Eesti-sisesed kliimaerinevused Jõgeva ja Ristna kliima võrdlus Võrdle kahe Eesti ilmajaama andmeid: üks esindab Läänemerelist kliimavaldkonda ja teine Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kasuta: http://www.emhi.ee Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi kodulehekülg Vali vasakult menüüst Kliima > Kliimanormid > Õhutemperatuur; Sademed; Tuul Kliima > Rekordid Vaatlusvõrk 1. Ilmajaamade asukoht ja vaatlustingimused > Vali menüüst Kliima vali sealt asukoha järgi kaks ilmajaama > Vali menüüst Vaatlusvõrk siit leiad ilmajaamade kirjeldused Kirjelda oma ilmajaamade asukohta, vaatlustingimusi ja milliseid vaatlusi tehakse. Võid vormistada tabelina. Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus Ristna Jõgeva Asukoha kirjeldus Asub Loode-Eestis , Hiiu Asub Kesk- , Ida-Eestis , Kus? m...
soojuselektrijaamade ja energiasüsteemi tõhususe suurendamine. Seepärast pole riikliku energiapoliitika kujundajad huvitatud tuuleenergia kasutamisest Eestis. Ometi peaks energeetika arengukavades silmas pidama ka kaugemat tulevikku, mil põlevkivil põhinev energiatootmine hakkab varude lõppemise tõttu ammenduma. 4 Tuuleenergia ressursid Eestis Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Näiteks asub suurem osa Saksa Liitvabariigi tuuleelektrijaamadest piirkondades, kus 10 m kõrgusel mõõdetud tuulekiirus on 4...6 m/s. Majanduslikku otstarbekust silmas pidades tuleks tuuleenergeetikat eelisarendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel on üle 5 m/s. Suuremal osal Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s, mõnes piirkonnas aga isegi 6 m/s
TUULEENERGIA Tuulik ajab generaatori ringi - generaatori klemmidel tekib pinge generaatori abil laetakse akumulaatoreid akumulaatorilt võetakse tarbija jaoks toiteotsad Kui oleks vahelduvvoolu genekas ja otsetarbimine, siis alaldatakse geneka pinge ja siis tehakse uuesti vahelduvpingeks tagasi. Horisontaaltelje tuulikud Vertikaaltelje tuulikud + Kõrgemal on tuulekiirus + Asub maapinna lähedal, suurem muutes hooldamise lihtsaks + Toodavad rohkem energiat + Hakkavad tööle juba tuulekiirusega 3 m/s kui vertikaaltelje tuulikud + Tuulesuuna muutumisel ei pea labade suunda muutma Raske transportida (ligi 20% kogu maksumusest) Toodavad ainult 50% Raske paigaldada energiast, mida toodaks
Tuumajaama ehitamine Eestisse on ulmeliselt kulukas. Üks kaasaegne tuulik maksab 1,5 miljonit eurot /MW. Võttes arvesse tuumajaama pikast ehitusperioodist tulenevaid intresse ja pidevalt suurenevaid kulutusi ohutustehnikale on tuumajaama lõppinvesteeringu kulu ligikaudu 7 miljonit euro/MW kohta. Majanduslikku otstarbekust silmas pidades tuleks tuuleenergeetikat eelisarendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel on üle 5 m/s. Suuremal osal Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s, mõnes piirkonnas aga isegi 6 m/s. Seepärast on Eesti saared Euroopa üks tuulisemaid piirkondi, mistõttu tuuleenergia tootmine peaks olema majanduslikult kõigiti otstarbekas. Tuulejõujaamu on meil praegu võimsusega148 MW. Tuuleressurssi ja selle rakendamise tehnilisi võimalusi on Eestil vähemalt 1200 MW jaoks. Eestis on
tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukaks peetud, siis ei ole Eestis just eriti palju taastuvaid energiaressursse kasutusel. Eestis pole suure energiahulga salvestamiseks sobivaid jaamu. ,,Miks mitte kasutada tuult raha teenimiseks - muu maailm ju teeb nii," küsib Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Vello Selg, keda peetakse Eesti üheks suurimaks tuuleelektrijaamade fanaatikuks. Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s ning seetõttu peaks tuuleenergia tootmine olema majanduslikult otstarbekas. Eesti esimene tuulepark on Tahkunas Hiiumaal, mis kahjuks pole enam töökorras. 2009. aasta kevadel valmib Baltikumi Suurim tuulepark. Selleks on Aulepa tuulepark, mis asub Noarootsi vallas. Eestis on vähesel määral kasutusel ka päikeseenergiat. Päikeseenegia kasutamine on veel lähiaastatel kallis
Elektrienergia tootmiseks kasutatakse puidujäänused: saepuru, höövlilaaste jne. ,,Miks mitte kasutada tuult raha teenimiseks - muu maailm ju teeb nii," küsib Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Vello Selg, keda peetakse Eesti üheks suurimaks tuuleelektrijaamade fanaatikuks. Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s ning seetõttu peaks tuuleenergia tootmine olema majanduslikult otstarbekas. Eesti esimene tuulepark on Tahkunas Hiiumaal, mis kahjuks pole enam töökorras. 2009. aasta kevadel valmis Baltikumi suurim tuulepark. Selleks on Aulepa tuulepark, mis asub Noarootsi vallas. Eestis on vähesel määral kasutusel ka päikeseenergiat. Päikeseenergia kasutamine on veel lähiaastatel kallis. Arvatakse ka, et Eestis ei ole piisavalt päikesevalgust, et kasutada päikeseenergiat
(taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm Loomne päritolu - tapamajade ja kalatöötlemise jäägid, sõnnik ja nendest toodetav biogaas Vana prügimägi -> magistraaltorud -> Biogaas pumbatakse kokku -> 1 väike prügimägi = 1000 individuaalelamut Tuuleenergia Esimesed - tuuleveskid, purjelaevad Tuuleenergia tootmiskulud langevad pidevalt, ei saasta keskkonda Taani üks juhtivaid maid Aasta keskmine tuulekiirus 10 meetri kõrgusel on enam kui 5 m/s Eesti saarte rannikualadel on keskmine tuulekiirus 5-6 m/s Geotermiline energia Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud energiakogused Saab elektrienergiaks ja kütteks kasutada - säästes fossiilseid kütuseid Pinnasesoojus - plasttorude võrgustik u 1m sügavusel maas (3-4 m veekogus) Odav hind, kindlus ja loodussõbralikkus Elektrienergiat tarbib vaid soojuspump Hüdroenergia
Maismaapiir lõunas Saksamaaga, teisel pool Põhjamerd põhjas Norra, kirdes Rootsi; Läänes Põhjameri, kirdes Läänemeri Gröönimaa Energiavarad Maagaas ja nafta Põhjamerest Kivisüsi Tuuleenergia Päikeseenergia Bioenergia Geotermaalne Tuuleenergia Taanis Moodustab umbes 30% kogu elektrist, mida riigis tarbitakse; Suuremad tootjad Vestas ja Siemens Wind Power; 2008. aastal moodustas tuuleenergia 18,9% Taani elektritoodangust ja 24,1% tootmisvõimsusest; Keskmine tuulekiirus võrdlemisi tagasihoidlik 10 meetri kõrgusel 4,95,6 m/s. Eksport ja import Eksport: toornafta Import: põlevkivi, maagaas, kivisüsi Elektrijaamad Elektrienergia toodang Aitäh!
