Keeldumine ristiusust sunniviisiliselt ristida ei tohi Barbarite patud hispaanlastel pole jurisdiktsiooni õiglased põhjused Loomulik reisimine ja kommunikatsioon(kui ei lubata...) Ristiusu levitamine(kui takistatakse...) Ristitute kaitsmine Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja eest Tõeline ja vaba valik Liitlaste ja sõprade kaitsmine Barbarite mentaalne võimetus end valitseda Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed universaalmonarhia Euroopa ühendamine ning kaugemalegi minek universaalmonarhia kriitika kaasnev türannia lämmatab Euroopale omased vabadused jõudude tasakaal säilitab Euroopa vabaduse; koalitsioonide pidev muutumine Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad Hispaania kulla kutse ja vallutamise vajadus Ing, Holland kaubandus kaubanduse haaramiseks on vaja hallata ookeane vallutuse asemel faktooriad rannikualadel
Francisco de Vitoria õigustus vallutusele · Loomulik reisimine ja kommunikatsioon · Ristiusu levitamine · Ristitute kaitsmine · Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja · Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu · Tõeline ja vaba valik · Liitlaste ja sõprade kaitsmine · Barbarite mentaalne võimetus end valitseda 7 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed Universaalmonarhia antiimperiaalne loosung 16.-18. saj Euroopas; sellega kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased vabadused. Kuni 17. saj keskpaik Hispaania oht, seejärel Prantsusmaa. Vastukaaluks jõudude tasakaalu idee, mis säilitab Euroopa vabaduse; idee juured 16. saj alguse Itaalias. 1713 kirjutati "balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj poliitika koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks. 7
• Kui kogu rahvas on juba ristitud, siis võib paavst määrata kristliku valitseja. • Kui barbareid vailtseb türann, võib kristlik valitseja välja astuda barbarite alamate kaitseks. • Kui indiaanlased tõesti tahavad astuda hispaanlaste võimu alla vabatahtlikult, siis see on lubatud. • Võib kaitsta sõpru ja liitlasi • Barbarite mentaalne võimetus end valitseda 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed Universaalmonarhia tähendab ühe inimese piiramatut võimu suure territooriumi üle. Leiti aga, et see ei saa toimida ilma hirmuvalitsuseta ning seega tekib türannia. Kardeti, et türannia lämmatab Euroopale omased vabadused. Selle vältimiseks tekkis jõudude tasakaalu idee. Lähtuvalt sellest teooriast tagab rahu riikide tasakaal (ressursside, jõudude võrdsus), kuna sel juhul pidurdab potentsiaalset agressorit teise riigi võimsus. Sellest ideest tingituna muutusid 18. sajandi Euroopa
Metsikus, kultuuritus, argus, inimohverdus, kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele Loomulik reisimine ja kommunikatsioon. Ristiusu levitamine. Ristitute kaitsmine. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu. Tõeline ja vaba valik. Liitlaste ja sõprade kaitsmine. Barbarite mentaalne võimetus end valitseda. 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed Universaalmonarhia tähendab ühe inimese piiramatut võimu suure territooriumi üle. See aga ei saa toimida ilma hirmuvalitsuseta, tekib türannia. Türannia lämmatab Euroopale omased 11 "vabadused". Selle vältimiseks tekkis jõudude tasakaalu idee. Idee juured on 16.sajandi Itaalias. Seisnes koalitsioonide pidevas muutumises. 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad
Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks, taastati reformeeritud kirik, anglikaani usutunnistus.. Henry IV-hugenottist prantsuse valitseja, kes 1593 a pöördus tagasi katoliku usku.“Pariis väärib missat“ Karl V-Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tipule. Et tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad Lõuna-Ameerikas, siis võis Karl V impeeriumi kohta õigusega väita, et selle kohal ei looju päike kunagi. Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis universaalmonarhia idee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks katoliikluse kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu ka tema paljud esivanemad) pidevas rahanappuses oleva valitsejana. Tema peamised rivaalid olid Prantsuse kuningas Franēois I, Inglise kuningas Henry VIII ja Türgi sultan Suleiman I Tore. 57. Pärtliöö veresaun. Ööl vastu 24.aug 1572 tapeti Pariisis üle 2000 hugenoti,veresaunu pandi toime ka provintsides ja
Keel: ladina keel Keel: Kreeka keel (või rahvakeel, nt. vene) Kirikuid eristas: suhtumine tsöliobaati (katoliku kirikus ei tohi abielluda, idas võib vaimulik veel pere luua, kui pole ametisse pühitsetud; munkadele/nunnadele keeld), Püha Vaimu olemus, samuti rituaalsed jumalateenistuse toimingud. · Kardinalid Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud · Gregorius VII Rooma paavst, keda peetakse paavstide universaalmonarhia idee loojaks. · Heinrich IV Saksa-Rooma keiser, kes pidi ette võtma patukahetusretke paavsti juurde Conossasse, mille tulemusena nähti paavstivõimu ülemuslikust ilmaliku võimu ees. · Innocentius III paavst, kes kuulutas välja 4.ristisõja ja juhtis tolleaegset võitlust ketserlusega, täpsustas ristiusu seisukohti ning täiustas kiriku korraldust. · Kuuria paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus · Legaat paavsti volitatud esindaja
1. Rooma imperiaalne ideoloogia 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee 9 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda 5. Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad 8. Napoleoni imperiaalne ideoloogia Vabadus, võrdsus vendlus 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas 4. Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas 5. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. 6
Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele. 1. Loomulik reisimine ja kommunikatsioon 2. Ristiusu levitamine 3. Ristitute kaitsmine 4. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja 5. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu 6. Tõeline ja vaba valik 7. Liitlaste ja sõprade kaitsmine 8. Barbarite mentaalne võimetus end valitseda 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed. ,,Universaalmonarhia" anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased "vabadused". Kuni 17. saj keskpaik Hispaania oht, siis võttis Louis XIV teatepulga üle (Karl V impeerium). Vastukaaluks "jõudude tasakaalu" idee. Säilitab Euroopa vabaduse. Idee juured 16. saj. alguse Itaalias. 1713 kirjutati "balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj.
Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele. 1. Loomulik reisimine ja kommunikatsioon 2. Ristiusu levitamine 3. Ristitute kaitsmine 4. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja 5. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu 6. Tõeline ja vaba valik 7. Liitlaste ja sõprade kaitsmine 8. Barbarite mentaalne võimetus end valitseda 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed. Anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased "vabadused". (Karl V impeerium) Vastukaaluks "jõudude tasakaalu" idee. Säilitab Euroopa vabaduse. Idee juured 16. saj. alguse Itaalias. 1713 kirjutati "balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj. poliitika koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks. 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad.
