nemad ütlesid. Adidas valmistas ainult võistlussportlastele mõeldud varustust, mis on küllaldki väike osa kogu võimlikust turust. Üks suurim viga sellel ajal oligi liiga kitsalt mõtlemine. Näha oli, et inimesed tahtsid niisama spordijalanõudega käia ja samuti ka sörkjooksu harrastada. Adidas ei teinud inimeste soovidest absoluutselt välja. Eiras potentsiaalseid uusi kliente ja turuosa. Kindlasti Adidase juhtkond või juht pisut kartis ehk oli ebakindel uuest turuosast. Eks neid uinutas teadmine, et praegu on turuliidri positsioon ja teistel on raske läbi lüüa võistlusspordi varustuse tootmises. Kartus oli oma toote valikut mitmekesistada, sest alati jääb võimalus totaalselt läbi põruda. Samas suurem probleem oli inimeste soovide ja nõudluste mitte arvestamine ja ainuisikuliselt juhtimis otsuste vastuvõtmist. Kui Adidase juhtkond oleks kasutanud rühmaotsustamise meetodit, siis kindlasti oleks olnud erinevad seisukohad, kuidas edasi liikuda
halvemas tähenduses. Tundub paradoksaalne? Mõtle korra nendele müügiagentidele, kes on sulle müüma tulnud. Kui müüvad olid need tegelased? Ebalevast, müügiagendilikust ja klienti kõrgemale positsioonile tõstvast suhtumistest läbiimbunud müügiviis tekitab paljudes kiiretes, hõivatud ja kohustustega koormatud äriinimestes vastupidise reaktsiooni. Ettevõtte juhte huvitavad tulemused. Neid huvitavad lahendused nende probleemidele. Nad on huvitatud suuremast turuosast, rohkematest klientidest, suuremast kasumist ja konkurentide seljatamisest. Ühtegi erutusest värisevate kätega müügikat aga ei saa aga edukas ärimees tõsiselt võtta, kuna suhtlemine käib täiesti erinevatel tasanditel- tegu ei ole mitte partnerite, vaid direktor- müügiagent suhtega. Selliste inimestega suhtlemine ei muuda ühtegi tõsist äriinimest edukamaks, kuna nad näevad neid pigem aja raiskajate kui väärtuse toojatena.
1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni. Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? 2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? 3. Missugused Nike juhtkonna otsused aitasid saavutada edu? 4. Mida võiks Adidase juhtkond ette võtta oma minevikuvigade korvamiseks? Probleem: Probleem on firmal Adidas. 1972. a oli Adidasel 82% turuosast, aga see jõudis 20 aastaga langeda 4%-ni. Selline turuosa langus andis võimaluse konkurentidele, tulla välja uute toodetega ja suurendada oma turuosa. Tunnus: Turuosa langes väga palju ja turule ilmusid uued kõvad tegijad. Kõige agressiivsem ja uuendusmeelsem oli Nike. Adidas jäi konkurentsivõistluses maha. Põhjus: Miljonid aktiivse spordiga mittetegelenud inimesed hakkasid äkki huvi tundma enda treenimise vastu. Eriti suurenes sörkjooksuhuvi.