Tuulepark ehk tuuleelektrijaam Tuulegeneraatorid töötavad tuule jõul. Tuule tõttu hakkab generaatori tiiviktuuliku sabaosa pöörlema piisava tuulekiiruse juures. Kui generaator hakkab tööle, siis toodab ta elektrienergiat. Plussid : 1) Energia on keskkonna sõbralik 2) Suurõnnetuste ohtu väga ei ole, sest nad võimaldavad energiatootmist detsentraliseerida 3) Taastuv energia Miinused : 1) Vaja on stabiilset ja tugevamalt tuult, et pidevalt suuremates kogustes elektrit toota 2) Tekitavad müra 3) Ei saa igale poole ehtitada ( näiteks maapinnale, kus tuul ligi ei saa) Mina arvan, et seda on võimaliku Eestis kasutada, sest teatud rannikutel on piisav tuulekiirus. Kuid, ma ei usu, et see saaks peamiseks energiaallikaks, sest Eestis pole neid kohti palju, kuhu saaks tuulegeneraatoreid ehitada.
keskkonda, on see energialiik üks kiiremini arenevaid ja huvipakkuvamaid alternatiivseid energiavorme. Tuuleenergiat on eelkõige mõtet arendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 meetri kõrgusel on enam kui 5 m/s. Eesti saarte rannikualadel ongi aga keskmine tuulekiirus 5 kuni 6 m/s. Seepärast on Eesti saared tuuleenergia tootmiseks sobiv piirkond. Õnneks on tehnoloogia areng ka oma järjel ning varsti ei saa ka tuulekiirus piiravaks teguriks tuuleenergia ammendamiseks. Osa Virtsu tuuleelektrijaamadest HÜDROENERGIA Üheks tähtsaimaks taastuvaks ja süsihappegaasivaba energiaallikaks on hüdroenergia ehk vee energia. Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (vesiveski) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Suur osa hüdroenergiast on jõgedes, kus see kulub näiteks setete allavoolu viimiseks, samut jõesängi uuristamiseks ja jões olevate kivide lõhkumiseks. Läbi
Vesipüks Mis on vesipüks? Vesipüks on tugev õhukeeris, mis tekib võimsa rünkpilve all vee kohal Vesipüksi tekkimise eel moodustub äikesepilve alla lehtritaoline rippuv pilvesopp, mis laskub maapinna suunas Läbimõõt 100-600 m Tuulekiirus on vesipüksi sees palju väiksem kui tavalistes tornaadodes - kõigest 50-100 m/s Trombi liikumise tee pikkus mõnesajast meetrist mõne kilomeetrini Kuidas ja miks tekib? Vesipüksid jagunevad tekke poolest kaheks: 1) mesotsüklonaalse tekkega vesipüks, mis on sama ohtlik kui klassikaline tornaado 2) mittemesotsüklonaalse tekkega vesipüksiga ei kaasne tavaliselt äikest ja sademeid, vesipüksid on lühiajalisema kestusega
1. Maailmapilt on maailma mudel ja ettekujutus loodusest. 2. Loodus on kõik, mis meid ümbritseb. 3. Loodusteadused on: geoloogia, bioloogia, meteroloogia, astronoomia, keemia, füüsika, matemaatika. 4. Loodus koosneb ainest ja väljast. 5. Füüsikameetodid: 1)vaatlus-tähelepanekute tegemine 2) hüpotees-teaduslik oletus 3)katse 4)andmetöötlus 5)järeldus 6. Objekt on nähtus, mida me uurime. 7. Mudel on mudelikoopia originaalist. 8. Füüsika keel: 1)füüsikalised suurused (nt pikkus) 2)tähis (l või s) 3)mõõtühik (m) 9. SI-Süsteem: 1)pikkus 2)mass 3)temperatuur 4)aeg 5)valgustugevus 6)voolutugevus 7)ainehulk 10. Sündmuse all mõistame igat fakti, mis antud vaatlse või katse käigus võib toimuda või mitte. 11. 5 inimese meelt on nägemismeel, haistmismeel, maitsmismeel, tasakaalumeel ja kompimismeel. 12. Mikromaailm-peab vaatama mikroskoobiga, pole palja silmaga nähtav. Makromaailm-on suuremad kehad, mida inimene näeb palja s...
