Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ulatumine" - 24 õppematerjali

Raamatupidaja töökeskkonna ja töökorralduse analüüs
4
docx

Raamatupidaja töökeskkonna ja töökorralduse analüüs

seljatoe asend peavad olema lihtsalt reguleeritavad. Kattematerjal ei tohi olla libe ega elektriseeruv VIII. Töölaud Töölaua kõrgus tuleb reguleerida selliseks, et istudes oleksid õlad pingevabad, selg sirge, küünarnukid keha lähedal ja küünarvarred peaaegu horisontaalsed. Laual paiknevad vajalikud dokumendid, abivahendid, kasutatavad seadmed ja tööriistad, peaksid olema käepärases kauguses ja nendeni ulatumine ei tohiks põhjustada ülemäärast füüsilist pingutust. IX. Tööreziim Töö peab olema korraldatud selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teist laadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. See väldib samuti ka tööstressi

Majandus → Raamatupidamise alused
63 allalaadimist
Peet Aren - referäät
2
doc

Peet Aren - referäät

butafoorisast ruumi tingliku liigenduse kasuks. Aastatel 1926-1930 on Aren Tartus ''Pallase'' õppejõud. Aastal 1930 taas Tallinnas. Septembris 1944. a. viib põgenikuteekond ta koos abikaasa Kariniga alguses Lõuna-Saksamaale ja Austriasse ning mitme laagri vahetuse järel lõpuks Geislingeni. Saksamaalt järgneb asumine New Yorki, kus algab uus pingeline tööperiood. Sellest ajast on teada Areni osavõtt näitustest ning arvukate teoste levik mitte ainult USA-s, vaid nende ulatumine ka Kanadasse, Inglismaale, Rootsi, ja mujale. Peet Aren oli maali-ja teatrikunstnik ning graafik. Samuti viljeles tahvel-ja monumentaal-dekoratiivmaali ning vaba-,raamatu ja tarbegraafikat. Peet aren suri 26 jaanuar 1970.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
Keskkonnakaitse ja looduskaitse
18
pptx

Keskkonnakaitse ja looduskaitse

Loodusmaastike suur 1. Kliimatingimuste mitmekesisus tulenevalt osakaal geograafilisest asukohast, nii 6.Traditsiooniliste, saarte kui mandriosa olemasolu ekstensiivsete maa- 2. Mere lähedus ja sisevete kasutusviiside püsimine rohkus; Golfi hoovuse lähedus Eestis kuni eelmise sajandi 3. Mullatingimuste mitmekesisus keskpaigani 4. Suure arvu liikide areaali 7. Võõrpuuliikide väike ulatumine Eesti alale osatähtsus metsakasvatuses Eestis on ligikaudu 40 000 Alates 01.01.2008 on Eestis: elustikuliiki, kellest seni on 5 rahvusparki leitud 23 500 ehk 60% 129 looduskaitseala 149 maastikukaitseala 343 hoiuala 117 uuendamata eeskirjadega ala 548 parki või puistut

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
14 allalaadimist
Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt
44
pdf

Eesti loodusgeograafia 1.kursuse konspekt

3. sisevete rohkus; 4. pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus (tingitud noorest ja veel kujunemisjärgus olevast jääajajärgsest reljeefist); 5. mullatingimuste mitmekesisus – ühtaegu nii siluri (ja vähesel määral ka ordoviitsiumi ja devoni) lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu; 6. paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale; Järgneb… 7. loodusmaastike suur osakaal; 8. pool-looduslike koosluste (pärandkoosluste) suhteliselt ulatuslik säilimine (tingituna traditsiooniliste maakasutusviiside püsimisest kuni möödunud sajandi keskpaigani ning mitmetes piirkondades ka kuni viimaste aastakümneteni); 9. võõrpuuliikide väike osatähtsus metsakasvatuses; 10. introdutseeritud liikide seni vähene naturaliseerumine ja metsistumine.

