta vend tegi kõik, et hävitada lootus Richari tagasi tulekuks. Nii võib õelda, et Rihard oli tõeliselt rüütelik sõjamees.
unustada kõik muu, mis võib muret teha. Väikestes kogustes on unustus suurepärane stressimaandaja, suurtes on see murettekitav, sest kui oled liiga kaua eemal, ei tea sa enam piisavalt pärismaailmast, et oma eluga edasi minna. See tekitab lõputu vaimse ringi, millest väljumine võib osutuda ennastületavalt raskeks. Internet ei anna meile kunagi võimalust olla iseendid, sest ta lämmatab meid kõiki oma lõpmatu infoga, unustades rühmitada igaüht eraldi oma gruppi nimega „ainulaadne“, vaid ta surub meid kõiki ühte väikesesse kasti, ning edu neile, kes sellest välja saavad enne, kui see kast kaob kogu ülejäänud kastimere sisse.
Naela otsas Meestel on tähtis nende väärikus, eriti ,,väikestel inimestel." Neis on tihti argus ja enese alavääristamine, et kas nad on väärt seda, mis neil on olemas. Paks ja peenike Kui kaks inimest kohtuvad, kes on aastaid olnud suured sõbrad, siis on teada, et inimeste elu on muutunud. Tihti juhtub, et kui üks nendest inimestest on kunagi olnud vaesema eluviisiga ja nüüd, aastaid hiljem on kõrgemale astmele tõusnud, muutub esimene kohe aupaklikuks ja kummardab ta ees, unustades inimese, kes selle taga peitub. Ei tohi siiski unustada, et elu võib muutuda, aga inimene on ikka selline nagu ta on. Ametniku surm Kui kellegi jaoks on miski tähtis, kuid ta tunneb end halvasti seda tehes, siis on tal enesetunne parem, kui ta saab sellest murest rääkida, olgu see nii väike kui tahes. Kui teise jaoks on see tähtsusetu, peaks seda mainima, sest muidu too ei mõistagi, miks inimene nii ükskõikselt käitub või on vihane, juhul, kui see ongi nii totralt veider. Vanka
palju suurem võim kui tohututel rahasummadel. Me kõik vajame lähedust, armastust ja tunnet, et meist hoolitakse ning meie pärast muretsetakse, just seetõttu võiksime ka ise seda välja näidata, öeldes siiraid sõnu inimestele, kes neid parasjagu kõige enam vajavad. Teinekord jällegi on öeldud sõnadest suurem heategu nende ütlemata jätmine. Tänapäeval ütlevad inimesed üha enam mõtlematult kõike, mida sülg suhu toob ning seda olenemata ajast, kohast ja asjaoludest, unustades selle, milline võim sõnadel on. Me ei saa öelda inimesele, keda me ei tunne, et ta on mõttetu olevus või solvata kedagi tema välimuse pärast. Meie asi ei ole kellelegi midagi nina alla hõõruda või kedagi tema tegude põhjal hukka mõista, ilma, et me oleks kuulanud tema põhjendusi. Meil kõigil tasub meeles hoida, et ka tänaval võõrale inimesele kingitud siiras naeratus võib olla tõeline kingitus, sest me ei oska iial arvata, mis toimub teiste inimeste südametes.
igakord meile endile kasuks tulla. Näiteks oli meie esivanematel kunagi ajaveetmiseks komme saada õhtul kokku, rääkida, laulda ja tantsida, kuid tänapäeval enam nii ei tehta, pigem istutakse arvuti taga või vaadatakse telerist tulevaid saateid. Samamoodi tulevad meie naaberriikidest või üldse kuskilt palju kaugemalt riikidest inimesed Eestisse, tutvustavad oma tavasid ning me võime neilt nii mõndagi üle võtta, seal juures unustades enda traditsioonid ning andes edasi just neid traditsioone. Peeter Põld on 1933. aastal väitnud, et eestlaste häda on traditsioonide puudus. See võib isegi tõele vastata sest nii väikesel riigil, nagu seda on eesti, võib olla raske oma vanu kombeid ja harjumusi elus hoida ning edasi kanda põlvest põlve just seetõttu, et eestlaste iive on väike ning järeltulijad pole eriti huvitatud vanade tavade ülevõtmisest ja nende elushoidmisest. Kuid traditsioonid
ja ülemineku ühest teisele, ehk siis vanast saab uus, mõeldakse välja järgmine filmi kujund, mis saab populaarseks. Filmi tegijate soov on edastada vaatajateni just see üleminek, et kuidas asenduvad tummfilmid helifilmidega. Režissöör ja ütlasi ka stsenaariumi kirjutaja Michel Hazanavicius on minu arvates loonud suurepärase filmi, kus on nii põnevust, huumorit kui ka pisaraid. Film viis mind kui teise maailma, unustades kõik muu ja keskendudes ainult filmile, sest pinge mis seal oli, püsis terve filmi vältel.