(värvilise metalli sulatamine) PÄIKESEENERGIA(helioenergia)-elektri ja soojus energia, taastuv, varud- pöörijoontel on kõigeefektiivsem, tootjad- saksamaa,jaapan,itaalia, usa, prantsusmaa. Valdavalt toodetakse endale,kuid kui on ühine elektrisüsteem ,siis saab ka importida. Eelised- jäätmed puuduvad, taastuv, ei reosta. Puudused- tehnoloogiliselt keerukas ja kallis, raske kätte saada. TUULEENERGIA-elektrienergia, igalpool,kus on tuulekiirus vähemalt 6m/s. Usa,saksamaa,taani,india. Valdavalt toodetakse endale. Eelised-taastuv,ökoloogiliselt puhas, ei reosta. Puudused- kui tuult pole, ei saa kasutada, takistab lindude rännet, kallis. Geodermaal energia(maasisesoojus energia)- laamadeserva aladel , soojus energia. India, jaapan, island usa. Valdavalt toodetakse endale. Eelised-ei reosta, taastuv. Puudused- rasek kätte saada, kallis rajada. BIOENERGIA- soojus energia. Igalpool. Arenguriikides on suurimad tootjad. Valdavalt
80m aleuroliit kohati kaetud katte saviliiva või liivaga. Aastane keskmine Sood:Valdavalt märg Maa Mullastiku Lähim paljand: Piusa Rohkem tuulekiirus: 34 m/s mineraalmaa, vaid Kaitsealad: võhandu stikul valdkonnad: LE ürgoru jõe ürgorg kodukoht mõningad sood Karstialad: Ülemdevon ine Pseudoleetunud ja maastikukaitseala
Kogu tehniliselt kasutatav hüdroenergia potentsiaal moodustab erinevatel hinnangutel ainult 1...1,5% Eesti praegusest elektrijaamades installeeritud võimsusest. Siiski võimaldaks selle võimsuse kasutuselevõtt toota aastas 0,1... 0,2 TWh elektrienergiat ja seega saavutada aastaseks kokkuhoiuks umbes 0,15...0,3 milj. tonni põlevkivi. Eesti Energiale kuulub täna kaks hüdroelektrijaama. Eesti tuulepotentsiaal - Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4...5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5...6 m/sek, on Eestis palju. Tuulikute potentsiaalsete asukohtadena võib vaadelda järgmiseid kohti: Vormsi, Pakri, Naissaar, Ruhnu, Sõru Hiiumaal, Vilsandi ja Osmussaar. Tahkuna tuulik Hiiumaal - 1997. aasta 19.septembrist töötab Hiiumaal Tahkuna
TUULEELEKTRIJAAM. *Tuuleelektrijaam ehk tuulegeneraator on elektrijaam, mille energiaallikas on tuul. Palju tuuleelektrijaamu üksteise läheduses moodustavad tuulepargi. *Tuuleenergia kuulub alternatiinsete energiavarade hulka st. see on energiavara, mida saab asendada praegu kasutusel olevad energiad. *Tuuleenergia varud on suured, kuid seda kasutatakse vähe. *Tuulegeneraatorite ehitamine ja kasutamine tasub ainult siis ära, kui aastas on keskmine tuulekiirus 6 m/s. *Seda energiat kasutavad peamiselt arenenud riigid (nt. Jaapan ja Saksamaa). *Kolm tuulikut (1,8MW) toidavad ära 500 majapidamist. *Eesti esimene tuulepark ehitati 1997. aastal Virtsus. MIINUSED: *lärmakad *rikuvad maastikupildi ära *tuleb arvestada ilmaga, et tuulevaikse ilmaga oleks võimalik mõnda teist energialiiki kasutada. *rajamine on kallis *tuleb rajada tuulisele kohale (mägi, rannikuala) *võivad segada radarite tööd PLUSSID: *neid võib rajada ka väikese energ...
Mehaaniline maailmapilt tõi- liikumise, jõu. Mehaanika põhimõte-keha asukoha määramine ruumis igal ajahetkel. Kiirus-näitab kui pika tee keha läbib mingil ajahtkel. Mass- on füs suurus, mis iseloomustab keha inertsust . Mida suurem on keha inertsus , seda suurem on keha mass. Jõud- on kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises. Töö-on füs suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.( dzaul) Energia- füs suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd (potensiaalne,kineetiline) Võimsus -on füs suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Teadlased:Galilei,Kepler,Newton,Einstein. Valemid:kiirusv=s/t, võimsus N=A/t, töö A=fs, jõud F=ma Newtoni 3 seadust:1. Inertsi seadus-Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ...
lennuaparaadil purilennukil, kasutades selleks kõiki tõusvate õhuvoolude liike. Ka linnud, sagedamini röövlinnud, kured ja kajakad, lendavad energia kokkuhoiuks purilennu põhimõttel, kattes niiviisi pikki vahemaid. Purilend on mitmekülgne huvitav harrastus. Purilennus peetakse võistlusi, ka purilennu maailmameistrivõistlusi. Taganttuul aitab suurendada sportlase kiirust aladel nagu 100/200 m jooks, 100/110 m tõkkejooks, kolmikhüpe ja kaugushüpe. Kergejõustike aladel maksimaalne tuulekiirus võib olla 2 m/s. Kui tuul ületab selle kiiruse, siis ei saa neid rekorditesse registreerida. https://en.wikipedia.org/wiki/Wind_assistance https://et.wikipedia.org/wiki/Golf https://et.wikipedia.org/wiki/Purilend https://et.wikipedia.org/wiki/Purjetamine
Elektromagneetiliste häirete tekitamine ehk siis Tuuleturbiini rootorilabad toimivad peeglitena. Tagasipeegeldunud signaalid võivad häirida signaali kvaliteeti vastuvõtja juures, mis tähendab, et tuuleturbiinidel võib olla segav mõju telekommunikatsioonidele ehk raadio, televisiooni ja mobiilside levi võib olla häiritud. Tuuleenergia eestis Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti on üsna tuuline maa ja perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks on palju. Majanduslikku otstarbekust silmas pidades tuleks tuuleenergeetikat eelisarendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel on üle 5 m/s. 2014. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 138 elektrituulikut koguvõimsusega 302,7 MW.
