MÕTTEÜHIKUD Meie mõtlemine suudab korraga hallata nelja ühikut. Aju kasutab ajusisest mõtteühikute pakkimist. Mõtteühik võib olla erineva suurusega ja vahel mahutada tohutult palju sisu. Mõtteühiku maht on suhteline ja muutub õppimise käigus. HEA UNI ON TÄISVÄÄRTUSLIKU ELU ALUS Minge voodisse alati umbes samal kellaajal. Vaadake, et toas oleks pime ja mitte liiga soe. Lülitage ekraanid välja, need hoiavad aju üleval. Edukaks uinumiseks unustage mured ja töö Katsuge igal ööl piisavalt magada. Ärge tundke end keset ööd ärgates halvasti. Päevase kohvitassi asemel tukastage 10-15 minutit. Kui tahate magada, ärge võtke unerohtu. Uni on aeg teie ajule. Ärge jätke und vahele.
5. väldi alkoholi kasutamist 2 tundi enne magama minekut. Unehäired 6. väldi kohvi joomist peale kella nelja või 6 tundi enne magama minekut. 7. väldi suitsetamist mõned tunnid enne magamist. 8. Väldi ülemäärast söömist ja joomist enne magama heitmist. Ära söö ärgates öösel (see võib muutuda harjumuseks). Tee magama minemine võimalikult mõnusaks: 9. Tee magamistuba võimalikult soodsaks uinumiseks ja magamiseks (vaikus, temperatuur, valgustus). 10. Tegele millegi rahustavaga enne magama minemist, lõõgastu. Tänan kuulamast
eest või taastavad kahjustatud rakke. Uni on vajalik: · Energia hoidmiseks · Aju püsiv termoregulatsioon · Närvirakkude detoksifikatsioon · Kudede taastamiseks · Unustamise vähendamiseks · Geneetiliselt programmeeritud käitumismustrite säilitamiseks · Hiljuti õpitud materjali kinnistumiseks · Uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused 1. Staadium 5 % uneajast (kestvus-mõni minut) · Ärkveloleks läheb üle uinumiseks · Uni veel pinnapealne · Südametöö ja hingamine aeglustub · Lihased lõdvestuvad kukkumise tunne · Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid 2. Staadium 50% uneajast (kestvus-20 min) · Väga madal lihastoonus · Kehatemperatuuri väike langus · Võimalik unesrääkimine 3. Staadium 20% uneajast (kestvus- 100 min)
· Väldi kohvi joomist peale kella nelja või 6 tundi enne magama minekut. Tee endale selgeks millised ravimid, toidud ja joogid sisaldavad kofeiini või muid stimuleeriva toimega aineid. · Väldi suitsetamist mõned tunnid enne magamist. · Väldi ülemäärast söömist ja joomist enne magama heitmist. Ära söö ärgates öösel (see võib muutuda harjumuseks). Tee magamaminemine võimalikult mõnusaks: · Tee magamistuba võimalikult soodsaks uinumiseks ja magamiseks (vaikus, temperatuur, valgustus). · Tegele millegi rahustavaga enne magama minemist, lõõgastu. Sümptomid ja tagajärjed Unetus on üks enamlevinud terviseprobleemidest. Eesti terviseuuringu andmetel kaebas 26% Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt ühe unetuse sümptomi üle sageli või pidevalt. Unetuse korral on peamised kaebused uinumisraskused, sagedased öised ärkamised või mittekosutav uni. Paljudel
Seda kõike harjuta kaks korda päevas vähemalt kaheksa nädalat. · Et väsitada oma erutunud rakke, mõtle millelegi igavale, näiteks tikutoosile, sokiaugule, hallile laele. Võib keskenduda ka äratuskella tiksumisele. Või lugeda lambaid, kuid ainult teatud piirini, sest suure hulga lammaste nummerdamine võib hoopis ergutavalt mõjuda. NB! Igal õhtul vali ainult üks neist igavatest toimingutest Unetus Siis, kui inimene uinumiseks rohkem kui pool tundi vajab, on tegemist unetusega. Kui ta öö jooksul vähemalt kaks korda üles ärkab ja pikemaks ajaks ärkvele jääb, kuigi peaks esialgu 6 tundi ühtejutti rahulikult magama. Kui ta alles südaöö paiku vaevaliselt magama jääb, hommikul kell neli ärkab ja enam uinuda ei suuda Mida teha et uni tuleks? Kodu- ja välismaises ajakirjanduses on toodud palju häid soovitusi unehädalistele.
Seda kõike harjuta kaks korda päevas vähemalt kaheksa nädalat. · Et väsitada oma erutunud rakke, mõtle millelegi igavale, näiteks tikutoosile, sokiaugule, hallile laele. Võib keskenduda ka äratuskella tiksumisele. Või lugeda lambaid, kuid ainult teatud piirini, sest suure hulga lammaste nummerdamine võib hoopis ergutavalt mõjuda. NB! Igal õhtul vali ainult üks neist igavatest toimingutest Unetus Siis, kui inimene uinumiseks rohkem kui pool tundi vajab, on tegemist unetusega. Kui ta öö jooksul vähemalt kaks korda üles ärkab ja pikemaks ajaks ärkvele jääb, kuigi peaks esialgu 6 tundi ühtejutti rahulikult magama. Kui ta alles südaöö paiku vaevaliselt magama jääb, hommikul kell neli ärkab ja enam uinuda ei suuda Mida teha et uni tuleks? Kodu- ja välismaises ajakirjanduses on toodud palju häid soovitusi unehädalistele.
Kui tal on eneseteadvus, saab ta aru, et tegu on tema endaga ja katsub oma enese otsaesistel punast laiku, üritab seda maha nühkida või aru saada, mis see on jne. Peeglitesti on läbinud edukalt simpans ja orangutan. Alla 2-aastastel lastel ei ole veel eneseteadvust kujunenud. 8. Kirjelda une staadiume? 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, ärkveloleku ajal valitsenud alfalained hakkavad asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid. 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1). 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4
Ta tunnistab oma kahtlusi Isebelile, kes teatab, et teda ei saa kompromissiks sundida, ja sdistab Martinit, et see on endale ettekujutust armastusest vaid sisendanud, et nende vahekorda enda silmis igsutada. Isebel lahkub. Jrgmisel hommikul saab Martin teada, et Isebel on eelmisel l ennast maha lasknud, jttes maha kigile arusaamatu kirjakese, kus seisab, et laev on Deloselt tagasi judnud. Martin klastab Isebeli ema, otsib kontakti oma vana tuttavaga, et rkida, pab end purju juua ja uinumiseks unerohtu vtta, kuid saab vaid peavalu ja ebameeldivad ngemused. Martin sidab Narva-Jesuusse pere juurde ja kutsub ttre randa jalutama. Ta tunnistab ttrele les, et oli olnud Isebeliga lhedane ja kahetseb, et ei olnud osanud tema enesetapuplaane ette nha ja vrata. Ttar on okeeritud, kuid andestab isale ja Martini hinges toimub mingi leppimine. Ta tunnistab ttrele, et kavatseb elada edasi samasugust elu nagu seni, koos oma naisega,
õhtul (Unehügieen) 3.3 Ümbruskond · Püüa säilitada vaikus ja mõõdukas temperatuur magamistoas, vajaduse korral kasuta kõrvatroppe · Jälgi, et magamistuba oleks võimalikult pime või hämar, ka öise ärkamise korral ära lülita sisse valgust · Kata oma äratuskell, et uinumisraskuse või ärkamise korral ei saaks kellaaega fikseerida (Uneraamat) 6 3.4 Soovitused kiiremaks uinumiseks · Järgi unehügieeni reegleid · Ära kasuta magamistuba ja voodit muuks tegevuseks kui magamine (ära söö, ära vaata televiisorit, ära tülitse, ära loe jne.) · Arenda välja teatud kindel rutiin enne voodisse minekut ja une saabumist (nt. õhtu- uudised, pesemine vms). Pea sellest alati kinni samas järjestuses · Võta meelepärane magamajäämise asend, kasuta lemmikpatja, -tekki