Loodus → Loodusteadus
14 allalaadimist
JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL
17
doc

JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL

· Tarneahela ettevõtete konkurentide arv ning selle mõju nende osalusele · Kaubavoogu geograafiline ja ajaline kirjeldus · Tarneahela ettevõtete omavaheline koostöö · Veloplus OÜ iseloomustus ja selle suhted tarnijate ja klientidega · Veloplus OÜ tarnijate valiku alused · Veloplus OÜ konkurentsieelised ning konkurents tarneahela sees · Veloplus OÜ logistikastrateegia ja tarneahela nõudlus · Nõudluse dünaamika mõju ulatumine tarneahela alguse lülidele · Jalgrataste tarneahela tegutsemismudeli analüüs 3 1. TARNEAHELA KOOSSEIS, ETTEVÕTETE SUURUS, KASUMLIKKUS JA LÄBIRÄÄKIMISVÕIM Jalgrataste tarneael saab alguse jalgratta tootjatest, kes tulevad igal hooajal välja uute jalgratta mudelitega. Käesoleva kodutöö puhul on jalgratta tootjaks valitud Taiwani ettevõte Merida

Majandus → Globaalse tarneahela juhtimine
135 allalaadimist
Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne-kuidas edasi
2
doc

Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: kuidas edasi?

säilitada ning mindi kaasa sel perioodil Euroopas valitsenud trendidega. On raske öelda, kas Nõukogude Liidule mitte alla andes oleks Eesti iseseisvuse säilitanud, nagu seda Soome suutis, ent mis on olnud, seda ei saa muuta. Nõukogude Liiduga ühinemine hävitas Eesti kui eduka väikeriigi. Aga siingi paistsime silma oma arenguga. Kuigi ekspordiga pidurdati majanduse kasvu, on siiski märgitud, et siin asus "Nõukogude lääs". Soome televisiooni ulatumine põhjapiirkondadesse aitas sellise hüüdnime teenimisele kindlasti kaasa. Meie praegune vabariik sai aluse võrreldes esimesega sarnastel asjaoludel. Vana reziimi kokkuvarisemine, võimuvaakum ning rahva ühtekuuluvustunne andsid üheselt mõista, et taasiseseisvus on ainuke ja õiglaseim valik. Nüüd sellele taastumisperioodile tagasi vaadates võime olla üsna uhked. Demokratiseerimine toimus kiirelt ja valutult. Oleme Euroopa Liidu ja Euroopa kui maailmajao täieõiguslikud liikmed

Kirjandus → Kirjandus
12 allalaadimist
Ülekoormustraumad ja nende vältimine
11
docx

Ülekoormustraumad ja nende vältimine

2.2.Põhinõuded füüsilise töö korraldamiseks Töö peab olema korraldatud nii, et: · töötaja saaks vältida liigset väsimist põhjustavaid tööasendeid ja ­liigutusi; · töötajal peab olema võimalik muuta oma kehaasendeid ja liigutusi, kui võimalused selleks on aga piiratud, peab töötaja saama pidada taastumiseks küllaldase pikkusega puhkepausi. · detailid, töövahendid, näidikud ja lülitid oleksid paigutatud käepärasesse kaugusesse ja nendeni ulatumine ei põhjusta ülemääralist pingutust; · töötasandi kõrgus oleks reguleeritav vastavalt inimese kasvule ja tööülesannete iseloomule; · oleks välditav kestev töötamine asendis, kus käed on õlgadest kõrgemal või põlvedest madalamal; · töötaja saaks olla oma tööobjektile võimalikult lähedal, kuna mitteküllaldane ruum jalgadele, jalalabadele ja põlvedele põhjustab halva kehaasendi;

Pedagoogika → Lapsehoidja
40 allalaadimist
Eesti loodusgeograafia - kokkuvõte
3
pdf