toodavad palju vähem müra. Kõrgemad maismaal asuvad turbiinid peavad öisel ajal lennukite tarbeks sisse lülitama spetsiaalsed hoiatustuled, mis võivad samuti kohalikke elanikke häirida. Mõned tuuleparkide juures elavad inimesed on kurtnud "varjuvõbelemise" üle, mis juthub siis kui vari ja päikesepaiste pidevalt labade liikumise tõttu vahelduvad. 6 3. Tuuleenergia eestis ja mujal maailmas Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4...5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine 7 kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5...6 m/sek, on Eestis palju. 2004. aasta lõpuks oli kogu maailmas installeeritud 47 912 MW võimsuse eest tuulegeneraatoreid. Need andsid küll alla protsendi maailma energiavajadusest, kuid kasv jätkub kiirelt
Eestis on paraskontinentaalne kliima (merelise ja mandrilise vahepealne). Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Geograafiline laius 57º-59º pl. määrab, millises kliimavöötmes Eesti asub ning samuti päiksekiirguse hulga. Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Valitsevad lääne- ja edelatuuled, mis seostuvad eelkõige sagedaste tsüklonitega. Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige aktiivsem ja puhuvad tugevamad tuuled (läänest itta). Tormipäevi (tuulekiirus üle 15 m/s) on Vilsandil 40, Võrus aga 4. Eestist möödub P-Atlandi soe hoovus. Madalrõhualadega kaasnevad t...
jahedamatel kõrgematel kohtadel GEOLOOGIA Seismilised andmed puuduvad Veenusel puudub laamtektoonika Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon Aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust SISEMINE EHITUS Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 4963 km kõrgusel paikneb tihe, 7172 km kõrgusel hõredam pilvekiht Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300400 km/h Pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0.3 kuni 1.0 m/s Ilmselt puhuks selline aeglane tuul, mis sarnaneb atmosfääri tiheduse tõttu juba pigem rohkem voolavale veele, pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi Atmosfäär ja kliima Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Planeedi pind on varjatud paksu pilvekihiga
Nafta(masuut,40%)-mootorikütuseks,soojus,elekter. Varud: Pärsia laht, Lõunaameerika,Aafrika. Tootjad:USA,Saudiaraabia,Iraan,Venemaa,Mehhiko. Eksportijad:Saudiaraabia,Iraan, Norra, Venemaa,Veneuela. Importijad: USA,Jaapan, Euroopa,Austraalia. Eelised: suur kütteväärtus, saab transportida tankrite ja torudega.Puudused:taastumatu,tankrite õnnetuste oht,õhureostus põlemisel , vajab puhastamist ,kallis eh. Maagaas(28%)-soojus,elekter. Varud: SRÜ. Tootjad: USA, Venemaa,Alzeeria, Kanada,Suurbritannia. Eksportijad: Venemaa,Kanada,Venezuela, Mehhiko,Aleeria,Pärsia lahe maad. Importijad: Prantsusmaa,USA,Saksamaa,Itaalia,Jaapan. Eelised: saastab vähem,suure kütteväärtusega,tootmismahud on väiksemad, ei vaja ümber- töötlmist. Puudused: ei saa transportida tankriga, ohtlik(vanad kaevandused). Tahked kütused-(kivisüsi,põlevkivi,turvas,20%)- elekter,soojus, keemiatööstus,metallurgia. Varud:Euroopa ja Venemaa,Põhja-USA. Tootjad:Hiina,USA,,India,LAV,Aus...
484 Riskipildi kujunemine avarii korral TTMA 94. TTMA keemilised ja füüsikalised omadused 95. avarii (lekke) ulatus (kogus, hoiutingimused jne) 96. ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, mets, avamaastik) 97. ilmastik (tuule kiirus, t0, õhu vertikaalne püsivus jne) 98. aine leviku iseärasused keskkonnas sh aine auru tihedus õhu suhtes 99. avarii toimumise aeg (talvel, suvel, öösel, päeval) AR = h*K Inversioon on nähtus, kus tuulekiirus on 1-4 m/s, maapinna lähedal temperatuur madalam kui kõrgemal. Esineb hommikul. Isotermia temperatuur on ühtlane, tuulekiirus 1-10 m/s. Esineb keskpäeval, öösel Konvektsioon tuule kiirus on 1-4 m/s. Õhk on soe all pool. Avarii korral viiakse aine õhuga ülesse. Parim variant inimestele letaalne kontsentratsioon ei jõua meieni. Tekib päeval. RT nr. 372/373, 1998 Keemilise aine ohukaart Seal on kindlasti kirjas aine füüsikalised omadused, mürgisus, keemiline valem, ÜRO
Termosfäär: *maale kaitsekihiks, kus temp tõuseb üle +1500 C ILM on ühe päeva ilmaelementide kogum KLIIMA on aastakümnete erinevate ilmade kogum ILMAELEM. mõõdetakse metereoloogia jaamades iga 3 h tagant, sarnase aparatuuri ja metooditaga. ILMAELEMENDID: 1- õhutemperatuur: kasut 2 skaalat, norm maailm celsius ja angloameerik. farhenheit (C= F-30 / 2) 2- õhurõhk: norm ÕR on 760 mm/Hg 3- õhuniiskus: näitab veeauru sisaldust õhus( abs 9 cm3...relakt %) 4- sademed 5- Tuul: tuulekiirus 1sõlm= 1meremiil/1tund 6- pilvisus Atmosfääri üldine tsirkulatsioon: kliima sõltub enim päikese kiirguse hulgast, mis omakorda sõltub geog. laiusest Õhuliikumist mõjutavad 3 jõudu: Gradientjõud- õhk kõrgema rõhuga alalt, madalama rõhuga alale. ALATI! Coriolis jõud: inertsjõud, mis on ting maa pöörlemisesr- kõik liikuvad kehad kalduvad otse suunast kõrvale, põhja poolkeral paremale, lõuna pk vasakule *hõõrdejõud kuni 1 km paksuses õhukihis 1
tingimustest, jätkub praeguse tarbimismahu juures 40 aastaks. Maagaas on puhtaim fossiilne kütus. Eestis on maagaas elektritootmisel kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile pärinedes samas 100% ulatuses Venemaalt. Maagaas on peamiseks kütusealternatiiviks turbiinelektrijaamade rajamisel elektrisüsteemi paindlikkuse tõstmiseks. Taastuvateks biokütusteks on peamiselt puit, põhk, sõnnik, pilliroog ja jäätmete bioloogiliselt lagunev osa. Eesti rannikualade aastakeskmine tuulekiirus on 6-7 m/s. Tuulest elektri tootmise arendamist piiravad Eestis elektrivõrgu ulatus ja elektrisüsteemi struktuur tuulest toodetud elektritoodangu ebaühtluse tõttu on vajalik elektrisüsteemis hoida töös reservelektrijaamasid, mis suurendab elektri hinda. Tuulest toodetava elektri mahtude suurendamiseks tuleb teha mahukaid investeeringuid elektrisüsteemi paindlikkusse nii elektrivõrgu kui tootmisvõimsuste osas ning rajada gaasiturbiine
temperatuur kutsub esile virmaliste tekke. Atmosfäär ~ 1200KM Ilm , ilmastik ja kliima. Ilm sa n2ed praegu Ilmasti on paari aastase vahega Kliima on 30 aastat koos .. atmosfäär õhukiht mis ümbritseb maad ja ulatub 1200 km ni Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa tiirlemine ümber päikese .. 2.geograafilised =>mandrite ja ookeanite paigutus geograafilised tegurid määrab ära asukoht. mandrite ja ookeanide paigutus Ilma tunused sademed ; tuulekiirus , rõhkond , tuulesuund Temperatuur õhuniiskus Rõhkkond Tuule suund sademed (Hulk) tuule kiirusuw otsekiirgus mis on nende erinevas .. Hajuskiirgus Coriolisi efekt ehk Coriolisi jõud on "jõud", mis näiliselt mõjub liikuvale kehale pöörlevas taustsüsteemis. Coriolisi jõudu saab selgitada nelja füüsikalise printsiibi kaudu Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole.
Ja pinnamood on suhteliselt tasane. Kliimaolud Kuna Läänemeri on piirkonnale üpris lähedal, kujundab meri oluliselt selle paiga kliimat. Mere lähedus muudab kliima mereliseks, temperatuuri amplituudid väiksemad, kui SiseEestis. Tänu merele on talvel LääneEesti madalikul soojem kui SiseEestis , aga suvel jahedam . Kevad algab varem ja lumekate on madalam kui sisemaal. Tänu mere lähedusele on ka aasta keskmine tuulekiirus veidi suurem kui idapoolsemas Eestis. Sademeid on palju . Veestik LääneEesti madalik on väga veerohke . Jõgedel ülemjooksul sängorud , sügavnedes muutuvad moldoruks . Jõed : Padise, Vihterpalu, Veski , Nõva suubuvad Soome lahte, Taebla, Salajõgi suubuvad Haapsalu lahte, Kasari suubub Matsalu lahte ja Paadrema suubub Paatsalu lahte . Lk 4
Geograafia- kliima 1. Mõisted: · Ilm- atmosfääri lühiajaline seisund väikesel maa-alal, mille kestust hinnatakse minutites, tundides või päevades. · Kliima- õhkkonna pikaajaline keskmine seisund. · Hajuskiirgus- mingi osa kiirgusest hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. · Otsekiirgus- selge ilmaga jõuab päikesekiirgus otse maapinnani. · Seniit- päikesekiirte langemine Maale täisnurga all. · Osoonikiht- maapinnast umbes 15-35 km kõrgusel paiknev atmosfääri kiht, kus osooni suhteline sisaldus on suurem. Osoonikiht kaitseb maapinda Päikese ultraviolettkiirguse eest. · Atmosfäär- Maad ümbritsev õhkkond. · Troposfäär- atmosfääri alumine umbes 9-16 km paksune kiht, kus kujunevad ilm ja kliima. · Passaadid- 30. laiustelt aasta ringi ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled. Põhjapoolkeral on kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. · Õhutemperatuuri amplituud- kõrgeima ja mada...
Aatomienergia e. tuumaenergia 1) Jäätmete hulk väga väike 1) Jäätmete ohtlikkus ja keerulisus nende ära paigutamisel 2) Õnnetuste korral suur risk keskkonnale ja inimestele 3) Elektirjaama rajamine ja tehnoloogiate väljatöötamine on väga kulukas Tuuleenergia 1) Ei teki saasteaineid 2) Töötav tuulepark on odav 3) Väiketarbijatele piisav energiahulk 1) Tuulepargi rajamine hõivab suur maa-ala 2) Tuulekiirus aastas keskmiselt üle 6m/s 3) Takistav lindude looduslikku rännet 4) Tooota võimalik ainult elektrit Päikeseenergia 1) Võimalik kasutada elektri ja soojuse tootmiseks 2) Väiketarbijatele sobiv energiahulk 3) Keskkonda ei saasta 1) Suuermatel laiuskraadides päikeseenergia hulk väike 2) Rajamine kulukas 3) Elekter tuleb suunata ühtlase energiavõrguga Geotermaalenergia 1) Toodetakse soojust ja elektrit 2) Keskkonnasõbralik
energiavajadusest ning on ilmne, et sellega nende potentsiaal ei piirdu. Tööd mõjutavad faktorid Kõige olulisem on asupaiga tuulisus. Tuulest toodetav energia tähendab tuulekiirust kuubis. Järelikult annab turbiin tuulekiiruse kahekordistamisel kaheksa korda suurema energiaväljundi. Juhul kui kõik teised näitajad on võrdsed, toodab tuulekiirusega 5m/sek kohas asuv turbiin peaaegu poole võrra rohkem elektrit kui turbiin, mis asub kohas, kus tuulekiirus on keskmiselt 4m/sek. Teine oluline mõjutaja on seadmete kättesaadavus. Ehk siis energiahulk, mida turbiin sobiva tuule korral suudab toota " n.ö turbiini töökindluse indikaator. Kõigi moodsate masinate puhul on see üle 98%. Viimane mõjur on turbiinide paigutus. Selleks, et saada tuulest kätte maksimaalset energiakogust, tuleb tuulepargis olevad turbiinid paigutada väga hoolikalt, pidades silmas, et need varjaksid üksteist tuule eest nii vähe kui võimalik.
