Floating Wind Turbines University of Tartu 2012 Featured topics Basic layout of wind turbines About FWT Technology and advantages Initiatives Conclusion Introduction to how wind turbines work Electricity Kinetic Click to edit Master text styles Second level energy of the wind Third level is converted to Fourth level mehanical energy. Fifth level Main parts 1. Rotor blades 2. Shaft 3. Generator Introduction to how wind turbines work Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level ...
masinaruumis pidurid, mis lülitavad turbiini tormi ajal välja. Kuna arvutid salvestavad kogu info ja saadavad selle kontrollkeskusse, ei pea mehhaanikud turbiini pidevalt jälgima. Piisab perioodilisest kontrollist, millega tegelevad tavaliselt väljaõppe saanud kohalikud firmad.Tegelikult on süsteem märksa keerulisem, turbiine, volte, eri tüüpi generaatoreid ja turvasüsteeme on märksa rohkem, aga lühikokkuvõtteks sobib see kirjeldus küll. Kuidas tuuleturbiinid töötavad Peaaegu kõik riiklikku elektrivõrku ühendatud tuuleturbiinid koosnevad tiivikutest, mis pöörlevad horisontaalse rootori ümber. Rootor on ühendatud käigukasti ja generaatoriga, mis asuvad masinaruumis. Masinaruumis asuvad elektroonilised komponendid ning masinaruum ise asub torni tipus. Tegemist on nn "horisontaalteljega" masinaga. Rootori diameeter võib olla kuni 90 meetrit, väiksemad masinad (umbes 30 meetrit) on levinud arengumaades
Tuuleenergia tootmine ja elektrivajadus Tuul on vahelduv energiaallikas " see ei puhu pidevalt " ent tuule kui energiaallika väärtust see ei vähenda. Tuuleenergia varieeruv väljund ei ole jõujaama tööle mingi takistus. Elektrivajadus kõigub pidevalt ning pakkumine ja nõudlus peavad olema minuti pealt vastavuses, aastaringselt ja 24 h ööpäevas. Tuuleenergiaga kaasnev kõikumine ei torka teiste normaalsete kõikumiste keskel silma ning ei ole tajutav probleem enne, kui tuuleturbiinid varustavad kogu süsteemi elektriga vähemalt 20% ulatuses. Tuuleenergia "pügab" efektiivselt ära teatud osa nõudlusest, mida traditsiooniline jõujaam pole veel suutnud rahuldada. Seda kirjeldatakse sageli elektrivõrgu "negatiivse laengu" efektina. Tuuleenergia kõrgperiood kattub elektrivajaduse perioodiga. Tavaliselt kasvab vajadus tuulistel ja külmadel talvepäevadel " just siis, kui tuuleturbiinid on kõige produktiivsemad. Veel tuuleenergia eelistest
Ajalugu Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Purjepaadid ja -laevad on kasutanud tuuleenergiat tuhandeid aastaid ja arhitektid on sama kaua tuult majades loomuliku ventilatsioonina kasutanud. Veel 20. sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. Asetus Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud, kus tuuleturbiinid toodavad rohkem energiat. Samuti paigutatakse tuuleturbiine ka ranniku äärde. Mere ja maismaa soojenemine ja jahtumine päeva ja öö jooksul tekitavad tuult ning sobivad väga hästi tuulepargi rajamiseks. Asetus Tuuleparke võib ka otse merre ehitada. Meri on tuulepargi rajamiseks tuule kiiruse ja stabiilsuse mõttes ideaalne paik. Kuid tuulepargi rajamisel merre on ka omad miinused - tingimused merel on karmid, abrasiivsed ning korrodeerivad, suurendades niimoodi
tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Peaaegu kõik riiklikku elektrivõrku ühendatud tuuleturbiinid koosnevad tiivikutest, mis pöörlevad horisontaalse rootori ümber. Rootor on ühendatud käigukasti ja generaatoriga, mis asuvad masinaruumis. Rootori diameeter võib olla kuni 90 meetrit. Tuuleturbiinid võivad olla kolme, kahe, või ühelabalised. Labad on toodetud klaaskiuga tugevdatud polüestrist või puitepoksüüdist.Labad pöörlevad ühtlasel kiirusel 1030 p/min. Masinaruumis asuvad elektroonilised komponendid ning masinaruum ise asub torni tipus.