Eesti loodusgeograafia - kokkuvõte

on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil ajutise vooluvee tekkelised ­ delluviaalsed (c) kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse elutekkelisi ­ biogeensed (b) põhjusi. Sisevete rohkus, kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, paljude jõetekkelised ­ alluviaalsed (a) liikide areaalipiiri ulatumine Eestisse, mullatingimuste mitmekesisus järvetekkelised ­ limnilised (h) 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? jääjärvetekkelised ­ limnoglatsiaalsed (i) Kährikkoer, kodutuvi, viinamäetigu, vikerforell, karuputk, rändkarp, lupiin, ondatra, kitsasõraline vähk. liustikujõetekkelised ­ glatsiofluviaalsed (f)

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
Eesti loodusgeograafia küsimused
5
doc

Eesti loodusgeograafia küsimused

3. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool-looduslike koosluste (pärand- koosluste) suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa-kasvatuses ning introdutseeritud liikide vähene naturaliseerimine ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
213 allalaadimist
Ülekoormustraumad ja nende vältimine
14
docx

Ülekoormustraumad ja nende vältimine

2. JUHEND ÜLEKOORMUSTRAUMADE VÄLTIMISEKS Töö peab olema korraldatud nii, et: töötaja saaks vältida liigset väsimist põhjustavaid tööasendeid ja ­liigutusi töötajal peab olema võimalik muuta oma kehaasendeid ja liigutusi, kui võimalused selleks on aga piiratud, peab töötaja saama pidada taastumiseks küllaldase pikkusega puhkepausi detailid, töövahendid, näidikud ja lülitid oleksid paigutatud käepärasesse kaugusesse ja nendeni ulatumine ei põhjustaks ülemäärast füüsilist pingutust töötasandi kõrgus oleks reguleeritav vastavalt inimese kasvule ja tööülesannete iseloomule oleks välditav kestev töötamine asendis, kus käed on õlgadest kõrgemal või põlvedest madalamal töötaja saaks olla oma tööobjektile võimalikult lähedal, kuna mitteküllaldane ruum jalgadele, jalalabadele ja põlvedele põhjustab halva kehaasendi

Ehitus → Maalritööd
20 allalaadimist
Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär
16
odt

Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär

jõud ülekaalus lainete kulutav tegevus kujunevad rannavallid ja rannabarrid kujunevad kulutusrannad toimub setete pikiränne moodustuvad rannajärsakud, suure kaldega võib kujuneda maasäär nõlvad (pank, pankrannik) Inimtegevuse mõju: · Kaide ja sadamate rajamine · Lagunenud ehitiste vette ulatumine Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: · geograafiline asend · lumesulamisvee hulk · sademetehulk · kliima · põhjaveevarud Üleujutuste põhjused: · merevee ootamatu tõus · metsade ulatuslik maharaiumine · intensiivsed vihmad · kiire lume sulamine · langu vähenemine jõe kesk- ja alamjooksul · linnade kasv

Geograafia → Geograafia
261 allalaadimist
Arhitektuuriteooria referaat
52
docx

Arhitektuuriteooria referaat

punane värv läheb vastuollu modernistliku esteetikaga ning harjumuspäraselt ilusaks peetava elamuarhitektuuriga. Väheste avadega fassaadis jätavad majast pigem suletud ja salapärase mulje. Siseruumis on aga lahtiste treppide ja vestibüüli ning ruumide tsoneeringuga loodud voolava ja avatud ruumi efekt, mida võimendab elutoa suur kaarjas aken ja esiku ulatumine ülakorruseni. Hoonel pole keldrikorrus, kõik abiruumid asuvad I korrusel, eluruumid II korrusel. „Venna maja“ väärtusteks on see, et hoone on Eesti sõjajärgse arhitektuuri üks sümbolehitisi, kuigi see on vaid tuntud rohkem erialainimeste sea. Väga hea ning ehedalt säilinud näide postmodernismi huvist traditsiooni, argiste ning isetekkeliste vormide vastu, mis eemaldub modernismi estetiseerivast ning korrastavast lähenemisest keskkonnale. Maja on väga hästi

Arhitektuur → Arhitektuuri ajalugu
44 allalaadimist
VARAKESKAEG-476 – 1054
10
odt

VARAKESKAEG (476 – 1054)

