raamat raamatu, kallis kalli, lind linnu. Kui nende vormide tüves on erinevusi kas häälikute pikkuses või laadis, on tegemist astmevaheldusliku käändsõnaga. Pöördsõnade puhul selgub astmevaheldus, kui võrrelda da- tegevusnime ja oleviku ainsuse 1.pööret, nt lausuda lausun, rookida roogin, lugeda loen. Muutumatutest sõnadest erinevaid muutevorme moodustada ei saa, seega ei ole need kunagi astmevahelduslikud. Kui sõna on astmevahelduslik, saab tema vorm olla kas tugevad või nõrgas astmes, Laadivaheldusliku sõna nõrgas astmes ei ole sulghäälikut või si (lao, lennata, õie), tugevas astmes on (ladu, lendan, õis) Vältevahelduslik sõna, mida hääldatakse pikemalt ja rõhulisemalt (õppida, kukkuda,kooke), on tugevas astmes. Sõna, mida hääldatakse lühemalt ja vähema intensiivsusega (õpin, kukun, koogi), on nõrgas astmes. NB! Pea meeles, et sõna astmevahelduslikkus on ainult sõna tüve omadus
vajalikuks peetud. See ei lähe kuidagi. Sama põhimõtet kasutatakse murdenäidete puhul: need kirjutatakse kirjakeelepäraselt ja hääldust täpsustavaid lisamärke kasutamata (vt ka joonealust viidet sissejuhatuses lk 21). Sugulaskeelte sõnanäidetes on vähemalt palatalisatsiooni märgitud ja kaugemate etümoloogiate esitamisel on kasutatud ka täpsustavaid diakriitikuid. Sõnamuutmise esitamisel ootaks, et etümoloogilisest sõnaraamatust selguks ka sõna vanem (nt astmevahelduslik) muutmisviis, vähemalt siis, kui see on normikohane praegugi; sulgema, hälbima, pürgima, sattuma ja lõppema puhul see on nii, aga näiteks küündima : küündida : küündin on ETS-is ainult astmevahelduseta. ETS-i kommentaaride stiil on tihti jutustav, kirje muutub väikeseks huvitavaks lugemispalaks (nt tala, seatina,tarduma). INDOEUROOPA ETÜMOLOOGIAD Indoeuroopa algkeele tüvede indeks (lk 750751) koosneb peaaegu täielikult Jorma
mi/da. Tüvevokaal - on sõnatüve lõpul olev vokaal. Enamikul sõnadel avaldub see ainsuse omastavas käändes, st omastava käände lõpuvokaal ongi tüvevokaal. Laadivaheldus toob aga sageli kaasa vokaalimuutusi ja sellisel juhul tuleb vaadata ka osastavat käänet, nt lugu : loo : lugu, mägi : mäe : mäge, jõud : jõu : jõudu. Laadivaheldusliku s-ga sõnad on e- tüvelised, nt lääs : lääne, kaas : kaane. Tüvesisesed muutused - Ennekõike astmevaheldus. Otsustatakse, kas sõna on astmevahelduslik või astme-vahelduseta. Kui sõna on astmevahelduslik, tuleb otsustada, kas tegemist on laadi- või vältevaheldusega ja kas on tegu nõrgeneva või tugevneva astmevaheldusega. Veel üks tüvesisese muutuse näide on konsonandi gemineerumine sisseütlevas käändes, nt pesa > pessa, tuli > tulle, magu > makku. Tüve lõpuvahelduseks nimetatakse lõpphäälikute poolest einevate tüviallomorfide vaheldumist sõna morfoloogilises paradigmas. Lõpuvaheldus ei ole eesti keeles nii süsteemne
kogemust kaubanduskogemust peamisteks ülessanneteks peamisteks ülesanneteks ärkan ülesse; lähen ülesse ärkan üles; lähen üles kirjutatakse ülesse kirjutatakse üles olen töödanud olen töötanud Mõnd liitega sõna hääldatakse sageli II vältes, kuigi õige on III välde. Vale hääldus põhjustab ka kirjutamisel vea. Kui sõna on likkus-liiteline, siis see ei ole astmevahelduslik (NB! võib segi minna astmevaheldusliku lik-liitega). Näit: Imetlen tema kannatlikkust (likkus osastavas käändes). Meie kannatlikust ootamisest ei olnud kasu (lik seestütlevas käändes). Vigane Õige mõtekas mõttekas mõtetu mõttetu Riigi jätkusuutlikus sõltub .. Riigi jätkusuutlikkus sõltub .. ne-liide muutub käänamiselt nii, et n-ist saab s.
Tüvevokaal-on sõnatüve lõpul olev vokaal. Enamikul sõnadel avaldub see ainsuse omastavas käändes, st omastava käände lõpuvokaal ongi tüvevokaal. Laadivaheldus toob aga sageli kaasa vokaalimuutusi ja sellisel juhul tuleb vaadata ka osastavat käänet, nt lugu : loo : lugu, mägi : mäe : mäge, jõud : jõu : jõudu. Laadivaheldusliku s-ga sõnad on e-tüvelised, nt lääs : lääne, kaas : kaane. Ennekõike astmevaheldus. Kas sõna on astmevahelduslik või astmevahelduseta? Kui sõna on astmevahelduslik, tuleb otsustada, kas tegemist on laadi- või vältevaheldusega ja kas on tegu nõrgeneva või tugevneva astmevaheldusega. Üks tüvesisese muutuse näide on ka tüve konsonandi gemineerumine sisseütlevas käändes, nt pesa > pessa, Tüve lõpuvahelduseks nimetatakse lõpphäälikute poolest einevate tüviallomorfide vaheldumist sõna morfoloogilises paradigmas
Kahesõnalause kujutab endast esialgu süntagmaatilist grammatikat e. lekseemigrammatikat. Lauses paigutatakse esikohale emotsionaalselt kõige tähtsam sõna. Sõna esineb kas ühes vormis või 2-3 vormis. Grammatiline vorm juhuslik, mittefunkstionaalne. paradigmaatilise grammatika etapile jõuavad lapsed ligikaudu kahe aasta vanuses. Selle etapi tunnuseks on sõnavormide kasutuselevõtt. Sõnalõpud ja teised gramatilised morfeemid omandatakse varem kui astmevahelduslik tüvemuutus. Lapsnagu otsiks grammatiliste vormide piire ja katsetaks nende kasutamist: omandatakse mingi grammatilise kategooria variant ja kasutatakse ainukese võiamlusena( mängin-> mängida, loeda, jooda), omandatakse paralleelsed variandid,mida aga omavahel segistatake. Grammatilised baasoskused omandab eakohase arenguga laps umb. 3 aastaselt, valdab harilikult kõiki käändevorme, tegusõna käskivat kõneviisi ja kindla kõneviisi oleviku- ning minevikuvorme, tegevusnimesid
annaabi.ee 
