1 Masina ja mehhanismi omadused. Liide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga ……………………………………………. + soontest rummuavas + väiksem elementide arv liites, suurem Funktsionaalsus, ergonoomilusus, suutlikus kandevõime, töökindlus dünaamilisel koormusel, suurem 2 Mis on mehhanism ja mis on masin? väsimustugevus – keerukas valmistada
10.Kuidas tähistatakse tolerantse ja iste joonisel(näide)? Ava tolerantsivälja asukoha tähiseks on H,mille alumine piirhälve on 0. Ava Võlli Ist tolerantsiväli tolerantsiväli H a-h lõtk H js-n siirdeist H p-zc ping Võlli tolerantsivälja asukoha tähiseks on h,mille ülemine piirhälve on 0. 11.Mis on liide?Klassifikatsioon. Liide-kahe või enama masinaosa liikuv või liikumatu ühendus .1.liikuvad,mis tagavad ühendatud detailide omavahelise liikuvuse,2.liikumatud,kus liidetud detailide omavaheline liikumine on välistatud:a)kinnisliited,mida ei saa ilma liite elemente lahti võtta(keevis-,joote-,liim-,neet- ja pressliited),b)lahtivõetavad liited,mis on korduvalt lahutatavad ja koostatavad,ilma et liite kvaliteet halveneks(keermes-,liist-,hammas-,tihvt- ja profiilliited. 12
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Hammasülekanded 1.1 Eelised ja puudused · Eelised- kõrge kasutegur (kuni 98%). · väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). · konstantne ülekandearv. · suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) · võllide ja laagrite väike koormus. · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. 1.2 Liigid Hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi- · silinderhammasülekanded · koonushammasülekanded · hüpoidülekanded · hammaslattülekanded · kruvihammasülekanded
· Mehhanism on kompaktne (vähe lülisid) · Mehhanismi tööd on lihtne sünkroniseerida Hammasülekanne On hammasratastel põhinev pöörlemiskiirust vähendav ja pöörlemismomenti suurendav ülekandemehhanism. Reduktor Kui hammasülekanne on paigutatud korpuse sisse nimetatakse seda reduktoriks. Sõltuvalt hambuvate hammasrattapaaride arvust liigitatakse reduktorid ühe või mitmeastmelisteks Üheastmelise reduktori ülekandearv on kuni 8, kaheastmelisel kuni 60 ja kolmeastmelisel kuni 250. Reduktori ülekandearvu saab kindlaks teha nurkkiiruste, rataste läbimõõdu või hammaste arvu suhtena v=1/2 v=D2/D1 v=Z2/Z1 Liigitus rataste pöörlemistelgedeasendi järgi · Silindrilised teljed paralleelsed · Koonilised -teljed lõikuvad · Kruviratastega -teljed kiivsed · Hupoidülekanne -nihutatud ülekanne · Hammaslattülekanne
Hammasülekanne Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist. Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse see kulgliikumiseks (translatoorseks liikumiseks) või ka vastupidi. On mehaanikas laialt levinud. hammasülekande eelised kõrge kasutegur ( kuni 98%). väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). konstantne ülekandearv. suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) võllide ja laagrite väike koormus. hammasülekande puudused eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi silinderhammasülekanded koonushammasülekanded hüpoidülekanded hammaslattülekanded
Liugureid hoiavad lülitatud või lahutatud asendis vedrudega fiksaatorid Liugureid liigutab käigukangi alumine ots, mis ulatub väljalõigetesse. Käigukang asub käigukasti kaane kuulpesas. Kangi liikumist juhib kuliss. Selles on väljalõiked, mis piiravad kangi alumise otsa liikumist. Käigukasti ülekandearvud 5-käigulise manuaalkasti puhul: 1. käik 3,454 2. käik 1,904 3. käik 1,280 4. käik 0,966 5. käik 0,815 Tagurduskäik 3,272 Lõplik ülekandearv 3,650 2.2 Kordisti (lisareduktor) paikneb käigukasti ja siduri vahel. Sidurivõlli 1 (Joonis 38) tagumisel otsal on hambad, milledele toetub sisehammastega muhv. Muhvi 4 pikisuunalise nihutamisega saab kordistit ümber lülitada. Muhvi 4 kõrval toetub laagrile kordisti vedav hammasratas 2. Mis hambub alaliselt hammasratta 23 vööga. Hammasratas 23 asub kordisti veetaval võllil 25 mis pöörleb kuullaagritel ja on nuutliite abil ühendatud käigukasti vahevõlliga
töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks (tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. Detail - osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta(polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) Koost või grupp - kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) (Tiguülekanne) Sõlm - detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) (Poltliide) Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Liikuvad liited tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise (sõrmliide) Liikumatud liited tagavad ühendatud komponentide liikumatu ühenduse. Tarvilik, kui on vaja süsteeme laiali lammutada valmistamisel, transportimisel, remondil (Poltliide) Kinnisliide liikumatu liide, mida ei ole võimalik lahti võtta
koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali 44. Tihvtliited. Kujundus ja tugevusarvutus. füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus 43. Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus. Neetidega tavaliselt ühendatakse lehtmaterjalid. Neet koosneb varvast, algpeast ja lõpp-peast. Valmistatakse plastsest materjalist (süsinikvaene teras, vase- ja Valmistatakse piisavate muljumiskindlast terasest ümmargune liist. Liited tihvtidega: pikitihvt(paralleelne pööramisteljega) ehk ümarliistliide; põiktihvtliide (risti pööramisteljega) Tugevusarvutus pindsurvele p = 4T [ p ] Lõikele = 2T Ddl Ddl [ ]
Sõlm Sõlm (koost). Ühiselt töötavate detailide komplekt ( sidur, kepsu-kolvi grupp). Masinas võivad lihtsamaid tööülesandeid täita nii detailid kui sõlmed iseseisvalt, kui ka nende ühendused, siis nimetatakse neid ühiselt masina elementideks. Ühest või mitmest detailist moodustatud masina osi nimetatakse lülideks. Kahe suhteliselt liikuva lüli ühend on kinemaatiline paar. Masina elemente klasifitseeritakse järgmiselt: 1) Liited a) lahtivõetavad liited( liist-, keermes, nuutliited) b) mittelahti võetavad ( neet ja keevis liited) 2) Transmissiooni elemendid ( võllid, rihmarattad, laagrid, ülekanded) a) hõõrdumisega ülekanded (rihm ülekanded) b) hambumisega (hammastigu, kettülekanded) Lahtivõetuid liiteid võib korduvalt koostada ja lahutada ilma ühendus detaile vigastamata. Mitte lahtivõetavad liited saab lahutada ainult ühendus elementide purustamisega. Ülekanded kannavad liikumise jõumasinalt töömasinale
Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks(tööpingid, põllutöömasinad) Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. Detail - osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta(polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) Koost või grupp - kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) Mosse on ise üks paras koost! :D (Tiguülekanne) Sõlm - detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) (Poltliide) Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Liikuvad liited tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise (sõrmliide) Liikumatud liited tagavad ühendatud komponentide liikumatu ühenduse. Tarvilik, kui on vaja süsteeme laiali lammutada valmistamisel, transportimisel, remondil (Poltliide) Kinnisliide liikumatu liide, mida ei ole võimalik lahti võtta.