Kriis suudeti ületada ikoonide austamise jätkumsega. Bütsantsi ühiskonna ümberkorraldumine: keisri võim muutus päritavaks, vastasseisud keisri ja aristokraatia vahel, sõjavägi muutus poolprofessionaalseks maakaitsearmeeks, mille liikmed võeti teemadest. Sõjalise aristokraatia tuumiku mood. strateegid. Selle tulemusena suurenes sõjaväe motivatsioon ja võitlusvõime. 9. saj. algas Bütsantsi uus tõus. Taasvallutati Kreeta, suur osa Väike-Aasiast, Bulgaaria, piiride ulatumine Doonauni. Toimus talupoegkonna laostumine, Bütsantsile isel. jäid talupojad vabadeks, nüüd läksid suured maavaldused ülikute kätte. Tulemuseks oli sõjaväe nõrgenemine. 11. saj. II poolel ohustasid Bütsantsi seldžukid. 10. saj. vallutasid ja rüüstasid nad Kesk-Aasiat ja Iraani. Vastu võeti islami usk. 11. saj. I poolel vallutasid seldžukud Mesopotaamia. 1071 purustasid seldžukid Bütsantsi Manzikerti lahingus. Selle tagajärjel vallutasid seldžukid suure osa Väike-Aasiast

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused
8
doc

Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused

3. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale. Lisaks veel loodusmaastike suur osakaal, pool- looduslike koosluste (pärand-koosluste) suhteliselt ulatuslik säilimine, võõrpuuliikide väike osatähtsus metsa- kasvatuses ning introdutseeritud liikide vähene naturaliseerimine ja metsistumine. 4. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Mink, Sosnovski karuputk, vesikirp. Invasiivsed liigid sisenevad kohalikku toiduahelasse, konkureerivad kohalike

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
48 allalaadimist
Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks
16
doc

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks

1. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannarajoon ja meresaarte rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus (ühteaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu), paljude liikide areaalipiiride ulatumine E aladele. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Sosnovsky karuputk, hobuoblikas, tõlkjas. 1 Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevas: * sisenevad kohalikku toiduahelasse * konkureerivad teiste organismidega täites samu nisse

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
201 allalaadimist
Eesti kirjanduse ajalugu II
14
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II

raamat. Merilaas ­ mõjuv tundeväljendus, intiimsus ja spontaansus. Naiseliku andumis- ja olemisrõõmu näiliselt lihtsa, ent täpse ja peenejoonelise väljendaja. 16. Heiti Talviku luule. Väga enesekriitiline. Luuletuste väline ekspressiivsus ­ haiglased ja boheemlikult joobnud- hõngulised nägemused, surmagi üle nalja viskav võllahuumor, mis mõjusid provotseerivalt väikekodanlusele. Silmapaistev luule ­ lüüriliste luuletuste tähendusavarus, ulatumine filosoofiliste ja religioossete põhiprobleemideni, emotsionaalne kandejõud nind äärmiselt tabav ja ilmekas kujundlikkus. HEITI TALVIK (1904 ­ 1947) 1934 Palavik ­ märgistab hingelise puhastumise, lunastuse teed. 1937 Kohtupäev ­ inimese leitud sisemine tõde pannakse proovile katastroofiõhkkonnas. Kristlikud religioossed motiivid ja sümbolid. 2004 Legendaarne 17. Betti Alveri luule. Kõige selgemalt väljendub eesti sümbolismi arbujalik uusklassikaline variant

Kirjandus → Kirjandus
755 allalaadimist
EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT
60
docx

EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT

• Sõnamoodustusel on keelespetsiifilised iseärasused. • Leksikaalne semantika (kr. semantikos ’tähendav’) tegeleb lekseemide tähenduste uurimisega. • Jaguneb lause- ja tekstisemantikaks, kuna sõna funktsioneerib alati konkreetses kontekstis • Leksikaalne tekstisemantika Sageli ületavad sõnade viitesuhted lausepiiri, selliseid sõnu uurides tegeleme leksikaalse tekstisemantikaga. Viitesuhete üle lausepiiri ulatumine on eriti iseloomulik deiktikutele, nt. Käisime linnas. Seal oli palju rahvast. • Leksikaalses semantikas eristatakse semasioloogilist ja onomasioloogilist lähenemisviisi. Semasioloogiline lähenemisviis lähtub tähenduse uurimisel keelemärgist (vormist) ja küsib selle tähenduse järele, nt. mida tähendavad eesti keele sõnad hädaabi või kiirabi. Onomasioloogiline (kr. onomastikos ' nime- ') lähenemisviis lähtub denotaadist (e. referendist e. mõistest e

