Demokraatlikud on oldud alates ajast, mil me taasiseseisvusime. Churchill on öelnud: ,,Demokraatia on halvimatest parim," ning nii kaua, kui ei ole leutatud veelgi sobivamat riigikorraldusvormi, tuleb sellega leppida. Kas me aga ikka oleme need tulised demokraadid halvimatest parimad, või leidub Eesti demokraatias ka tumedamaid varjundeid? Üks tähtsamaid demokraatia tunnuseid on valimisõigus, kuna antud vorm põhinebki rahva arvamusel ja võimul. Eestis tõepoolest kehtib täielik valmisõigus kõigile, kes on üle 18 aasta vanad. Eesti on ainulaadne riik, kuna sellest on alguse saanud e-hääletamine ning tänu sellele on kindlasti rohkemgi inimesi arvamust avaldama meelitatud. Üks osa Euroopa Inimõiguste Hartast on õigus haridusele. Eestis on ehk isegi rohkematki, kui lihtsalt ´õigus´ sellele. Eesti on avatud riik, ning noorel eestlasel on kõik uksed valla, et omandada justnimelt selline haridus, milline soovitakse. Kui Eesti pind peaks kellegile liialt
Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõitseliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia- demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. 3) Mis on vabade valimiste funktsioonid ja peapõhimõtted? Vabad valimised- demokraatlikud ühiskonnas korraldatavad valimised, mille tunnused on üldine valmisõigus, kandidaatide võistlus ja valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Põhimõtted- · Valimisõigus on üldine · Kodakondsuspiirang · Vanusepiirang · Valimistel on vaba konkurents · Valimised on ühetaolised ehk võrdsed. Funktsioonid- · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendada võimudele kodanik nõudmisi. · Hariv funktsioon. 4)Selgita majoritaarset-, proportsionaalset- ja hübriidset valmissüsteemi.
· Liigne riigiaparaadi ja valitsuse sekkumine ühiskonnaellu · Diktatuuri kehtestamine 3.Valmiste funktsioonid ja põhimõtted Peamiseks funktsiooniks on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Teiseks funktsiooniks on kodanike nõudmiste vahendamine võimudele. Kolmandaks funktsiooniks on hariv funktsioon, kus inimesed saavad rohkema poliitilise teabe tarbimisega end kurssi viia kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega. Põhimõtted: · Valmisõigus on üldine valida saavad kõik täisealised ja kodakondsusega inimesed · Valmistel on vaba konkurents vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi · Valimised on võrdsed parteidel ja üksikkandidaatidel on võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks ning kõik hääled on kaalult samad ja igal valijal on üks hääl 4.Valimissüsteemid Majoritaarne süsteem Igal valimisringkonnal on üks mandaat ehk saadikukoht parlamendis
Taotleti südametunnistuse vabadust, monarhilt kavatseti ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja. Peale teist kodusõda hakkasid nad nõudma kohut ka kuninga üle 1649 mõisteti Charles I surma. Levellerid võrdsustamise idee. Massiliselt sõduritest pooldajaid. Seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabadus, usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Dokument ,,Rahva kokkulepe"- demokraatliku konstitutsiooni projekt: üldine valmisõigus kõigile meestele alates 21.a. Kuningavõim tuli asendada vabariigiga. Inimeste võrdsus seaduste ees, vandemeeste kohtu loomise vajadus. Rajaja John Lilburne. Tõelised levellerid 1647 vastandusid levelleritele tarastamisest tekkinud probleemide tõttu: ,,Kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara." Digerite liikumine, juht G. Winstanley, kavas asutada rahumeelselt kehvikute koloonia, mis
Kvoot- volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär häälte ülekandmine- proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhtuab erakondliku koostöö tähtsust. Valimiskünnis- sedausega kehtestatud minimaalne häälte % mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks. hübriidsed valimissüsteemid- majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi ühendatud põhimõtted. kautsjon valimistel vabade valimiste põhimõtted- valmisõigus on üldine(kodakondsus piirang, vanuspiirang); valimistel on vaba konkurent(vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi); valimised on ühetaolised ehk võrdsed(võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks) kodakondsuspiirang valimistel- kahlikel valimistel saavad osaleda ka isikud, kellel ei ole riigi kodakondsust, aga riigikogu valmisteks peab olema riigi kodakondsus. vanuspiirang valimistel- enamuses riikides saab hääletada alates 18. eluaastast.
