Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast 60) - Eakad (65+ või tänapäeval hiljem) Eakad - Nooremad (alla 75) - Keskmised (75-84) vaimne ja füüsiline nõrkus - Vanemad (üle 85) Arengupsühholoogia rakendusvõimalused - Mõjutab laste kasvatamist kodus ja õpetamist koolis vanemate ja õpetajate tõekspidamiste kaudu - Tava- (naiivsed teooriad ehk etnoteooriad) ja teaduslikud teadmised arengust
Võimalikud probleemid: Stress – muutused mis vajavad kohanemist Alkoholi tarbimine Seksuaalelu valikutest tulenevad probleemis – juhuslikud vahekorrad, suguhaigused, soovimatu rasedus, süütunne Suhte- ja abieluprobleemid – seksuaalprobleemid kooselus, perevägivald, armukadedus Lahutus 16. Täiskasvanuea arengukäsitlused Levinson – inimese elu kujundab inimese enda loodud elutsenaarium 17-40a varajane täisiga 40-60a keskmine täisiga 60-80a hiline täisiga Alates 80a – hilishilis täisiga Fiske – eristas täiskasvanueas 2 erinevat tüüpi sündmusi 20-30ndad – varajane täisiga 40-50ndad – kesmine täisiga 60- … - hiline täisiga Normatiivsed sündmused - mis juhtuvad kindlasti (füüsiliste võimete vähenemine, menopaus) või suure tõenäosusega (pere loomine, laste sünd)
Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsündinu: Ajaline laps sünnib 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37
Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaal vähemalt 500 g või nad on sündinud pärast 22. rasedusnädalat): 22.-36. nädala vahel sündinu . 3-17%, Eestis u 6%. Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni
tasakaalule. Motoorses arengus ilmnevad ka kultuurilised erinevused ning on põhjust arvata, et sotsiaalne toetus võib imikut kõndima õppimise oluliselt hetkedel aidata. Perioodid · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-8. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) DeCasper & Spence (1986): rasedad naised lugesid 2 korda päevas 6 nädala jooksul enne sündi kõva häälega jutukest. 2-3 päeva pärast sündi imemise ajal ühele grupile lastest mängiti kassetilt sedasama lugu, teistele teist. Tuttava loo kuulamine suurendas imemissagedust. Lapsed tundsid loo enda ära.
NAISSUGUHORMOONID: östrogeen jt. MEESSUGUHORMOONID testosteroon jt. SIGMUND FREUD (1856-1939) · PRELATENTNE PERIOOD Sünd - 6-7 a. · ORAALNE PERIOOD Sünd - 1 a. · ANAALNE e. SADISTLIK e. MUSKULAARNE PERIOOD 1 a. - 2.5 a. · FALLOSLIK PERIOOD 2.5 a. - 6-7 a. · LATENTNE PERIOOD 6-7 - 10.5 a. MURDEIGA10.5 a. - täisiga * PUBERTEEDI - EELNE PERIOOD * PUBERTEET * PUBERTEEDIJÄRGNE PERIOOD Kognitiivne areng · Piaget' formaalsetes operatsioonides mõtlemise periood · Mõtlemisest mõtlemise ehk reflektiivse mõtlemise ehk metamõtlemise võime · Abstraheerimise võime · Kognitiivne areng ei vasta sageli emotsionaalsele arengule Emotsionaalne areng · Ajutised probleemid madala enesehinnangu, ärevuse, depressiivsusega
operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus
Lapsepõlv · Sündis Pariisis 9. aprillil 1821 61-aastase Joseph Fransois Baudelaire'i ja 26-aastase Caroline Archimbault-Dufais pojana · Varaseimad mälestused on isaga kunstinäituste ja Luxembourg'i aia külastustest · "Maalid- mu ainus, mu suurim ja kõige varasem kirg," on ta öelnud. Isa surm · Kuueaastasena kaotab ta armastatud isa · Võõrasisaks saab kõrgem sõjaväelane Jacques Aupick · Vimm võõrasisa vastu kandub üle emale · "Kui omatakse niisugust poega, Võõrasisa siis ei abielluta enam!" Koolid · Lyoni kolledz - internaadielu, "kaklused õpetajate ja poistega" · Pariisi Louis-le-Grand'i lütseum, kust ta distsipliinirikkumiste tõttu välja visatakse · Esimesed kirjanduslikud katsetused, unistus kirjanikukutsest · École de Droit - juuraõpingud, ei lõpeta · Süvenev melanhoolia B...