Keeled → Keeleteadus
47 allalaadimist
Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani
30
docx

Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani

Maja on nii öelda selja pööranud raudteele, mis tagant mööda läheb. Murtud katusega hoone ebatavaline vorm ning silmatorkav punane värv läheb vastuollu modernistliku esteetikaga ning harjumuspäraselt ilusaks peetava elamuarhitektuuriga. Väheste avadega fassaadis jätavad majast pigem suletud ja salapärase mulje. Siseruumis on aga lahtiste treppide ja vestibüüli ning ruumide tsoneeringuga loodud voolava ja avatud ruumi efekt, mida võimendab elutoa suur kaarjas aken ja esiku ulatumine ülakorruseni. Hoonel pole keldrikorrus, kõik abiruumid asuvad I korrusel, eluruumid II korrusel. ,,Venna maja" väärtusteks on see, et hoone on Eesti sõjajärgse arhitektuuri üks sümbolehitisi, kuigi see on vaid tuntud rohkem erialainimeste sea. Väga hea ning ehedalt säilinud näide postmodernismi huvist traditsiooni, argiste ning isetekkeliste vormide vastu, mis eemaldub modernismi estetiseerivast ning korrastavast lähenemisest keskkonnale. Maja

Arhitektuur → Arhdektuuri ajalugu
78 allalaadimist
Lõikeriistad kordamisküsimused - vastused
8
doc

Lõikeriistad kordamisküsimused - vastused

Erinevalt noaga lôikamisest surutakse töödeldavasse materjali vaid kiilu ühte pinda, mida nimetatakse esipinnaks. 13.Mis on terik? Kiilu môttelist osa, mis puutub kokku töödeldava materjaliga 14.Kus tekib pingestatud ala teriklõikmaisel? Eespinna ees on töödeldav materjal surutud, selles tekib pigestatud ala. 15.Kus tekib nihe teriklõikamisel? Nihe tekkib joonel, kus pinged ületavad töödeldava materjali vastupanu nihkele. 16.Mis on teriklõikamise oluliseks tunnuseks? Nihkejoone ulatumine töödeldavale pinnale on teriklôikamise oluliseks tunnuseks, samuti ka erinevuseks noaga lôikamisest. 17.Seleta joonistLõikamine terikuga. 1 - terik; 2 - lõigatav materjal; 3 - laast; a - lõigatava kihi paksus; OLMO - laastutekke-tsoon; A - esipind; A - tagapind. 18.Mis on laast? Eraldunud kiht materjali lõikamisel. 19.Laastu tekkemehanism? Laastu tekkemehanism - kihi eraldumine järkjärguliste nihete tagajärjel. 20

Mehaanika → Lõikamine
51 allalaadimist
ARENGUPSHHOLOOGIA 2018
18
doc

ARENGUPSHHOLOOGIA 2018

See pakub kaitset keeruka välismaailma eest, mida laps pole veel võimeline analüüsima ning mille seadustest ta aru ei saa. Kui laps seda täiesti normaalset arengujärku edukalt läbi ei tee, siis säilib inimesel täiskasvanunagi väärkujutlus, et ta on kõikvõimas ning tal on õigus teha mida tahes. Sümbioosi püsimine hälbena Ema on lapsele üks osa tema minast seni, kuni ta last hooldab. Alles hiljem muutub ema omaette armastusobjektiks. See mina ulatumine endast väljapoole on põhjus, miks täiskasvanu talitab (sümbiootilise arengujärgu hälbe tagajärjel) teiste inimeste tahte kohaselt. Teised inimesed on niisuguse hälbe all kannatajaile osa temast endast. Ta on nendest täiel määral sõltuv, nood otsustavad tema eest asju, mida ta ise peaks otsustama. See seletab, miks mõni inimene pimesi sõna kuulab ja ülemust järgib. Sümbioosist vabanemine Lapse kõikvõimsustunne hakkab ühelt poolt vähehaaval kaduma sedamööda, kuidas