*5.Francisco de Vitoria õigustus vallutusele. Peab olema võimalus vabalt reisida ja kommunikeeruda, ristida inimesi (ja ristituid kaitsta), kaitsma barbareid nende türanlike valitsejate eest, tuleb kaitsta oma liitlasi ja sõpru, kuid jätta neile täielik ja vaba valik. Kui kõik inimesed on ristitud võib paavst määrata neile kristliku valitseja, samas on see ka õigustatud, kui barbarid ei saa iseenda valitsemisega hakkama. 6.Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed. Universaalmonarhias (monarhia, mis valitseb kogu suuremat osa Euroopat ühendavat konglomeraatriiki) nähti türanniat, mis lämmatab Euroopa riikide vabaduse. Jõudude tasakaalu idee nägi ette rahu säilimist, nii et vastanduvad jõud oleks kogu aeg tasakaalus, seega säilib mõlemal oht hävida, sellest tingituna muutusid 18. Sajand Euroopa koalitsioonid pidevalt. Idee pärines 16. Sajandi Itaaliast. 7.Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad
5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele 1. Loomulik reisimine ja kommunikatsioon (v.a kui ei lubata võib sõdida) 2. Ristiusu levitamine (v.a kui takistatakse...) 3. Ristitute kaitsmine 4. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja 5. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu 6. Tõeline ja vaba valik 7. Liitlaste ja sõprade kaitsmine 8. Barbarite mentaalne võimetus end valitseda 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed 23 · "Universaalmonarhia" tekitas anti-imperiaalne loosungi 16.-18. saj. Euroopas. ,,Universaalmonarhiaga" kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased "vabadused" · Kuni 17. saj. keskpaigani oli ohuks Hispaania; siis võttis Louis XIV teatepulga üle
5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele a) Loomulik reisimine ja kommunikatsioon (kui ei lubata...) b) Ristiusu levitamine (kui takistatakse...) c) Ristitute kaitsmine d) Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja e) Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu f) Tõeline ja vaba valik g) Liitlaste ja sõprade kaitsmine h) Barbarite mentaalne võimetus end valitseda 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed · "Universaalmonarhia" anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased "vabadused" · Kuni 17. saj. keskpaik Hispaania oht; siis võttis Louis XIV teatepulga üle · Vastukaaluks "jõudude tasakaalu" idee. Säilitab Euroopa vabaduse. Idee juured 16. saj. alguse Itaalias (Guicciardini kirjeldus Itaalia tasakaalust) · 1713 kirjutati "balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj
- Kristlus on süsteem, milles keskaeg toimis - Kuidas katoliku kristus valdavaks sai? - Riigi kiriku sümbioos kujunes Bütsantsis Keiser Justinianiuse ajal. 6 sajandil - Kirik võim mis pretendeeris riigi valitsejate ülemluseni - Esialgu oli kohalik kirik kohaliku valitseja võimu all - Keskaja kirikulugu on periodiseeritud mitmel moel: - Laias laastus kujunes keskaegne kirik karolingidest kuni 11. Saj keskpaigani - 11. Saj.13 saj lõpp kirik omandab universaalmonarhia jooned kirik kui aparaat - Hiliskeskajal kirik muutub tsentraalseks organisatsiooniks, kujuneb huvide põrkumine kiriku kahjuks, esile kerkivad taas regionaalsed eripärad. Poliitilised vastuolud kiriku enese sees - Katollikluse pea: rooma paavst - Piiskopkond Diötsees - Piiskopkonnad olid eri hindadega ntx Lääne-Saksamaal olid kallid, kuna need olid suured - Itaalias olid pisikesed ja vaesemad - Ida-Roomas tekkisid esile patriarhaadid
Ristitute kaitsmine, st ristitud indiaanlaste kaitsmine. Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja, sest ei ole õige, kui neid valitseb barbar. Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu. Tõeline ja vaba valik - kui tahavad Hispaania võimu alla astuda, siis seda võetakse kuulda. Liitlaste ja sõprade kaitsmine. Barbarite mentaalne võimetus end valitseda. Ei kehti asteekide või inkade kohta, kuid madalama arenguastmega tsivilisatsioonide kohta. 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed Ambitsioonikas sümboolika. 1517. a sõitis kroonimisele laevaga, purjeil embleem Heraklese sammastega, tekstiga "Plus Oultre" (edasi kaugemale). Karl V apologeedid: ühendab Euroopa nagu Caesar ja Augustus ning läheb kaugemalegi. "Rahvusvaheline press" kriitiline (pamfletisõjad). Karl ise 1535 ametlikult paavstile: ei ole universaalriigi ambitsioone! "Universaalmonarhia" anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb
kannibalism, intsest, paganlus. Seega loomu poolest orjad (Aristoteles) ning hispaanlased loomu poolest isandad. 5) Francisco de Vitoria õigustus vallutusele - loomulik reisimine ja kommunikatsioon - ristiusu levitamine - ristitute kaitsmine - kui kõik on ristitud, võib paavst määrata kristliku valitseja - barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu - tõeline ja vaba valik - liitlaste ja sõprade kaitsmine - barbarite mentaalne võimetus end valitseda 6) Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed Anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased ,,vabadused" .(Karl V impeerium). Vastukaaluks ,,jõudude tasakaalu" idee. Säilitab Euroopa vabaduse. Idee juured 16. saj alguse Itaalias. 1713 kirjutati ,,balanss" kui eesmärk sisse Utrechti rahulepingusse. 18. saj poliitika koalitsioonide pidev muutumine, et tasakaal säiliks. 7) Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad
valitsejat), rahva kaitsmisega türanni eest (isegi kui rahvas seda kaitset ja abi ei taha), liitlaste kaitsmise vajaduse ja ka indiaanlaste suutmatusega end korralikult valitseda. Viimast argumenti ei pidanud ta väga kindlaks, kuna ei teadnud täpselt, milline Ameerika riikide valitsussüsteem oli. 1 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed Universaalmonarhias (monarhia, mis valitsebkogu suuremat osa Eroopat ühendavat konglomeraatriiki) nähti türanniat, mis lämmataba Euroopa riikide vabaduse. Jõudude tasakaalu idee nägi ette rahu säilimist, nii et vastanduvad jõud oleks kogu aeg tasakaalus, seega säilib mlemal oht hävida, sellest tingituna muutusid 18. Sajand Euroopa koalitsioonid pidevalt. Idee pärines 16. Sajandi itaaliast. 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad
Varauusaja alguseks oli Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik (Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation) kujunenud ilmalike ja vaimulike vürstkondade kogumiks, mida sidus üha nimelisemaks muutuv keisrivõim. Samas peeti keisrit vormiliselt endiselt Euroopa kõrgeimaks ilmalikuks valitsejaks. Kõrvuti kuningavõimu tugevnemise ja rahvusriikide väljakujunemisega Lääne-Euroopas üritasid ka esimesed varauusaegsed keisrid suurendada oma võimu ning lootsid kui mitte keskaegse universaalmonarhia taastamist, siis vähemalt Saksa alade tihedamat koondamist keisrivõimu ümber. Maximilian I reformid. Viimaseks rüütliks kutsutud Maximilian I [1493–1519) oli esimene keiser, kes ei lasknud end paavstil kroonida. Vürstide omavaheliste vaenuste lõpetamiseks kuulutas keiser 1495. aasta Wormsi riigipäeval välja „igavese rahu” ning asutas tülide lahendamiseks Maini-äärsesse Frankfurti keiserliku õuekohtu (Reichskammergericht).
· Kui valitseja on täielik türann, võib kristlik valitseja välja astuda barbarite alamate kaitseks. · Kui indiaanlased tõesti tahavad astuda hispaanlaste võimu alla vabatahtlikult, siis see on lubatud. · Võib kaitsta sõpru ja liitlasi · Barbarite mentaalne võimetus end valitseda - siis võivad hispaanlased oma võimu kehtestada (ei kehtinud küll asteekide ega inkade kohta). 61. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed Universaalmonarhia tähendab ühe inimese piiramatut võimu suure territooriumi üle. Leiti aga, et see ei saa toimida ilma hirmuvalitsuseta ning seega tekib türannia. Kardeti, et türannia lämmatab Euroopale omased vabadused. Selle vältimiseks tekkis jõudude tasakaalu idee. Lähtuvalt sellest teooriast tagab rahu riikide tasakaal (ressursside, jõudude võrdsus), kuna sel juhul pidurdab potentsiaalset agressorit teise riigi võimsus
· Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine · Cortés apelleeris mitte ainult ahnusele, vaid ka religioossele kohusetundele · Tsiviliseerimisprotsess. Moraal. Abielukombed. Riietus. Hispaania impeeriumi ideoloogilised probleemid · 2 laadi ideoloogilised probleemid: · kas paganate ja barbarite vägivaldne alistamine on õigustatud? Kas indiaanlaste endi valitsejad on legitiimsed valitsejad? · kas maailmaimpeerium ("universaalmonarhia") hävitab Euroopa vabaduse? (Pärast reformatsiooni luterlased nägid katoliiklikus keisri ja paavsti sümbioosis suurt ohtu oma iseseisvusele.) Vaidlus barbarite üle: las Casas · 300 aastat kanoonilist ehk kiriku õigust. Paavst Innocentius IV 124354, oli jurist: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks, peab olema mingi muu põhjus. Peab saatma misjonäre, aga alistada ei tohi.
ei saanud ka vastaspool liitlasi valida. François I tegi koostööd türklastega, pakkudes 1543/44 Türgi laevastikule talvitumiseks peavarju Touloni sadamas. Õhtumaa jaoks skandaalsena tundunud liitlassuhet muutis veelgi pikantsemaks asjaolu, et prantslasi Habsburgide vastu toetav paavst ja sultan olid nüüd ühes leeris. Itaalia sõdade lõpp ja tulemused. 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahu oli tähistas Karl V püüdluste luhtumist. Loodetud universaalmonarhia asemel oli üha nominaalsemaks muutuva keisrivõimuga lisaks poliitilisele killustatusele ka usuliselt lõhenenud Saksamaa. 1556. aastal loobus Karl V troonist, jagades Habsburgide valdused kaheks. Vend Ferdinandile pärandas Karl keisritrooni [155664] koos Austria pärusvalduste, Böömi- ja Määrimaa ning Ungariga. Poeg Felipe II päris Hispaania koos meretaguste kolooniate, Madalmaade ja Itaalia valdustega (Mõlema Sitsiilia kuningriik koos Sardiiniaga ning Milano)
aastal moodustasid paavst, keiser, Hispaania kuningapaar, Veneetsia doodz ning Milano hertsog Püha Liiga ning Charles VIII oli sunnitud oma väed Itaaliast tagasi tooma. Sõdade Lõppmäng toimus Hispaania kuninga Felipe II ja Prantsusmaa kuninga Henri II vahel. 1559. aastal sõlmitud CateauCambresis rahu lõpetas Itaalia sõjad. Kumbki ei saanud oma tahtmist: Habsburgidel jäi universaalmonarhia loomata ning prantslastel ei õnnestunud end Habsburgide haardest vabastada. Itaalia jäi Hispaania Habsburgide mõju alla. Sõltumatuse säilitasid, Savoia, Veneetsia ning Kirikuriik. Sacco di Roma: Prantsuse kuningas Francois I tühistas paavst Clemens VII toetusel rahu ning alustas uut sõda Habsburgide vastu, kes oli Pavia lahingus 1525. aastal vangistatud keisri poolt. Kättemaksuks rüüstas keisri protestantidest koosnev sõjavägi
5. Francisco de Vitoria õigustus vallutusele 1) Loomulik vaba võimalus reisida ja suhelda 2) Inimeste ristimine 3) Ristitute kaitsmine 4) Kui kõik on ristitud, võib paavst määrata alale kristliku valitseja 5) Barbarite kaitsmine oma türanliku valitseja vastu. Kui barbarid ei saa iseenda valitsemisega hakkama, võib paavst ka neile kristliku valitseja määrata. 6) Tõeline ja vaba valik 7) Sõprade ja liitlaste kaitsmine, samas tuleb jätta neile täiesti vaba valik 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed Universaalmonarhias, mis valitseb suuremat osa Euroopat ühendavat konglomeraatriiki, nähti türanniat, mis lämmatab Euroopa riikide vabaduse. Jõudude tasakaalu idee (16.saj Itaalia) nägi ette rahu säilimist, nii et vastanduvad jõud oleks alati tasakaalus, seega püsib mõlemal oht hävida, mistõttu muutusid 18.saj Euroopa koalitsioonid pidevalt. 7. Kaubandusimpeeriumite ideoloogiad
annaabi.ee 