Minu arust jäi publik natukene liiga tagasihoidlikuks. Ansamblist hakkas kahju just publiku külmuse tõttu, sest enamik lihtsalt istus ja vaatas. Muusikud soovisid näha tantsu ja tralli, kuid minu arvates ei ole väga lihtne kaasa laulda improviseeritud loole. Publik tundis ennast ilmselt kohmetult. Mind häiris ka bändiliikmete omavaheline naljade viskamine, mida nad vaikselt üksteisele tegid, järelikult ei keskendunud nad 100% kontserdi andmisele ja publiku üles kütmisele. Unustades kontserdi negatiivse poole, oli sellest ka kindlasti positiivset kaja. Mulle jättis kontsert väga hea mulje. Pealaulja Marilini stiil ning hääl on väga omapärane ning sooviksin teda näha tegemas soolokarjääri. Tänu soolodele avastasin ka, kui hästi oskavad elukutselised muusikud instrumente käsitleda ning just nende kohtade peal jäin suu lahti vaatama. See on imeline! Aeg möödus kiiresti hea muusika ja sõprade seltsis. Tape That on
lõpetada seda arvutimängu mängimast. Rääkimata sellest, et arvutis istumine ning pikaajaline mängimine kahjustab nägemist on lisaks veel ka osad arvutimängud väga vägivaldsed, näiteks võime võtta tulistamise. Arvutil võib küll häid külgi olla, kuid ka miinuspooled on üsna tõsised. Arvuti on meile kõigile vajalik ning abistaja on ta meile seni, kuni me ei veeda pikki päevi tutvumisportaalidel suheldes, unustades täiesti reaalse eluviisi või lõpmata kestvat arvutimängu mängides.
Paljudele võib tunduda, et maailmas on väga vähe inimesi, kes on hoolivad ja mõistvad. Seepärast on ka need ühed tähtsamaid asjad, mida oma võsukesele õpetaksin. Tuleb arvestada erinevate inimestega ning aidata abivajajat, nii annab igaüks panuse maailma paremaks muutmisele. Tuleb aru saada, et inimesed ei ole ühesugused ning seepärast oleks tore, kui kõiki võetaks sellistena nagu nad on. Üks halvemaid omadusi on enesekesksus, mõtlemine ainult enda vajadustele ja soovidele, unustades seejures teised enda ümber. Paljud võivad arvata, et omakasupüüdlikud inimesed jõuavad elus kaugele, kuid alati see siiski nii ei ole. Isekus võib saada hoopis takistuseks, muutudes suureks probleemiks suhtlemisel. Enamjaolt suhtuvad inimesed hästi ikka nendesse, kes on mõistvad ning hoolivad. Öeldakse, et nendel, kes teevad head, on soe süda. Kindlasti õpetaksin ka seda, et igas olukorras tuleks jääda iseendaks. See on arvatavasti
nii, et vaatamata kurvale olukorrale, oleks nende koos oldud aeg nii hea, et see aitaks üle elada kõik valu, isegi kõige suuremad kaotused ja muudaksin inimest nii, et ta suudaks elada ilma selleta, kelle peale minu võim ei hakka. Ma ei teeks nii, et ükski inimene ealeski ei sureks, kuna inimese loomus on kord selline, et kui on liiga palju head korraga, võivad inimesed minna upsakaks ja ülbeks, unustades täiesti kaasinimesed, kes nende ümber elavad. Kuigi ma olen jumal, siiski ei suruks ma oma oskust kellelegi peale, see oleks võimalus leida ja saada parem elu, mida iga inimene väärib. Kui vaadata veel ajaloolisi fakte, mis mind iseloomustavad, siis peetakse mind ka muusade ja kunstnikute kaitsjaks. Ma otsiksin üles kõik talendid maal ja võimaldaksin neile seda, mida nad väärt on. On nii palju inimesi, kes oskavad laulda, musitseerida, joonistada või teha muud kunsti,
