· Peavad esinema need sotsiaalsed muutused, mis on väga võimsad, pikaajalised ja ulatuslikud. ( kolooniate iseseisv. , NL-i kokkuvarisemine, tööstusühiskonna areng) · Tähtis on võimude legitiimsus ( üksmeel ) arengustrateegiate ja rahva osaluse suhtes. Kui legitiimsus puudub, tekib tavaliselt 2 kultuuri uus ja rahva seas populaarne. · Mida radikaalsemad on võimuvahetused, seda suuremad on muutused kultuuris. Kui kultuur muutub ülikiiresti võib kujuneda väärtusvaakum-vanad väärtused muutuvad antiväärtusteks. Stiihilised protsessid ( TV, arvutivõrgud) Rahvastikuprotsessid ( ränded ) Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine Kultuuri järgi toimub sotsiaalne kommunikatsioon, aga ka laste lõimimine elukestev protsess. Koolis Igapäevaelus Kampaaniad Kõik ühiskonna institutsioonid, mis tegelevad sotsiaalse õpetamisega nim. sotsialiseerimisagentideks. ( Perekond, kool, eakaaslased, töökaaslased, meedia, haridusorg., kirik)
avaldab survet, aga toimub seaduste ja õiguskorra raames Siirdeühiskonna ohud: · Rahvas nõuab kiireid lahendusi · Demokraatia võib näida vahel liiga ebaefektiivse valitsemismudelina tekitab igatsust autoritaarsuse järele · Majanduslikud ümberkorraldused tekitavad majanduskriisi, elatustase langeb · Reformide ebaühtlane tempo Uus poliitiline kultuur juurdub aeglaselt, ametnikud pole valmis, korruptsioon, väärtusvaakum Kas okiteraapia ja kiired reformid või aeglased, mis halvenavad elujärge veelgi USA sõltumatu organisatsioon Freedom House on 1972. aastast hinnanud demokraatia arengut maailma riikides. (vabad, osaliselt vabad ja mittevabad) Vaata tabel lk.20. Demokraatia tunnusjooned: Demokraatia on valitsemiskord, kus on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia miinimumnõue on vabad valimised. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused on:
Eripära: 1 kuna poliitika on kõigis eluvaldkondades, siis puudutab see kõiki. 2. Võimude aktiivne ja sihitedlik osalemine poliitise kultuuri suunamisel ja juututamisel. Väärtushinnang kujuneb omandatud teavest. Poliitilise kultuuri osaks saab käitumisvii, mis on laialt levinud. 7.Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? 1. muutumine toimub pika aja jooksul 2. uues kultuuris on oluline legitiivsus(õiguspärasus) 3. Järsk muutus tekitab kaks kultuuri ja kujuneb väärtusvaakum. 4. Tänapäeval kultuurid ühtlustuvad ja segunevad ning tekib rahvastikuränne 8.Presidentalism (USA mudel) 1.President valitakse valijate poolt iga 4 aasta tagant 2. presidendi nim ametisse departemangude juhid (minstrid) ilma kongressita 3. presidendil on vetoõigus kongressil otsuse üle 4. kongress saab presidenti mõjutada rahajõu abil Plussiks- stabiilne valitsus, miinuseks- vastasikune vägikaika vedu 9.Poolpresidentalism(Venemaa) 1
Teadmised ja oskused, mida läheb vaja igal kodanikul. (kodanikukultuur). Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. 28. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? · Suured murrangud ühiskonnas, nt NSVL kokkuvarisemine · Võimu legitiimsus st valitsejate ja alluvate üksmeel ja sarnased väärtused · Globaliseerumine ja infotehnoloogia areng · Rahvastikuränded 29. Mis on sotsialiseerumine ja väärtusvaakum? Sotsialiseerumine- protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes värärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. Väärtusvaakum- vanad teadmised osutuvad vildakaks, vanad väärtused muutuvad antiväärtusteks, uued pole aga veel selgelt välja kujunenud. 30. Sotsialiseerumise liigid · Õiguslik sotsialiseerumine- õigusalatse teadmiste ja kogemuste omandamine, selleks et antud ühiskonnas käituda ja tegutseda
Eelistavad otseseid aktsioone. · Naisliikumine · Geiliikumine · Lesbiliikumine 11.Poliitiline kultuur (tunnused) Kompleks, mis koosneb väärtustest, käitumisreeglitest ja hinnangutest. Tunnused: · Omane väga suurele sotsiaalsele grupile · Kujunenud ajaloolise arengu jooksul · Jäik poliitiliste muutuste suhtes · Püsiv vaid pideva taastootmise korral 12.Mõisted Identiteet inimeste ühtekuuluvustunne Väärtusvaakum - kujuneb, kui vanad teadmised osutuvad vildakateks ning uued pole selgelt veel välja kujunenud. Valimisringkond piirkond, mis moodustatakse isikute valimiseks Mandaat riigikogu koht Isikumandaat üks inimene saab nii palju hääli, et toob nendega kaasa teisi erakonnakaaslasi valitsusse Valimiskümnis seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks Valimiskvood häältemiinimum, mis on vajalik mandaadiks.
Poliitiline kultuur hõlmab mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb igal kodanikul ühiskonnas vaja, võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus kultuuri suunamisel ja juurutamisel. Poliitiline kultuur koosneb teadmisest, hinnangutest, väärtustest ja käitumismallidest. Poliitilise kultuuri osaks saab käitumisviis, mis on laialt levinud ning mida tuleb ette korduvalt. Poliitilist kultuuri mõjutavad poliitilised muutused, mis on võimsad, pikaajalised ja ulatuslikud. Väärtusvaakum kujuneb, kui vanad teadmised osutuvad vildakateks ning uued pole selgelt veel välja kujunenud. Poliitiline sotsialiseerumine - selle käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. Sotsiaalse õpetamisega tegelevaid ühiskonna institutsioone nimetatakse sotsialiseerumisagentideks, nt perekond, kool, eakaaslased, massimeedia, kool jne. KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milline Ühiskonnatüüp on Eestis? 2
Kodanikud, huvid ja demokraatia kehtestatakse uus vapp ja lipp, asendatakse ajalookangelaste monumendid, keelustatakse või taaslubatakse kodanikuseltse ja usuühinguid. Ülikiirte sotsiaalsete muutuste perioodil ei pruugi poliitiline kultuur oma ülesannetega toime tulla. Selle peamiseks põhjuseks on väärtusvaakumi kujunemine oludes, kus vanad teadmised (nt ajaloo kohta) osutuvad vildakaiks, vanad väärtused muutuvad antiväärtusteks, uued pole aga veel selgelt välja kujunenud. Väärtusvaakum ning uue poliitilise kultuuri kujunemine on ka Ida-Euroopa riikide jaoks üks raskemaid probleeme demokraatia ülesehitamisel. Kui poliitilisi reforme võib teostada paari kuuga ja majanduse korda seada aastakümnega, siis demokraatlike väärtusorientatsioonide ja käitumistavade kujunemine võtab märksa rohkem aega. Poliitiline kultuur võib oluliselt teiseneda ka stiihiliste protsesside tulemusel, mida võimud ei suuda või ei pea vajalikuks kontrollida