laps perekonnas ja laiemalt ühiskonnas kehtivad väärtused. Kõik need arengud on üksteisega seotud. Arengupsühholoogia jälgib erinevaid arenguperioode: imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad), keskmine täisiga 40.-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat), vanuriiga (70+) nooremad (alla 75), keskmised (75-84) - füüsiline ja vaimne nõrkus, vanemad (üle 85). Vanurite/eakate uurimine on uus suundumus tänapäeval. Igal psühholoogil on teatud teemad või arenguperiood, mida uuritakse. Vahe on selles, et ühed teevad teadustööd, teised on aga praktikas tugevad ja tihti ei osata vastupidist. On erinevaid
rahamaksud. Riiklikud koormised: pearaha ja nekrutiandmise kohustus (`verekümnis') Kogukondlikud koormised: ehitamine, korrastamine jms. Liikumine Pärisorjuse kaotamise järel oli talupoegadel piiratud liikumisvabadus passi olemasolu korral 1863 Passikorralduse seadus vallapassid ja riiklikud passid, tingimuseks täidetud kohustused, täisiga ja teatud kindlustatus Väljaränded Venemaale maa otsinguil 1866 Vallareform Omavalitsused vabastati mõisnike eestkoste alt Kujunes välja kindel omavalitsuse ülesehitus: valla täiskogu, valla volikogu, vallavanem, vallakohus ja vallavalitsus (vallavanem + abilised) Oluline kogemus poliitilise elu juhtimisest
piirangud, kui kaua tohib väljas olla, kui palju peab õppima jne psühholoogiline kontroll - vanemate käitumine, mis takistab lapse psühholoogilist arengut, sest ei vasta tema emotsionaalsetele vajadustele õpetajate arust on koolis poistel rohkem probleeme, samal ajal tajuvad poisid õpetajaid tõrjuvamate ja kontrollivamatena kui tüdrukud 24.11 & 1.12 Kaia Kastepõld-Tõrs– Noorem täiskasvanuiga. Keskiga. Vanadus ◦ 20-30-aastane – varane täisiga ◦ 40-50- aastane – keskmine täisiga ◦ 60- ... - hiline täisiga ◦ tegelikult ei saa kindlalt määrata ◦ noorem täiskasvanuiga ▪ küpsus – psühholoogiline valmisolek, nt vastutamine, vastuoludega toimetulek ▪ autonoomsus, iseseisvus – majanduslik, ise otsustamine ▪ täiskasvanuks saadakse 18-34-aastaselt ▪ füüsiliste võimete tipp, nt tippsportlaste vanus 19-26
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine
Rõivaste valmistamise kõrval kooti telgedel ja ka tikiti uhkeid vaipu. Rõivad ja ehted: Jõukad viikingipered käisid kaunilt riides ja kandsid kalleid ehteid. Vaesem rahvas ei riietunud küll nii jõukalt, kuid ikkagi uhkelt. Piirkonniti rõivastuti erinevas stiilis ja aja jooksul muutus ka mood. Soengute eest hoolitseti hoolega. Skandinaavlased armastasid ennast ehtida ja kanda rohkelt hõbedat. Lapsed ja kasvatus: Viikingiajal oli lapsepõlv väga lühike ja täisiga saabus ruttu. Tüdrukud pandi mehele tavaliselt 15-aastaselt. Ühte peresse kuulusid harilikult vanemad, vanavanemad, lapsed võibolla ka mõned sugulased ning orjad ja sulased. Mänguasjadeks olid mänguhobused, paadid ja mõõgad. Viikingilapsed harrastasid veel ujumist, pallimängu jms. Paljud lapsed surid juba imiku- või mudilaseas. Kõik teadmised mida laps vajas omandas ta vanematelt. Meelelahutus: Pea kõik viikingid armastasid muusikt, jutte või mõistatusi ning mänge, mis
Pole õige oma täitumata unistusi lastele peale suruda 4.Pealetükkiv stiil (peale 17.saj) vanemad pööravad lastele rohkem tähelepanu, kuid tekib ka täieliku käitumise kontroll (mõtte- ja tegevusvabaduse puudumine). Komenski, Elliot. Saadakse aru, et karistamine ei ole ratsionaalne kasvatusmeetod. Hakatakse koostama haridusprogramme. Sel ajal tekkis arusaam lapse väärtusest. Siit pärit terminid lapsepõlv, noonusaeg, täisiga, seniilsus. Raamat ,,laste psühholoogia". Lapsi hakatakse koolis õpetama, sest sel ajal tekkisid ka vabrikud: lapsed kooli, vanemad tööle. Laste ettevalmistamine täiskasvanute eluks. Sel ajal tekib ka sõjaväekohustus. Suurt tähelepänu hakati pöörama distsipliinile ja visadusele 5.Sotsialiseeriv stiil (19-20saj. Keskpaik) eesmärgiks kasvatus, trnerovka voli, ettevalmistus iseseisvaks eluks. Vanemad tahavad, et lapsed oleksid õnnelikud. 1933.a
Need on kõige olulisemad momendid vaba aja huvide ja tegevuste osas, kuna nendega koos meie igapäevaelu mjstrid kalduvad muutuma ja nõuavad rekonstrueerimist. Psühhobioloogilised "eelseadistused" nt sugu, etnilisus ja kultuur, sotsiaalne klass, rass, perekonna jõukus, mida me sobitame, kohandame ja muudame elu kestel sunniest surmani. Mis mingis perioodis midagi mõjutab? Eluetapipde tinglik vanuseline jaogus. Lapsepõlv ja noorus 0 -22 Varane täisiga 23-40 Keskiga 41-60 Hiline täisiga 61-75 Vanadus 76-90 Pikaealisus 91+ Eelseadistused eluetappides noored 10-18 põlvkondade vaheline konflikt Noored täiskasvanud 17-25 eelneva faasi peegeldus ja vabaduse otsing. Vanemate mõjusfäärist väljatulek. Väljakujunenud 23-55 suurenevad vastutused ja teatud rollide võtmine Hilisemad aastad 55+ tervis ja piisav majanduslik stabiilsus. Eluiga vähendavad valikud. Eluiga pikendavad valikud Eluviis, elujärgud ja sugupõlved. Iga ja vanus raske määratleda neid mõsiteid.