12 Orkaan >32,7 >66,6 1806. aastal arendas Inglise kontradmiral sir Francis Beaufort välja tuule tugevuse iseloomustamiseks tingliku 12-pallise skaala. Kuid hurrikaani tugevuse mõõtmiseks sellisest skaalast enam ei piisanud. 5-astmelise Saffir-Simosoni skaala algab seal, kus Beaufordi oma lõpeb. Saffir-Simpsoni hurrikaaniskaala Kategooria Õhurõhk Tormilainete Tuulekiirus (sentimeetrites) kõrgus (km/h) 1 >73,51 1,22-1,75 119-153 2 73,31-73,51 1,83-2,44 154-177 3 70,82-73,31 2,75-3,66 178-209 4 69,01-70,82 3,97-5,49 210-249 5 <69,01 >5,49 >250 Viienda kategooria hurrikaane esineb suhteliselt harva. Üheks selliseks oli hurrikaan Gilbert.
· vajavad töötamiseks suurt territooriumi · ehitamine on kallis · tuulevaiksel perioodil ei tööta · lähiümbruses võib esineda müra ja valgussaaste. · ohtlik lindudele Tuuleenergia Eestis · 2011. aasta seisuga töötab Eestis 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184MW. · 2011. aastal tootsid tuulikud 365 GWh energiat, mis on peaaegu 5% kogu elektritarbimisest. · Eestis puhuvad enamasti lääne- ja edelatuuled. · Aasta keskmine tuulekiirus on 4-5 m/s. · Kõige tuulisem on detsembrikuu, siis on rannikul tuule kiirus umbes 7 m/s. · 2011. Aastal maksti tuuleparkide toetuseks 14,4 miljonit eurot. Joonis 1. Eestis rajatud tuuleenergia võimsused. http://www.tuuleenergia.ee/wp-content/uploads/Statistics-until- 2011.jpg Joonis 2. Energiatihedus 30 meetri kõrgusel. Näide ühest Eesti tuulepargist: Eesti Energia Aulepa tuulepark käivitati aastal 2009. Algselt oli seal 13 tuulikut võisusega 39 MW
kuni talve keskmeni, seega sajab rannikutel ja saartel enamasti sügisel kui suvel. Samuti sademete hulk sõltub reljeefist. Kõrgustikul, kus õhk tõuseb nõlva ülesse, sajab rohkem, siis, kui õhk laskub nõlva alla, sajab vähem. Väga selgelt väljendub see mäestikueffekt Haanja kõrgustikul. Haanja kõrgustiku kesk-, edela-, lõuna- ja lääneosad on kõige sademerikkam piirkond Eestis, samas kui põhja-, kirde- ja idaosad on sademetevaesed (11). 4.4. Tuul Aasta keskmine tuulekiirus Eesti siseosades on 4 m/s, rannikutel aga see arv on 6 m/s. See erinevus on tingitatud sellega, et sisemaal tormituuled puhuvad ainult mitu korda aastas, rannikutel aga nad esinevad 30-45 päeva aastas. Valitsevad Eestis edela- ja läänetuuled (10). Kõige tuulisem periood on ajavahemik oktoobrist veebruarini, kõige vaiksemad aga kuud maist augustini. 13 4.5. Lumikate
Taani on tuuleenergia kasutamise poolest üks juhtivamaid maid maailmas, tootes hetkel ligi 1000 MW elektrienergiat 4400 tuuleturbiiniga. (Võrdluseks Eesti, Balti ja Iru elektrijaamade elektrienergia tootmisvõimsus on kokku 3190 MW ja nad töötavad põhiliselt põlevkiviga.) Tuuleenergeetikat on mõtet arendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 meetri kõrgusel on enam kui 5 m/s. Eesti saarte rannikualadel on keskmine tuulekiirus 5-6 m/s. Seepärast on Eesti saared tuuleenergia tootmiseks sobiv piirkond. 4. Geotermiline energia Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud tohutud energiakogused. Tegemist on loodusliku, päikesekiirguse toimel üha uueneva soojusallikaga. Antud energiat saab muuta elektrienergiaks ja ka otseselt kütteks kasutada, seejuures säästes fossiilseid kütuseid. Pinnasesoojuse saamiseks paigaldatakse plasttorude
Harva meenub tuulikute mõju ka taimedele ja kivististele. Siiski tuleb ka nendega arvestada, sest nad on oma asukohaga kindlalt seotud. Tuuliku vundament hõlmab väga väikese ala, peamiseks ohuks kivististele ja taimedele on ehitusperiood. Ka võib juurdepääsuteede rajamisel muutuda veereziim. Korraliku planeeringu ja ehituse korral ei häirita taimi siiski väga palju (Kull 2004). Keerulisem on olukord inimestega. Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4-5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ja kõige tuulisem kuu on detsember, mil saartel ja 3 mereäärsetel aladel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5-6 m/sek, on Eestis piisavalt (Eesti Energia 2007). Nii tuleks tuuleturbiinidele loodusest ohverdada ainult merevaated.
muutlikku tuule suunda. Aasta jooksul on ülekaalus siiski edelatuuled, sagedased on ka lääne- ja lõunatuuled. Kõige tugevam on tuul sügis- ja talvekuudel, eriti novembris, detsembris ja jaanuaris, mil tuule keskmine kiirus rannikualadel ulatub 8 m/s ning sisemaal kuni 5 m/s. Kõige nõrgem on tuul suvel, mil keskmine tuule kiirus jääb rannikul alla 6 m/s, sisemaal aga 2-3 m/s vahemikku. Eesti keskmine tuulekiirus mandril on 3 m/s, rannikualadel aga 5.0-7.0 m/s. Suurim mõõdetud tuulekiirus pärineb Ruhnu saarelt, kus mõõdeti 48 m/s. Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s ning kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s. 2.4. Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis Temperatuur on keha molekulide soojusliikumise mõõt ja see iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Termodünaamilise temperatuuri definitsioon on, et mida kiiremini liiguvad molekulid, seda kõrgem on keha temperatuur.
· Kihnu on Liivi lahe suurim saar (suuruselt seitsmes Eesti saar). · Saare pindala on 16,4 km2 (koos laidudega 16,8 km2). · Saar on 7 km pikk ja kuni 3,3 km lai. Rannajoone pikkus on 36,2 km. · Pinnamood on tasane, kõrgeim punkt on 8,5 m. · Pehme ja mereline kliima on Eesti keskmisest soojem: aasta keskmine õhutemp on +5,5 oC, juuli keskmine on üle +17 oC. · Sajupäevade arv aastas on alla 160, aasta keskmine tuulekiirus on üle 6 m/s. · Lähim mandripunkt, Tõstamaa poolsaare Lao maanina on Kihnust 10,2 km kaugusel. · Pärnu linnani on 41 km, Ruhnu saareni 60km ja Riiani 123 km. · Lähim asustatud ala on Tõstamaa valla Manija saar ehk Manilaid 7,5 km kaugusel. · Saarel elab 639 inimest (03.11.2004 seisuga) · Kihnu põhikoolis õpib 69 last. · Saarel on neli küla: Lemsi küla, Linaküla küla, Rootsiküla küla ja Sääre küla.
· Pilvede kõrgus kuni 10 km Sooja frondi ilm · Enne fronti · õhurõhu intensiivne langus · tuule tugevnemine ja pöördumine vasakule e. vastu päeva · sadu 200-300 km enne fronti · · suvel vihmana, merelise troopilise õhu lähenemisel ka äike ja tugevad · hoogsajud · · talvel lumi ja tuisk · · Peale fronti- soe sektor · Õhurõhu langused vähenevad · Tuul pöördub järsult paremale e. päripäeva, tuulekiirus veidi väheneb · Horisontaalne nähtavus halveneb, udu, uduvine · Suvel · · rünkpilved · Talvel · · madalad pilved · · allajahtunud sademed, jäide Okludeerunud frondid · Soe front liigub aeglasemalt, külm · front kiiremini ? jõuab soojale · järele?tekib liitfront e. oklusioonifront · (lad. k. occludere - sulguma) · · Oklusioonipunkt- koht · maapinnalähedasel sünoptilisel · kaardil, kus soe ja külm front liituvad
segunemise tõttu tekivad õhus vee faasimuutused, veeaur veeldub veepiiskadeks (kondensatsioon), veepiisad võivad ka külmuda (tahkuda). Mõnikord muutub veeaur kohe tahkeks, ilma et läbiks kondenseerumise faasi (sublimatsioon). Kondenseerumise, tahkumise ja sublimatsiooni tulemusena tekivad pilved. Samal ajal võib ka toimuda horisontaalsuunaline õhumasside liikumine, mida nimetatakse advektsiooniks. Tropsfääris esinevad omamoodi "õhujõed", mida nimetatakse jugavooludeks, milles tuulekiirus on vahemikus 30 m/s kuni 220 m/s. Troposfääris on valdavaks läänetuuled. Tropopaus on vahekiht troposfääri ja stratosfääri vahel. Temas iseloomulikuks tunnuseks on õhutemperatuuri languse lõppemine või vähenemine. On sageli pilvede ülemiseks piiriks. Tropopausi kõrgus on muutuv: polaaralade kohal on see 8-10 km, kesmiste geograafiliste laiuste kohal 10-12 km, ekvaatori kohal 16-18 km. Stratosfääri alumises osasjääb õhutemperatuur konstantseks (-56,5 kraadi)
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Sven Veek RS 130 Tuuleenergia Juhendaja Taavi Raadik Tallinn 2014 Mis on tuuleenergia? Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain Et võimalikult tõhusalt tuule liikumises...
ning võib oletada, et mida laialdasemaks muutuvad kõrghoonetega kaetud alad, seda enam selliseid tuuli esineb. Sellepärast on mõistlik keskenduda võimalikele mõjudele, mida tuul inimkäitumisele avaldab (3). 9 Tuulel on ka häid külgi esiteks puhub ta eemale õhureostust ning teiseks võiks tuuleenergia moodustada väidetavalt 20% USA energiavajadusest. Kõrge tuulekiirus ja puhangulisus raskendab otse käimist; aeglustab vihmakeebi ja muude riideesemete selgapanekut; suurendab silmade pilgutamise arvu; aeglustab sõnade ülesleidmist nimekirjast ning sõnade leidmist ajalehest, millele on ring ümber tõmmatud; suurendab ebamugavustunnet ja tajutud tuulisust (3). Soojad, kuivad tuuled, mis puhuvad mägedest põhjustavad nende alade inimestel depressiooni, närvilisust, valusid, ärritust ja selletõttu näiteks liiklusõnnetusi. On leitud seos
Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine * soojusenergia tootmine * elektrienergia tootmine Energiamajanduse kuj...
ning nad toodavad palju vähem müra. Kõrgemad maismaal asuvad turbiinid peavad öisel ajal lennukite tarbeks sisse lülitama spetsiaalsed hoiatustuled, mis võivad samuti kohalikke elanikke häirida. Tuulenergia Eestis Vastavalt "Eesti elektrimajanduse arengukava 2005 - 2015"-le tuleb teha mahukaid investeeringuid, et elektrisüsteemi talitluse kvaliteet oluliselt ei halveneks, mis võib juhtuda tuulenergia mahu puhul üle 100 MW. Märgitakse ära ka, et Eesti rannikualade kesmine tuulekiirus on 6-7 m/s. Tegelikult on Eesti Energia peamine huvi kasumi tootmine. Taastuvelektri õiglase hinnaga ostmine viiks kasumi alla. Ja isegi kui eestlased tarbiks vähem elektrit, siis müüakse ülejääv elekter mööda kaablit meie põhjanaabritele soomlastele. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Wind power http://maakond.blogspot.com/2006/12/tuuleenergia.html http://www.epl.ee/artikkel/354522 http://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia
Singapur. Kuna Lõuna-Aasia on tuntuim mussoonidest haaratud piirkond, siis seetõttu on Singapuris see tavaline nähtus. Esimene neist algab kirdes, mis toimub alates novembri keskapaigast märtsi alguseni ning teine asub edelas ning algab juunis ja lõppeb septembris. Temperatuur jääb tavaliselt 22-35°C vahemikku ning kõige kuumemad kuud Singapuris on mai ja aprill. Kõige tuulisemad ajad on jaanuaris ja veebruaris, kus tuulekiirus võib ulatuda mõnikord 30- 50km/h. 5 3. SINGAPURI RAHVASTIK Praeguse seisuga on riigis 5 618 000 miljonit inimest. See on tiheduselt teine suveräänne riik maailmas pärast Monacot. Singapur on mitmerassiline ja multikultuurne riik, kus enamik elanikkonnast on Hiinast ( 74.2% alalisest elanikkonnast), Malaisiast (13.2%) ja Indiast (9.2%). Singapuris elab ka euraasialasi
alternatiivseid energiavorme. Euroopas on tuuleenergia rakendamisel juhtivmaaks Taani, kus valitsus toetab vastavaid uurimustöid ning on rohkearvulised tuuleturbiinide tootjad. Tuulikute võimsus on kogu aeg suurenenud, neid Taanis ca 2000 ja nende abil saadav energia katab 2% maa energiatoodangust. Tuuleenergeetikas tuuakse välja, et tuuleenergiat on mõtet toota ja arendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 meetri kõrgusel on enam kui 5 m/s. Eesti saarte rannikualadel on keskmine tuulekiirus 5-6 m/s, seega arvatakse, et Eesti saared tuuleenergia tootmiseks sobiv piirkond. Hetkeseisuga on tuuleenergia kõige rohkem elektri tootmiseks kasutatud taastuvenergia ressurss Eestis. Samuti on Eestis veel piisavalt maad mandrituuleparkide rajamiseks, aga ka mereterritooriume meretuuleparkide rajamiseks. Tuulikute rajamisele Eestis seab piiri ette võrgu läbilaskevõime ja kompensatsiooni-võimsuste
PUUDUSED: Päikese energia on hajutatud ja selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas, praegu ka kallis. EELISED: AITAB SÄÄSTA TEISI ENERGIAVARUSID JA KESKKONDA, EI SAASTA ÕHKU EGA VETT. PIIRKONNAD: USA, Jaapan, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, ka osa arengumaadest nt . India. TUULEENERGIA KASUTAMINE: elektriks, tuulikute tehnoloogia, PUUDUSED: Õigustab end vaid seal, kus tuulekiirus vähemalt 6m/s, tuulevaiksed oerioodid vajab paindlikku elektrivõrku, on kallis, tekitab müra, takistab lindude lendu häirib keskkonda. EELISED: ei saasta õhku ja vett, säästab teisi energiavarusid PIIRKONNAD: Lõuna-Am California, Saksamaa, USA, Taani, Hispaania, India. GEOTERMAALENERGIA KASUTAMINE: elektriks, PUUDUSED: saab kasutada ainult teatud piirkonnas, kus soojusvoog lähtub mõne km sügavuselt, raske kätte saada, kulutused kõrged (tootmine + transport), sest
Tuuleenergia Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA's, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupank asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4...5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5...6 m/sek, on Eestis palju. Probleemid Tuuleenergia õigustab end majanduslikult vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 m/s. Madalama keskmise tuulekiiruse puhul ei ole tuulikute rajamine otstarbekas.
paarikümne aasta pärast tööjõupuudus, pensionäride osakaal suureneb ning keskmine vanus tõuseb märkimisväärselt. (Statistikaamet, 2014) Tabel 1. 6 3. RESSURSSIDE JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE Pihtla valla pindala on 228,1 km², millest 55% moodustavad metsad. Sealne kliima on klassifitseeritud Läänemerelise kliimavaldkonna Lääne-Eesti rannikuala ja saarte rajooni. Valdavad on edela- ja lõunatuuled. Aasta keskmine tuulekiirus on 5-6 m/s. Sademeid on vähem kui mujal Eestis (564 mm/aastas). Pihtla vald asub Lääne-Eesti saarestiku maastikurajoonis. Valla territoorium asub pikkamisi lõunast põhja poole kerkival paelaval, millel levib võrdlemisi ebaühtlase kattena rühksavi ja selle peal liivakuhjatisi, kruusakünniseid ja seljandikke. Rannajoon on suhteliselt vähe liigestatud, suuremad lahed on Sutu, Kase ja Kasti lahed, suurim poolsaar on Vätta poolsaar. Laide ja saarekesi leidub
Uurimisrühm hakkas tsüklonit jälgima juba 2004. aastal, samal aastal kui Cassini kosmoselaev hakkas Saturnist pilte tagasi saatma. Tsükloni suurus on võrreldav Euroopa kontinendiga. Tsüklonil tekivad keerises sisemised tuuled. Teadlastel õnnestus teha kindlaks, et võrreldes tsükloni enda liikumisega pole need tuuled väga intensiivsed. Hiiglaslik keeristorm ise liigub kiirusel 245 km/h ning maksimaalne tuulekiirus keerise ääres on ligi 72 km/h. 2010 aastal leiti vihjeid elu olemasolust Saturni kuul, nimelt Titanil. Siiski peavad teadlased võimalikuks, et nende vihjete taga võivad olla ka mittebioloogilised keemilised reaktsioonid. Titanil on liiga külm, et selle pinnal saaks eksisteerida vedel vesi, kuid mitmed teadlased on osutanud, et kuu pinda palistavates vedela metaani- ja etaanijärvedes võib elutseda eksootilisi eluvorme. 2005
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