ei tõota. Niisiis lähevadki nad peale gümnaasiumi lõpetamist tööle, mis neile ei meeldi, ning palkki pole kiita. Heaks näiteks olen mina, olen jõudnud gümnaasiumi, mis tundub olevat koht noortele, kes kelle siht on ülikooli poole, kuid mina ei tea siiani, mis on minule sobiv amet. Igal inimesel on enda unistuste töö, millega vaeva näha, iseasi , kas ka sinnani jõutakse. Nii mõnedki inimesed hävitavad õnne. Nad võivad kõvasti tööd tehes jõuda oma unistuste tippu. Kuid unustades vaimsed väärtused, on nad südames tegelikult üksinda, neil pole kellegagi rääkida ning oma muresid jagada. Tehes karjääri, unustavad paljud noored pere luua. Lõpuks ongi nad üksinda oma tööga, olles vaimselt õnnetud. Teine võimalus enda õnne hävitada on rahaga. Inimene, kes võidab lotoga üüratu summa, muutub väga heldeks. Ta jagab oma raha kõigile ning ostab endale igasuguseid uhkeid asju. Alguses on ta õnne tipus, hiljem kui kõik on kulutatud, on ta taas õnnetu
Minu meelest on vahva meenutada rumalaid tegusid ja läbi kukkumisi ,kui oled palju vanem ja targem. Siis tunduvad need totrad ja naljakad ja ma kindlasti naeran nende üle , mis praegu tunduvad piinlikud. Kõige tähtam mälestus on see et olin ise kunagi noor, kes tegi vigu. Ma ei soovi kindlasti olla kibestunud ja üksik vana inimene, kes ei mõista noori. Minu meelest on hirmus kui ma ütleksin tulevikus teismelisle et minu ajal olid noored küll palju tublimad, töökamad ja nii edasi. Unustades kes ma ise noorena olin. Nagu igal medalil on kaks poolt nii minagi soovin peale negatiivse mäletada kaunist oma elust. Mis on ilusam kui lapsepõlv? seega ma pean mäletama oma elu lõppuni inimesi ja kohta kus ma üles kasvasin. Minule on väga armsaks saanud minu kodupaik ja sealsed inimesed, kes ajavad mind naerma kuid vahel ka nutma , kuid ma ei kujuta ette et ma neid ei mäletaks kui ma olen juba vana. Ma tahan väga mäletada oma vanaema jutustusi tema, elust ,kuidas nemad elasid
ja kõik sõbrad. Inimene on loodud ikka elama seal , kus ta üles kasvanud on .( 77 ) Eestis elavad inimesed on suhteliselt depressiivsed ning paljudel on soov siit ära sõita, ükskõik kuhu maailma otsa, peaasi et ära . Peamiseks põhjuseks on siiski see , et kuskilt on kuuldud midagi .Palju tahetakse minna Ameerikasse , sest seal on palju sõbralikumad ja armastavamad inimesed , kui siin .Nii soovitaksegi kohe esimesel võimalusel ära minna , unustades selle kui raske seal tegelikult on . Samas on see ka õige otsus ära sõitta , kuna siis nähakse , kui armas ja kodune koht on siiski oma kodumaa , kus elame .( 81 ) Alles hiljuti kui oli Nõukogude aeg ei olnud inimestel valikuvõimalustki kuskile kaugemale oma riigist minna , kuna piirid olid kinni , elati niinimetatud raudrüü taga .Aga siiski olid kõik inimesed õnnelikud , sest siis ei osatud unistadagi kuskile reisimisest . Väga vähe teati mis mujal riikides
lepituseks endale võttis. Ta hakkas sellega üle vee kodu poole minema. Ta ei väsinud ära ja muudkui sõudis edasi. Ta hakkas laulma tüdrukutest ja õnnest. Meretuuled viisid paadi edasi Viru poole. Oli juba kesköö ja äkitselt tõusis merepinnast välja kuju, kelle Kalevipoeg ära tundis. Neiu oli Kalevipojaga koos olnud kuid hiljem merre uppunud. Lainete vahelt kostab tema laulu, Kalevipoeg lõpetab aerutamise ning jääb kuulama. Ta laulis kuidas ta öösel mere äärde läks, unustades ülekohtu ja halva kuid sisse kukkunud ning uppunud. Kalevipojal hakkas temast kahju kuid sõudis siis ikka lauldes edasi. Ta laulis tänust vanematele. Päike hakkas tõusma ning Kalevipoeg jõudis kaldale. Seal oli Tuule-ema, kes laulis metafoorina linnust, kes kodust ära lendas ning ema jäi leseks. Kalevipoeg märkas laulu mõtet ning hakkas kiirustades kohu poole minema. Õhtul istusid kolm venda koos ning rääkisid kuidas kellegil otsingud on läinud.
