Välismajanduspoliitika vahendid: Tollimaks – imporditavate kaupade maksustamine Kvoot – mahupiirang, mis on seatud imporditavatele kaupadele Standardid – nõuded imporditavatele kaupadele Embargo – kauplemiskeeld (riigi v tootegrupiga) Subsiidium – võivad esineda siseturul v ekspordi puhul. Nt riik maksab peale, kui kohalik ettevõte ekspordib. Dumping – alla omahinna müümine Eksporditõke – seada piiranguid väljaveetavatele kaupadele 4 majandusliku koostöö vormi: Vabakaubandus piirkond – riigid kaotavad omavahel kaubandustõkked (tollimaksud, kvoodid jne). Tolliliit – vabakaubanduspiirkond + kolmandate riikidega kehtivad ühtsed piirangud. Ühisturg – liikmesriikide vahel tootmistegurite vaba liikumine + hõlmab vabakaubanduspiirkonda ja tolliliitu Majandusühendus – hõlmab endas eelnevaid
kasutusele tollid. (Saksamaal Bismarck) Toll- maks, lõiv, mida võetakse kaubalt riigipiiri ületamisel, et kaitsta omamaist põllumajandust ja tööstust. Tollimaks mõjutab majandust hinna kaudu., kuid ei piira kauba kogumahtu. Mahulised piirangud kehtestatakse kaupadele kvootide ja litsentsidega. Kvoot- määrab kauba sisse või väljaveo koguselise või hinnalise limiidi Litsents määrab konkreetsed ettevõtted, kes võivad mingeid kaupu teatud perioodil sisse- või välja vedada. Eksporditõke- keelustab või piirab mingi kauba väljavedu. (kunstiväärtused, relvad vms.) Väliskaubanduspiirangud on tavaliselt seotud riigikaitseliste huvidega. Väliskaubandust ergutavateks meetmeteks on subsiidiumid ehk lisatasud. Neid saavad eksportijad eksporditud kauba mahu pealt. Eesmärk-soodustada teatud kauba väljavedu. Peetakse ebaausa konkurentsi võtteke, kuid kasutatakse palju. Ebaausa konkurentsi võtete hulka kuulub ka dumping- kauba pakkumine välisturul odavama
Transiitkaubandus läbiveokaubandus. Negatiivne väliskaubanduse bilanss riik veab rohkem sisse kui välja ( on riigile ebamajanduslik) Positiivne väliskaubanduse bilanss riik veab rohkem välja kui sisse. Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta omamaiseid tootjaid Dumping kauba müümine odavama hinnaga, et kahjustada konkurente Import kauba sissevedu riiki Eksport kauba väljavedu riigist Kvoot ja litsents piirangud teatud kaupadele Eksporditõke mingi kauba väljaveo piiramine või keelamine Subsiidiumid lisatasud kauba eksportijatele kauba mahu eest või ettevõtjatele pankroti vältimiseks SKT sisemajanduse kogutoodang aasta jooksul riigis toodetud ja tarbitud kaubad ning teenused SKP sisemajanduse koguprodukt SKT jagatud elanike arvuga ( selle põhjal hinnatakse elatustaset) Riigieelarve on riigi tulude ja kulude plaan rahalises väljenduses. NB! Koostab valitsus ja kinnitab Riigikogu.
dividend ettevõtte omanikule makstav kasumiosa dogma tõestuseta omaks võetud jäik seisukoht 1 dumping kauba/teenuse pakkumine ajutiselt madala hinnaga turu vallutamiseks eelarvedefitsiit eelarve puudujääk, mis tähendab, et riigi kulud on suuremad kui tulud eesmärkhind Euroopa Liidu põllumajanduskaupade kõrgeim hind EL-i siseturul eksporditõke juriidiline abinõu, millega piiratakse või keelustatakse mingi kauba väljavedu riigist eksport kaupade ja teenuste väljavedu riigist, kodumaiste kaupade ja teenuste müük välismaale elatusstandard elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluva isiku või perekonna tarbimist eliit suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb stratifikatsioonisüsteemi tipus, sest seda
- kvoot - kaubakogus, mida riik lubab kitsenduseta ja täiendava tollimaksuta importida või eksportida - litsents- määrab konkreetsed ettevõted, mis saavad teatud perioodiks kauba eksportimise või importimise õiguse - ekspordisoodustus - maksusoodustuste ja sooduslaenude andmine potentsiaalsetel eksportijatele, subsiidiumid Lisaks mittetollilised piirangud kvaliteedinõuded vmt. Eksporditõke keelustab või piirab mingi kauba väljavedu (kunstiväärtused, relvad vms). Väliskaubanduspiirangud on tavaliselt seotud riigikaitseliste huvidega Väliskaubandust ergutavateks meetmeteks on subsiidiumid ehk lisatasud. Neid saavad eksportijad eksporditud kauba mahu pealt. Eesmärk on soodustada teatud kauba väljavedu. Peetakse ebaausa konkurentsi võtteks, kuid kasutatakse palju. IMF: rahvusvaheline valuutafond. Tegutseb alates 1945, liikmed kohustuvad
annaabi.ee 