xxxxx Adidas versus Nike situatsiooniülesanne 1. Probleem Probleem on organisatsioonil ehk firmal Adidas, mis on tulnud juhtimisveast tõenäoliselt. Turuosa langus on kestev, tõsine ja sellega tuleb tegeleda, sest see on kestnud juba ligikaudu 20a. Probleem on suur, kuna 1972 . a oli Adidasel 82% turuosast, aga juhtimisvigade tõttu langes see 20 aastaga 4%-ni. Adidase turuosa langus mõjutas teisi firmasid, andes neile võimaluse turule tulla uute toodetega ja kasvatada oma turuosa. Tunnuseks on see, et turuosa langes väga palju ja teised firmad said võimule. Adidase firma läks peaaegu pankrotti. Adidase turuosa languse põhjuseks oli ilmselt juhtimisviga ei suudetud kaasa minna 1970- ndatel aastatel alanud kehakultuuribuumiga. Adidas tegi võistlussportlastele kergeid ja
Rahavood. On need kus raha tuleb ja läheb, kuidas raha liigub. Sissetulev on sissetulev rahavoog teine siis väljaminev. FJ ülesanded: · Eesmärk on säilitada rahavood, et ei tekiks raskusi ega pankrotti. (Pankroti puhul on lisasõna pikaajaline. Pikaajaline maksevõimetus.) · Olla parem konkurentidest. Väheneb pankroti oht jne. · Turuosa ja läbimüügi suurendamine. Hea mõte küll, aga siin on teatud piirid. Iga protsendipunkti suurendamine turuosast on kallim kui on mõistlik või kasulik. Näite enne oli 60% aga +1 on juba kallim kui varasem 60 raha. See on siis näiteks juba 2 raha. · Väiksed kulud palju kasumit. Kui ei laeku, ei ole võimalik ka midagi välja anda Ettevõtte eesmärk on ikkagi maksimaalne kasum. Finantsotsused peaks tehtud olema selle nimel, et turuväärtus tõuseks. Omanik tahab ikka jõukamaks saada, rohkem teenida.
• NI – puhaskasum • S – müügitulud • d – dividendide väljamaksekordaja (dividendid/puhaskasum) • D/E – laenu- ja omakapitali suhe • A/S – varade käibekordaja (käibesageduse) pöördväärtus (varad/müügitulud) Ettevõtte kohta on teada järgmised andmed. Ettevõte tegeleb ühe toote valmistamisega, mille tu turuosast täpselt pool. Müügi¬hinnaks on 25 eurot ühiku kohta ning ühe ühiku valmistamise kuluks o millega kaasnevad püsikulud suuruses 400 000 Samas kaalub ettevõte uuema tehnoloogia kasutuselevõttu, mis võimaldaks langetada toote valmi (mida saaks oodatavalt ka maha müüa) 180 000 tükini aastas. Täiendavalt, et endale suuremat t müügihinda 20% võrra. Vana seadme mahakandmisega ettevõttele min
spetsialiseerumine just nimelt vabaaja teemaale. Juba praegu hinnatakse Eesti noorte seas Phat Farmi kvaliteeti ja disaini. Eelneva töö on teinud eelkõige selle kaubamärgi asutaja, ühtlasi ka hip-hop muusika viljeleja, Russell Simmons. Meie eesmärk on siseneda edukalt Eesti turule ning pakkuda kvaliteetseid kaupu noortele, kes hindavad originaalsust ja kvaliteeti. Samuti soovime saavutada vähemalt 40% turuosast. Poliitiline ja sotsiaalne keskkond kujunevad meie firma jaoks soodsaks- majandus stabiliseerub ning rahvaarv meie sihtgrupi näol kasvab. Turule kavatseme tulla läbi jaotuskanalite, milledeks valisime esialgu suuremad spordipoed. Hiljem on plaanis avada ka oma esinduspoed nii Tallinnas kui ka Tartus. Finantsprognoosidest selgus, et projekt on tulutoov ning kasulik ka investorile, kes ka sellesse uskus ning investeeris asutusse 500 000 krooni.