Vastus: Antud artikkel on ilmunud ajakirjas ehitaja, aastal 2007, nr. 5, lk 14 4. Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja mis aastast aastani on meie ülikooli arvutivõrgust juurdepääs ajakirja Cement and Concrete Research täistekstidele? Vastus: ScienceDirect Freedom Collection 1999 kuni tänaseni 5. Leidke EBSCOhost andmebaasidest üks täistekstiga artikkel teemal tuuleturbiinid (wind turbines) Vastuses esitage artikli autor, pealkiri, ajakirja nimetus, aastakäik (Volume), number (Issue) ja artikli paiknemise leheküljed. Lisage artikli täisteksti sisaldava andmebaasi nimetus ja kasutamise kuupäev. Vastus: Gruender W. Artikkel RELIABILITY OF MACHINE ELEMENTS IN WIND TURBINES, on ilmunud ajakirjas Fiability & Durability, 2010, number 1, lk 115-120. Academic Search Complete
Vesinikku kasutas ta oma kooli lampides valguse saamiseks. La Cour asutas ka tuuleelektrikute ühenduse millel 1905 a., üks aasta pärast asutamist oli 356 liiget. Ka esimene tuuleenergia ajakiri on asutatud Poul La Cour’I poolt. Järgnevad tuulearendajad F.L. Smidth’i turbiinid: II maailmasõja ajal ehitas energiakompanii F.L. Smidth mitmeid tuuleturbiine, milledest mõned olid kahe- ja osad kolme labaga. Kõik need ehitatud tuuleturbiinid tootsid reeglina alalisvoolu. Esimene vahelduvvoolugeneraatoriga tuuleturbiin on valmistatud Poul La Couri endise 1904 a. lõpetaja Johannes Juul’i poolt. J. Juul’i poolt on loodud ka innovatiivne 200 kW-ne masin (1956- 1957) elektrikompaniile SEAS. Kolmelabaline masin koos elektromehhaanilise pööramissüstemiga oli teerajajaks just tänastele tuulikutele. Turbiin oli nn stall control süsteemiga ja J
· Maastikupildi rikkumine (nn visuaalne reostus); · Tuuleenergia ei saa asendada põlevkivi või tuuma; · Kui aga tuuleenergia osakaal tõuseks juba mitme protsendini, tekiks probleeme reservvõimsuste osas. 3. Tuuleenergia tehnoloogia: · Tuuleturbiin töötab täpselt vastupidiselt ventilaatorile. Selle asemel, et kasutada elektrit tuule tekitamiseks, kasutavad turbiinid tuult elektri tekitamiseks; · Tuuleturbiinid koosnevad rootorlabadest, mis tiirlevad horisontaalse keskme ümber; · See kese on ühendatud masinaruumis asuva käigukasti ja generaatoriga. Masinaruum on torni tipus olev osa, mille sees paiknevad kõik elektrilised koostiselemendid; 3 · Suuremal osal tuuleturbiinidest on kolm laba näoga tuule suunas, tuul paneb labad pöörlema, mis omakorda paneb pöörlema telje, telg on generaatoriga ühenduses ja
· ja nad arendavad palju uusi energia tootmise lahendusi · müüvad tuulegeneraatoreid ka teistese riikidesse Koostootmine põhijooneks Taani energeetikasektoris oma laialdasi kasutus soojuse ja elektri tootmiseks. Läbi suunatud 9 pikaajalise poliitika, Taani on saanud rekordilise taseme koostootmise mis vähendab kadu energia elektri tootmiseks. Üle 50% toodetud energia (va et tuuleturbiinid) kasutab soojust kaugkütte või tööstuslikel eesmärkidel. Veidi üle 80% kaugkütteks samaaegsel loodud võimu. Joonis 1 näitab äärmist määral detsentraliseerida energia tootmise, mis on toimunud alates 1980. 10 11 Kasutatud materjal: · http://et.wikipedia.org/wiki/Taani · http://europa.eu/abc/european_countries/eu _members/denmark/index_et.htm · http://www.norden
kümnekordne võrreldes Argentinast pärit naftaenergiaga. · Kuid enamik selle energia potentsiaali on kasutamata ja põhjus on madalate hindadega, ja stiimulid muudavad tuuleenergiat ebatäpseks. · Tuuleenergia osakaal on praegu madal, kuid kuna kulud vähenevad, muutub see tõsiseks energiaallikaks. · Riiklik tuuleenergia kava eesmärk on muu hulgas kolme aasta jooksul välja töötada kokku 300 MW toodetud tuuleturbiinid ja esimene neist (50-60 MW) on väljatöötamisel Chutubin provintsis ja muud elektrijaamad on mõeldud muu hulgas Santa Cruz ja Buenos Aires provintsides. Energeetikaministeeriumi hinnangul, samuti riikliku kava raames erainvesteeringute tootmine kasvab kokku 2000 MW. Päikeseenergia · Päikeseenergiat kasutatakse peamiselt riigi põhjaosas. · 2005. aasta statistika kohaselt kasutati päikeseenergiat ainult 81 MWh-s, mis on vähem kui 0,1 protsenti kogu
Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Päikesekiirgus on puhtaim ja mõjusaim energiaallikas (Remmelg, 2011b). Üldiselt võib taastuvenergia tehnoloogiad jaotada päikeseenergiat otseselt kasutavateks (päikesepaneelid, päikesepatareid, passiivenergia) ja päikest kaudselt kasutavateks taastuvenergiatehnoloogiateks (tuuleturbiinid, biomass, soojuspumbad jm) (Kivinukk & Staak, 2008). Päikeseenergia otsene kasutus Passiivne päikeseküte Mõiste "passiivne päikeseküte" on kasutatav juhul, kui lühilaineline päikesekiirgus soojendab läbi akende hoonesse paistes selle siseosi. Isegi Eesti ilmastikus on ehitise aruka projekteerimise korral võimalik katta 25% selle kütmisvajadusest passiivse päikesekütte abil.
miinused - tingimused merel on karmid, abrasiivsed ning korrodeerivad, suurendades niimoodi ülalpidamiskulutusi võrreldes maismaal olevate tuuleparkidega. Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani, Iirimaale ning Inglismaale. Selle aasta numbrite järgi on maailma suurim merel asuv tuulepark Rødsand'is, kus seitsekümmend 2.3 MW võimsusega tuulegenetaatorit toodavad kokku 156.6MW. Tuuleenergia tootmine: Peaaegu kõik riiklikku elektrivõrku ühendatud tuuleturbiinid koosnevad tiivikutest, mis pöörlevad horisontaalse rootori ümber. Rootor on ühendatud käigukasti ja generaatoriga, mis asuvad masinaruumis. Masinaruumis asuvad elektroonilised komponendid ning masinaruum ise asub torni tipus. Tegemist on nn "horisontaalteljega" masinaga. Rootori diameeter võib olla kuni 90 meetrit, väiksemad masinad (umbes 30 meetrit) on levinud arengumaades. Tuuleturbiinid võivad olla kolme-, kahe-, või ühelabalised. Levinuimad on kolmelabalised.
eesmärkide saavutamiseks on Venemaa näitel ka päevakorda kerkinud. Energiahindade pideva tõusuga käib kaasas ka kõrge inflatsioon - on ju suur osa meie igapäevatoodetest toodetud naftast või siis sellega generaatoreid küttes. Tulevikus võib tavaliseks kujuneda, et suurte elektrihindade tõttu ei suudeta piisavalt kütust sisse osta. Seega, taastuvenergia tootmine ning uute tehnoloogiate arendamine on igati põhjendatud. Taastuvenergia tekitab ka hulganisti uusi töökohti - ka tuuleturbiinid ja päikesepaneelid vajavad hooldamist. Veelgi parem oleks tootmine Eestisse tuua. Taastuvenergia tootmine on reeglina kohalik, välistades poliitilise manipulatsiooni ohu. Viimane, ning ka väga oluline punkt on tervis. Kindlasti tuleb meeles pidada, et mida rohkem me saastame seda keskkonda, kus me elame, seda rohkem me peame kulutama tagajärgede likvideerimisele.
tuuleparkidega. Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani, Iirimaale ning Inglismaale. Osad inimesed ei taha tuuleparke esteetilistel põhjustel, väites et need rikuvad vaate, kuid samas teevad seda sama tavaliste elektrijaamade kõrged korstnad ja tuumaelektrijaamade hiigellaiad aurukorstnad. Tuulepargi rajamine põllule ei sega mitte kuidagi viljakasvatust, samuti võib tuulepargi rajada karjamaale. Teenindusteed ei võta eriti palju ruumi ning tuuleturbiinid ei vaja ka lisarajatisi. Kuna paljud tuulepargid on mürarikkad, siis inimesed ei taha enda kodukanti tuuleparkide rajamist. Samas on moodsate turbiinide disainimisel sellega arvestatud, ning nad toodavad palju vähem müra. Kõrgemad maismaal asuvad turbiinid peavad öisel ajal lennukite tarbeks sisse lülitama spetsiaalsed hoiatustuled, mis võivad samuti kohalikke elanikke häirida. Mõned tuuleparkide juures elavad inimesed on kurtnud
kahes pargis, kus oli kokku kõigest 63 turbiini (8). Esteetika Osad inimesed pelgavad tuuleparke esteetilistel põhjustel, väites et need rikuvad vaate, kuid samas teevad seda sama tavaliste elektrijaamade kõrged korstnad ja tuumaelektrijaamade hiigellaiad aurukorstnad. Tuulepargi rajamine põllule ei sega mitte kuidagi viljakasvatust, samuti võib tuulepargi rajada karjamaale. Teenindusteed ei võta eriti palju ruumi ning tuuleturbiinid ei vaja ka lisarajatisi. Kuna paljud tuulepargid on mürarikkad, siis inimesed ei taha enda kodukanti tuuleparkide rajamist. Samas on moodsate turbiinide disainimisel sellega arvestatud, ning nad toodavad palju vähem müra. Kõrgemad maismaal asuvad turbiinid peavad öisel ajal lennukite tarbeks sisse lülitama spetsiaalsed hoiatustuled, mis võivad samuti kohalikke elanikke häirida. Tuulenergia Eestis Vastavalt "Eesti elektrimajanduse arengukava 2005 - 2015"-le tuleb teha mahukaid
tulekustutusvahendite ulatusest välja ja neid on süttimise korral peaaegu võimatu kustutada. Esineb juhtumeid, kus üks või mitme tuuliku laba on kahjustada saanud või koguni ära murdunud. On juhtunud, et tormituuled on tuulegeneraatoreid kahjustanud ja mitu neist on ümber kukkunud. Olulised õnnetuste välistamise abinõud on turbiini kvaliteetne ehitus ja püstitamine ning pidev kontroll selle ekspluatatsiooni käigus. Ohutuseeskirjade kohaselt peaksid tuuleturbiinid teedest, majadest, elektriliinidest jne olema ligi 300 m kaugusel. Ohtu kujutab endast ka miinuskraadidel tiivikule tekkinud jää, mis lahti murdudes võib kaasa tuua ohtlike olukordi. Seda saab vältida vastava kontrollseadme paigaldamisega turbiin jäetakse halbades ilmatingimustes seisma või on labade sisse paigutatud soojendus, mis ei lase jääl tekkida. Välistada ei saa ka juhtumeid, mille korral võib tekkida reostuse oht. Ohustavaks piirkonnaks on tuuleturbiinide lähiümbrus
tulekustutusvahendite ulatusest välja ja neid on süttimise korral peaaegu võimatu kustutada. Esineb juhtumeid, kus üks või mitme tuuliku laba on kahjustada saanud või koguni ära murdunud. On juhtunud, et tormituuled on tuulegeneraatoreid kahjustanud ja mitu neist on ümber kukkunud. Olulised õnnetuste välistamise abinõud on turbiini kvaliteetne ehitus ja püstitamine ning pidev kontroll selle ekspluatatsiooni käigus. Ohutuseeskirjade kohaselt peaksid tuuleturbiinid teedest, majadest, elektriliinidest jne olema ligi 300 m kaugusel. Ohtu kujutab endast ka miinuskraadidel tiivikule tekkinud jää, mis lahti murdudes võib kaasa tuua ohtlike olukordi. Seda saab vältida vastava kontrollseadme paigaldamisega turbiin jäetakse halbades ilmatingimustes seisma või on labade sisse paigutatud soojendus, mis ei lase jääl tekkida. Välistada ei saa ka juhtumeid, mille korral võib tekkida reostuse oht. Ohustavaks piirkonnaks on tuuleturbiinide lähiümbrus
· Palju müra ja tuulik on harjumatu pinnavorm (mees 21 aastane). Tulemused näitavad, et enimlevinumaks keeldumise põhjuks toodi välja müra. Arvatavasti on enamus nii vastanutest tegelikult seda väided kellegi kolmanda isiku käes kuulnud, ise kunagi tuuleturbiini läheduses viibimata. Paljud müraallikad, millega igapäevaselt kokkupuutume, kuid mida me vaevu tähele panemae teevad märgatavalt tugevamat müra, kui tuulepark (Tabel 1). Tuuleturbiinid ei ole mürarikkad. Tuuleelektrijaamade tehnoloogia areng on viimasel aastakümnel jõudnud sinnamaale, et turbiinidest tõusev mehhaaniline müra on peaaegu hääletu, vaid tiibade 21 möödumisel tornist on õhus sahinat kuulda. Kohaliku elanikkonna kaitseks on kehtestatud ranged määrused, mis piiravad tuuleturbiinide müra. Turbiini all seistes võib häält tõstmata vestelda. Juhul
rannaäärseid puhkekülasid, kuid looduskeskkonda rikutakse nagunii. Sellega taandub küsimus maastiku- kui looduskompleksi hoiu asemel pigem maastiku- ja maakasutuse eelistustele. Lagedate rannaniitude ja põllumaade puhul pole tuulepargid konkurendid. Pigem tõotavad kasu, sest peale tavapärase maaharimise ja loomakasvatuse on võimalik müüa ka tuule abil toodetud energiat. Kuigi tänapäevased tuulikud on väga vaiksed, mõtlevad inimesed esimesena ikkagi müra peale. Tuuleturbiinid püstitatakse enamasti maapiirkondadesse, kus inimtekkelist müra on vähem. Linna- või tööstuskeskkonnas ei tuleks see teema kellelegi meelde, sest müra ei kostuks lihtsalt muu lärmi seest välja. Samas ei tasuks unustada, et tuulikuid rajatakse põhiliselt ikka tuulistesse piirkondadesse ja ka tuule vihin ning loksuvad lained summutavad tuulikute tekitatud müra. Müra oleneb põhiliselt tuuletubiini konstruktsioonist. Et tuulikute mürataset parandada, on nad muudetud võimalikult
väljatöötamisega.14 Ühiskonnad ja riigid kohanevad vastavalt oludele ning praegune olukord, kus nafta hind stabiilselt tõusujoones on, peaks olema seetõttu just positiivne – inimesed sõltuvad ja saavad endale naftat lubada, kuid samal ajal on aina enam targem toota juba alternatiivset energiat. Määrav on just see, et alternatiivse energia tootmiseks kulub samuti palju fossiilkütuseid. Näiteks nii tuuleturbiinid kui päikesepaneelid vajavad valmistamiseks kõrgemat tehnoloogiat, mis kasutavad paljuski näiteks naftat. Tuumaenergia samal ajal vajab uraani, mida avastatakse, kaevandatakse ja transporditakse kütust kasutavate masinate abil.15 Siinkohal tekibki paradoks – nii kaua kui nafta hind on enam-vähem vastuvõetav, ei tasu mitmed alternatiivsed energiaallikad oma kalli tootmise tõttu ära. On olemas veel üks trump, mis naftakompaniidel kasutamata – naftaliivad. Seda naftat
4) millest sõltub tuule kiirus. selgitus: Päikesekiirgus põhjustab maakera erinevates kohtades erinevate õhutemperatuuride kujunemise, mis omakorda põhjustab erinevate õhurõhualade kujunemise. Õhurõhkude erinevus aga paneb õhu liikuma. Kuidas toimub tuule kineetilise energia muundamine elektrienergiaks? Tuuleturbiin hakkab tööle, kui tuulekiirus on 45 meetrit sekundis ning töötab täisjõuga tuulekiirusel 15 m/sek. Tormi korral (25 m/sek) lülituvad tuuleturbiinid välja. Tuuleturbiini labad pöörlevad ühtlase kiirusega 1550 tiiru minutis. 1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema. 2. Labad panevad pöörlema masinaruumis asuva rootori. 3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust. 4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks 5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri jagajale sobivaks. 6
pöörlemiskiirus on kindlas vahekorras võrgu sagedusega Kuna meie võrgu sagedus on on 50Hz, siis rootori sagedus on rangelt määratud pooluspaaride arvuga (p=1, n=3000, p=2, n=1500, n=3, p=1000 jne.) Sünkroonmasin võib töötada nii generaatori kui mootorina Sünkroongeneraator on põhiline seadeldis elektrienergia tootmisel Sõltuvalt jõuallikast liigitatakse sünkroongeneraatorid hüdro-, turbo- ja diiselgeneraatoriteks a) Hüdro- ja tuuleturbiinid (50 ... 750 p/min, p = 60 ... 4), valmistatakse üksik- ehk väljepoolustega (salient pole) b) Auru- ja gaasiturbiinide pöörlemissagedus n = 3000 p/min, seega p = 1 c) Diiselgeneraatorid (600 ... 1500 p/min) Sünkroonmootoreid kasutatakse seal, kus on vajalik konstantne (koormusest sõltumatu) pöörlemissagedus ja mootorit lülitatakse harva sisse ja välja Mootorina suurtes ventilaatorites, tsentrifugaalpumpades, kompressorites jne.
• Leia pidurdustee pikkus auto jaoks, mis sõidab kiirusega 54 km/h teel, mille hõõrdetegur on 0,7. • Kummipall kukub 5 m kõrguselt. Millisele kõrgusele lendab see tagasi, kui põrkel muutub pool energiast soojuseks? Energia jäävus looduses ja tehnikas,Jõumasinad • Masinaid, mis välise energia arvel tööd teevad, nimetatakse jõumasinateks ehk mootoriteks. • Jõumasinate käimapanekuks kasutatakse erinevaid energialiike. Tuule kineetiline energia paneb tööle tuuleturbiinid ning kõrgele kogutud vee potentsiaalne energia käivitab hüdroturbiine. Sõidukite liikumapanekuks kasutatakse enamasti mootoreid, milles tehakse tööd kütuse põlemisel eralduva soojusenergia arvel. Järjest enam rakendatakse tööstuses ja majapidamises elektrienergiat tarbivaid masinaid. Energia saamine ja muundamine • Jäävusseadus ütleb, et energia ei saa kaduda. Miks siis räägitakse, et kui me energiat kokku ei hoia, lõpeb see varsti otsa
kasutatakse ülespumbatud vee energiat. Hüdroakumulatsioonijaamades kasutatakse reverseeritavaid pump-turbiine. Joonis 7.74. Kaplan`i turbiin koos Joonis 7.75. Pelton`i e generaatoriga koppturbiin Joonis 7.76. Francis'e turbiini põhimõtteline skeem 1 spiraalkamber; 2 juhtlabad; 3 tööratas. 7.3 Tuulegeneraatorid Tänapäeva energeetikas on üha suurema populaarsuse saavutanud tuuleturbiinid, milles tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks pöörlemisenergiaks ja antakse edasi elektrigeneraatorile. Tuuleturbiinid võivad olla: · horisontaalse võlliga ja enamasti kolme, mõnikord ka kahe labaga propeller- turbiinid; · vertikaalse võlliga Darriuse turbiinid; · horisontaalse teljega aeglasekäigulised paljulabalised Hallady turbiinid jt. Kaasajal on umbes 99% tuulegeneraatoritest esimest tüüpi, st horisontaalse võlliga ja
Naftareostuse kõige nähtavamad tagajärjed põhjustab merepinnal ujuv õli: linnud ja hülged lämbuvad ning nende ellujäämise võimalust kahandab nende liikumisvõime halvenemine või nende naha või sulgede soojust hoidvate omaduste kadumine. Naftareostus hävitab samuti paljude taimede ja loomade elupaigad ning kalade kudemispiirkonnad. 3. SÄÄSTEV PLANEERIMINE JA EHITUS TAASTUVENERGIA TOOTMINE A. PÄIKESEPANEELID B. TUULETURBIINID C. VEE SOOJENDAMINE PÄIKESEENERGIAGA D. SOOJUSPUMBAD SÄÄSTEV VEEKASUTUS E. MÄRGALAD, BIOPUHASTID KANALISATSIOONIS F. HALLVEE KASUTUS MAJAPIDAMISES G. VIHMAVEE KOGUMINE JA KASUTUS SÄÄSTEV JÄÄTMEMAJANDUS H. PRÜGI SORTEERIMINE I. ORGAANILISE MATERJALI KOMPOSTIMINE · EI OLE ÜHT MATERJALI, KONSTRUKTSIOONI VÕI LAHENDUST, MILLELE OLEKS SELGED EELISED VÕI PUUDUSED KÕIGIS KESKKONNAASPEKTIDES
annaabi.ee 