Kohalik omavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Kõige väiksem administratiivne valitsus Prantsusmaal on comune Mis on tsensusepõhine, mis üldine valimisõigus. Mis kriteeriumide alusel määratakse valmisõigus ühe ja teise puhul? Millega õigustatakse teatud elanikegruppide valimisõigusest ilmajätmist? Tsensusepõhine valimisõigus olenes palju tulumaksu maksudest, olenes summast millest alates said valimisõiguse, meessoost, alates 30 eluaastast Üldine valimisõigus polnud mingid piiranguid varandusliku seisus, valima võisid nii mehed, kui ka naised ning valijate vanus pole määratud. Seati ka reegel, et ühes kohas pead olema elanud rohkem kui 3 aastat- see vähendas valijate arvu.
· Ületootmine · Vale majandamine võeti palju laene, mida ei suudetud tagasi maksta · Valitsuste vead kriisi ajal TAGAJÄRJED: · Tööpuudus · Nälg ja rahulolematus · Keskklass vaesus · Inimesed kaotasid oma kodud ja varanduse · Tootmise langus · Uus tööpuudus DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid · Demokraatlikud vabadused laienesid valmisõigus ka naistel · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD · Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism · 20.saj. hakkasid konservatiivid tegelema majandusküsimustega vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine majandusellu · Sotsiaaldemokraadid kaitsesid aga tööliskonna huve. Eesmärgiks oli elanikkonnale võrdsuse tagamine
ajakirjandusvabaduse, piiras saadikutekoja õigusi veelgi. Puhkes Juulirev. Charles põgenes UK’sse. Troonile tuli kuningas Louis-Philippe (Orleans)- kuulutas, et tagab liberaalsed vabadused, algul väga populaarne ning rahvameelne, kuid muutus ka tagurlikuks ja kaotas populaarsuse, stagneerumine. 1848. aasta revolutsioonid Euroopas Suurbritannia tartistlik liikumine 1836-1848- kodanlik liikumine, 1832 parlamendi reform ei laiendanud piisavalt valimisõigust(tööliste ja madalapalgaliste valmisõigus ei laienunud); Londoni Tööliste Assotsiatsioon, People's Charter, William Lovett, massimiitingu- Lovett lõi 1836 LTA- kuue punktiline harta, 1826 hakati allkirju koguma, üldine valmisõigus meestele, parlamendi valimised iga aasta, liikmete tasustamine, salajased hääletamised, võrdsed valmisdistrikud, kandideerida saavad kõik. Koguti 6miljonit allkirja kuid kõik 3 korda lükati tagasi. Suur massiliikumine, kuid kõik toimus rahumeelselt. 19.saj lõpuks said need nõudmised
Põhjused, miks püsima ei jäänud: >kriisiolud >rahva soov kindlakäelisi valitseja järele >vähene demokraatia traditsioon > 'halb' põhiseadus 8 >parlamendi liialt suur kontroll valitsuse ülemaailme >riigisisene võimuvõitlus >kardetav vastasäärmus Inglismaa >pärast maailmasõda oli kaotanud oma juhtiva koha (USAle) >peamine probleem aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega >1918. a valmisõigus naistele >Töölispartei e leiboristide esilekerkimine, 1923. moodustavad valtisuse >poliitiline olukord üsna stabiilne=>aitas toime tulle majanduskriisi mõjudega >samuti aitas raha devalveerimine >1921. Iirima (va Põhja-Iirima) saavutas sõltumatuse >1931.Westminsteri statuut: muutis senised sise- ja välidomioonid suveräänseks (nt Kanada, Austraalia) =>alus Briti Rahvase Ühendusele USA >arenes sõjajärel kiiresti; kasvas väline võimsus, kodanike jõukus
Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: Vabariik Türgi rahvuslus Rahvuslikkus, võrdsus Ilmalik riik Riigi juhtiv roll majanduses Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid Islami rolli vähendamine ühiskonnas Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine Lääneliku riietumisstiili sisseviimine Naiste õiiguste suurendamine (valmisõigus) Perekonnanimede panek Ilmalik koolisüsteem Ladina tähestiku kasutuselevõtt Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt 2. Palestiina Kuulus pärast I maailmasõda Suurbritannia hoolduse alla Peamine probleem tekkis juutide kasvava sisserände pärast (1922- 83 000 juuti, 1945 aastaks 550 000 juuti) algasid kokkupõrked araablaste ja juutide vahel 3. India Palju erinevaid rahvusi ja erinevaid uske. Kuulus Suurbritannia koosseisu