2000-ndate aastate alguses ei olnud Taiwanis baseeruvad emaplaatide tootjad veel oma juhtivat positsiooni turul saavutanud. Sellel ajal varustas Intel oma uute protsessoritega esmajärjekorras firmasid nagu IBM ja Taiwani firmad pärast seda, kui IBM oli oma prototüübid kätte saanud, veel umbes 6 kuud ootama. Alates 2009. aastast saab Asus Inteli näidised enne oma konkurente. Tooted Emaplaadid Aastast 2008 on Asus number üks emaplaatide tootja maailmas. Emaplaatide äris omab Asus 40% turuosast. 2008. aastal müüs Asus üle 24 miljoni emaplaadi. 6 järjestikust aastat on Asus võitnud Best Motherboard Brand (Parim emaplaadi bränd), mille andis talle THG Tom's Hardware Guide - tuntuim arvutiriistvara arvustav veebilehekülg. Asus oli esimene tootja, kes lisas emaplaatidele Serial ATA ja AGP8X, P4 CPU kuni 3GHZ, Intel Core 2 protsessori, Hyper-Threading tehnoloogia ja Windows Vista toe. Asuse insenerid on
Singapuri sadama tõusutendents on olnud pidev, 2011. aasta seisuga käideldi Singapuri sadama terminalides 29 370 000 TEU'd, sealhulgas 1 320 000 külmveolaevade TEU'd. Selle näitajaga tõusis Singapuri sadam ka maailma konteinersadamate pingereas 2. kohale (2012.a seisuga). Lisaks on Singapuri sadam ka edukas sõlmpunkt laevaehituses, laevaremondis ja -muutmises. See on ülemaailmne liider puurpargaste ehituses, valdab ligikaudu 80% maailma turuosast. Tunnustades neid saavutusi on Singapuri sadam valitud 25. korda „Best Seaport in Asia“ ja 24 korda „Best Container Terminal Asia“ aukohale. 1Busani sadam Busan on suuruselt teine linn ning suurim sadam Lõuna-Koreas. Sadam asub Korea poolsaare lõunaosas ja on ligikaudu 110 meremiili kaugusel kagus Jaapani sadamast Kitakyushust ning 247 kilomeetri kaugusel idas Korea sadamast Mokpost. Busani sadam allub linna keskvalituse kontrollile, mis annab efektiivse staatuse provintsis
Siiski ei ole see piisav, et oma riiki vajaliku toormaterjaliga varustada ning suur osa metsamaterjali imporditakse peamiselt Malaisiast ja Indoneesiast. 4.3 Tööstusharud 8 Korea on ehitatud tugevale tööstuslikule alusele, eelkõige elektroonika- ja autotööstuse ning laevaehituse ja transpordi valdkondades. Laevaehituses on teisel kohal peale Korea ainult Jaapanis omades 32 protsenti turuosast maailmaturul. Pooljuhtide tööstuses on Korea maailmaturul kolmandal kohal. Korea toodab veel ka tööstusmasinaid, rauda, terast, tegeleb maavarade kaevandamisega. Samuti toodetakse veondusseadmeid ja tekstiili. Lõuna-Korea tuntumad kaubamärgid on autotööstuses Kia ja Hyundai ning elektroonika vallas LG ja Samsung. 4.4 Energeetika. Poolsaarel on minimaalselt ressursse. Maardlate toodangud on enamasti väikesed, välja arvatud volfram
toodetest. Täpselt peaks teadma nende toodete eeliseid, puuduseid või sihtgruppe, et kujundada oma toote müügiedu. Konkurendid jagunevad: otsesed konkurendid, kaudsed konkurendid või potentsiaalsed. Otsesteks konkurentideks peetakse neid ettevõtteid, kes tegutsevad samas geograafilises piirkonnas, kelle tarbijad kattuvad ning kelle tooted/teenused on otseselt võrreldavad. Kaudseteks konkurentideks peetakse ettevõtteid, kel on teatud osa ettevõtte tööstusharu turuosast, kuid kes tegutsevad teises geograafilises piirkonnas, nende tarbijad kattuvad kaudselt ning nende tooted või teenused on ettevõtte omadega võrreldavad. Kaudsete konkurentide osas kirjeldatakse ettevõtteid, kelle toode või teenus on küll erinev, kuid see rahuldab kas osaliselt või täielikult samu klientide vajadusi. Võimalusel tuleks piirduda kõige rohkem viie olulisema konkurendi analüüsimisega. Potentsiaalsed konkurendid on turuosa otseselt ohustavad või tegevust mõjutavad
Protsessor (CPU) Protsessor on osa sülearvutist, mille juures pannakse eriti rõhku selle, kui palju ta tarbib voolu. Seetõttu on tootjad loonud erinevaid tehnoloogiaid, mis aitavad protsessoritel säästa energiat ja rakendavad neid täisvõimsusel ainult siis, kui seda on reaalsel vaja (näiteks AMD PowerNow! või Inteli SpeedStep ja Turbo Boost). Nagu ka lauaarvutite maailmas, domineerivad ka sülearvutite protsessorite tootmises kaks suurt jõudu: Intel ja AMD. Inteli käes on üle 82% turuosast, AMD käes 17,6% ning kolmandale kohale jääb VIA Technologies kõigest 0,1% turuosaga. Mõned Inteli laua- ja sülearvutite protsessoriseeriad on nime poolest samad (i-seeria, Intel Core 2), samas näiteks Atom-seeria protsessorid on mõeldud enamasti kasutamiseks mobiilsetes seadmetes ja nende eesmärgiks on võistelda ARM protsessoritega. AMD on turule toonud spetsiaalse sülearvutitele mõeldud protsessoriseeria Turion, mis peaks konkureerima Inteli CPUdega
Ärivaldkondade ja tootesarjade tõhususe analüüsimiseks ja sobiva strateegia leidmiseks võib kasutada Boston Consulting Groupi maatriksit (BCG – maatriks). BCG maatriks lähtub turukasvust e. turuarengust (kiire, aeglane) ja turuosa suurusest (suur, väike). Rahalehmad – äriüksused või tooted, millel on suur osakaal aeglaselt kasvaval turul. Neil on suur kasum ja raha ülejääk. See tuleb kogemustest tootmisel ja turustamisel ning need omakorda johtuvad suurest turuosast. Siin on firma ülesanne säilitada soodsat asendit ja kaitsta oma konkurentsivõimet. Tähed – äriüksused või tooted, millel on valitsev seisund kiiresti kasvaval turul. Kasum suur, raha ülejääk tagasihoidlik. Staarid peavad tegema rohkeid kulutusi, et oma turuosa säilitada. Tihti on tähed oma tuludelt-kuludelt tasakaalus. Turuosa säilitamiseks peab siin tugevdama turundustegevust ja tegema olulisi investeeringuid.
Ärivaldkondade ja tootesarjade tõhususe analüüsimiseks ja sobiva strateegia leidmiseks võib kasutada Boston Consulting Groupi maatriksit (BCG maatriks). BCG maatriks lähtub turukasvust e. turuarengust (kiire, aeglane) ja turuosa suurusest (suur, väike). Rahalehmad äriüksused või tooted, millel on suur osakaal aeglaselt kasvaval turul. Neil on suur kasum ja raha ülejääk. See tuleb kogemustest tootmisel ja turustamisel ning need omakorda johtuvad suurest turuosast. Siin on firma ülesanne säilitada soodsat asendit ja kaitsta oma konkurentsivõimet. Tähed äriüksused või tooted, millel on valitsev seisund kiiresti kasvaval turul. Kasum suur, raha ülejääk tagasihoidlik. Staarid peavad tegema rohkeid kulutusi, et oma turuosa säilitada. Tihti on tähed oma tuludelt-kuludelt tasakaalus. Turuosa säilitamiseks peab siin tugevdama turundustegevust ja tegema olulisi investeeringuid.