Sugu *- insomniat leitakse sagedamini naistel Käitumine, harjumused * une regulaarsus (uinumisaeg, kestus) * bioloogiline kell käivitub hommikul ärkamisel Välisfaktorid * valgus, müra, temperatuur Sotsiaalsed faktorid * tööreziim (öövahetused) Unehäired - insomnia; - uneapnoe; - nn. rahutute jalgade sündroom jm Unetus: Unehäired pole üldsegi haruldased 22-27% 11-15-aastastest lastest kannatab selle all. Tegu on unetusega, kui juba pikemat aega * on raskusi magama jäämisega (uinumiseks läheb üle poole tunni), * on uni rahutu ja/või katkendlik (ärkad öö jooksul korduvalt üles ja jääd iga kord pikemalt ärkvele), * ärkad hommikul liiga vara (näiteks kell neli ja ei suuda enam uinuda). Unetust võib põhjustada stress ja mure. Kui unetus kestab aga juba üle kuu, võib selle taga olla depressioon ning tasuks pöörduda tohtri poole. Küsitluse koostamine: link: http://www.ankeet.ee/a/beyebe 1. Mitu tundi magate keskmiselt igal ööl? (alla 7, 7-8, rohkem kui 8h)
Esimesed neli staadiumit moodustab NREM-uni ning viimase täidab REM-uni, kusjuures REM-une osakaal kasvab öö edenedes. Iga osa unest on organismi funktsioneerimise seisukohalt vajalik ning evolutsiooniliselt väga täpselt välja kujunenud (Walker, 2017). Ajuaktiivsust, lihasaktiivsust ja silmaliigutusi jälgides ja registreerides eristatakse viite erinevat staadiumit: 1. Staadium alfa lained hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teetalainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Südametöö ja hingamine aeglustuvad, lihased lõdvestuvad. Võivad esineda kukkumise tunne ning ka nägmis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. 2. Staadium domineerivad teeta-lained. Iseloomulikud on "unesplindid" (1-2 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud) ja K-kompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine). Lihastoonus väga madal. Võimalik unesrääkimine. Südame töö ja hingamine aeglustuvad
14 Hea uni on täisväärtusliku elu alus Uni on tähtis. Kahjuks ei arvesta meie elustiil tihti unega - pigem üritatakse võimalikult palju tööd teha, siis trennis käia ja seejärel veel klubisse või pubisse minna. Kuid selle kõige kõrvalt unustatakse kõige tähtsam - uni. 1. Minge voodisse alati umbes samal kellaajal. Keha ja aju harjuvad sel ajal uinuma ja valmistavad end uinumiseks ette. Rutiini osav kasutamine aitab hõlpsamini uinuda ja hommikul ka paremini üles saada. 2. Vaadake, et toas oleks pime ja mitte liiga soe. Evolutsiooniliselt on uni seotud pimeda ööga, nüüd segavad meid tänavalambid ja mööduvad autod. Magage jahedas (nt 19-20 kraadi). 3. Lülitage ekraanid välja, need hoiavad aju üleval. Lõpetage umbes pool tundi enne voodisse minekut telekavaatamine, nutiekraani vahtimine ja arvutiga töötamine. Nagu
· Liigu regulaarselt õhtul, kuid väldi ülemäärast füüsilist pingutust. Ka värske õhk teeb head. · Tegele millegi rahustavaga enne magama minemist, lõõgastu. · Väldi ülemäärast söömist ja joomist enne magama heitmist. Ära söö ärgates öösel · Arenda välja teatud kindel rutiin enne voodisse minekut ja une saabumist (nt. õhtu-uudised, kerge söömine, pesemine vms.). Unerohud ja Uinutid Unerohud, uinutid ei ole parim lahendus uinumiseks. Uinutitel võib olla soovimatuid, vahel üsna tülikaid kõrvaltoimeid: uimasus, tasakaaluhäired, südamehäired jt. Uinuteid võib võtta vaid akuutses kriisiseisundis ja ainult arsti ettekirjutusel. Need leevendavad küll närvilisust ja panevad magama, aga pärsivad elulusti, positiivse mõtlemismalli ja ettevõtlikkuse. Peale selle jäädakse neist sõltuvusse nagu uimastitest ja lõpuks põhjustavad need omakorda unehäireid.
