Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ülesanne 1 ajalugu - mõistete sõnastik (0)

1 Hindamata
Punktid
1. akropol – künkale või kaljunukile rajatud kindlustus , linneiigi keskus.
2. agoraa – koosoleku ning turuplats .
3. amfora – Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutatid õli, veini, vee, teravilja jm. Säilitamiseks ja transportimiseks.
4. faalanks – jalaväe formatsioon, mis on peamiselt tuntud kasutamise tõttu Vana-Kreekas.
5. hellenid – kreeklased
6. barbarid – kõik võõramaalased.
7. demokraatia – rahva võim. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Aristokraatia kaotas eesõigused. 5. saj eKr, Ateena , Perikles.
8. aristokraat – Kreeka ühiskonna rikkam ja mõjukam osa, ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid orjade ja sõltlaste tööjõudu.
9. aristokraatia ( riigikord ) – rikkaim ja mõjukaim ülemkiht, auväärse päritoluga suurmaaomanikud.
10. türannia – valitsemisvorm , kus kõrgeim võim on ainuvalitseja käes. Ei kestnud üle kahe inimpõlve.
11. tsivilisatsioon – ühislond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik.
Ülesanne 1 ajalugu - mõistete sõnastik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor oleks123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kreeka ühiskond
3
docx

Kreeka ühiskond

KREEKA ÜHISKOND POLIS - sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv; linnriik Tavaline polis oli üsna väike ­ keskne asula ja selle lähiümbrus; u 30 000- 40 000 inimest Erandeiks olid Ateena ja Sparta KODANIKUD ­ linnriigi valitsejad ja põhiline kaitsejõud; vabad põliselanikest mehed Kodanikkonda ei kuulunud naised, orjad ja võõramaalased (BARBARID) RAHVAKOOSOLEK ­ riigi kõrgeim organ ­ sellel osalesid kõik kodanikud NÕUKOGU ­ rahvakoosoleku kõrval eksisteeriv rikastest kodanikest koosnev kogu RIIGIAMETNIKUD ­ valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu ARISTOKRAATLIK POLIS ­ riik, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht (varasemal perioodil ainuvalitsev valitsemisvorm) ARISTOKRAATIA ­ rikas ülemkiht SÕJA KORRAL relvastusid kõik kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele Põhijõuks oli raskerelvastusega jalavägi ­ pikad sirged read üksteise taga > tüüpiline Kreeka lahingurivi FAALANKS ÜHISKONN

Ajalugu
Vana-kreeka mõisted
1
odt

Vana-kreeka mõisted

Lisa tähendused järgmistele mõistetele: polis- oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbruses akropol-Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus agoraa-koosoleku-ja turuplats aristokraat-parimate võimude pooldaja , tähendab ka suursugust inimest aristokraatia ( riigikord)-ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele demokraatia- valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. gümnaasium- on üldhariduskooli kõrgeim kooliaste, kus asuvad 10-12 klass. sümpoosion-oli Vana-Kreekas ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega. hetäär-haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituudid Vana-Kreekas. metoik-vaba isik, kes polnud sündinud polise kodanike järglasena, vaid oli mujalt sissesõitnu. Puudus kodanikeõigus. Käsitöölised,kaupmehed amfora- ki

Ajalugu
Ajalugu vana-kreeka
3
docx

Ajalugu vana-kreeka

*oligarhia - võim on koonudnud väikese rühma rikaste aristograatide kätte *demokraatia ­ rahvavõim *türannia ­ sõjalisele jõule toetuv valitsemisviis,kus riiki juhtis üks isik *areopaag ­ kõrgeim võimu-, kontroll- ja kohtuorgan (aristokraatidest koosnev nõukogu) *timokraatia ­ riigikord kus kodanikud omavad poliitilisi õigusi vastavalt jõukusele *liturgia kohustus ­ riiklik ülesanne, mida kodanik oma kulul pidi täitma, nt. sõjalaevade ehitus *bulee ­ riiginõukogu Ateena polises, koosnes 500'st inimesest, tegeles päevapoliitika *heliaia ­ vandemeestekohus, mis arutas tsiviil- ja kriminaalasju *ostrakism ­ killukohus, sinna kuulus 6000 liiget, kes kirjutasid savinõu killule isiku nime kes nende arvates oli poliitikale ohtlik, häälteenamuse saanud isik saadeti ateenast välja 10'ks aastaks *strateeg ­ väepealik