MONOPOL Monopol – turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu Eksisteerivad turule sisenemise barjäärid Ükski ettevõtte, ei pea alluma turuhinnale vaid määrab selle ise Ettevõtte turujõu hindamine Üheks võimaluseks on vaadata, kuidas on jagunenud tööstusharus suuruse järg Monopoli jõud ei sõltu siiski mitte ainult ettevõtte turuosast, vaid ka muudest teguritest Hinna diskrimineerimine Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda Hinna diskrimineerimisega on tegu kui mingilt tarbijate grupilt küsitakse sama kauba eest kõrgemat hinda kui teistelt või kui konkreetselt tarbijalt küsitakse erineva suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku kohta Hinda on võimalik diskrimineerida vaid siis, kui tarbijatel puudub
Seejärel kirjeldatakse otsese konkurendi toodet või teenust, esitades järgmised andmed: · toode/teenus; selle kvaliteet, garantii; · hind; · maksetingimused, tarneajad; · maine. Arvulisi näitajaid soovitatakse analüüsida kolme viimase aasta arvestuses. Võimalusel piirdu kõige rohkem viie olulisema konkurendi analüüsimisega. Kaudsed konkurendid Kaudseteks konkurentideks peetakse ettevõtteid, kel on teatud osa teie tööstusharu turuosast, kuid kes tegutsevad teises geograafilises piirkonnas, nende tarbijad kattuvad kaudselt teie omadega ning nende tooted või teenused on teie omadega võrreldavad. Kaudsete konkurentide osas kirjeldatakse ettevõtteid, kelle toode või teenus on küll erinev teie omast, kuid see rahuldab kas osaliselt või täielikult samu klientide vajadusi. Võimalusel piirdu kõige rohkem viie olulisema konkurendi analüüsimisega. Potentsiaalsed konkurendid
tegevuspiirkonnas, siis kindlasti kõikide kaupluste asukohad); · suurus (käive, kasum, töötajate arv); · turuosa - turu jaotus konkurentide vahel; · jaotuskanalid, müügimeetodid; · muud (tehnoloogia, tootearendus jms); · toode/teenus; selle kvaliteet, garantii; · hind; · maksetingimused, tarneajad; · maine. 255. Kaudsed ja potentsiaalsed konkurendid 256. Kaudseteks konkurentideks peetakse ettevõtteid, kel on teatud osa teie tegevusharu turuosast, kuid kes tegutsevad teises geograafilises piirkonnas, nende tarbijad kattuvad kaudselt teie omadega ning nende tooted või teenused on teie omadega võrreldavad. 257. Kaudsete konkurentide puhul (kuni 5) kirjeldatakse ettevõtteid (sama loogika alusel nagu otseste konkurentide puhul), kelle toode või teenus on küll erinev teie omast, kuid see rahuldab, kas osaliselt või täielikult samu klientide vajadusi. 258
Suur Väike Turukasv Kiire Tähend Küsimärgid Aeglane Rahalehmad Koerad Rahalehmad – äriüksused või tooted, millel on suur osakaal aeglaselt kasvaval turul. Neil on suur kasum ja raha ülejääk. See tuleb kogemustest tootmisel ja turustamisel ning need omakorda johtuvad suurest turuosast. Siin on firma ülesanne säilitada soodsat asendit ja kaitsta oma konkurentsivõimet. Tähed – äriüksused või tooted, millel on valitsev seisund kiiresti kasvaval turul. Kasum suur, raha ülejääk tagasihoidlik. Staarid peavad tegema rohkeid kulutusi, et oma turuosa säilitada. Tihti on tähed oma tuludelt-kuludelt tasakaalus. Turuosa säilitamiseks peab siin tugevdama turundustegevust ja tegema olulisi investeeringuid.