5. Väldi alkoholi kasutamist 2 tundi enne magama minekut. 6. Väldi kohvi joomist peale kella nelja või 6 tundi enne magama minekut. Tee endale selgeks millised ravimid, toidud ja joogid sisaldavad kofeiini või muid stimuleeriva toimega aineid. 7. Väldi suitsetamist mõned tunnid enne magamist. 8. Väldi ülemäärast söömist ja joomist enne magama heitmist. Ära söö ärgates öösel (see võib muutuda harjumuseks). 9. Tee magamistuba võimalikult soodsaks uinumiseks ja magamiseks (vaikus, temperatuur, valgustus). 10. Tegele millegi rahustavaga enne magama minemist, lõõgastu. (Unekliinik 2009) 8. Somnabulism ehk kuutõbisus Somnabulismiks nimetatakse unes kõndimist, mis võib kaasneda unehäirete puhul. Lastel tuleb uneskõndimist ehk kuutõbe enamasti ette 6-12. eluaasta vahel. Magaja tõuseb järsku asemelt, kõnnib magades mõned minutid mööda tuba ringi ja leiab ise tee voodisse.
Kui selline periood pikemat aega kestab, tuleks ennekôike pôhjus kindlaks teha. Pikaajalisi unehäireid tuleks vôtta tôsiselt ja selleks ka ravi leida. Une vajadus on erinev. Teadlased on kindlaks teinud, et keskmine une vajadus enamikes riikides on vähenenud 9 tunnilt 7 ja pooleni. Teadlased Chicago Ülikooli meditsiinikeskusest on tôestanud, et vähene magamine ei jäta jälgi ainult ajule, vaid môjutab kogu organismi. Siis, kui inimene uinumiseks rohkem kui pool tundi vajab, on tegemist unetusega. Kui ta öö jooksul vähemalt kaks korda üles ärkab ja pikemaks ajaks ärkvele jääb, kuigi peaks esialgu 6 tundi ühtejutti rahulikult magama. Kui ta alles südaöö paiku vaevaliselt magama jääb, hommikul kell neli ärkab ja enam uinuda ei suuda. Kõige tavalisem une korratus on unetus, raskused magamajäämisega või jääda magama terveks ööks. Umbes 20% inimestest kannatavad mõnda aega oma elus unetuse all.
Uniseks jäädes ja voodisse minnes näitab EEG üldjuhul esialgu selget alfarütmi. Tõenäoliselt langetakse sel ajal kergesse unne, millest on lihtne ärgata, nt välise müra tõttu. sel ajal tõenäoliselt kogetakse eredaid, ent kiiresti vahelduvaid kujutisi, nn hüpnagootilisi kujutisi. Ollakse 1. unefaasis/unestaadiumis. 1. Staadium – 5 % uneajast (kestvus-mõni minut) Ärkveloleks läheb üle uinumiseks Uni veel pinnapealne Südametöö ja hingamine aeglustub Lihased lõdvestuvad – kukkumise tunne Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid 2. Staadium – 50% uneajast (kestvus-20 min) Väga madal lihastoonus Kehatemperatuuri väike langus Võimalik unesrääkimine 3. Staadium – 20% uneajast (kestvus- 100 min)
kirjutada sellisest asjast nagu uneparalüüs. Esmalt natukene unest, nende staadiumitest ja unenägudest. Ajulained erinevate unestaadiumite ajal: Ärkvelolek ajukoores domineerivad kord suureneva, kord väheneva amplituudiga alfa (lõdvestunud ärkvelolek) ja beetalained (aktiivne ärkvelolek). 1. Staadium alfa lained hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teetalainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägmis ja kuulmishallutsinatsioonid. Kestus mõni minut. 2. Staadium domineerivad teetalained. Kestab ~20 min, iseloomulikud on "unesplindid" (12 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud), ja Kkompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine). Lihastoonus väga madal. Võimalik unesrääkimine. 3