Kõige murettekitavamad on liiklusõnnetused mis on põhjustatud alkoholijoobes juhtide poolt või valede sõiduvõtete pärast. 2007. aasta esimese üheksa kuu jooksul 152-st hukkunust 103 ehk 2/3( kokku liikluses toimunud õnnetusi aasta jooksul 2434 ), said liikluses surma enda eksimuse või hooletuse tagajärjel, kas otseselt liiklusreegleid rikkudes või teadlikult alkoholijoobes juhi autosse istudes¹. Inimestel kaob liiga tihti reaalsustaju, unustades, et ebakainena rooli istudes seavad nad ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Sageli juhtub, et kannatada saavad täiesti süütud kõrvalseisjad, olles mõnes teises autos või isegi kõnniteel liigeldes. Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse juht Tõnis Sulu ei näe vajadust karistuste üldise karmistamise järele, kuid joobunud olekus auto juhtimine võiks lõppeda koheselt arestimajas². Viimase poole aasta jooksul on mitu korda karmistatud karistusi, kuid
läinud. Ka tänapäeva kiires ühiskonnas, põõratakse liigset tähelepanu endale, oma edukusele või siis just vastupidi ebaedule, kuid unustatakse lähedased inimesed sootuks. Õnne sõnastab igaüks erinevalt. Osade jaoks on see lähedased suhted, osade jaoks materjaalsus. Teoses tuuakse välja mõlemad õnne liigid. Raskolnikov, ärriatusest Iljona suhtes, kes kasutas ära teiste inimeste vaesust, et ise rikastuda, tahtis ka leida õnne raha näol, unustades, kui suurt viha ta tundis Iljona suhtes. Hetkel, mil ta kirvehoobi rentnikule vastu pead andis, kaotas ta igasuguse õnne- Elades pideva süütunde ja kahtlusega, et ta kuritää tuleb ilmsiks. Ei olnud tal ka kasu saada rahast. Tema süütunne, mis oli nii rõhuv, et viis ta haiglasse seisundi, ärkveloleku ja deliiriumi vahel, saatis teda kõikjal. Ta ise ei olnud rahul enda teo üle ja kuageltki mitte ei olnud ta õnnelik, kuid just tema süütunne viis ta kokku Sonjaga
Niisiis lähevadki nad peale gümnaasiumi lõpetamist tööle, mis neile ei meeldi, ning palkki pole kiita. Heaks näiteks unistuste täide viimisest olen mina: olen tahtnud juba põhikoolist saati saada notariks. Ma tean, millega pean rohkem vaeva nägema ning pingutama. Igal inimesel on enda unistuste töö, millega vaeva näha, iseasi, kas ka sinnani jõutakse. Nii mõnedki inimesed hävitavad õnne. Nad võivad jõuda oma unistuste tippu, sellega kõvasti tööd tehes. Kuid unustades vaimsed väärtused, on nad südames tegelikult üksinda, neil pole kellegagi rääkida ning oma muresid jagada. Tehes karjääri, unustavad paljud noored pere luua. Lõpuks ongi nad üksinda oma tööga, olles vaimselt õnnetud. Teine võimalus enda õnne hävitada on raha. Inimene, kes võidab lotoga üüratu summa, muutub väga heldeks. Ta jagab oma raha kõigile ning ostab endale igasuguseid uhkeid asju. Alguses on ta õnne tipus, hiljem, kui kõik on kulutatud, on ta taas õnnetu
Niisiis lähevadki nad peale gümnaasiumi lõpetamist tööle, mis neile ei meeldi, ning palkki pole kiita. Heaks näiteks unistuste täide viimisest olen mina: tahan minna välismaale ülikooli. Ma tean, millega pean rohkem vaeva nägema ning pingutama. Igal inimesel on unistuste töö, millega vaeva näha, iseasi, kas nad ka sinnani jõuavad. Nii mõnedki inimesed hävitavad õnne. Nad võivad jõuda oma unistuste tippu, sellega kõvasti tööd tehes. Kuid unustades vaimsed väärtused, on nad südames tegelikult üksinda, neil pole kellegagi rääkida ning oma muresid jagada. Tehes karjääri, unustavad paljud noored pere loomisest. Lõpuks ongi nad üksinda oma tööga, olles vaimselt õnnetud. Teine võimalus enda õnne hävitada on raha. Inimene, kes võidab lotoga üüratu summa, muutub väga heldeks. Ta jagab oma raha kõigile ning ostab endale igasuguseid uhkeid asju. Alguses on ta õnne tipus, hiljem, kui kõik on kulutatud, on ta taas õnnetu
