Kontrolltöö Atmosfäär 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfäär kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfääri tähtsus. Atmosfäär- õhkkond- maad ümbritsev kihilise ehitusega gaasiline kest, mis koosneb enamasti lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja veeaurust. Kihid- troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär. Liigitatakse temperatuuri muutuse ja kõrguse alusel. Atmosfääri tähtsus- õhuringlus ühtlustab maakera temperatuuri. 2. Nimeta õhu komponendid. Otstarve. Õhu komponendid- lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas. Otstarve- elusolendid(hingamine, toidust energia kätte saamine organismis), taimed ( fotosüntees ja hingamine taimedel) ning põlemine. 3. Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. Troposfääri koostis- veeaur, pilved, tolm. Protsessid- tekivad pilved ja arenevad rõhkkonnad. 4. Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. *Enamus osoonist ...
Tänane ilm Eestis, Euroopas ja maailmas Mida tähistab lühend EMHI? Lühend EMHI tähendab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut Eesti ilma lühiiseloomustus Tänane kuupäev 08.12.2012 kell 12.34 Eesti asub parasvöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas -3,4 °C, lõunaosas aga -3,2 °C ja Lääne-Eesti saartel on sooja 0,3 °C Tuule suund ja tugevus peamiselt loode- ja põhjatuul tugevusega 2-8 m/s Õhurõhk 1018- 1023 hPa Pilvisus peamiselt pilves Sademed sademed puuduvad Õhuniiskus 86 100 % Kokkuvõte ilma erinevusest Eestis praegusel hetkel Temperatuur Eestis ei erinenud väga, vaid 3,5 kraadi, kuid tuule tugevus oli üle Eesti väga erinev. Lõuna- Eestis tuult väga ei olnud, kuid Lääne- ja Põhja- Eestis oli tuul juba päris tugev. Õhurõhk oli kogu Eesti üsna ühtlane ning taevas oli pilves Ilmaennustuse tõesus Pühapäeval on Eestis...
Atsmosfäär Õhu koostis 72% lämmastik 21% hapniku 0,93% argoon 0,03% CO2 760mm Hg Kui on üle on kõrdrõhkond kui alla on madal rõhkkond atmosfääril on 5 kihti. Maapinnalt kõige l2hemal kõrgemaks ... Eksofäär=>gaasi tihedus on väike , et molekulid ja aatomid võivad läbida kümneid ja sadu kilomeetreid enne , kui põrkavad naabermolekulidega. Termosfäär=> näeme virmalisi, temperatuur tõuseb Mesosfäär-> suur temperatuuri langus.(meteoriidid) stratosfäär-> ülemine piir 50km=> temp tõuseb(osoonikiht) Troposfäär=> temp langeb(pilved ja hapnik) Kõrguse suurenenedes kahaneb kiriesti õhurõhk ja muutub temperatuur , ühtlasi väheneb ka veeaur ja aerosoolide hulk. temperatuur kutsub esile virmaliste tekke. Atmosfäär ~ 1200KM Ilm , ilmastik ja kliima. Ilm sa n2ed praegu Ilmasti on paari aastase vahega Kliima on 30 aastat koos .. atmosfäär õhukiht mis ümbritseb maad ja ulatub 1200 km ni Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa...
Tänane ilm Eestis, Euroopas ja maailmas Koostanud: Lota Aadla 11 Cklass Ilmaprognoos homseks Eestis (9.03.2014) www.emhi.ee Tegelik ilm täna Eestis (10.03.2014) Tänane kuupäev 10.03.2014, kellaaeg 20.20 Eesti asub parasvöötme kliimavöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas on 2.6 - 5.7 kraadi , lõunaosas aga 3.0 - 10.1 kraadi , Lääne-Eesti saartel 2.6 - 3.9 kraadi Tuule suund ja tugevus - puhub edelatuul 3.1 - 10.2 m/s, Saartel läänetuul Õhurõhk - 1014.1 - 1020.5 hPa Pilvisus - Loode - Eestis pivlisus tiheneb Sademed - 0.00 - 1.2 mm / h Õhuniiskus- 36 - 96 % Kommentaar ilma kohta Eestis ● Kõige rohkem erineb ilm Lääne - Eestis ja Ida - Eestis. ● Lääne - Eestis on vihmane ja külm, Ida - Eestis kuiv ja soe. ● Kirde - Eestis on jahedam 1-2 kraadi võrra kui Kagu - Eestis ning Kaugu - Eestis esineb kohati pilvisust Kokkuvõte Ilma ...
1. Meteoroloogia-teadus, atmosfääri ehitusest, omadustest ja protsessidest Atmosfäär- õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Ilm- pidevalt muutuv atmosfääri seisund. Kliima-mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Õhurõhk-rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal mussoonid-püsivad tuuled mandrite ja ookeanite vahel, kus tuule suund muutub 2x a. talvel- mandrilt ookeanile suvel vastupidi. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on peamiselt põhjustatud tuule poolt passaadid-püsivad tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole 2. Mis on kliima? Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade reziim. Kliima liigitub kliimavöötmeteks. Erinevad kliimavöötmed tekivad tänu Päikese ja Maa asendile teineteise suhtes päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse eri...
Ilmakaardi uurimine Juhend ● Tee töölehest endale koopia File ja vali ‘tee koopia’. ● Nimeta tööleht ümber. Sõna “koopia” asemel kasuta oma nime. ● Jaga tööleht õpetajaga ([email protected]) üleval paremas nurgas sinine ruut Jaga. http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/ 1. Koosta tabel, kus on ühes veerus toodud maakonna nimi ja teises temperatuur selles maakonnas. Selleks vali tegumirealt “Tabel” → “Sisesta tabel” ning vali vajalik veergude ja ridade arv. Seejärel sisesta tabeli veergude pealkirjad ning täida tabel. Maakondade nimede osas leiad abi lingilt Eesti maakonnad. Harju maakond 14,5c Lääne maakond 16,8c Rapla maakond 17.2c Hiiumaa 12,5c Saaremaa 15,0c Pärnumaakond 17,7c Viljandimaakond ...
Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Kristin Liivat Tööleht 4. klassile Nimi:______________________ Kuupäev:__________________ Viide põhikooli riiklikule õppekavale: 2.1.5. Õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes Analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi 2.1.6.13. Õhk Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Olles läbinud selle praktilise töö, oskab õpilane leida iseseisvalt internetikeskkonnast ilmaga seotud andmeid. Oskab andmeid analüüsida ning teha järeldusi. Teema omandamiseks vajalikud mõisted: Ilm- õhkkonna olek mingis paigas mingil ajal. Ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, s...
Geograafia 1. Atmosfäär e õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4. Globaalne õhuringlus- atmosfääri üldine õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas,...
1. METEOROLOOGIA - teadus maa atmosfri ehitusest, omadustest ja protsessidest, meteoroloogilistest elementidest. KLIMAtOLOOGIA - uurib kliima tingimusi,vtmeid 3.HU KOOSTISOSAD - lmmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%, ssihappegaas 0,03%, veeaur, aerosool 6.Peamisteks pikeseneelajateks on: TROPOSFRIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSFRIS - osoon 7.HUTEMP, HURHU JA HU TIHEDUSE SEOS - jahe hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem rhku. 11.PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB - pilvedest, pikese krgusest, hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12. PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB PIKESE KRGUSEST HORISONDIL - kui pike paistab seniidis, langeb pinnahikule rohkem pikesekiirgust kui madalama pikesekiirguse korral 13. PILVISUS MJUTAB PIKESEKIIRGUSE HULKA - Pikesekiirgus vib juda maapinnale hajuskiirgusena. 14. ALBEEDO - tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Aluspinna albeedo sltub pinnast. kige rohke...
ILM Tsüklonid ja antitsüklonid Ilmablogi · http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/ Ilmaennustused: · Eesti: http://www.ilmateenistus.ee/ · Norra: http://www.yr.no/ · Venemaa: https://www.gismeteo.ru/ Millest sõltub ilm Eestis? · Geograafilisest asendist sõltub kliimavööde · Asume parasvöötmes üleminekualal mereliselt kliimalt mandrilisele · Parasvöötme õhumass on jahe ja niiske · Globaalsest õhuringlusest sõltub valitsev tuulte suund · Valitsevad läänetuuled, mis toovad Atlandi ookeanilt niisket õhku · Sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talved soojemad kui laiuskraadile omane · Läänetuulte mõju sõltub Islandi ja Assoori saarte piirkonna õhurõhu erinevustest ehk NAO indeksist Vaata lisaks: http://www.lote.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=695260/jaagus.pdf Eesti asub üleminekualal mereliselt mandrilisele kliimale. Üheks meie ilma...
Kontrolltöö ATMOSFÄÄR 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfääri kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfrääri tähtsus. 2.Nimeta õhu komponendid. Otstarve. 3.Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. 4.Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. 5.Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? 8.Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? 9.Mis on maa kiirgusbilanss? Millal on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb? 10.Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? 12.Kuidas tekib tuul? Tuule suund ja seda mõjutavad tegurid. 13.Mis on passaattuuled, mussoontuuled ja kus need esinevad? Suund. Püüa n...
Eesti-sisesed kliimaerinevused Jõgeva ja Ristna kliima võrdlus Võrdle kahe Eesti ilmajaama andmeid: üks esindab Läänemerelist kliimavaldkonda ja teine Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kasuta: http://www.emhi.ee Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi kodulehekülg Vali vasakult menüüst Kliima > Kliimanormid > Õhutemperatuur; Sademed; Tuul Kliima > Rekordid Vaatlusvõrk 1. Ilmajaamade asukoht ja vaatlustingimused > Vali menüüst Kliima vali sealt asukoha järgi kaks ilmajaama > Vali menüüst Vaatlusvõrk siit leiad ilmajaamade kirjeldused Kirjelda oma ilmajaamade asukohta, vaatlustingimusi ja milliseid vaatlusi tehakse. Võid vormistada tabelina. Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus Ristna Jõgeva Asukoha kirjeldus Asub Loode-Eestis , Hiiu Asub Kesk- , Ida-Eestis , Kus? m...
Laevavaatluste kood FM 13-VII SHIP BBXX tunnusgrupp D.....D laeva raadiojaama kutsung Grupp YYGGi YY vaatluste kuupäev (GMT), esimene kuupäev 01, 10nes 10 jne GG - vaatluste kellaaeg (GMT), kell 6: 06, kell 12: 12; 00 on juba järgmine kuupäev (24 ei kasutata) i - tuule kiiruse määramise ühikud Kood Tuule kiiruse määramise viis Kiiruse ühik 0 visuaalne m/s 1 instrumentaalne m/s 2 visuaalne sôlm 3 instrumentaalne sôlm Grupp 99LaLaLa 99 tunnusgrupp LaLaLa laeva asukoha laiuskraad vaatlusmomendil, viimane koht on kraadi kümnendikes, mis saadakse minutite jagamisel 6-ga, jääki ei arvestata. Näide: = 43º27´N kodeeritakse 434 = 0º59´S ko...
Atmosfäär Atmosfäär - maakera ümbritsev õhkkond, mis on kilise ehitusega. Atmosfääri hoiab Maa ümber külgetõmbe- ja gravitatsioonijõud. Albeedo - mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. See kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Efektiivne kiirgus - maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojus-kiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4 Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel oo...
Tuul ja õhuringlus Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid · Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise - tuule. · Õhu paneb liikuma gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta ehk õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub. Ilmakaardilt näeme kõige tormisemaid paiku selle järgi, kus on isobaarid joonistatud kõige tihedamalt üksteise kõrvale. Kui gradientjõud oleks ainsaks tuule liikumist mõjutavaks jõuks, siis õhurõhu erinevused kaoksid kiiresti ja püsivaid tuulte süsteeme ei tekiks. · Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaa...
Atmosfäär (õhkkond): · Troposfäär seal paikneb 80% õhkkonna massist. Leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused (tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, tekib ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Ulatub 8 (polaaraladel)- 16(ekvaatoril) km-ni. Temp langeb 6°C km kohta. · Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temp enam ei lange. Troposfääri peal. · Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni. Moodustab 20% atmosfääri massist. Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma, kuna seal paikneb osoonikiht, mis neelab päikeselt tuleva UV- kiirguse. · Mesosfäär (50-85km). Osoonikihti seal enam pole ning temp langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on seal väga hõre. · Termosfäär Õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Selle õlemist piiri on võimatu määrata, tinglikult on õhkkonna...
Geograafia Konspekt Atmosfäär *Atmosfäär-maad ümbritsev õhukiht. *Atmosfäär kaitseb: kahjulikke kiirguste eest, meteoriitide eest ja reguleerib soojust ja kiirgust. 1) Troposfäär-tekivad ilmastikunähtused, temperatuur langeb 6kraadi tuhande meetri kohta, 80% kogu õhust on troposfääris. 2) Stratosfäär-õhutemp. tõuseb(osoonikiht, neelab päikeselt kiirgust, toimub soojenemine). Osoonikiht on tähtis, et elusorganismid elada saaksid. Pilvisus mõjutab soojenemist ja jahtumist ? - Pilved takistavad sooja väljalaskmist. *Albeedo-peegeldumisvõime-pinnalt peegelduva ja pinnale langeva päikesekiirguse suhe. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, maapinna niiskusest, pinna struktuurist, päikesekiirte langemisnurgast. Albeedo 100% looduses...lumi. Albeedo 0%, kui on absoluutselt must pind. *Maa...
Lained Pinnalained Lainete mõõdetavad omadused Lainetuse tekkimine Lainetuse kuju ja tüüp Lained Tuulelained Ummiklained Laineteooria Süvameri Madalmeri Pinnalained Vee pinnalained on lained vee ja õhu piirpinnal. Walter Munk: veepeegli võnkumised, mille perioodid • kümnendiksekunditest (kapillaarlained) • tundideni (loodelained). Vee pindpinevus määrab 2 sentimeetrist väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumise muutused. Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse. Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad laineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Lainete mõõdetavad omadused Pinnalainete (tuule-, ummik-, murdlainete) elementide suurus sõlt...
Geograafia, õhkkond 1. Mis on teise sõnaga õhkkond? Atmosfäär. 2.Millistest gaasidest õhk koosneb? Lämmastik, hapnik, osoon, süsihappegaas, veeaur. 3.Nimeta õhkkonna kihid? Troposfäär, Stratosfäär, Mesosfäär, Termosfäär. 4.Mille alusel jaotatakse õhkkond kihtideks? Kuidas temperatuur kõrguse kasvades tõuseb või langeb. 5.Mille poolest on troposfäär tähtis elusorganismidele? Seal asuvad veeaur, pilved ja tolm. Kujunevad ilm ja kliima. 6.Mille poolest on tähtis stratosfäär? Seal asub osoon, mis neelab liigset päikese kiirgust. Sest UV- kiirgus ohustab elusloodust. 7.Selgita ilma ja kliimat. Ilm kujuneb lühikese ajaga- minutite ja sekunditega. Kliima kujuneb sadade aastate jooksul. 8.Ilmaelementide seletus. Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga ja tähistatakse C. Tuule suunda vaadatakse tuulelipuga ja mõõdetakse m/s. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga ja tähistus on mb. Sademetehulka mõõdetakse sademetemõõtja...
1. Tuule puhangulisus ja selle põhjused. Tuule kiirus ja suund pole ka lühema aja kestel püsivad. Seda nähtust nimetatakse tuule puhangulisuseks. Puhangulisuse põhjuseks on termiline konvektsioon ja turbulentsuse nähtused õhkkonnas. Õhu tõusvad ja laskuvad voolud esinevad vaheldumisi, kõrvuti. Need protsessid häirivad suurema mastaabiga rõhtsate õhuvoolude suunda ja kiirust, teevad tuule puhanguliseks. Turbulentsuse all mõeldakse väikesi pööriseid voolavas õhus, mis tekivad peamiselt aluspinna kareduse tõttu. Mida karedam on aluspind seda turbulentsem on ka õhu voolamine selle aluspinna kohal. 2. Tuule mõõtmine Tuul kui õhuvoola avaldab dünaamilist rõhku tema teel olevatele takistustele. Sellel põhinebki enamiku tuule mõõtmise instrumentide töö. 3. Tuulelipp, anemomeeter, anemorumbomeeter. Tuulelippu kasutatakse tuule suuna ja kiiruse määramiseks. Et vältida hõõrdumise mõju paigutatakse maapinnast küllalt kõrgele. Kuulike näitab tuule s...
Geograafia 1.Mõsted: Atmosfäär- ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht(1000-1200km). Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt- on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Globaalne õhuringlus- ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi,mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- Ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Frondid- on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Tsüklon- madalrõhkkond Antitsüklo...
Troposfäär-t' järkjärguline langemine, tropopaus, tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Elutegevus. 8-16 km. Stratosfäär 50km, t' kõrguse kasvades tõuseb, peamiseks põhjustajaks osoonikiht, Mesosfäär-oaooni pole ja t' langeb kõrguse kasvades. õhk hõre, tehakse pilte. Termosfäär-virmalised, t' tõuseb. Eksosfäär-avakosmos. Kiirgusbilanss-maale saabunud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Tasakaalus, muidu jahtuks või soojeneks maapind liialt. Maa soojuskiirgus-mida soojem on aluspind, ja mida külmem on õhut', seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda rutem maapind jahtub. Atm. Vastukiirgus- sooja ja pilves ilmaga külmunud pinnase kohal on atm.vastukiirgs suurem, kui maa soojuskiirgus, maapind soojeneb Efektiivne kiirgus-maa sojuskiirguse ja atm. vastukiirguse vahe. Positiivne, kui maapind annab rohkem soojust ära kui vastu saab. Pos kiirgusbilanss-kiirgusen rohkem ja annab ära soojusena vähem. Maap...
· Eesti laiuskraadil valitseb pikaajalise keskmisena tõusev õhuvool o õige · Mitu tsirkulatsioonirakku on kummalgi poolkeral laiuskraadide vahemikus 0 90 kraadi? o 3 · Atmosfääri alumised kümmekond km moodustavad o troposfääri · Missugused neist on enim levinud määratluse järgi saasteained: o lämmastikoksiid, lämmastikdioksiid, osoon, vääveldioksiid, ammoniaak, süsinikoksiid · Millised nim ainetest kuuluvad Kyoto protokolli alla: o Metaan, co2, dilämmastikoksiid · Järjestage kütused energiaühiku kohta vabaneva süsinikdioksiidi hulga järgi. Väiksemast: o Tuumakütus, maagaas, bensiin, kivisüsi, põlevkivi, puit · Mis ühendid põhjustavad sademete hapestumist o , co2, no2, so2 · Millised allikatest pärinevad lenduvad org ühendid: o Värvimine ja lakkimine, automootorid, -tanklad, metsad · Millised on tüüpilised ajavahemikud , mille keskmisen on kehtestatud piirnormid Eestis ja ...
ATMOSFÄÄR 2017 MIS ON ATMOSFÄÄR? • ATMOSFÄÄR – Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. • Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär http://feelgrafix.com/972394-atmosphere.html MIS GAASIDEST KOOSNEB ATMOSFÄÄR? • Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib: • organismide hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel ja vulkaanipursetel. • Tähtsus: • FS toimimine • Seob Maa soojuskiirgust • Mõjutab õhutemp. • Veeaur tekib: • auramisel maapinnalt, transpiratsioon, vulkaanipurse, kuumaveeallikad, hingamisel jne. • Olulisus: • Veeringe ja sademed • Õhutemp. ühtlust...
LOODUSÕPETUS 5. KLASS Õppemaht 2 õppetundi nädalas, 70 õppetundi aastas Õppematerjal K.Jankovski, R. Kuresoo ,,Loodusõpetuse õpik ja töövihik 5. klassile" I, II osa. ,,Eesti looduse pildimapp" I-V osa. 1 Õpetamise eesmärgid Säilitada huvi ümbritseva looduse vastu, õpetada väärtustama elukeskkondi. Veekogu uurides rakendatakse loodusteaduslikku meetodit, kujundatakse uurimisoskusi, õpitakse vormistama ja esitama uurimistulemusi. Teema abil õpitakse tundma vee kui elukeskkonna põhiomadusi ja iseärasusi, vee aastaringset liikumist, sellest tulenevaid nähtusi, taimede ja loomade kohastumusi eluks veekeskkonnas, veeorganismide elu erinevatel aastaaegadel, Eesti mageveekogude tähtsamaid taime- ja loomaliike, hõljumi ja vetikate osa veekogus. Õpitakse koostama magevee-elustikus esinevat teoreetilist toiduvõrgustikku ja üksikuid toiduahelaid. Tutvutakse Eesti jõgede ja järvedega. Uurimuslikud oskused: Õpilane: sõnastab uurimisküsimusi/-prob...
Atmosfäär-e.õhkkond.Maad ümbritsev kihilise ehitisega õhkkest.Meteroloogia-Teadus, mis uurib atmosfääri(ehitust,omadusi,protsesse).Ilm-Pidevalt muutuv atmosfääri seisund.Päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevate füüsikaliste protsesside tõttu.Ilmastik-Mõne a. vältel jägitav imade vaheldumine mingis kohas.Ilmaelemendid e. meteoroloogilised protsessid-Õhkkonna seisundit isel. andmed. Ilmastu e kliima-Mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine.Otsekiirgus- Paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgusHajuskiirgus-PK, mis jõuab maapinnale pärast pilvede, tolmu jne poolt põhjustatud hajumist õhus.Kogukiirgus e. sumaarne kiirgus-otse-ja hajukiirguse summa.Peegeldunud kiirgus e. albeedo-Pinnale langeva ja pinnalt peegelduva kiirgusenerg. Suhe. Iseloom. pinna peegeldusvõimet.Passaadid-Läänetuuled- P-ja L poolkera 60. laiuskraadidel läänest itta puhuvad tuuled Mussoonid-Püsivad tuuled mandrite ja oo...
Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. (kui tuulpuhub mandrilt siis kuiv ,iga 1000m-langeb 6°, mereäärn asend- kevaded hilisemad, sügised kauemad,öö külmasid vähe, tug tuuled Õhk on gaaside segu. Läm, Hap, Süg( satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.)(pilved all)Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist.temp lang 6°km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kust temp ei lange. Seal toimuvad -pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine. Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhkkonna p...
Tähtsus TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL HINGAMINE, PÕLEMINE HAPNIK, FOTOSÜNTEES ON ELUKESKKOND LINNUD, PUTUKAD, EOSED TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · ...
Atmosfäär e. Õhkkond(1000km)-maa sfäär,maad ümbritsev õhukiht. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust,hapnikust,argoonist,süsihappegaasist ja veel teistest gaasidest.Lämmastik(78%)-tekib orgaanilise aine lagunemisel,taimede kasvuks. Hapnik(21%)-fotosünteesi käigus,põlemiseks ja hingamiseks. Argoon(0,93%)-kivimite radioaktiivsel lagunemisel,ei ole vaja.Süsihappegaas(0,03%)- väljahingamisel,põlemisel,fotosünteesiks,temperatuuri hoidmiseks.Veeaur-veekogudest auramisel,pilvkatte tekkimiseks(pilved hoiavad temperatuuri). Aerosoolid-tuha,tolmu osakeste lendlemisel,sademete tekkimiseks. Atmosfäär on jagatud 4ks sfääriks temperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel: 1)Troposäär-seal paikneb valdav osa õhkkonna massist,seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine, selle kohal on tropopaus(õhukiht,millest kõrgmal temperatuur enam ei lange.Troposfääri paksuse muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud.Troposfä...
Tuulest ja ilmaennustamisest Taimi Paljak sünoptik Veidi ajalugu · Ilma jälgimise algus ulatub antiikaega · Suur tõuge- baromeetri (Torricelli, 1643) ja termomeetri (G.Galilei termoskoop 1597, vesi-,alkohol-,elavhõbedat. vastavalt 1632,1641,1657) · Nüüdisaegse ilmaennustuse alguseks loetakse 1860- ndaid, mil telegraafi leiutamine tegi võimalikuks vaatlusandmete kiire edastamise · Globaalne telekommunikatsioonisüsteem (Global Telecommunication System- GTS) · Numbrilised ilmaennustusmudelid (Numerical Weather Prediction-NWP models · NWP - globaalmudelid (GM)- nt.GFS,ECMWF piiratud ala mudelid (LAM-Limited Area Models)- nt.HIRLAM, ALADIN Ilmavaatlused nii maalt kui õhust Maapealsete vaatlusandmete esitlusskeem Sünoptiline kaart 22.08.09 Õhurõhu jaotus maapinnal · Kiirgusbilanss määrab atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi, ...
GEOGRAAFIA - A TMOSFÄÄR 1) Atmosfäär e. õhkkond (ulatus 1000-1200 km) mõjutab nii inimest kui teda ümbritsevat loodust. Kliimatingimused on kujundanud looduskeskkonna ning mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja merendus. Atmosfääri mõiste - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht. Vajadus ilmaennustuste järele on olnud atmosfääriuuringute liikumapanevaks jõuks. Ilma prognoosimise seisukohalt oli väga suureks edusammuks 20. sajandi esimestel kümnenditel Norra teadlaste (V. Bjerknes jt) poolt loodud tsüklonite tekke ja arengu teooria, millel põhineb sünoptiline ilmaennustamine. 2) Atmosfääri tähtsus: · Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades O2: hingamine, põlemine. · Võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastiku taimekasvuks. · On elukeskkond: linnud, putukad, eosed jne. · Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sa...
MAGNETISM. Kordamisküsimused. 1.Mis on magnetväli? Kuidas magnetid üksteist mõjutavad?Ümbritseb magneteid ja vooluga juhte. N-S tõmbuvad, N-N tõukuvad. 2.Mis on püsimagnet?Kuidas selgitatakse raua magneetumist?Püsimagneti ümber on püsiv magnetväli. Raua elektronidel on oma väike magnetväli, mis on põhjustatud nende laengutest ja liikuvusest. 3.Mis on magneti poolused?Kuidas neid nimetatakse?Magneti poolused on kohad, kus on magnetväli tugevam. Nim. Lõuna ja põhjapoolus. 4.Kas magneti põhja ja lõunapoolus saab üksteisest eraldada?Miks?Ei saa, sest kui lõikad magneti katki jääb ühele poole põhja poolus ja teisele lõuna poolus. 5.Kuidas saab magnetvälja kindlaks teha?Saab kindlaks teha rauast esemetega/ vastastikmõju kaudu. 6.Miks tekib vooluga juhi ümber magnetväli?Laetud osakeste liikumise tõttu. 7.Kas seisva laetud osakese ümber esineb magnetväli?Ei, sest magnetväli tekib ainult laengu liikumisel. 8.Mida nimetatakse magnetvälja jõujoone...
Atmosfääris õhk liigub vertikaalselt ja horisont ühtlustab temperatuuri ja kannab laiali saastet. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumaj ja merendus. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugust teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks, kasutatakse ka külmutamisel ja säilitamisel. Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus, seda kasutavad organismid hingamiseks, vajalik põlemiseks, oksüdeerumine. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist, vajalik roheliste taimede fotosünteesi toimimiseks. Kõige rohkem on veeauru (satub atmosfääri: aurumisel aluspinnalt, transpiratsioonil taimedelt, orgaanilisel hingamisel),...
1. Tahket keha on harilikes tingimustes raske kokku suruda või venitada, selline keha säilitab oma ruumala. Tahke keha ruumala muutmiseks või lõhkumiseks on vaja kasutada jõudu. Vedelik muudab kergesti oma kuju, ta võtab selle anuma kuju, millesse ta on valatud. Harilikes tingimustes on ainult väikestel vedelikutilkadel oma kuju, nimelt kera kuju. Vedelike omadus on kergelt muuta oma kuju, ruumala aga mitte. Gaasid on läbipaistvad ja värvita ning seepärast meile nähtamatud. Gaasidel on üks eriline omadus, nimelt täidab gaas tervenisti anuma, millesse ta asetatakse ning samas võtab ta ka selle kuju. Gaasi ruumala on samas ka lihtne muutu, selles seisnebki gaaside peamine erinevus gaasidel ja vedelikel. 2. tahkis- halvasti kokkusurutav,säilitab kuju,säilitab ruumala Vedelik-halvasti kokkusurutav, ei säilita kuju, säilitab ruumala Gaas-kokkusurutav, ei säilita kuju ega ruumala 3. Veeaur on ainus atmosfääri komponent, mille sisaldus õhus pi...
GEOGRAAF IA 1)Iseloomusta Eesti geograafilist asendit. Eesti Vabariik asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Europas Läänemere idarannikul, põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. 1)Kirjelda Eesti rannajoont. Eesti rannajoon on ligi 3800 km pikk, millest ligikaudu 1240 on mandri rannajoon, ülejäänud läheb saarte arvele. Mandri-Eesti rannajoon on tugevalt liigestatud poolsaartest ja lahtedest. 1)Kirjelda eesti maapiiri. Eestil on neli naabrit: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soome. Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti ...
ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS JA EHITUS KOOSTIS gaaside segu, lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid. Armosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus o Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. o Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põ...
ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond. Tänapäeva ilmaennustamiseks kasutatakse satelliitpilte, ilmaradareid, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Arvutid on palju arengule kaasa aidanud. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78 %), hapnikust (21 %), argoonist (0,93 %), süsihappegaasist (0,03 %) ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisest ja on vajalik taimekasvuks. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.(neelab pikalainelist soojuskiirgust, tekitab suures koguses kliimasoojenemist) Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 4 %. Kõige rohkem veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes. Veeaur neelab päikesekiirgust ja ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel tempera...
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR(-80% kogu atmosääri õhust; poolustel 8-9km paks; ekvaatoril 15-17km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta -0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR(-20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgust-kogub soojust) MESOFÄÄR(temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR(temp kõrguse kasvades tõuseb) 3. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aast...
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR (80% kogu atmosääri õhust; poolustel 89km paks; ekvaatoril 1517km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta 0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR (20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgustkogub soojust ) MESOFÄÄR (temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR( tem...
MERE KULUTAV MÕJU RANNIKULE Töö teostaja: Eesmärk: Saada aru protsessidest mis toimub rannas mere tegevusel tagajärjel ja kuidas see mõjutab randa. Minu töö on tehtud peipsi ranna kohta. Peipsi rannas uurisin ja vaatlesin kuidas on ranna olukord, milline on lainetus, kuidas lainetus mõjutab randa. Lisaks, millised on sealsed hoovused ja milline rannanõlva reljeefi . Peipsi rand kuulun laugrannikute hulka, kuna seal on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks (joonis 1). Laugrannikutel on ülekaalus laienete kuhjav tegevus. Enamasti toimub sellistes randades setete edasikanne ja kuhjumine rannale, tugeva tormilainetuse tõttu. [1] Antud joonisel (joonis 1) on näidatud kuidas toimub liiva ümberpaigutamine lainetuse mõjul laugrannikul. [1] [2] Joonis 1 Laugrannik [1] VAATLUSE TULEMUS Peipsi randa mõjutab enamasti ainult tugevad tuuled, mille mõjul toimub setete ümberpaigutamine ühe...
Atmosfäär ehk õhkkond on maad ümbritsev õhukiht. Lämmastik tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja seda kasutavad organismid hingamisks. Süsihappegaas satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. See neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. Troposfäär on kõige alumine kiht, paikneb valdav osa õhkkonna massist, seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. Statosfäär teine kiht, siin paikneb osoonikiht, temperatuur tõuseb kõrguse kasvades. Mesosfäär - õhk on hõre, osooni ole.Termosfäär kõrgeim kiht, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.Aluspinna albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Efektiivne kiirgus maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Tavaliselt on see positiivne. Mida selge...
1. Mida nimetatakse pedosfääriks? Pedosfääriks nimetatakse maailma muldkatet, mis koosneb erinevat tüüpi muldadest. 2. Mida nimetatakse mullaks? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Füüsikalise murenemise olemus. Füüsikaline murenemine toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud esineva soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 4. Keemilise murenemise olemus. Keemilise murenemise korral muutub kivimite keemiline koostis ja mineraalid lahustuvad vees. 5. Bioloogilise murenemise olemus. Bioloogiline murenemine algab lihtsamate organismide kinnistumiseda murendi pinnale. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed. Biokeemilisele murenemisele lisandub ka füüsikaline murenemine. 6. Lähtekivimi tähtsus mulla kujunemisel. Lähtekivim määrab ära mulla omadused. Nt: toitainete sisaldus, niiskus jne... 7. Mul...
Atmosfäär Andmeid ilma kohta saadakse satelliitpiltidelt, ilmaradaritelt, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Õhk on gaaside segu. Lämmastik tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist. Seal langeb temp 6°C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kust temp enam ei lange. Troposfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused (pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine). Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Te...
Õhk - gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik 78% - satub õhku orgaanilise aine lagundamisega on oluline taimedele toitainete omastamiseks Hapnik 21% - satub õhku fotosünteesi tagajärjel on oluline hingamiseks elusolenditele Argoon 0,9% - satub õhku inimtegevuse tagajärjel Süsihappegaas 0,03% - satub õhku tänu fossiilsetele kütustele ja vulkaanipursetele Veeaur satub õhku veekogude pinnalt, tänu aineringele ning mulla pindmistelekihtidele Osoon ta on atmosfääris juba olemas ning on oluline, sest kaitseb meid UV-kiirguse eest. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temepratuur enam ei lange. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesofäär 50-85 km kõrgusel paikn...
· 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu p...
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks...
ATMOSFÄÄR 1.MÕISTED Atmosfäär - Maad ümbritsev õhukiht Albeedo - aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse Efektiivne kiirgus - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe Kiirgusbilanss - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Päeval positiivne, öösel negatiivne. Osooniauk - osoonikihi hõrenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt - temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust Globaalne õhuringlus - suuremõõtmeliste õhvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Mussoon - õhuvoolude süst...
Loodusgeograafia Maret Vihman ATMOSFÄÄR 1. Atmosfääri kihid maailma- alates Tähed ja tähtkujud; ruum kõrgusest P )M ,V ,M ,M ,J S ,U ,N , (P ), (Sedna) 1000 km Kõrgemad 50-60 km Meteoriidid, Pärlmutterpilved, Virmalised; õhukihid kõrgemal Kosmoselaevad; (ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all ...
Tamsalu Gümnaasium Teele Kaldaru ja Helena Zarubin 8.klass ILMAVAATLUS Uurimistöö Juhendajad: Krista Tomson, Kaia Kauts Tamsalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Ilm, ilmaprognoosid, ilmavaatlused 1.2 Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised 1.3 Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis 1.4 Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis 1.5. Õhuniiskus, keskmised Eestis 2. METOODIKA 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 2 1. Sissejuhatus Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Ilmavaatlus". Teema valiti, kuna uurimistöö koostajaid huvitab, milline on Tamsalu ilm. Käesolev uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist ja kokkuvõttest. Esimesed peatükis tuuakse välja erinevad ilmategurid, seletatakse ära mis on ilm,...
1) iseloomusta üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjelda joonise järgi atmosfääri ehitust; ● Tähtsamad gaasid, millest õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsihappegaas ● Kui kõrgus suureneb, siis atmosfäär hõreneb ● Meteoroloogias peetakse atmosfääri ülapiiriks 1000–1200 km Vahetult maapinnaga puutub kokku 9–17 km kõrguseni ulatuv troposfäär. Selles kihis paikneb enamik õhkkonna veeaurust, pilvedest ja tolmust ning sinna on koondunud peaaegu 90% atmosfääri massist. Troposfääri kohal kõrgub 50 km kõrguseni ulatuv stratosfäär, mille alaosa on külm (–45…– 65 °C), kuid mõneti kõrgemal hakkab temperatuur järk-järgult tõusma Kolmas kiht, mesosfäär, ulatub umbes 85 km kõrguseni. Mesosfääris temperatuur jälle langeb. Mesosfääri peal paikneb atmosfääri järgmine korrus, 500–800 km kõrguseni ulatuv termosfäär, mis päeval soojenedes paisub ja öösel jahtudes kokku tõmbub. Temperatuur selles võib küündida kuni +1...
annaabi.ee 