teadvuseväli. 28. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Gordon Gallupi peeglitest 29. Kirjelda une staadiume. Mis on peamised une funktsioonid? Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist? staadium ~ 5% uneajast alfa lained (ärkveloleku lained) hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad – kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis- hallutsinatsioonid. Kestus - mõni minut. 2. staadium ~50% uneajast domineerivad teeta lained, iseloomulikud on “unespindlid” (1-2 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud), ja K-kompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine). Lihastoonus väga madal. Kehatemperatuuri väike langus. Võimalik unesrääkimine
põhjal, et juba ka 3aastased suudavad, kuid tuleb osata nende käest õigesti küsida, st arvestada nende keele arengutaset!) 29. Kirjelda une staadiume. Mis on peamised une funktsioonid? Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist? 1. staadium ~ 5% uneajast - alfa lained (ärkveloleku lained) hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid. Kestus - mõni minut. 2. staadium ~ 50% uneajast - domineerivad teeta lained, iseloomulikud on "unespindlid" (1-2 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud), ja K- kompleksid (hetkeline aktiivsuse vähenemine). Lihastoonus väga madal,
Sümptomeid leevendavad enne uinumist jalgade venitusharjutuste, vaheldumisi külma ja sooja vee vannide tegemine, samuti jalgade mehaaniline hõõrumine. Pikaajalised paigalolemised ja istumine, näiteks lennu- ja bussireisid, süvendavad oluliselt häireid. Need haiged taluvad ka halvemini kõrget välistemperatuuri ja näiteks reisidel kuuma kliimaga maades RLSi sümptomid süvenevad. Kuna väsimus ja unetus süvendavad RLSi ilminguid, on regulaarsest uneajast kinnipidamine ning uinumiseks sobiva keskkonna loomine oluline. Samal kellaajal magama minek ja ülesärkamine loob sobivaima tingimuse puhanud enesetunde saavutamiseks. Hommikul liiga kauaks voodisse jäämine süvendab tavaliselt vaevusi. Aktiivne füüsiline treening enne magamaminekut võib RLSi vaevusi süvendada. Kolm tundi enne magamaminekut peaks vältima aktiivset füüsilist treeningut. 5.2 Osa ravimeid süvendab RLS-haigete vaevusi.
Virgus Ülivirgus 36. Kuidas on võimalik uurida eneseteadvuse olemasolu (nt lastel ja primaatidel)? Peeglikatse? 37. Kirjelda une staadiume. Mis on peamised une funktsioonid? Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist? Uinumise järel vaikse une staadium (40-80 min) Aktiivne ehk paradoksaane (REM) periood (lühike, 5 min?) 1.staadium- alfa lained (ärkveloleku lained) hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid. Kestus ~mõni minut 2.staadium- domineerivad teeta lained, iseloomulikud on "unespindlid" (1-2 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud), ja K-kompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine). Lihastoonus väga madal. Kehatemperatuuri väike langus. Võimalik unesrääkimine. Kestab ~20 min. 3
aktiivsuse harilik rütm aktiivselt konkreetsel teemal mõtleval inimesel. Uniseks jäädes ja voodisse minnes näitab EEG üldjuhul esialgu selget alfarütmi. Tõenäoliselt langetakse sel ajal kergesse unne, millest on lihtne ärgata, nt välise müra tõttu. sel ajal tõenäoliselt kogetakse eredaid, ent kiiresti vahelduvaid kujutisi, nn hüpnagootilisi kujutisi. Ollakse 1. unefaasis/unestaadiumis. 1.staadium - (u. 5% uneajast). Ärkvelolek läheb üle uinumiseks, uni pinnapealne, kukkumise tunne. Kestab mõni minut. 2.staadium - (u. 50% uneajast). Domineerivad teeta lained (kergem uni). Lihastoonus madal, kehatemperatuur madalam, võib toimuda unes rääkimist. U. 20 minutit järjest. sügav uni - nii 3. kui 4. faasi hõlmav mõiste; tunnuseks aeglaselt küljelt-küljele silmaliigutused, ajukoore madal erutustase ning aeglustunud pulss ja hingamine. Tegelikult on 3. ja 4