pdf. 03.04.2008 ). · Haridusest võib olla kasu elatise teenimisel, kuid ükski kool ei õpeta elama õnnelikult ( Nisargadetta...2008. Nisargadetta: sinu ärkvelolek on uni. http://www.via.ee/content/article/nisargadatta/comments/1/nr/21 ). · Nietzsche kirjutab, et õnne aluseks on "oskus unustada või teaduslikumalt väljendudes, võime kogeda maailma hetke vältel mitteajalooliselt. See, kes pole võimeline tunnetama hetke, kõike möödunut unustades, kes ei suuda toetuda ühele punktile nagu võidujumalanna, ilma peapöörituse ja hirmuta, ei saa kunagi teada, mis on õnn ja veelgi hullem: ta ei tee kunagi midagi teiste õnne heaks." ( Annus, E. 2008. Noorte püüded ja rõõmus ajalugu: Gustav Suits ja Friedrich Nietzsche. http://www.ceeol.com/aspx/getdocument.aspx?logid=5&id=84A8B88B3BFF11DAAA900080AD3A5A91. 03.04.2008 ). · Õnn on põhiliselt enda teha. Õpitav, aga mitte õpetatav. Nii, et hariduskäik ei muuda õnne koha
Inimene on osa loodusest ja mitte kõrgem, vaid kõige ülejäänuga võrdne osa. Inimene pole priviligeeritud olevus rohuliblede, ussikeste, kivide, liiva, mändide, kasvõi amööbidega võrreldes. Ning eeskätt teeb inimene seda tõde unustades halba endale rikkudes ära oma elukeskkonna ja halvendades enda ellujäämisvõimalusi. Ja seda ka metsade pideva vähendamisega. Eestlased on põline metsarahvas, kuid oma igapäevaelus ei mõtle me selle peale. Mets tuleb meile meelde siis, kui sõidame puhkama, soovime korjata marju ja seeni või vajame rahulikku kohta, kus jalutada. Mets ei ole vaid hulk puid, mis kasvab ühel maa-alal, see on justkui elusorganism, mis elab ja hingab, on
kuidas hakkama saab. Miks maksta palka inimesele, kes elab teiste kulul nagu parasiit, selle asemel, et lepida madalapalgalise töökohaga. Ammuseid aegu tagasi oli lapserohke pere rikkuse näitaja. Mida enam sul oli lapsi, seda rohkem ka töökäsi. Tööd tehes aga rikkus majja toodigi. Sellest tulenevalt inimeste arvukus üle kogu maailma nõnda hüppeliselt tõusiski. Nüüdisühiskonnas inimesed ronivad aga mööda karjääriredelit, unustades niimoodi oma eraelu sootuks. Pere loomine on kui segav faktor, mis takistab loomast endale olustikku, mida unistanud kogu elu. Edukad ning haritud inimesed on saanud tuleviku eelduseks. Mida rohkem on "helgeid päid", seda kiiremini areneb ühiskond. Positiivsest küljest vaadates ei saa kurta madala iibe üle. Esiteks on Euroopa üle rahvastatud ja inimesed on sunnitud elama üks-teise seljas. Teiseks väheneb nõnda töötute arv ja nõnda kasvab ka maksumaksjate hulk
Kui vanamees sureks meelemärkusele tulemata, ei annaks ta tütred mulle pennigi ja kõik ta kiltsud-kaltsud ei maksaks kümmet frankigi. Täna hommikul viis ta ära oma viimased hõbenõud, ei tea, mispärast. Ta oli rõivastunud noormehena. Jumal andku mulle andeks, ma usun, ta oli värvinud isegi oma põski, ta näis mulle nooremana." See näitab kuidas raha muudab inimesi ja kuigi raha pole elus kõige tähtsamal kohal on paljud inimesed selle unustanud. Isa Gorioti tütred unustades just selle fakti ja tekkitasid isale suure südamevalu ning lõpuks olid ka kindlasti üheks surma põhjuseks. Küllgi inimeste eluks peaks tähtsamail kohal olema perekond ja lähedased ning raha oleks lihtsalt kõrvaline on see tihti vastupidi. Inimesed kipuvad unustama perekonna tähtsust, keskendutes liialt tööle, et teenida piisvalt raha. Samuti on inimesed väga isekad ningi tihti kasutavad teisi ära, et saavudada enda tahtmis mõtlemata seal juures teiste tunnetele.