· Psühholoogilise adaptatsioonivõime vähenemine · Sotsiaalne võime kahanemine: Antud uurimius referaadi eesmärk on koguda andmed ja analüüsida autori poolt valitud eaka naisterahva eluviis( füüsiline, vaimne, sotsiaalne), vananemisega kaasnevad muutused (anatoomilised, funktsionaalsed), toimetulek ja tegevusvõime ( geriaatriline hindamine). . Andmed kliendi kohta : · Vanus- 66 aastad (tuginedes Levinsoni käsitlusele- hiline täisiga (61-75)); (kronoloogiline iga passi järgi) · Pikkus 165, kaal 800 kg;g · Töötav pensionär (6,5 aastad); · Haridus-keskeri; · ElukohtAravete alevik; · Elamistingimused- kolmetoaline keskküttega mugavustega korter, teine korrus, lifti ei ole · Haigused: tugev artriit, kõrge vererõhk150/90, kõrge kolesterool 9mmol/l, aegajalt depressioon, veenilaiendid. Kolm aastad tagasi kliendi kehakaal oli 105 kg, praegu tema kehakaal 80kg
Iga probleem iseloomustab teatud vanuses inimesi, vanusele vastava probleemiga seotud küsimused on antud vanuses inimese jaoks kõige olulisemad. Inimese arengustaadiumid: 1. usaldususaldamatus (0.1,5. eluaasta) 2. iseseisvushäbi (1,5.3. eluaasta) 3. initsiatiivsüü (3.6. eluaasta) 4. töökusalaväärsus (varane puberteet: 6.12. eluaasta) 5. identiteetidentiteedi segadus (noorukiiga: 12.18. eluaasta) 6. intiimsusisolatsioon (varane täisiga 18.24. eluaasta) 7. loovusstagnatsioon (keskiga: 25.50. eluaasta) 8. terviklikkusmeeleheide (vanadus: 50. eluaasta) Sotsialiseerumisprobleemid · isolatsioonis elanud lapsed · lastekodulapsed · keelt mitteoskavad inimesed 10 KOKKUVÕTE Iga laps, kes maailma sünnib, saab kaasa "oma kaasavara", milleks on · ARENGUEELDUSED esivanematelt
3. 25- 45(50) indiviid sihikindel, prevaleerib eesmärgikindel tegevus 4. 50 65(70) indiviid on iseenda ja mineviku tegevuste suhtes kriitiline 5. 65-... eesmärkide täienemine, võib esineva kibestumust Erik H. Erikson (!!) oleme läbi vaadanud, kolm mõjujõudu : bioloogilised mõjud ja jõud ehk pärilikkus, keskkond ja kultuur ehk õppimisega seotu, individuaalsus ehk MINA. Elukaare etapid D. Levisoni järgi ...-17/22 lapsepõlv ja noorukiiga Varane täisiga: o 22-28 - täiskasvanuikka astumine - vaja teha valikud tööalaselt, leida elukaaslane, luua täiskasvanule omane väärtusmaailm, kujuneb välja elustiil; tormiline aeg o 28-33 täiskasvanuks saamine - elustruktuuri muutused; mõistmine, kas varasemad valikud sobivad või ei; võib olla tormiline o 33-40 sisseelamisperiood maharahunemine; leitakse koht, elu
XO-Turneri sündroom(naisel ainult 1 kr. Jäme kael, steriilsus) XYY-mees, normaalne *kaksikute meetod-võimaldab uurida keskkonna toimet inimestele *biokeemiline meetod-naine oli tegelikult mees 80. ontogenees (ontogeny) -- organismi (isendi) individuaalne areng alates viljastumisest ja lõpetades surmaga. Jaguneb embrüogeneesiks e. prenataalseks arenguks ja postembrüogeneesiks e. postnataalseks arenguks; viimases eristatakse tavaliselt kolm järku: nooriga, täisiga ja raugaiga; osal loomadel kulgeb nooriga moondega. Varastel etappidel kordab o. mõningaid fülogeneetiliste eellaste arengufaase. Diferentseerumine tähendab geenide valikulist ekspressiooni. Antud organismi kõik rakud, vaatamata nende väga erinevale diferentseerituse astmele, sisaldavad täpselt ühesugust genoomi (v.a. üksikud erandid: imetajate erütrotsüüt kaotab diferentseerumise käigus üldse oma genoomi,
XO-Turneri sündroom(naisel ainult 1 kr. Jäme kael, steriilsus) XYY-mees, normaalne *kaksikute meetod-võimaldab uurida keskkonna toimet inimestele *biokeemiline meetod-naine oli tegelikult mees 80. ontogenees (ontogeny) -- organismi (isendi) individuaalne areng alates viljastumisest ja lõpetades surmaga. Jaguneb embrüogeneesiks e. prenataalseks arenguks ja postembrüogeneesiks e. postnataalseks arenguks; viimases eristatakse tavaliselt kolm järku: nooriga, täisiga ja raugaiga; osal loomadel kulgeb nooriga moondega. Varastel etappidel kordab o. mõningaid fülogeneetiliste eellaste arengufaase. Diferentseerumine tähendab geenide valikulist ekspressiooni. Antud organismi kõik rakud, vaatamata nende väga erinevale diferentseerituse astmele, sisaldavad täpselt ühesugust genoomi (v.a. üksikud erandid: imetajate erütrotsüüt kaotab diferentseerumise
Laste küpsusaste on vaid üks paljudest faktoritest, mis seostub nende valmisolekuga millegi jagamiseks teistega, kellegi abistamiseks ja koostööks teistega. Palju sõltub sellest, kuidas käituvad neid ümbritsevad täiskasvanud. ELUKAAR Inimelu kujutatakse sageli kaarena, millel bioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne võimekus kasvab, saavutab kõrgseisu ja seejärel hakkab taanduma. Ühes otsas on tinglikult sünd ja teises surm. Igal inimesel on erinev lapsepõlv, noorus, täisiga ja vanadus. SAAVUTUSTE KAAR ON ERINEV ARENGU TEGURID I ENDOGEENSED 1. Geneetiliselt määratletud Geneetilises mõttes võib inimeste psüühiliste omaduste erinevused jagada kahte tüüpi: - alternatiivne: osa inimestel on mingi psüühiline patoloogia, teised on terved( normaalsed) - kvantitatiivne: tunnus avaldub indiviididel erisugusel määral ( nt.
ning otsitakse teid, kuidas panna neid valitsevaid reegleid ja norme omaks võtma. Kriitilised noorsooteooriad Kriitilised teooriad rõhutavad vastupidiselt, et heaolule vaatamata ei saa noored üldiselt ja eriti naised ning vähemusgruppide noored ressurssidest võrdselt osa ning nende seisukohad jäävad tähelepanemata. Eriksoni arenguteooria •Mõiste „elutee“ viitab üksteisele järgnevatele eluetappidele (lapsepõlv, noorukiiga, täisiga, keskiga, pensioniiga), mida mõjutavad sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid •Elutee kesksed põhimõisted on: ühiskondlik kontekst (sociohistorical time and place), indiviidi iseseisvad valikud (human agency and personal control), sündmuste/tegevuse aeg (timing in/of lives) ning seotud elud ja sotsiaalsed suhted (linked lives and social ties). •Elutee teooriasse on koondatud nii ühiskondlik kontekst, indiviidi isiklikud valikud,
Siin loob pinget kahekordne stress ja nende mitteteadlikkus keskeakriisist. Nende aastate jooksul saavutab inimene oma arendatud võimetes kõrgpunkti ja saavutab oma valitud alal tipu. Tagant sunnib vältimatu vananemise ja surma tunnistamise vajadus. Nad hakkavad mõtlema oma elu sellele tärminile, millal nad lahkuvad elust ja sellele, mis oli enne ja mis on möödas. Hingeline täisiga (65 aastast kuni edasi). Viimased aastad elus säilitavad väljakujunenud olukorda. Paljud vanad inimesed on vaimselt erksad ja aktiivsed. Nad on tavaliselt vabad ka viimase lapse kasvatamisega seonduvast ja on enam seotud perekonnaga, sõpradega, ühiskonnaga. Nad võivad tajuda kaotusi, näiteks kehaliste võimete vähenemine (vastupanu haigustele, nägemine, kuulmine,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