· 4-aastane laps suudab juba vahet teha asja enda ja asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine) - - Gopnik & Astington (1988) kommikarbi test. 37. Kirjelda une staadiume. Mis on peamised une funktsioonid? Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist? 1. staadium ~ 5% uneajast alfa lained (ärkveloleku lained) hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid. Kestus ~mõni minut. 2. staadium ~50% uneajast MR 2011 domineerivad teeta lained, iseloomulikud on "unespindlid" (1-2 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud), ja K-kompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine). Lihastoonus väga madal. Kehatemperatuuri väike langus. Võimalik unesrääkimine. Kestab ~20 min. 3. ja 4
liigutuste ja muskulaarse aktiivsuse järgi. (Loogna et al... 1998: Lk 20) Uni jagatakse kaheks: NREM (non rapid eye movement, ingl. k) ehk aeglane (ortodoksaalne) uni ja REM (rapid eye movement, ingl. k) ehk kiire (paradoksaalne) uni. Lähtuvalt 2007. aasta AASM-i (American Academy of Sleep Medicine) uuringust selgub, et üks unetsükkel koosneb kolmest NREM-faasist ja ühest REM-faasist. NREM-une esimest staadiumit nimetatakse uinumiseks või kergeks uneks, teist staadiumit nimetatakse süvaune kergeimaks vormiks, mis on eelnev samm süvaunele ehk kolmandale staadiumile. (Sleep... 2009) Unetsükkel lõppeb REM-faasiga. Selles faasis voolab läbi aju peaaegu veerand üldisest verehulgast, mistõttu aju on selle faasi ajal eriti aktiivne. Sellega on seletatav unenägude esinemine. Öö jooksul läbitakse unetsükleid keskeltläbi neli kuni kuus. Täisväärtuslikuks
27 Joonis 16. Milline on muusika mõju inimesele On erinevaid põhjusi, miks kuulatakse muusikat. Kõige rohkem oli neid, kes ütlesid, et muusika teeb nende tuju paremaks. Palju oli neid, kes teadsid öelda, et muusika lõõgastab ja rahustab. Paljud kuulavad muusikat rahunemise ja lõõgastumise eesmärgil, muusika saatel on hea mõtiskleda ja muusika viib halvad mõtted eemale. Üks vastanutest ütles koguni, et tema kasutab muusikat uinumiseks. 5.17. Muusika mõju inimese meeleolu kujundamisele Erinevate teabeallikate põhjal selgub, et muusikal on suur mõju inimese meeleolule. Joonis 17. Muusika mõju inimese meeleolu kujundamisele Küsitluste tulemusena selgus, et muusika kuulamine aitab kaasa meeleolu kujunemisele, nii väitis 100% vastanutest! 28 6. EKSPERIMENTAALSEST KATSEST SAADUD TULEMUSED
ja süüdistab Martinit, et see on endale ettekujutust armastusest vaid sisendanud, et nende vahekorda enda silmis õigsutada. Isebel lahkub. Järgmisel hommikul saab Martin teada, et Isebel on eelmisel ööl ennast maha lasknud, jättes maha kõigile arusaamatu kirjakese, kus seisab, et laev on Deloselt tagasi jõudnud. Martin külastab Isebeli ema, otsib kontakti oma vana tuttavaga, et rääkida, püüab end purju juua ja uinumiseks unerohtu võtta, kuid saab vaid peavalu ja ebameeldivad nägemused. Martin sõidab NarvaJõesuusse pere juurde ja kutsub tütre randa jalutama. Ta tunnistab tütrele üles, et oli olnud Isebeliga lähedane ja kahetseb, et ei olnud osanud tema enesetapuplaane ette näha ja väärata. Tütar on sokeeritud, kuid andestab isale ja Martini hinges toimub mingi leppimine. Ta tunnistab tütrele, et
annaabi.ee 