Enamasti kasutatakse hulgi toodetavaid standardseid kinnitusdetaile: IV ehk kujumuutuse deformatsioonienergia kruvisid, peaga polte, tikkpolte ja muttreid, kuid ühendatavad detailid võivad olla ka Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel. keermetatud. Keere moodustatakse keermeprofiili kohase kruvijoone töötlemisega detaili pinnale. Väändepinge. Tugevustingimus väändel. Keermesliite koostamisel või lahtivõtmisel tuleb detaile pöörata või kinni hoida. Selleks on nad varustatud momendi ülekandmist võimaldavate elementidega: poldid peadega, T
43. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus. Suurima ja vähima piirmõõtme vahet nim. mõõtme tolerantsiks. Oleneb suurima ja vähima piirmõõtme vahelisest suurusest. 44. Mis on avaja võllisüsteem (skeemid)? Avasüsteemi puhul jäetakse ava mõõtmed muutmata ning istud saadakse võlli mõõtmete Võllide tolerantsväljad Avade tolerantsväljad Nulljoon Põhiava tolerantsväli Nimimõõde Põhivõlli tolerantsväli muutmise teel. Ava tolerantsväli H paikneb nimimõõtmest positiivses suunas; alumine piirhälve on null. Võllisüsteemi puhul jäetakse võlli mõõtmed muutmata ning istud saadakse ava mõõtmete muutmise teel
MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid. Üldmasinaelemendid(Liited, Ajamite Komponendid, muud) , Erimasinaelemendid. 4. Tuua näiteid masinaelemendist kui detailist, koostust, sõlmest. 1. Detail, s.t. osa, mis on valmistatud ilma koostamiseta (polt, mutter, võll, hammasratas, rihmaratas, vedru, jne.) 2. Koost või grupp, s.t. kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, mootor, laager, reduktor, ülekanne, jne.) 3. Sõlm, s.t. detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide, jne.) 5. Kuidas liigitatakse liiteid, tuua näiteid liidetest. Lahtivõetavuse järgi: Lahtivõetavad liited , Kinnisliited. Saamise viisi järgi: Aine(te) oleku muutmine, Plastne deformatsioon, Elastne deformatsioon, Aine(te) olekut muutmata ja deformeerimata. Tööpõhimõtte järgi: Ainesliited, Hõõrdliited, Geomeetrilise lukustusega liited. Või siis ka polt-, liist-, keevisliited. 6. Milliseid ajamite komponente teate
) 3.Keevisliited: põkk-, katte- ja vastakliide (teha eskiis). a-põkkliide b-katteliide c-vastakliide d-nurkliide 4.Punktkeevisliide (otstarve, omadused). Punktkeevisliide on keevisliide mis on punkti suurune ja teatud vahemaa tagant. Seda kasutatakse enamasti detaili paika panemiseks ehk edasiseks keevitamiseks või konstrueerimiseks. 5.Garanteeritud pinguga (press)liide (eskiis ja kommentaarid). Pressliide on lihtne ja levinud töökindel liide. Põhineb võlli ja ava mõõtmete erinevusel enne liite monteerimist. Kasutatakse press- ja termokoostamist ( rummu ettekuumutus õlis või võlli jahutamine näit. süsihappelumes). Joonisel: Pressliite tasakaalutingimus (a) ja pingete jaotus liites (b) 6. Neet-, tihvt-, joot- ja liimliited (otstarve, eskiisid). NEETLIITED: 1)Tüüpilised needikujud. 2)Neetimine pressimisega 3)Pimeneetide (liite vastaspoolele
MASINA STRUKTUURIOSA TINGLIK TÄHISTUS KINEMAATIKASKEEMIS – võll, telg, varras – kinnislüli – detaili ja võlli mitteliikuv ühendus KINEMAATILISED PAARID – pöörlemispaar – translatsioonipaar – kruvipaar – silinderpaar LAAGRID – radiaalne liugelaager – kahepoolne radiaal-tugi liugelaager – ühepoolne aksiaalne – radiaalne veerelaager liugelaager – ühepoolne radiaal-tugi – kahepoolne aksiaalne veerelaager veerelaager ÜLEKANDED JA ÜHENDUSELEMENDID – sidur – nukk
kujutamisele Pariisi Polütehnilises Koolis. 1826 - L. Navier’ avaldab esimese tugevusõpetust süstemaatiliselt käsitleva õpiku. MASINAELEMENDID = tehniliste süsteemide füüsikalised komponendid Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne). Masinaelemendid võivad tööpõhimõttelt olla: • Mehhaanilised - poldid, mutrid, võllid, laagrid, hammasratad, rihmarattad, korpused, sidurid jne • Mittemehaanilised - elektrilised, optilised, elektroonilised jne • Lõimitud - st sisaldavad erineva tööpõhimõttega osi (andurid, muundurid, ajamid) Põhimõisted Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile).
omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus 43. Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus. Neetliited on töömahukad ja neid kasut. raskete keevitatavatest või erisugusest materjalidest detailide ühendamiseks, seda peamiselt löök- ja vibratsioonkoormuse korral. Needid valmistatakse nt. madallegeeritud terasest , vasest, messingust, alumiiniumsulfiidust. Neetimisel neet jämeneb ja täidab kogu ava. Neetliited jagatakse katteliiteks ja põhkliiteks, ühe või kahe sidelapiga. Needid võivad olla ühes või mitmes reas nii ruudustikuna kui ka malekorras. Needid arvutatakse ainult lõikele F-neetide koormus M-ühe needi pindade arv n- neetide arv A- needi ristlõikepindala Neetliide töötab lõikele, pindsurvele ja painele. Ühelõikelise needi puhul on ühele needile lubatud koormus F=d2/4[]. []-tinglik lubatud lõikepinge. Neetide vajalik arv z=4F/ d2[]
Rehve tuleb ladustada püsti ja jahedas. Väldi päikest ja keevitust. Profitöökoda kasutab torkeaugu remondiks ainult seent, rasvanöör on mõeldud amatööridele. Seent saab kinnitada/paigaldada ainult seestpoolt. Madala proofiliga rehvi külje hulganiseerimine on küsitava kvaliteediga. Vahust on abi ainult väga väikese torkeaugu puhul. Kehv veoki rehv sõidab 120 tuhat km, parimad kuni 250 tuhat. Näiteks Mishelini parimad rehvid peavad vastu kuni miljon km. Mehaanilised ülekanded, nende tüübid ja kasutus autos Hammasratas/hammasülekanne kasutatakse auto juures kõige rohkem (reduktorid, käigukastid jne). Neid on kerge standardiseerida. Hammasratas ülekanded vajavad määret (ülekandeõli). Kettülekannet kasutatakse mootoris (väntvõlli pealt jahutusvõlli väntvõll käib 2 korda kiiremini kui jahutusvõll). Ketiga on hea teha pikka ülekannet, kasutatakse rohkem mootorrataste puhul. Kett töötab väiksemalt ning vajab ka määrimist. Keti vastupidavus
reziimi. Joonis 8: Hübriid sõiduauto 7 Mehaanilised jõuülekanded Mehaaniliseks nimetatakse auto jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest. Mehaanilised jõuülekanded jagunevad astmelisteks ja astmeteta ülekanneteks, sõltuvalt sellest, kas ülekandearvu muutus on astmetega määratud või sujuv. Rohkem on levinud astmelised ülekanded. Auto mehaanilisse astmelisse jõuülekandesse kuuluvad järgmised põhimehhanismid. Sidur on ette nähtud töötava mootori sujuvaks ühendamiseks jõuülekandega ja selle ajutiseks lahutamiseks käiguvahetamiseks ja sujuvaks kohaltvõtuks. Joonis 9: Sidur Käigukast on vajalik mootorilt veoratastele
maksimaalse kogusega antud tingimustel. Silindrilistel võlldetailidel on MML ülemine piirmõõde ning avadetailidel MML vähimpiirmõõde. Vähima materjali piirväärtused võlldetailidel on MML alumine piirmõõde ning avadetailidel MML ülemine piirmõõde 6 TOLERANTSi väli Min Max = MML Näiteks on avade MML vastav kontrollkaliiber LÄBIV. MML on sobilik kasutamiseks kuivõrd on võimalus tolerantsi ulatuses vajadusel detaili töödelda. Vähima materjali piirväärtus annab võimaluse kasutada vähimat materjali kogust. Piirväärtusi on sobilik kasutada koostepaarides ning annab võimluse kujundada virtuaalse mõõtme, mis tagab paari koostamise ilma detaile kõverdamata ning ilma lõtkuta. 5.2 Sõltumatuse printsiip Paari koostamise vajadus on tolereerimise aluseks
4.1. Hammasülekannete liigitus 4.2. Hambumisteooria alged 4.3. Sirghammastega silinderülekannete geomeetria 4.3.1. Terminoloogia 4.3.2. Ringjoone evolvent 4.3.3. Evolventhambumise kujundamine 4.3.4. Hammaslati hammaste profiil. Lähtekontuur. Töökontuur 4.3.5. Hammaste lõikamine 4.3.6. Hambapinna modifitseerimine 4.3.7. Nihutusega hammasrattad ja ülekanded 4.3.8. Nihutusega hammasrataste põhiparameetrite arvutus 4.3.9. Piirangud hammasülekannete sünteesimisel. Kavaliteedinäitajad 4.3.10. Hamba paksuse kontrollmõõtmed 4.4. Kaldhammastega silindeülekanded 4.4.1. Kaldhammaste külgpinna moodustamine. Hambumise kujunemine 4.4.2. Seosed normaal-, ots- ja telglõikes määratud parameetrite vahel
otsfreesiga, külgfreesimine , soone freesimine, lõhestamine, külgfreesimine sõrmfreesiga, kujufreesimine. 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. Puurimine on materjali läbiva kui ka umbavade saamise kõige levinumaid lõiketöötluse viise. Ülepuurimisega töödeldakse ka juba varem saadud avasid, et vähendada pinnakaredust ja suurendada täpsust. Puuritakse puuri pöörlemise ja sirgjoonelise liikumise koostoime tulemusena. Mõlemad liikumised annab puurpink tööristale. Lõikeprotsessi tingimused on puurimisel keerukamad kui treimisel. Lõikeprotsessis on laastu eemaldamine ja jahutusvedeliku juurdevool puuri lõikeservadele raskendatud. Laastu ärajuhtimisel hõõrdub see mööda puuri soont ja puuri ava pinda. Sellega kaasneb tunduv laastu deformatsioon ja soojuse tekkimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Kinemaatilised karakteristikud on seotud puuri lõikeliikumistega. Pealiikumine on puuri pöörlemine,
2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteem
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ......................................
~ dega. Mootoritel M2K-3I «Sport» ja «Jawa-350», mudel Ühesilindrilistel kahetaktilistel mootorratta- ja motorol- 634-01 on ka kepsu alumises peas nõellaager. See erineb lerimootoritel ('MJK-H3, M-106 jt.) asendavad! põski ja vas- harilikust rull-laagrist rullide väiksema läbimõõdu ja suu- tukaale kaks hooratast, mida ühendab vändakael (joon. 11, rema pikkuse poolest. Sellised laagrid taluvad märksa suu- b). Viimasega on omakorda ühendatud keps. Võllikaelad remaid koormusi. 31 on pressitud hoorataste keskavadesse ja nendega toetub Kahesilindrilistel neljataktilistel mootoritel aga kinnita- väntvõll karteri külgseintes asuvatele raamlaagritele. takse hooratas käigukastipoolsele võlliotsale (väljaspool
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Imi- ja survepoolt lahutab tööorgan. Et klappe pole ja tööorgan pöörleb, ei ole inertsjõude, ning pöörlemissagedus võib olla suur. Pump ühendatakse otse mootoriga ning võtab vähe ruumi. Töövedelikuks on masinate puhul kas diisel- või industriaalõli. Pumba põhiparameeetrid: jõudlus Q; arendatav surve p, võimsus N Q = silindri töömaht x pöörete arv = V*n; Kus V - mootori töömaht, n pöörete arv Pumba ja mootori pöörete suhe e. hüdroajami ülekandearv on pöördvõrdeline nende töömahtudega. Hüdromootori poolt arendatav pöördemoment (Nm) valemiga: 1000 pVs M = = 159 pV ; p - hüdromootoris olev surve, Mpa, V töömaht liitrites 2 Mootori ja pumba võlli pöördemomentide suhe on võrdeline nende töömahtude suhtega: siit järeldus- muutes pumba või mootori töömahtu või reguleerides pumba konstantse jõudluse korral mootorisse antavat õli hulka saab sujuvalt reguleerida käigu ajal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