Ajalugu
Vana-Kreeka ajalugu
6
docx

Vana-Kreeka ajalugu

1. Küklaadide tsivilisatsioon ­ 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus. Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur ­ 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik ­ sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp ­ maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur ­ 1600-1100a e.m.a Iseloomulik ­ sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp ­ 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk ­ 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomulik ­ kiri unustati,

Ajalugu
Vana-Kreeka ja Rooma-mõisted
2
doc

Vana-Kreeka ja Rooma (mõisted)

Vana-Kreeka Mõisted Polis ­ Kreeka linnriik Poliitika ­ polise asjadega tegelemine Nõukogu ­ alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks ­ lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia ­ võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia ­ rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia ­ võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid ­ (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid ­ vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid ­ orjastatud messeenlased Strateeg ­ 10 strateegi ­ tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol ­ kaljunukile rajatud kindlus Agoraa ­ koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet ­ kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia tähestik, li

Ajalugu
Vana-Kreeka
5
doc

Vana-Kreeka

Kodanik ­ linnriigi täieõiguslik elanik Rahvakoosolek ­ seal otsustati tähtsaid küsimusi (kõige tähtsamaid) Nõukogu ­ etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli Sõjavägi koosnes kodanikest. · ratsavägi · raskerelvastusega jalavägi · kergejalavägi (vibud) Sofistid: 5 saj eKr ­ tarkuse õpetajad Esimesed, kes hakkasid arutlema inimeste käitumise ja moraaliküsimuste üle teoreetiliselt. Õpetasid oskusi jõukatele riigivalitsemisest. Mõistete suhe: õige ja väär. Osa arvas, et tugevamate ja võimekamate huvid peaksid peale jääme, mitte nõrgemate ja saamatute omad. Just nagu looduseski. Platon: Ateena aristokraat,, kes asutas oma kooli: Akadeemia. Ta pidas ennast Sokratese vaadete edasiarendajaks. Uskus, et hüve on igavene ja muutumatu sellepärast, et põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel. Kujundas tervikliku õpetuse riigist. Riigis olgu kõik filosoofide kontrolli all. Sokrates: Ateena filosoof (5

Ajalugu
VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID ja iseloomustused
18
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID ja iseloomustused

haigusi ei peetud enam jumalate poolt saadetuiks vaid seda seostati keskkonna ja ,,nelja ihumahla" tasakaaluga. Teda seostatakse ka nn Hippokratese vandega (arstide ametitõotus kaitsta alati patsientide elu ja tervist. c) Herodotos- ajaloolane ja ,,ajaloo isa", kes oma teoses ,,Historia" (kr k uurimus) kirjeldas Kreeka-Pärsia sõda, aga ka ümbritsevate maade ajalugu ja olustikku. d) Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. e) Platon- filosoof; Sokratese õpilane kes asutas Ateenas oma kooli- Akadeemia; pidas maailma aluseks ideid ning kujundas välja tervikliku õpetuse riigist. f) Aristoteles- filosoof; Platoni õpilane; antiikaja mitmekülgsemaid õpetlasi, kes süstematiseeris eelkäijate teadmiseid ning tegeles loodusteaduste, loogika, füüsika,

Kunstiajalugu
VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID
9
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID

haigusi ei peetud enam jumalate poolt saadetuiks vaid seda seostati keskkonna ja ,,nelja ihumahla" tasakaaluga. Teda seostatakse ka nn Hippokratese vandega (arstide ametitõotus kaitsta alati patsientide elu ja tervist. c) Herodotos- ajaloolane ja ,,ajaloo isa", kes oma teoses ,,Historia" (kr k uurimus) kirjeldas Kreeka-Pärsia sõda, aga ka ümbritsevate maade ajalugu ja olustikku. d) Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. e) Platon- filosoof; Sokratese õpilane kes asutas Ateenas oma kooli- Akadeemia; pidas maailma aluseks ideid ning kujundas välja tervikliku õpetuse riigist. f) Aristoteles- filosoof; Platoni õpilane; antiikaja mitmekülgsemaid õpetlasi, kes süstematiseeris eelkäijate teadmiseid ning tegeles loodusteaduste, loogika, füüsika,

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun