Jätkusuutlikkuse tagamise võimalused. - Jätkusuutlikkuse tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale. "Agenda 21" - Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Number "21" tähistab 21. sajandit. Ka Eesti on ühinenud Agenda 21-ga. Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14. juunil 1992 Rio de Janeiro konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. Programm sisaldab valitsuste, rahvusvaheliste arendusinstitutsioonide, ÜRO ja sõltumatute gruppide tegevuskava keskkonna degradeerumise vältimiseks. Agenda 21 peamine sisu on keskkonna- ja arenguküsimuste sidus käsitlemine ning vastavate strateegiate sõnastamine säästva arengu saavutamiseks maailmas EV rahvuslik arengustrateegia, et tagada jätkusuutlikus. -
4) Center of Excellence for Sustainable Development 5) : The Earth Council 1 , (), , 2 , , / 3 4 , * * * * * * * , , , : 1) 2 () 2) V 30% 90 3) , , 4) > 5000$ US 5) , > 80 , 1992 80 6) S . The United Nations Conference on Environmental and Development (UNCED) 1992., 179 The Rio Declaration on Environment and Development .
Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO peaassamble otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Maailma jätkusuutlikuse programm on Agenda 21, mille algatas ÜRO ning seal on kirjas tegevused mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil.Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14.juunil 1992 Rio de Janero konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. Eesti on samuti ühinenud Agenda 21. (Number ,,21" tähistab programmis 21 sajandit.) Agenda 21 järgi peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv, tagada inimeste elutaseme tõus, kindlustada stabiilne rahvaarv, muuta väärtushinnanguid ja
maailmakonverentsil Rio de Janeiros heakskiidetud 21.sajandi globaalses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 Agenda 21 määratleti ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid. Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO ning seal on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. (Eesti, 2013) Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14. juunil 1992 Rio de Janeiro konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. 1997. aasta ÜRO peaassamblee eriistungil New Yorgis tehti kokkuvõtteid viie aasta tegevuse tulemustest ning uuendati eesmärke, sest ei saavutatud ootuspärast kiiret edasiminekut ja käegakatsutavaid tulemusi. Samal foorumil rõhutati vajadust luua 2002. aastaks kõigi huvitatud ning vastutulevate osapoolte koostöös riikide säästva arengu strateegiad. (Vaht, Kuldna, & Oja, 2000)
aastal Gro Harlem Brundtlandi juhitud komisjoni tegevusraportis ,,Meie ühine tulevik". Tuntumad jätkusuutlikku arengut käsitlevad kokkulepped on Agenda 21 ja Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia. Agenda 21 Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO ning seal on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14. juunil 1992 Rio de Janeiro konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. Eesti on samuti ühinenud Agenda 21-ga. Number ,,21" tähistab programmis 21. sajandit. Eesmärgi saavutamiseks seatakse kõikidele riikidele ülesandeks rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamine ning säästliku arengu printsiipide rakendamine kohalike omavalitsuste arengukavades. Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia Euroopa Ülemkogu võttis 2001
tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) liikmeks. 1. veebruar 2009 alustas tööd Keskkonnaamet. 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur
Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga». 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-I eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1996 võeti vastu metsaseadus, mis jagas metsad hoiu-, kaitse ja tulundusmetsadeks 1997 kinnitati esimene "Eesti keskkonnastrateegia" ja "Eesti metsapoliitika" 1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus "Eesti punane raamat"
KYOTO protokoll sõlmiti 1997. aasta detsembris Jaapanis. Selle eesmärgiks on kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamine või selle säilitamine 1990 aasta tasemel. 20.Mida tähendab Agenda 21? Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Number "21" tähistab 21. sajandit. Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14. juunil 1992 Rio de Janeiro konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. 21.Põlevkivi,paekivi jt ammenduvate maavarade kaevandamisel on otstarbekas kaevandamine ja kihtide valikuline/ maakonniti/ põhjast lõunassekaevandamine või kavandamata jätmine 22.Prioriteediks maavarade säästlikul kasutamisel on:a) mitte kütta põlevkivi b) asendada kohalikud kütused max importkütustega c) asendada taastumatud kütused alternatiivenergiaallikatega C 23
toodi, räägitakse keskkonnast laias mõttes, räägitakse kui kooslusest, mille osadeks on majanduslik ja sotsiaalne keskkond ning looduskeskkond. Säästvust mõistetakse Rio dokumentides eelnevast tulenevalt meetmete kompleksina, mille komponentideks on säästvus majandusliku ja sotsiaalse keskkonna ning looduskeskkonna kujundamisel/arengus. 5 1.3 Agenda 21 Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm aastani 2030, mille täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14. juunil 1992 Rio de Janeiro konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Number "21" tähistab 21. sajandit. Agenda 21 on tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21.sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Rõhutatakse, et nii looduskeskkond,
raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki. Rio Konverentsil (UNCED 1992) kirjutas 157 riiki alla bioloogilise mitmekesisuse säilitamise konventsioonile, mis jõustus 1993. aasta lõpul. Konventsiooniga on ühinenud ka Eesti. Loodusliku mitmekesisuse säilitamisele ja ohustatud liikide kaitsele on suunatud ka teisi konventsioone. 1975. aastal jõustunud Washingtoni konventsioon käsitleb ohustatud taime- ja loomaliikidega kauplemist. Ohustatud liikide või nendest valmistatud toodetega salakaubitsemine on suur ja see seab ohtu paljude liikide säilimise.
metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki. Rio Konverentsil (UNCED 1992) kirjutas 157 riiki alla bioloogilise mitmekesisuse säilitamise konventsioonile, mis jõustus 1993. aasta lõpul. Konventsiooniga on ühinenud ka Eesti. Loodusliku mitmekesisuse säilitamisele ja ohustatud liikide kaitsele on suunatud ka teisi konventsioone. 1975. aastal jõustunud Washingtoni konventsioon käsitleb ohustatud taime- ja loomaliikidega kauplemist. Ohustatud liikide või nendest valmistatud toodetega salakaubitsemine on suur ja see seab ohtu paljude liikide säilimise
1988 - I vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 - Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis. UNESCO 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1972 – ÜRO I kliimakonverents Stockholmis 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents 2 2002 – ÜRO III kk konverents 2012 – ÜRO IV kk konverents 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; Rahvusparkide loomine 1971 – Lahemaa 1993 – Soomaa, Karula, Vilsandi 2004 - Matsalu,
Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii õiglase kaubanduse nädalate raames globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Number "21" toimuvate ürituste eesmärgiks on pöörata tähistab 21. sajandit. enam tähelepanu Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14. juunil 1992 Rio de Janeiro arengumaade talupoegade ja väiketootjate konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. keerulisele olukorrale ning Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 (lühendatult SE 21) on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani. õiglaste kaubandussuhete arengule maailmas
1982. A trükiti selle põhjal suuretiraažiline rahvaväljaanne. 1981 Eestis asutatakse 28 sookaitseala. Taasiseseisvumise järel hakatakse Eestit rahvusvahelises looduskaitselises suhtlemises arvestama võrdse partnerina. Eesti ühineb tähtsamate looduskaitse konventsioonidega. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros. 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega –
1988 I vabariiklik keskkonnaprogramm. 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis: 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO II keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon», Agenda 21. 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1997 Eesti I keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine. 2007- liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga (IUCN)
arengukavasid nende lahendamiseks Komisjoni töö tulemusena ilmus 1987. aastal raport "Meie ühine tulevik" ("Our Common Future"), kus esimese katsena püüti formuleerida säästva arengu kontseptsiooni. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) keskkonna- ja arengukonverents Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) keskkonna- ja arengukonverents (United Nations Conference on Environment and Development (UNCED)), tõi 1992. aastal Rio de Janeirosse kokku 179 riigijuhti. Sellega tõmmati maailma tähelepanu loodusressursside säästliku kasutamise temaatikale ning koostati tegevuskava tulevaseks ülemaailmseks tegevuseks, et saavutada konkreetseid eesmärke. 14 Rios vastuvõetud dokumendid olid järgmised: - "Rio deklaratsioon keskkonnast ja arengust"
11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 “Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis: 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise
11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 “Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis: 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise
«Kaitstavate loodusobjektide seadus», järjekorras viies looduskaitseseadus, mis sätestab kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamise protseduurid 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1996 võeti vastu metsaseadus, mis jagas metsad hoiu-, kaitse ja tulundusmetsadeks 1997 kinnitati esimene "Eesti keskkonnastrateegia" ja "Eesti metsapoliitika" 1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus "Eesti punane raamat"
ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev, et toetada kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust. Globaalne säästev areng nõuab säästvat arengut kohalikul tasandil. See on Agenda 21 koostamise protsessi eesmärgiks AGENDA 21 1992. aastal, tõi ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents (UNCED) Rio de Janeirosse kokku 180 (172) riigijuhti. Sellega tõmmati maailma tähelepanu säästlikkuse ja loodusressursside olulisele temaatikale ning koostati tegevuskava tulevaseks ülemaailmseks ühistööks konkreetsete eesmärkide saavutamisel. Juhib ettevõtete ja valitsuste tegevuskavasid aastani 2030 Peab arvestama keskkonna taluvuspiiridega ning vähendama jäätmete ja saasteainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat
1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel looduskaitseorganisatsioon. Lahemaa nn. suur soodesõda rabade kuivendamise rahvuspark sai EUROPARC-i liikmeks. vastu. Selle tulemusena lõpetati rabaservade kraavitamine ning arvati kuivendamisele 1992 osales Eesti esmakordselt ÜRO määratud maade hulgast välja üle 200 000 keskkonnakonverentsil (UNCED ) Rio de hektari soid, millest ligikaudu pool vormistati Janeiros. Ratifitseeriti CITES-i konventsioon hiljem sookaitsealadeks. (käsitleb rahvusvahelise kaubitsemise tõttu ohustatud liike, reguleerib elusate isendite, 1971 asutati Lahemaa rahvuspark esimene nende osade ja neist valmistatud kaupade vedu tolleaegse NSV Liidu alal
peaministri Gro Harlem Brundtlandi juhtimisel (nn. Brundtlandi komisjon) Komisjoni töö tulemusena ilmus 1987. aastal raport raamatuna "Meie ühine tulevik" ("Our Common Future"), kus esimese katsena püüti formuleerida säästva arengu kontseptsiooni ja sõnastati põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt 1992. aastal, tõi ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverents (UNCED) Rio de Janeirosse kokku 180 (179) riigijuhti. Sellega tõmmati maailma tähelepanu säästlikkuse ja loodusressursside olulisele temaatikale ning koostati tegevuskava tulevaseks ülemaailmseks ühistööks konkreetsete eesmärkide saavutamisel. Konverentsil kirjutati alla: Rio deklaratsioon keskkonnast ja arengust Seisukohavõtt säästliku metsamajanduse printsiipidest Agenda 21 (Rio lepete ellurakendamise plaan) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon
Nuudi); 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, olid Tiit Nuudi ministrina ja Endel Koljat aseministrina ametis 1990. a I kvartali jagu 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1997 kinnitati esimene “Eesti keskkonnastrateegia” ja “Eesti metsapoliitika” 1998 ilmus „Eesti punane raamat“. 1999 jõustus uus metsaseadus
International development issues the world bank group International environmental law In the process of development One of the most complicated areas Earth summit, climate change, ozone depletion, biological diversity, hazardous waste trade, ocean pollution, marine resources, desertification Earth summit official name of world summit in rio de janeiro, biggest summit ever at that time. UN conveference on environment and development UNCED many important environmental treaties opened for signature, agreed to develop these treaties. Earth summit agreed upon agenda 21 action plan for the 21st century for integration of environmental and economic activities. Also, UN commission on sustainable development, known as CSD responsible for various aspects of the agenda 21. Climate change most well-known, measures to limit greenhouse gases, these gases keep the warminf of the atmosphere, most wellknown is CO2
annaabi.ee 