millele me oleme ka kõige mustemast august välja tulnud ning oleme seal, kus me praegu oleme. Minu mõte on, et inimesed peaksid vaatama enda sisse ning mitte otsima probleeme mis ohustab meie kultuuri otseses mõttes see kõik tagaks meie riigi turvalisuse ja kultuuri säilimise. Teiseks probleemiks on inimeste enesekesksus. Inimesed ei taha ega oska kuulata teisi ning tihtipeale surutakse peale enda mõtteid unustades teiste ideed aktsepteerides väga väheseid fakte ühest tervikust, mis omakorda viib probleemide tekkeni. Tekib inimeste vastasseis, mida saab lahenda mitmeti, kuid sageli minnakse kergema vastupanu teed ja otsustatakse jõu kasuks. Näiteks võiks tuua pidevad riikide vahelised probleemid, kus üks riik püüab teisele peale suruda oma vaateid või arusaamu. Kui kahe riigi kultuurilised või usulised vaated ei ühti, püütakse olukorda tihtipeale lahendada vägivallaga, ehk siis jõdude
kohalikku maaelu. Me kõik eelistame toitu, mis on meie tervisele kasulik, kuid ökotoodang on sageli kallis, peame paratamatult valima odavama ning tervisele kahjulikuma toodangu. Eesti jahindus on tihedalt seotud inimese ja looduse vaheliste suhetega. Jahinduslikul tegevusel hoitakse silm peal liikide arvukusel. Eestis on see kontrolli all, kuid leidub ka ohus liike ja salakütte, kes tegutsevad märkamatult. Oluline on jälgida, et ei panustataks liialt jahindusele, unustades liikide mõju ökoloogilisele tasakaalule. Liike tuleb hoida ja piirata, mitte lasta neil välja surra ning liialt paljuneda. Kui toiduahela üks lüli kaoks, langeks teiste koosluste arv oluliselt. Inimeste liigne sekkumine loodusesse võib loomade tervise rivist välja viia. Metsloomade haigus kärntõbi, mis arvatavasti on inimeste poolt tekitatud on viimaste aastate jooksul suurenenud. Metsadesse visati marutaudi vastaseid batoone, mille mõte oli, et
ümbrus Peategelasteks on kuus sõpra: Danny, Pilon, Pablo, Jesus Maria, Piraat (rahvas kutsus teda nii) ja Suur Joe Esimene maailmasõda oli lõppenud ja kui Danny sõjaväest koju jõudis, sai ta teada, et tema vanaisa on surnud ja ta päris kaks tema maja, mis asusid Tortilla Flatis. Väiksema maja üüris ta oma sõbrale, Pilonile, kes kutsus sinna elama veel Pablo ja Jesus Maria. Ühel õhtul jõid nad veini ja läksid magama, unustades küünla põlema ja maja põles maha. Seejärel kolisid nad Danny juurde, kuhu lisandusid hiljem ka Piraat ja Suur Joe. Nad olid kõik töötud ja kui keegi raha sai, siis läks see tavaliselt veini ostmiseks. Ühel päeval sai Dannyl kõigest sellest villand ja ta kadus kauaks ajaks ära. Kui ta uuesti välja ilmus, korraldasid sõbrad talle peo, et tema enesetunnet parandada, kuid pidu lõppes sellega, et Danny tegi purjus peaga enesetapu
Nemad on meie järeltulijad ja võib-olla isegi uuema maailma edendajad. Sellepärast tuleks neile ka suuremat tähelepanu pöörata ja proovida edendada nende oskusi ja ka vaimselt toeks olla. Tegelikult on andekad inimesed terve maailma poolt pandud suure surve alla. Eriti nii- öelda geeniuslapsed neist tehakse saateid, kutsutakse esinema ning neist oodatakse palju. Muidugi on nende vanemad sellega väga rahul ja toetavad tähelepanu iga hinnaga, unustades lapse tegelikud tahtmised, soovid, unistused ja vajadused. Samuti on ka noortega, kes on geniaalsed füüsilistes tegevustes. Sellisel juhul soovib iga imelaps lihtsalt olla tavaline isik, ilma suurema surveta ja ka suurema tähelepanuta. Juhul kui seda kõike on tema jaoks liiga palju, võib see mõjuda tale hingeliselt laastavalt ja tekitada vaimseid raskusi edasi millegi poole pürgida, sest tema võimetest on viimanegi piisk välja pigistatud
· Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus. · Oluliseks muutuvad subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut. Modernism kirjanduses 2 · Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist. · Tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. · Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. · Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga, unustades autori. · Modernism tõstab esile autori ja keele/teksti suhte. · Modernistid püüdsid oma loominguga maailma täiustada ja parandada, kutsusid üles puhastumisele. · Nad uskusid edasiminekut ja progressi. · Suurt tähelepanu pöörati teoste vormile. Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada: · üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse · kriitilist suhtumist minevikku · endiste tavade ja normide eitamist, nende
kuis ihkad isamaa poole! Mina sain sellest luuletusest aru nii, et me võime olla isamaast kaugel, kuid alati on ta meid ootamas. Ta võib olla viletsates oludes, kuid isamaa on siiski koht, mis on alati meie südames. Olles kodumaast kaugel, tunneme me kõik paratamatult koduigatsust. Arvan, et Juhan Liiv mõtles järgmiste ridadega seda, et Eesti oli sellel ajal küll viletsates oludes, kuid minnes läbi tulest ja veest, unustades surma ja hoole jõuame me ükskord siiski vabaduseni: Ja puhugu vastu sull' surmatuul ja lennaku vastu sull' surmakuul: sa unustad surma ja hoole ning tõttad isamaa poole! Deivi Suiste
midagi välja petta ei ole lihtsalt minu arust normaalne käitumine. Teisest teosest peaksin pidama enda vastandiks seda tööga ülepingutamist ehk. Tööd tuleb teha, aga mõistuse piirides, sellest suurest rassimisest ja ülepingutamisest ei ole endale ega oma tervisele vaja. Siiski tervis on meile üks vara, mida on lihtne kaotada ja seda juba selle rassimise eest teenitud rahaga tagasi ei saa. 5. Tsitaate, mõtteid. ,,Ikka püütakse end jagada töö, töö ja siis pere vahel. Iseennast unustades. Mis sellest tööst ja rahast, kui sinust ei ole enam oma töö viljade nautijat?" Indrek Sepp ,,Ent mitut juhtu teate, kus riigiasutuste skeemitajad on isegi kohtus süüdi mõistetuna pidanud reaalselt vangi minema?" Risto Berendson Mõlema mehe jutus on tõetera sees ja need laused panid mind sügavalt järele mõtlema.
Linna ei roninud naljalt keegi. Tänaseks on toimunud aga linnastumine. Maal elab vaid 30% eestlastest. Maaelu tähtsus on oluliselt vähenenud, mida tõestab ka inimeste ükskõiksus eestimaiste põllutoodete üle. Ostetakse seda, mis on odavam, mitte seda, mis on kasvatatud omal maal. Sihitakse euroopa tooteid, sest erinevalt vanast eestlasest, soovib tänapäeva eestlane uuendusi ning euroopalikku mõtlemist, unustades nii vana ja hea. Ülejäänud 70% on muutunud vurledeks, seljatades kaarega matsid. Ometi on just matsid need, tänu kellele säilivad vanad kombed ja rahvatarkused. Paljud vanemas eas maainimesed kasutavad talutöödes mooduseid, mis olid tuntud ka 17. sajandil, näiteks sibulate punumine, et need paremini kuivaksid. Ka sellised pisiasjad on osa meie kultuurist. Samuti on setukesed veel püsima jäänud, sest nad hoiavad traditsioone, olgugi, et
Mitte jõus pole tõde vaid tões on jõud Jõud on midagi suuremat, kui lihtsalt füüsikaline termin meie igapäeva elus. Oma raamatus ,,Valge Müra" on Don DeLillo öelnud: "Tegelik jõud on hoopis igapäevastes väikestes väljakutsetes ja hirmudes, meiesuguste lihtsate inimeste käes." Kas tões on tõesti niipalju jõudu, et muuta valedele rajatud ühiskonda? Inimesed ei taha ega oska kuulata teisi ning tihtipeale surutakse peale enda mõtteid unustades teiste ideed ja aksepteeritakse väga väheseid fakte ühest tervikust, mis omakorda viib probleemide tekkeni. Tekib inimeste vastasseis, mida saab lahenda mitmeti, kuid sageli minnakse kergema vastupanu teed ja otsustatakse jõu kasuks. Kõrvaltvaatajatele ei pruugi see olla meeldiv olukord, kuid nende käest ei küsi keegi, kas nad peavad seda õigeks või mitte. Näiteks võiks tuua pidevad riikide vahelised probleemid, kus üks riik püüab teisele peale suruda oma vaateid või arusaamu
plusspunktiks intelligentsile, mitte kasutada inimeste andekuse mõõtmisel. Oma emotsioonide juhtimine arendatav omadus, sellega ei ole võimalik mõõta kellegi andekust või võimet elus läbi lüüa. Paljud andekad inimesed on maailma poolt pandud suure surve alla. Eriti nii-öelda geeniuslapsed. Neist tehakse saateid, kutsutakse esinema ning neilt oodatakse palju. Muidugi on nende vanemad sellega väga rahul ja toetavad tähelepanu iga hinnaga, unustades lapse tegelikud tahtmised, soovid, unistused ja vajadused. Juhul kui seda kõike on tema jaoks liiga palju, võib see mõjuda talle hingeliselt laastavalt ja pärssida pürgimist edasise poole, sest tema võimetest on viimanegi piisk välja pigistatud. Andekus võib küll muuta inimese elu raskemaks, nihutada tasakaalu ühele või teisele poole, aga temas on olemas võimalus, mida igaühele ei jagata. Küsimus on selles, mida saaduga
raskused, ja viivitused peab tema isand tasa tegema, see ei vii teda aga põrmugi tasakaalust välja. Ta lahendab asjalikult iga probleemi. Phileas Fogg mõjub sageli ratsionalistlik-positivistliku maailmavaate karikatuurina, aga lugejad on siiski tema poolel. Asi on kihlveos, ja iga kord, kui Passepartout end ümbrust uurima sätib, tekib hirm ajakava pärast: järsku tuleb jälle midagi vahele. Phileas Fogg näitab loo kulgedes ka oma tundeid. Ennastohverdavalt ja kõiki tähtaegu unustades vabastab ta Passepartout´ indiaanlaste käest. Ja ilus indialanna Auda, kes päästetakse nagu muuseas traditsioonilisest lesepõletamisest, suudab lõpuks britlase jahedas südames süüdata isegi armastusleegi. Romaan "Kaheksakümne päevaga ümber maailma" tegi Jules Verne´i lugejate lemmikuks kogu maailmas, ta on tänaseni enim tõlgitud prantsuse kirjanik. Auda ja Philease õrn teineteise leidmine valmistas talle suurimat peamurdmist. Naised ei mängi tema raamatus
alustasid noored iseseisvat elu ning tahtsid oma perele kõike kõige paremat. Selleks võeti tihti suured laenukoormad kanda ning sageli ei vabanetud sellest oma elupäevade lõppu. Kui Andres oli omale talu soetanud, hakkas ta kohe kasumi teenimiseks seda parendama. Algselt lootis Andres mõne aastaga põllud piisavalt kuivaks saada, et need hakkaksid loomi kandma. Andres oli vägagi heasüdamlik ja soovis oma perele pakkuda parimat elu, tehes selleks sageli suuri ohverdusi, unustades iseenda vajadused. Tema tulevikuplaanideks olid põldude kvaliteedi tõstmine, kaevates selleks kuivenduskraave, ning remontida oma talu ja tehes erinevaid laiendustöid, kuna ta pere oli kasvanud juba niivõrd suureks. 2.Iseloomusta vana Andres [lootuste (mitte) täitumine, suurim kordaminek, läbikukkumine, iseloom] Minu arvates erines vana Andres noorest üsna drastiliselt. Selle peamiseks põhjuseks võivad olla
Ta andis talle labürindist väljapääsemiseks lõnga. Minotaurus oli ise ka labürindis Theseus tappis Minotauruse, kui see magas. Arvatavasti, ta mõõk polnud tal kaasas. Seega arvatakse, et ta kas tappis ta paljaste kätega, murdis ta kondid või siis murdis ta sarve ära ja tappis Minotauruse sellega ära. Eelnevalt lubas Theseus isale, et kui ta saab Minotaurusest jagu siis heiskab paadil valged purjed, kui aga sureb siis jätab mustad lehvima. Unustades isale antud lubadus täita, märkas Aigeus musti purjed ning hüppas meeleheites Acropolise kaljudelt alla ning suri. Peale isa surma Peale isa surma hakkas Theseus kaotama oma intelligentsust. Osales lahingutel kus ta ei oleks pidanud olema. Otsis liiga meeleheitlikult uut troonipärijat. Röövis enda naiseks Zeusi tütre Helena, mille tagajärjel Zeus lasi Theseuse kinni nabida ning viia Skyrose saarele
vahepealseid sündmusi, vabastab sellest pingest. Olles isenda ja enda mõttetega suudan ma need sorteerida, pahana likvideerida ning mured, probleemid muuta positiivsemaks või üldse ära kaotada. Tervislik tegevus see iseendaga olemine, peaks tõdema. Iga inimene elaks palju täisväärtuslikumat elu, kui ta suudab leida päeva 10 minutit enda jaoks, et olla enda maailmas! Me elame ühes kiires maailmas, mis areneb veel kiiremin. Unustades neid pealisülesandeid, mis meid elus hoiavad. Samas tempos jätkates ootab meid varsti lõpp. Kuid see ei ole vältimatu, kui keegi tuletaks meelde inimestele , et ühiskond ei ole tähtis vaid inimene on tähtis . Tuleb hoida ja edasi anda iidseid elutõdesi, mis teeb inimesest inimese, muidu me lõpetame ühiskonna masinatena. Meelis Lille
annaabi.ee 