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
9 allalaadimist
Alajaamad II osa
59
doc

Alajaamad II osa

Pingestatud metallosadeks on elektrijuhid, mida kasutatakse normaaltalitluses elektrienergia edastamiseks. Pingestatud osadeks võivad olla ka mitmesugused juhtimis- ning mõõteahelad. Pingealdis juhtivateks osadeks on elektriseadme puutevõimalikud juhtivad osad, mis normaalselt ei ole pingestatud, kuid võivad pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel. Paigaldised peavad olema ehitatud selliselt, et pingestatud osade juhuslik puudutamine või juhuslik ulatumine pingestatud osade läheduses asuvasse ohutsooni oleks välditud. Seda nimetatakse otsepuutekaitseks. Kaitstud peavad olema nii pingestatud osad kui ka talitlusisolatsiooniga osad ja osad, mis võivad kanda ohtlikku potentsiaali. Talitlusisolatsiooni ei loeta elektriohutuse seisukohalt piisavaks. Kaitse võib olla saavutatud mitmesugusel viisil: o kaitse ümbrise abil, o kaitse piirde abil, o kaitse tõkke abil,

Energeetika → Elektrijaamad
31 allalaadimist
Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

Legenaarse ainesega oli otseselt seotud mõlema raamatu puhul: kirjanduslooline legend põimitud Palavikus ­ see luulekoguna terviklikum ja ühemõttelisus. See on esimene dekadentlik luulekogu Eesti kirjanduses. Kui dekadents taandub mõnevõrra, siis tuleb uustestamentlik hoiak. Talvik liigub edasi, tekste ilmub vähe endiselt, hoolikalt valib, mida avaldab ja mida mitte, mida ei avalda, selle hävitab ära. Talviku lüüriliste luuletuste tähendusavarus, ulatumine filosoofiliste ja religioossete põhiprobleemideni, emotsionaalne kandevõime ning äärmiselt tabav ja ilmekas kujundlikkus annavad ta luulele koha kõige silmapaistvama eesti luuleloomingu hulgas. Talvikul oli arbujate seas keskne koht, sest tema loomingul oli kokkupuutepunkte oma rühmakaaslastega, lisaks sellele mõjutas ta neid oma loominguga. 18. Betti Alveri luule. Betti Alver (1906-1989) ­ kõige lähem kaasvõitleja nendel aegadel Heiti Talvikule. Autor, kellest kujuneb 20

Kirjandus → Kirjandus
56 allalaadimist
KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele
41
pdf

KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele

Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca

Meditsiin → Meditsiin
66 allalaadimist
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

3-1-1-69-12 (tõendatus ja üldtuntus) Selleks, et isik rahaliselt hinnatava asja varguses KarS § 199 lg 1 järgi süüdi tunnistada, ei ole alati vaja kindlaks teha varastatu täpset väärtust. Piisab sellest, kui on tõsikindlalt tuvastatud, et varastatu rahaline väärtus teo toimepanemise ajal ületas 20 miinimumpäevamäära. See omakorda eeldab, et varastatu maksumuse ulatumine üle 20 miinimumpäevamäära oleks tõendatud (KrMS § 60 lg 2) või üldtuntud (KrMS § 60 lg 3). Üldtuntuse alusel saab varastatu väärtuse tuvastada siis, kui usaldusväärsest kriminaalmenetlusvälisest allikast saadava teabe alusel on ilmselge, et varastatud vallasasja turuhind ületab 20 miinimumpäevamäära. KarS § 199 lg 1 järgi esitatud süüdistuse puhul lasub kohustus

Õigus → Kriminaalmenetlus
172 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun