emaga ning teda ka usaldatakse rohkem. Arvasin ka seda, et iseseisvalt elavad täisealised vanematelt rahalist abi ei vaja. Oma uurimuse läbiviimiseks koostasin küsimustiku, mille täitsid 75 täisealist. Lasksin neid täita oma vanematel, õel ja vennal. Samuti vanemate töökaaslastel ning õe ja venna koolikaaslastel. Täitmisel abistasid mind ka mu sugulased, kes omakorda lasksid oma sõpradel-tuttavatel küsimustikke täita. Ka mõned mu sõpradest on täisealised ja olid hea meelega valmis mind töö koostamisel aitama. Algselt jagasin küsimustikud kolme vanusegruppi, et analüüsida suhete muutumist vanemate ja nende täisealiste laste vahel viimaste vanemaks saades. Grupid jagunesid: 18-25, 26-40 ja alates 41-st eluaastast. Sain igasse gruppi võrdse arvu vastanuid. Hiljem arvasime koos juhendajaga, et täpsema tulemuse saamiseks tuleks küsitlus analüüsides jagada esmalt kaheks: koos
Periklese valitsemine (460-430 eKr)- demokraatia lõplik kinnistumine: päevarahad nõukogu ning rahvakohtu liikmetele, aristokraatialt võimu äravõtmine Spartiaadid doorlased, vabad Kodanikud- vabad meessoost täisealised poliitiliste õigustega kodanikud, ~ (vanemad kui 20 a) põliselanikud ~ 40 000 5% elanikest, moodustasid Sparta Kodanike naised ja lapsed ~ 80 000 kodanikkonna, 4 kindlustamata küla Metoigid (võõramaalased) vabad (ei omanud elanikud kodanikuõigusi, arvukad võõramaalased, elasid Perioigid Lakoonika pärisrahvas, enamasti linnas ning tegelesid käsitöö ja
härg Naiste positsioon: õiguslik seisund puudus, ühiskonna roll min. , perekonnas roll järglaste saamine. Mehe positsioon: õiguslik seisund: kodaniku õigused, ühiskonna roll max., perekonna pea. Polis: ( Sparta, ateena, korintos) tunnused: sõltumatu, rahvakoosolekud, kodanikevalitsus, asula+lähiümbrus, omakaitse. Polises mittekodanikud: naised, orjad, võõrmaalased, alaealised, võlgnikud. Kodanikud: põliselanikud, vabad, mehed, täisealised, rikkad. aristokraatia : * rikkam ja mõjukamad aristok. juhtideks * olid prad ja sõltlased * oligarhia perekonna võim * majandustegevus ei olnud oluline. demokraatia : * lihtkodanikel suuremad võimalused riigiasjades kaasa rääkimises * rahvakoosoleku tähtsus * lihtkodanike osatähtsus suurenes * rahvavõim türannia: * ei olnud algselt halvustav mõiste*poolehoiu võitmiseks
Seadus: Põhiseadus Paragrahv: 27 b) Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas: abikaasad on võrdõiguslikud. Miks on oluline sätestada abikaasade võrdõiguslikkus põhiseaduses? Kui see on põhiseaduses kirjas siis peab seda kindlalt järgima, nii saab tagada kindla võrdõiguse. c) Millisel juhul saab sõlmida abielu? Millisel juhul kooselu? Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielluda võivad täisealised isikud. Kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis. Kooselulepingu võivad sõlmida teovõimelised täisealised isikud. Seadus:Perekonnaseadus Paragrahv:1 Kooseluseadus 1 1 d) Millised asjaolud välistavad abielu, millised kooselu sõlmimise? Abielu välistavad:
Abielu ja abiellumine 1. Kuidas eristuvad mõisted abielu ja kooselu, lähtudes seadustest. Abiks võtke perekonnaseadus ja kooseluseadus. Abielu Ühised jooned Kooselu 1. Abielu sõlmitakse mehe ja 1. Nii abielluda kui ka 1. Kooselulepingu võivad naise vahel. kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, sõlmida täisealised isikud. kellest vähemalt ühe elukoht 2. Abielu ei või sõlmida isikute on vahel, kellest vähemalt üks on 2. Omavahel ei või abielluda Eestis. juba abielus. ega sõlmida kooselulepingut otsejoones üleneja ja alaneja 2. Kooselulepingut ei või 3. Abielu sõlmitakse sugulane. Samuti õde-vend, sõlmida isikute vahel, kellest
Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreeka polis ja valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia
Prantsuse näitleja,lavastaja, produtsent, veinivalmistaja sündis 27. detsember 1948 Rene Depardieu, Eliette Depardieu Kuuelapseline pere Lahkus koolist 13 aastaselt 16.a läks Pariisi Õppis seal tantsimist 1986 sai alguse tema rahvusvaheline kuulsus Suhted 1970 abiellus Élisabeth Guignot'ga temaga kaks last- poeg Guillaume (2008. oktoobris suri 37 a kopsupõletikku) tütar Julie(näitlejanna) Kui lapsed olid täisealised otsustasid abikaasad kolida lahku 1992. sai ta tütre Roxane'i modelli Karin Syllaga 1996 lahutas Elisabethist 1997-2005 oli abiellus Carole Bouquetiga 2005. aastast elab ta prantsuse- ameerika kirjaniku Clementine Igou'ga 2006 sündis poeg Jean Filme Tango 1970 Maîtresse 1973 Vasakukäeline naine 1978 Liiklusummik 1979 Minu Ameerika onu 1980 Le Tartuffe 1984 Saatana päikese all 1987
Pluralism ja kodanikualgatus Eesti ühiskonnas Mis see pluralism ja kodanikualgatus üleüldse on? Pluralism ehk teisesõnaga mitmekesisus on erinevate ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. Pluralism on kindlasti Eesti ühiskonnas võimalik ja ka vajalik, kuid selle jaoks peab kindlasti palju tööd tegema. Kodanikualgatus on inimese isiklik algatamine mingiks aruteluks või probleemi lahendamiseks. Need kaks teemat on väga olulised heas ühiskonnas. Eesti Vabariigis on meil nii sõna-, usu- kui ka ideedevabadus. Kõigel peaks olema siiski ka piir, kuigi Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45 lõige 1 ütleb, et "igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil", mis jätab mulje, et kindlaid piire ei olegi. Ka mina isiklikult ei ole kokku puutunud piirangutega oma arvamuse avaldamisega, kuid olen ühtlasi lugenud midagi meedias selle kohta. Tänu sõn...
jõutud omavahel kokkuleppele. Elatisraha määratakse perioodiliste maksetena (tavaliselt igakuine makse). Millal lõppeb elatisraha maksmine? Lõpeb ära kohe siis, kui see inimene, kes saab elatisraha, uuesti abiellub. Kohtuväliselt koostatakse ülalpidamisleping notariaalses korras. Ülalpeetavad isikud on: · alaealised lapsed · lapsed, kes on küll 18a, kuid kes õpivad kas põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses (kuni 21a.) · täisealised alanejad ja ka ülenejad sugulased, kui nad on abivajavas olukorras Kõigepealt täidetakse ülalpidamiskohustus alanejate suhtes. Täisealised lapsed on kohustatud ülal pidama oma eakaid vanemaid. Täisealised õed ja vennad on kohustatud ülal pidama oma alaealisi õdesid ja vendi kui on olukord, et seda ülalpidamist ei saa teostada need, kes on selleks esialgselt kohustatud (vanemad). Vanavanemad on kohustatud oma lapselapsi ülal pidama kui vanemad ei täida oma ülalpidamiskohustust.
poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul
vastupidi ja ei lahkunud. Ta arvas et on äge kui ta poistega väljas jõlgub, suitsetab ja joob. Seega poisid pidasid teda juba piisavalt suureks ega ei mõelnud tagajärgedele. Ma arvan et poiste süü oli mõnes mõttes väiksem kuna pärast selgus et tüdruk ise tahtis ja talle olevat see isegi meeldinud. Tüdruku naiivsus kindlasti ei andnud poistele õigust end seksuaalselt ära kasutada. Poisid olid juba täisealised ja nad oleks pidanud ennem mõtlema mitte tegutsema. Minu arust viis tüdruku esialgse kaitsja nii kaugele teiste poiste jutt, et nad mõnitasid ja õhutasid teada teole. Jõugu ninamees pääses kuna tema kohta ei olnud piisavalt asitõendeid. See ei ole päris õige, sest ta õhutas teisi ja ei hoidnud end asjast eemale. Ma arvan et tüdruk tahtis välja paista ja äge olla. Ta tahtis näidata et ta ei ole enam mingi laps. Näidendi lavastaja on Viktor Rõzakov
Alati tuleb alustada endast. Milline on Sinu panus Eesti riigi tulevikku? Kas on see hea hariduse olemasolu, kasuliku eriala oskused või aktiivsus vabatahtlikus töös? Mina isiklikult arvan, et kõik kolm on võrdselt vajalikud, mistõttu proovin nii ennast kui teisi nende omandamisel aidata. Valimised on üks lihtsamaid viise riigi elu parandamiseks, sest me saame valida neid, kes teevad meie jaoks paremaid otsuseid. Ma sooviks, et kõik Tallinna Polütehnikumi töötajad ning täisealised õpilased läheksid kindlalt valima. Sest kes teeb meie riigis otsuseid paremini, kui meie ise? Elagu Eesti!
Külm ja niiske kliime tõi kaasa viljaikaldusi. Uusaja jooksul vähenes märkimisväärselt nakkushaigustesse suremine. Viimased katkuepideemiad laastasid Inglismaad 1665. aastal. Eesti ala Põhjasõja ajal 1710.-1711. aastal. Katkust saadi jagu, kuna hügieenitingimused paranesid ja inimesed hakkasid ennast rohkem pesema. Perekonnal oli kaks vormi: tuumikpere, mis koosnes emast, isast ja lastest. Ja suurpere, kus ühe katuse all elasid vanavanemad ja nende täisealised lapsed oma lastega. Kartul jõudis Uuest Maailmast Euroopasse juba 16. sajandil. Levis uskumus, et valgete mugulate söömine põhjustab pidalitõbe. Arvati, et see taim sobib vaid loomadele. 17. sajandi sõjad ja näljahädad tõid esile kartuli varjatud eelised. Linna keskklassi hulka võib lugeda sellised õppinud ametimehed: arstid, juristid, õpetlased ja vaimulikkond.
.. Valdav riigikord ..... Monarhia (ainuvõim) Parlamentaarne monarhia Demokraatlikud riigid & Vabariigid Valimisõigus ... Puudub. Ainult vereliini pidi kandub Kinnisvara omavad mehed, Kõik täisealised riigi kodanikud sõltumata soost, vanusest, edasi sissetulekuga. Talupojad-EI! jne. Ühiskonna struktuur (ülesehitus) Enamus põllupidajaid, vähe rikkaid Põllupidajaid vähe, väike Inimeste eluolu ühtlane, Keskklassi osakaal suur,
Demokraatia levik 12. klass Demokraatia (demos+kratos) rahvavõim · poliitiline kord, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, · eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused · Demokraatlik riigikord pärit antiik-Kreekast. Alusepanija Kleisthenes (6.-5. s eKr). · Kesksel kohal oli rahvakoosolek, kus langetati tähtsaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. · Osa võisid võtta kõik Ateena vabad täisealised meessoost kodanikud (u 10- 25%). · Rahvakoosolekul osalemise eest maksti päevaraha. · Rooma vabariigis oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem, siiski valiti seal enamik kõrgematest ametnikest. Poliitikat suunas vanematekogu Senat. Arutas läbi rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja ja rahu üle. · 2.-1. saj demokraatia kriis · Demokraatia taaselustub 18. sajandil seoses valgustusega.
Kuros ja Kore, ideaaltüübi kujutamine); 3. Vaasimaal algul mustafiguuriline, hiljem punasefiguuriline; rakurss · Ülekreekalised pidustused, Olümpia mängud 776 eKr ajaarvamise alguspunkt Kreeklaste kokkukuuluvus põhineb keelel, kommetel, usundil ja ühistel võitlustel(vastandusid barbaritele) Riik ja ühiskond (arhailises ja klassikalises Kreekas) Riigikorraldus: polis; põhines kollektiivsel valitsemisel, millega tegelesid kodanikud (vabad täisealised põliselanikest mehed) Linn paiknes enamasti kaljunukile rajatud kindluse e. akropoli jalamil. Jumalate templeid leidus nii akropolis kui all-linnas. Linnaelu keskus turuplats e. agroaa. Linna lähiümbruses oli palju maaelanike põlde, istandusi ja rikaste maamaju. Ühiskond: 1. Vaba lihtrahvas - talupojad (väärikad, austatud, neil olid kodanikuõigused, sest neid sidus polisega oma maa) - käsitöölised (vähemaustatud, sest võisid rännata)
jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Tagajärgede likvideerimiseks loodud staabi ülem oli Eesti NSV tsiiviilkaitse juht Vello Vare. Eestlaste küüditamine Eesti rahva küüditamine Siberisse Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Selle käigus deporteeriti üle 11 102 inimese. Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Suurem osa neist peagi hukkus või hukati Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Piirkond Jaam Vaguneid Küüditatavaid Tallinn Kopli kaubajaam 13 135 Harjumaa Ülemiste 3 27 Valgamaa Vaga 2 15 Võrumaa Põlva 2 23 Tartumaa Tartu, Jõgeva, 6 69
töötingimusi ja teed vabriku omanikkudele konkreetsed ettepanekud tööliste töötingimuste parandamiseks. Tööliste töötingimused on ohtlikud inimestele ja neid tuleks paremaks muuta. Esmaks klaasivalmistamises on klaas valmistamisel väga kuum ja paljaste kätega selle tootmisel on väga ohtlik, seda enam kui on veel teisi inimesi ümber. Teiseks on mõned töötajad liiga noored. Mina soovitaks võtta tööle ainutl inimesi, kes on täisealised (18). RAUDTEEDE TÄHTSUS 1. Millised olid raudteede kasutuselevõtu plussid? Transport muutus tunduvalt kiiremaks, tõhusamaks, mugavamaks. 2. Mil viisil mõjutasid raudteed tööhõivet? Inimesed ei pidanud nii palju töötama enam, sest nende eest tegi töö ära mis iganes raudteedel veeti 3. Mis riigis algas raudteetranspordi areng kõige varem? Suurbritannia 4. Mis riigis oli raudteevõrk aastaks 1900 kõige tihedam? Venemaal 5
Vastus „sotsiaalsele küsimusele“ 19-ndal sajandil alustas Saksamaa kantsler Otto von Bismarck kindlustuse programmid, mis viisid tee heaoluriiki(ravikindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, pension jne) Erinevad liikumised -Adventism (kristlik liikumine ,mis kuulub protestantide hulka ja mis viitab Kristuse teisele tulemisele.) -Anabaptist( iseloomustab täiskasvanute ristimist) -Baptism( ei ristita mitte lapsi, vaid usku tunnistanud täisealised kastetakse üleni vette) -Nelipühilus (usuvad Jeesus Kristuse peatset taastulemist, maailmalõppu ja tuhandeaastast rahuriiki.) -Kalvinism(nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks) -Metodism(metodism kinnitb usku traditsoonilisse kristlikku kolmainsusesse-Isasse,Poega ja Pühasse Vaimu)
Minu arvates peaks HIV viirusest rääkima ning inimesed sellega kurssi viima. Inimesed peavad teadma kõigist riskidest, mis neid ümbritsevad. Me ei saa maha salata seda, mis on olemas ja tohutul kiirusel on nakatamas inimesi. Maailmas on nakatunuid umbes 40 miljonit. Kõige kõrgem on AIDS-i levik Aafrikas, ainuüksi Lõuna-Aafrika Vabariigis elab 5,3 miljonit HI-viiruse kandjat. Filmi alguses Pinki läheb kaevandusse, et rääkida HIV viirusest. Oli hämmastav, kuidas täisealised mehed ei tea viiruse tõsidusest midagi, veel vähem rääkimata kaitsevahendite tähtsusest. Selline asi paneb muretsema, sest viiruse levikut aitab kõige rohkem kaasa inimeste teadmatus ja harimatus. Pinki tütar Ntombi keelas oma emal kõikjal rääkida sellest, et ta on nakatunud. Hoolimata Ntombi keelamisest käib Pinki kõikjal ringi, et valehäbita seletada, kuidas HIVist hoiduda. Ta jagab kondoome ja ajab teismelised itsitama. Ta üritab inimeste teadlikkust tõsta, et neil
Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene kultuuri rahva uskumustest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid. Kreeka polis ja valitsemisvormid.Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta.Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Sparta ja Ateena- Sparta asus Lõuna-Kreekas
iseloomude erinevused, arusaamatused või valestimõistmised, teise tahte mitteaustamine, aga kindlasti ka see, kui üks pereliige on tarbinud alkoholi või muid narkootilisi aineid, sest need võimendavad pahatihti inimese vägivaldsust. Perevägivald pole enamasti nähtus, mille kaudu mingi eesmärk saavutada. Väikeseid lapsi küll karistatakse nende halva käitumise pärast, et neid seeläbi õpetada, kuid täiskasvanute suhetes on vägivald hoopis teistsugune. Täisealised inimesed üritavad ehk vägivalla kaudu oma arvamust maksma panna või näidata, et tema on kõige targem, tugevam või muu. Kuid kas selleks peab sellisel juhul just vägivalda kasutama? Inimesed ja eriti perekonnainimesed peaksid üritama vältima konflikte, kuulama ja püüdma mõista üksteise seisukohti. Kuid mõnikord on sõnasõjana väljenduv vägivald ka tarvilik, et seeläbi suhe tugevamaks muutuks. Just seesugune vägivald võib teinekord ka viia üksteise mõistmiseni
seadused. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei. (,,Kõigi maade proletaarlased ühinege") Käivitati repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kuid peagi hakati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest. 1941 14.juuni massiküüditamine, mille käigus viidi vägisi naised, lapsed ja vanurid asumisele Siberisse. Täisealised mehed aga saadeti vangilaaritesse, kus enamik hukkusid. Likvideeriti isetegevuslikke seltse ja suleti ajalehti, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Kõik eraettevõtted riigistati e. Natsionaliseeriti. Elatustase langes, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. 22.juuni 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning Saksa eelväed jõudsid Eestisse. Punaarmee loovutas kogu L-Eesti ning tänu sakslaste takerdumisele Kesk Eestis , vabanes P-Eesti
See toob kaasa omakorda efekti, kus lugeja tõlgendab meedias esitatut kui tõde ning see hakkab mõjutama meediatarbija arusaama inimesest. Meediatarbijaid huvitab, kas kuulsa inimese taga peitub ka nn. tavaline inimene, ja just seda kollane meedia lugejatele pakubki. Telemaastikul jooksvates reklaamides on hakatud kasutama stereotüüpset lähenemist. Näiteks õllereklaami kavandades eeldatakse, et reklaami sihtgrupp on täisealised mehed, mistõttu rõhutatakse seal maskuliinsust ja mehelikkust. Reklaamil järgi peab mees olema „õllesõber“ ja veetma rohkelt aega sõpradega televiisorist sporti vaadates. Tahaplaanile jäetakse naine või tüdruksõber ja kodu, sest põhirõhk on sõpradel ja baaril. Sellise lähenemisega luuakse mehest kuvand, kui ebaromantilisest poissmehest, kelle vaba aeg möödubki jalgpalli vaadates ja märjukest libistades. Üldiselt on iga reklaami võtmesõnaks kuvand
Šimpansid on levinud Ekvatoriaal-Aafrikas, kud nad elavad troopilistes vihmametsades ja mägimetsades (kuni 3000 m üle merepinna). Šimpansid on suured loomad üldpikkusega kuni 150 cm, mass on 45-50 kg, mõnikord isegi 80 kg. Käed on tunduvalt pikemad kui jalad. Sõrmed on võrdlemisi pikad, ainult pöial lühike. Suur varvas on pikk, ülejäänud varbad aga väikesed ja nahkse kilega ühendatud. Kõrvalestad on suured nagu inimesel, ülahuul pikk, nina väike. Šimpansid elavad osalt maapinnal, osalt puudel. Maad mööda liiguvad nad tavaliselt käpuli, toetudes täiele tallale ja kõverdatud sõrmede keskmiste lülide pealispinnale. Sellises asendis võivad nad kiiresti joosta. Harva sammuvad nad kahel jalal. Puid mööda liiguvad šimpansid kiiresti brahhiatsiooni teel, rippudes oma tugevate käte otsas. Okstel liikumise ajal kasutavad nad sageli ka käsi ja jalgu samaaegselt. Šimpansid magavad pesas, lamades külili(kõverdatud põlvedega), mõnikord ka selili( vä...
sest ei tahtnud kumbaski armees võidelda või siis soovisid Soomet aidata. Eestis tegutsesid metsavennad ehk repressioonide eest metsa varjunud mehed. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid metsavennad Punaarmee vastu. 1941. aastal toimus Nõukogude okupatsiooni all massiküüditamine. Eestist küüditati üle 50 000 inimese. Inimesi saadeti ilma süüdistuseta ja kohtuotsuseta asumisele Siberisse. Neid saadeti Siberisse vägivaldselt. Küüditati lapsi, naisi ja ka vanureid. Mehed, kes olid täisealised saadeti vangilaagritesse. Vangilaagrites ja Siberis oli väga raske elu, hukkus hulga eestlasi. Küüditamise ajal ei olnud eestlastel mingeid valikuid, kui nad just ei jõudnud põgeneda nagu need, kes lahkusid Saksamaale koos balti-sakslastega. Balti-sakslastega lahkus ka eestlasi, kokku lahkus umbes 16000 inimest. Küüditajatele ei olnud mingit võimalust vastu hakata, vastuhaku tulemuseks võis olla see, et said surma. Minu arust Eesti rahval oli valikuid Teises Maailmasõjas
4. saj keskel algas Makedoonia tõus. 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Makedoonia kuningas Philippos II kreeklased ja ühendas kogu Hellase oma võimu alla. Sellega lõppes klassikaline ajajärk ja Kreeka iseseisvus. Vana- Kreeka riik ja ühiskond Linnriik Polis, Vana- Kreeka linnriik, oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kollektiiv. Polise kodanikud olid tavaliselt täisealised põliselanikest vabad mehed. Kodanike kohus oli oma riiki kaitsta, seega pidid nad olema piisavalt jõukad, et suuta endale varustust hankida. Ühe halduspiirkonna rahvast, aga ka kogukonda tervikuna, nimetati deemoseks. Deemosest eraldus suursugusemate kodanike kiht paremad ehk aristoi. Poliitika oli polise asjadega tegelemine ja see oli iga vaba mehe kohus. Poliitikaga tegeleti rahvakoosolekul , mis oli polise kõrgeim võimuorgan. Seal valiti riigiametnikud
ning tõid jumalatele ohvreid. Valitsejate hulka kuulus ka Vanemate Nõukogu, kelle valib rahvakoosolek, ning kes kiidab heaks Vanemate Nõukogus vastu võetud otsused. Vanemate nõukogu otsustas riigi tähtsamate asjade üle. Polist võib nimetada üheks demokraatiat iseloomustavaks teguriks. Polised on linnriigid, Kreeka kohta võib poliste näideteks tuua Sparta, Ateena ning Korintose. Poliste kodanikeks olid ainult täisealised mehed. Kodanikeks ei olnud lapsed, naised, teiste poliste kodanikud ja seal elavad võõrad. Selles suhtes polnud Vana-Kreeka väga demokraatlik. Kreekas on esindatud kolm valitsemisvormi, need on : aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele. Türannia on autoritaarne vägivalla reziim ning hirmuvalitsus
Õigusõpetus ÜLALPODAMISKOHUSTUS Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama Täisealised lapsed on kohustatud oma vanemaid ülal pidama Vanavanematel tekib lastelaste ülalpidamise kohustus siis, kui tema laps (lapsevanem) ei täida ülalpidamise kohustust ÜLALPIDAMINE ÜLALPIDAMIST ON ÕIGUSTATUD SAAMA: Alaealine laps Laps, kes täisealiseks saanuna jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni
NÄDALA RAAMAT: Barbara Belford. "Oscar Wilde. Vaieldamatu geenius" Autor: Tiina Kaalep (25.05.2003) Tõlkinud Jaanus Õunpuu Tänapäev, 348 lk Pole kahtlust, et Wilde'i kuju Tartus saab selle raamatu läbilugemise järel teise tähenduse. Kahemõttelise, ütleme siis nii. Ja ma ei tea, kas selle raamatu värskelt läbilugenud ema ikka tahab Wilde'i kõrvale oma ilmasüüta poisslast istuma panna. Oscar Wilde juhtus elama ikka väga jäigal ajal. Ega ta pühak polnud, elas krooniliselt võlgu, valetas mõnuga, solvas seda nautides, jõi (ent kandis tähelepanuväärivalt hästi), aga kurjategija tänapäevases tähenduses ta ei ole. Kõik poisid, kellega ta hullas, olid siiski täisealised ja tahtsid ise Wilde'ga hullata. Nii et ajal, kui mitmes Euroopa riigis on seadustatud homoabielud, on üsna imelik lugeda argumente, mis kirjanik Wilde'i üle-eelmise sajandi lõpul vanglasse viisid. Wilde sai oma kirjanikukuulsuse tipul olles kaks aastat kõige karmimat türmi ...
A) Tundub olevat mõistlikum süsteem, sest seal on piisavalt hääli, et jõuda konsensusele ja on ka eriarvamusi B) Erakonnasüsteem kindlustatus pole väga suur. 4) Nimeta demokraatlike valimiste peamised põhimõtted ja selgita nende sisu: * Kõigi hääl on võrdne, kõigil on samad õigused ja võimalused hääle andmisel * Salajased, igaüks hääletab eraldatult * Osalevad kõik kellel on hääletamise õigus, hääletada saavad täisealised, kes ei ole krim. korras karistatud ning on Eesti kodanikud. * Regulaarsed, toimuvad iga teatud aja tagant 5) Selgita majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi erinevust. Kumb süsteem kehtib Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem on õiglasem kuid raskem, kehtib Eestis. Majoritaarsel valimissüsteemil võidab see, kes saab enam hääli. Näiteks USA-s on kasutusel selline süsteem. 6) Arutle, kas erakondadesse kuulumise ja valimisaktiivsuse langus arenenud
torganud ja selline asi oleks lõpetatud. Palju eestlasi põgenes Nõukogude okupatsiooni eest metsa. Metsavendlusega prooviti võidelda oma maa eest, kuid oli ka neid, kes olid lihtsalt redus. Minu meelest, ei saa metsavendadele midagi ette heita, kuna see oli nende viis oma riigi eest seista. Neid ei saanud keegi mobiliseerida ja nad said tegutseda iseseisvalt. 14.06.1941 toimus suur eestlaste massiküüditamine. Täisealised mehed saadeti vangilaagritesse, enamik neist suri seal. Nende perekonnad lahutati neist ja saadeti asumisele Siberisse. Küüditamisel oli mehi ja naisi võrdselt. Juuniküüditatutest oli kodumaale tagasijõudjaid vähe. Ma usun, et küüditamise vastu ei saadud midagi eriti teha, sest küüditades kasutati kindlasti vägivalda, kui vabatahtlikult kaasa ei mindud. II maailmasõja ajal tegutsesid Eestis ka hävituspataljonid, mis olid loodud selleks, et karistada
Perekonnaseadus Kooseluseadus • Registreeritud • Abikaasad on elukaaslased on vastastikku vastastikku kohustatud oma tööga kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ja varaga perekonda ülal pidama ülal pidama Abiellumise piirangud • Abielu saab sõlmida mehe ja naise vahel • Tohivad täisealised isikud • Ei saa otsejoones üleneja ja alaneja sugulane ning vend ja õde ning poolvend ja poolõde • Ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus Abielu tühisus • Kui abielus on samast soost isikud • Abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik või • kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet Abielu lõppemine • Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse
parandada. Korra kehtestamises pole ju iseenesest mitte midagi halba, kuid siinkohal minnakse jällegi täiesti üle käte ja kogu koolisüsteem hakkab meenutama vanglat. Praeguseks ,,kuumaks teemaks" on kujunenud vahetundidel koolist lahkumine. Kuni põhikooli lõpuni on täiesti arusaadav, et õpilased vajaksid veidi rohkem distsipliini, kuid palju suurem tähelepanu on pööratud just gümnaasiumile, kellest enamik on üleüldse juba täisealised ja peaksid ise oskama enda eest otsuseid teha. Kooli juhtkond aga leiab, et koolimajast lahkumine on täiesti lubamatu ja selle eest tuleks õpilasi karistada käskkirjaga. Käskkiri on siiski dokument, mida peaks väljastama palju halvematel juhtudel, kui niisama koolist lahkumine. Ma arvan, suurem osa nendest õpilastest, kes vahetundidel soovivad väljas käia, külastavad pigem kooliläheduses asuvaid poode, kui suitsetavad garaazide vahel.
Kui Ateena riigikord muutus ajapikku demokraatlikuks, siis Spartas püsis kindel aristokraatia. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi ja kes täitsid ka ülempreestri kohuseid. 30-liikmeline geruusia juhtis riiki muudes valdkondades. Geruusia liikmed pidid olema vähemalt 60-aastased kodanikud. Otsuste langetamisel ütles viimase sõna kõigi spartiaatide koosolek. Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid.
filosoofiaks mis tähendab tarkuse armastust. Tänu filosofeerimisele ja tekitatud küsimustele alustasid inimesed end ümbritseva uurimist. 2. Võrdle Ateena ja Sparta riigikorda ! Ateena ja Sparta riigikord meenutab veidi demokraatia versus diktatuur olukorda. Ateenas oli kasutusel otsene demokraatia ning rahvakoosolekutel võisid osaleda kõik kodanikud kus siis hääletati ametikohtadele nõukogu, kohtunikud ning strateegid. Kodaniku õiguse siaid kõik täisealised, meessoost põliselanikud. Spartas aga said kodaniku õiguse vaid spartaadid ning riiki valitses sõjavägi. 3. Vali kolm Kreeka jumalat/jumalannat ja iseloomusta neid. Hea , kui leiaks mõne loo nende kohta. Artemis Artemis oli jahijumalanna.Väidetavalt oli Artemis parim kütt. Artemisele meeldis väga loodus ja loomad ning ta oli nende kaitsjaks. Jahijumalanna vihastas aga kergelt ning vihselt oli ta väga ohtlik. Kord kui Niobe
Sellest võib järeldada, et Eesti oli Taasiseseisvumise algusaastatel siirderiik. Võim on Eestis rahva käes, kuna kõik riigikokku ei saa, siis valitakse esindajad. Eestlastel on õigus valida ja hääletada riigikokku oma eestkostjaid. Ka kohalikel valimistel on õigus valida e. hääletada, aga ainult nendel, kes on valda sissekirjutatud. Valimisel tuleks otsustada just enda isikliku arvamuse põhjal, sest kõigil on sõnaõigus, vähemalt isikutel, kes täisealised. Inimene tohib demokraatlikus riigis elada nii, et teda ei oota ees karistuseks surmanuhtlus, kui ta on teinud midagi väärat ja seadusevastast. Igal Eesti kodanikul on olemas viisa ja pass. Passi esiküljel on märgitud, inimese õigused ning täpsema ülevaate saamiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduses kirjas mida tohib teha ja mida mitte. Kui järgitakse eeskujulikult seadust, on ka inimesele abi kättesaadav ning üldjuhul tasuta.
Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid? Ateena ja Sparta olid Kreeka maaalal asuvad linnriigid, mis tekkisid umbes 600.a eKr. Linnriikides kujunesid välja omad seadused, kombed ja see tõi kaasa riikide erinevad ülesehitused. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid
2. Riik ja ühiskond: linnriigid, ühiskonna strukt. kodanikkond, linnriigi valitsemine jne. Polis linn koos teda ümbritseva maaga ja seal elavate inimestega. Linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Ühiskonnastruktuur: Aristrokraadid rikkad linnaelanikud. KODANIKUD VABAD Talupojad mehed, täisealised, põliselanikud Käsitöölised sageli ilma poliitiliste õigusteta. Orjad Poliitika Polise asjadega tegelemine iga kodaniku kohus. Rahvakoosolek võeti vastu otsuseid, valiti riigiametnikud. Aristrokraatia tumedal ajajärgul (riigivalitsemine oli auasi tasuta) Demokraatia Soloni ja Periklese valitsemise ajal (rahva võim) Türannia ainuvalitsus. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat
merebaasi hawaii saaretikku Pearl Harboris. Itaalia ja saksamaa teadsid et nemad on sõjajalal. Poole aastaga suutsid nad hõivata tähtsamad tugipunktid kaguaasias. USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suurt kaotuse valu. 11.Nõukogude okopatsioon eestis ja sellelõpp. 1941 käivitati ulatuslikud repressioonid. Vangistati v hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majandusliit.arreteeriti inimesi. Naised lapsed vanurid saadeti siberisse. Täisealised mehed vangilaagrisse kus enamus neist hukkus. Likvideeriti isetegevus seltse, suleti ajalehti, ajakirju, hävitati ausambaid.ja raamatuid.. Taluge max suurus määrati 30hektarit. rahareformi ja järs hindadetõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu ja tarbete puudus. 12.saksa okupatsioon eestis ja sellelõpp. 1944 keelustati poliitiline tegevus. Esialgu arreteeriti peamiselt kommuniste. Saks okupatsioono aastateil hukati ligi 5000 eesti kodaniku
Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid? Polised ehk linnriigid olid linnad, koos kindla, seda ümbritseva maa- alaga. Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas
Roosevelti ja peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 5) Küüditamine Inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse. 6) Juuniküüditamine - Juuniküüditamine algas 14. juunil 1941. a. Selle käigus deporteeriti üle 10 000 inimese. Täisealised mehed arreteeriti, naised ja lapsed saadeti Kirvoi ja Novosibriski oblastitesse. 7) Lend-lease`i süsteem materjalide trantsportimine vaid Priti ja Prantsuse laevadega. 8) Leningradi blokaad Leningradi linna (Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. 1941-1944. Paljud inimesed surid nälga. 9) Eesti Leegion Saksa Riigi Relva-SS väeosa.
Abiellumine ja seadus 1. Abielu sõlmimise eeldused: o Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. o Abielluda võivad täisealised isikud. o Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. 2. Abielu ei või sõlmida : o Otsejoones üleneja(vanemad ja nende eellased) ja alaneja(lapsed ja nende järglased) sugulane
terviseseisundi tõttu (ülalpidamise vajadus oli lahutamise ajaks olemas!) PÕLVNEMINE Põlvnemisest tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused EMA – naine, kes on lapse sünnitanud ISA – mees, kes: On lapse sünni ajal lapse emaga abielus On isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus ÜLALPIDAMISKOHUSTUS Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama Täisealised lapsed on kohustatud oma vanemaid ülal pidama Vanavanematel tekib lastelaste ülalpidamise kohustus siis, kui tema laps (lapsevanem) ei täida ülalpidamise kohustust
Tuntuim oon Ateena akropol. k) Agoraa Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise l) Sümpoosion ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalsete vestlustega m) Alfabeet tähestik, tähtede standartne komplekt n) Ateena rahvakoosolek (kes osalesid, kuidas otsustati?) - Sellest võtsid osa Ateena kõik täisealised kodanikud. See otsustas tähtsamaid riigiasju ning hakkas regulaarselt mõjustama riigivalitsemist. 4. Isikud (kes, kuidas läinud ajalukku) a) Solon - Ateena seaduseandja, poeete ja riigimees. Avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalusedriigiasjades kaasarääkimiseks b) Perikles - Ateena juht. Kaotas täielikult aristokraatide eesõigusi ja kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. c) Pythagoras Kreeka matemaatik ja filosoof
2. Polis – linnriik Aristokraatia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ülikutest suurmaaomanike kätte. Türannia – valitsemise kord, kus võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Demokraatia – valitsemise kord, kus võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. Kodanik - täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Hellenid- algselt Põhja-Kreeka hõim, hiljem nimetati nii kõiki Vana-Kreeka linnriikide rahvaid, kes kõnelesid kreeka keelt. Hellenite asuala kandis nimetust Hellas. Barbar- antiikajal kreeklaste ja roomlaste jaoks võõramaalane, kes oli nende meelest vähem arenenud. Hellenism - Kreeka kommete, hariduse ja kasvatuse omaksvõtmine mittekreeklaste seas pärast Aleksander Suure vallutusi. Eepos - heksameetris kirjutatud luuleteos
valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vana. Peale kuningate, efooride ja geruusia oli Spartas ka rahvakoosolek, millest võtsid osa kõik täiskasvanud spartalased. Ma arvan, et selline süsteem tuli kasuks Spartale, sest viimane oli tihti sõjas teiste riikidega ning kuna korraga valitses ka kaks kuningat võeti vastu ka mõistvamaid seadusi. Üks hea asi veel, mis sellisest süsteemist mulle meeldib on see, et eksisteeris rahvakoosolek, kus oseleda said vaid Sparta täisealised kodanikud. minuarust on see isegi õiglane, sest rahval oli õigus kas siis otsuseid hüüatusega vastu võtta, või tagasi lükata. Range tähelepanu all oli spartalaste kasvatus juba sünnist peale kui laps sündis nõrgana visati ta kuristikku, tugev laps aga tagastati vanematele, sest arvati, et vaid tugevatest saavad head sõdurid. Alates seitsmendast eluaastast läksid lapsed kooli, kus õpiti kuni 18-da eluaastani läbides päevast päeva erinevaid õppusi, mis koosnesid oda- ja
Kreeka linnriigid · Polis linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena, u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud täisealised põliselanikest vabad mehed. · Ühiskonna struktuur aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad) * demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena)
liitlaste) ja ateenlaste (ja liitlaste) vahel. 460 - 445 e.Kr. 11. Strateeg - väejuht. 12. Akropol - kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskne, kõrgem kindlustatud koht. 13. Agoraa - linnasüda, koosolekuplats. 14. Sümpoosion - koosviibimine (koosjoomine). 15. Alfabeet - tuletatud sõnadest alfa ja beeta (kaks esimest tähte Kreeka tähestikus). 16. Ateena rahvakoosolek - ekleesia, saadi kokku umbes 40 korda aastas, otsustas tähtsamad riigiasjad, osa võisid võtta kõik Ateena täisealised kodanikud. 17. Solon - Ateena seaduseandja ja üks silmapaistvamaid varase perioodi poeete. 18. Perikles - peetakse sageli Ateena edukaimaks juhiks. 19. Pythagoras - filosoof, matemaatik, talle on omistatud ka Pythagorase teoreem. 20. Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, arst ja arstiteaduse rajaja. 21. Herodotos - Kreeka ajaloolane. 22. Philippos II - Makedoonia kuningas, Aleksander Suure isa. 23. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas, kuulsaim ja edukaim väejuht. 24
1. Rooma vabariigi erinevus demokraatliku Ateenaga(2 erinevust) 1. Roomas olid kõik inimesed rooma kodanikud, samas kui Ateenas olid nendeks vaid täisealised mehed, kes polnud võõramaalased. 2. Ateenas oli väga suur kaal rahva häälel, Roomas juhtis riiki aristokraatia. 3. Ateenas oli orjastamine keelatud. 4. Ateenas tõmmati kohtunike ja riigiametnike kohti loosiga, seega sinna võisid pääseda ka vaesemad, Roomat juhtis kitsas perekondlik ring. 2. Millist tähtsust omas Rooma ühiskonnas sugukondlik traditsioon? Riiki juhtisid jõukad kitsas perekondlik ring, kus võim pärines põlves põlve. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