rahvahääletuse korda. VII Rahvahääletuse läbiviimine 1. Algatamine, mis on sätestatud RKKTS §§128-130. 2. Küsimus RKKTS §128 lg3 JAH või EI vastusevariantidega sõnastus. 3. Riigikogu pädevuse kontroll 3-4-1-20-09, kui vastus EI, siis §105 lg4 alusel riigikogu erakorralised valimised. 4. Menetlus riigikogus. 5. Teadaandmine rahvahääletusseadus §9. 6. Hääletamine. 7. Tulemuse kindlaks tegemine, VV komisjon; §105 lg3 l2 Valmisõigus Hääleõigus §56 jaguneb valimisõiguseks ja rahvahääletusõiguseks. Valimisõiguse allikad PS §§56-58, 60, 78 p3, 104 lg2 p2, 131. Kohalikud valimised on PS §§104. Valimisõigus jaguneb aktiivne valimisõigus- õigus anda poolthääl kellelegi ja passiivne valimisõigus- õigus kandideerida ja kandidaate üles seada. Valimisõiguse allikad Valimisseadused: riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, KOV volikogu valimise seadus
Konstitutsioon hõlmas juba varem välja kuulutatud "INIMESE JA KODANIKU ÕIGUSTE DEKLARATSIOONi" oma 17 artikliga ning viis ellu Montesquieu' kolme võimu lahususe põhimõtte. Kuningas jäi küll riigipeaks, kuid ta pidi valitsema vastavalt seadustele, teda sidus parlamendiga vaid suspensiivne õigus, ta ei saanud parlamenti ei laiali saata ega seadusi tühistada. Seadusandlikuks võimuorganiks kuulutati ühekojaline parlament, mis valiti kaheks aastaks. Valmisõigus oli tagatud igale 25-aastaseks saanud meessoost kodanikule, kes on maksnud riigimakse vähemalt kolme tööpäeva ulatuses aastas. Eraomand kuulutati puutumatuks. 19 Danton [da(n)´to(n)] Georges Jacques (1759 1794) advokaat; 1790.a. asutas Kordeljääride Klubi; samal aastal valiti Pariisi linnavalitsusse (Pariisi Kommuun); nov. 1791 linnavalitsuse prokurör; 9. aug. 1792 viis läbi linnavalitsuse erakorralise
Konstitutsioon hõlmas juba varem välja kuulutatud ”INIMESE JA KODANIKU ÕIGUSTE DEKLARATSIOONi” oma 17 artikliga ning viis ellu Montesquieu’ kolme võimu lahususe põhimõtte. Kuningas jäi küll riigipeaks, kuid ta pidi valitsema vastavalt seadustele, teda sidus parlamendiga vaid suspensiivne õigus, ta ei saanud parlamenti ei laiali saata ega seadusi tühistada. Seadusandlikuks võimuorganiks kuulutati ühekojaline parlament, mis valiti kaheks aastaks. Valmisõigus oli tagatud igale 25-aastaseks saanud meessoost kodanikule, kes on maksnud riigimakse vähemalt kolme tööpäeva ulatuses aastas. Eraomand kuulutati puutumatuks. 19 Danton [da(n)´to(n)] Georges Jacques (1759 – 1794) – advokaat; 1790.a. asutas Kordeljääride Klubi; samal aastal valiti Pariisi linnavalitsusse (Pariisi Kommuun); nov. 1791 linnavalitsuse prokurör; 9. aug. 1792 viis läbi linnavalitsuse erakorralise
Tulid kokku igast eestlaste esindajad (v.a saarlased). Kõik kokkutulnud leidsid, et revolutsioon on andnud võimaluse, mis tuleb kohe ära kasutada- alad ühendada ja autonoomsust õnuda. Järgnevalt algasid vaidlused. Tln omad tahtsid võimalikult kiiresti saavutada ja tahtsid esitada Eestimaa Rüütelkonna Maapäeva statuut. Maapäeva pidanuks valima kõik eesti elanikud. Tartlased olid vastu ja leidsid, et see on mingi keskaja jama, isegi kui kõigile antakse valmisõigus. Tahtsid uut seadust. Tõnisson pakkus välja, et kuigi alad ühendatakse, jäävad kubermangud alles. 26.03. manifestatsioonid, Kuna eestlased nõudsid omale autonoomiat maapäeva ja valitsusega, üldist valimisõigust, emakeelset õpetust koolis ja kohtus, ja Petrogard neid ei kuulanud, korraldati valitussele surve avaldaiseks Eesti linnades ja Vene linnades meeleavaldusi. Suurim neist oli 26. märtsil Riigiduuma ees Petrogradis. Seal oli mitukümmend tuhat eestlast. Anti üle eestlaste
annaabi.ee 