oma multimeedialahendusi Linux-i peal. Autori arvates see on äärmiselt halb valik, mis jätab firma konkurentidest selja taga nii pea, kui autonoomsus jõuab massidesse (vt. joonis 5). Joonis 5. Automultimeedia kolm põhitegelast (allikas: Goldman Sachs Global Investments Research, 2015) 4. KOKKUVÕTTE Täna Toyota on suurem maailma autotootja kuid maailm muutub kiiresti. Mobiiltelefonide paradigma muutmisega Nokia, kes omas üle poole maailma turuosast jäi kiiresti kaotajaks ja hääbunud. Autotööstus ka seisab paradigma muutumise äärel. Sisenemisbarjäärid sektorisse vähenevad (elektriauto tootmine oluliselt lihtsam), tarbijate vajadus omada isiklik auto on muutumas seoses jagamisteenuse tulekuga, tarbijad ei hinda enam pikaajalist kvaliteeti vaid autos ajaveetmisviise (autonoomsed autod). Selleks, et olla edukas selles uues autotööstuse paradigmas Toyotal olemas kõik eelised –
Konkurentide arv ja konkurentsisituatsioon olenevad sellest, missuguses konkurentsis firma tegutseb. Teised Paide ettevõtted ei paku kohvikule konkurentsi, sest toodete arendus on erinev (kiirtoidud, pubid, restoranid). Kohvikus on ainuke Paides tegutsev kondiitritsehh. Kui konkurentide edutegurid, strateegia ja tegevuspõhimõtted on kas või üldjoontes teada, on palju kergem ennetada nende tegevusi ja kasutada nende nõrkusi. Kohviku turupositsioon sõltub: · turuosast, käibest; · tarbijate lojaalsusest; · finantsvahenditest; · tehnoloogiast; · innovatsioonist, toote kvaliteedist, valikust, kuludest; · arengupotentsiaalist jm. Kuna tegemist on Kultuurikeskusega, siis 25% käibest annavad majas toimuvad üritused, see näitab ka seda, et tuleb teha pingutusi ka väljaspool maja. Paide linn on väike linn ja paljud tunnevad üksteist ja eriti kui on jäädud rahule toodetega, siis külastatakse kohvikut ikka ja jälle.
Et saavutada esimesed 10% turust kulub 40% kogu väljatõrjumise ajast; järgmise 60% turuosa jaoks on vaja 20-30% ajast ja viimasele 30%-le kulub 30-40% ajast. • Keskkonna ohustamine: panus aktiivsesse keskkonnakaitsesse Ettevõtte positsioon turul • Innovatsioonianalüüs (uued võimalused tulevikuks) • Portfolio analüüs võrreldes tugevamate konkurentidega (Boston-Consulting Group maatriksi alusel) lähtudes suhtelisest turuosast ja turukasvust – Nt toote portfolio (turuosa, toodete eelised) – Kliendi portfolio (lepingute maht, hinnaelastsus) – Tehnoloogia portfolio (tehnoloogia olulisus tuleviku suhtes) Portfolio analüüsi puhul selgub, palju tuntakse turgu, kliente, tehnoloogiaid jne Strateegilised valikud ettevõtte eri arengufaasides • 1. Ettevõtte loomine • 2. (Kiire) kasv • 3. Küpsuse saavutamine • 4. Stabiilsus • 5. Ümberkujundamine
Vaatame kui suur osa turust on nelja kõige suurema ettevõtte käes. Meie näites on nelja ettevõtte käes rohkem kui 80 protsenti turust. Selline olukord viitab küllaltki suurele monopoli jõule. Kuivõrd ülejäänud 21 ettevõtet omavad vähem kui 20 protsenti turust, on suurematel ettevõtetel olemas teatud jõud dikteerimaks turul küsitavat hinda. Külla aga tuleb siin tähele panna, et monopoli jõud ei sõltu mitte ainult ettevõtte turuosast vaid ka muudest teguritest. Näiteks võib üks ettevõte olla turul küll ainukene pakkuja ent tema monopoli jõud on siiski olematu. Näiteks kui väikeses linnas on ainult üks juuksur, on ta ainukene pakkuja turul. Sellegipoolest ei saa öelda, et tegemist oleks monopolistiga, sest pole ju erilisi takistusi, et ka keegi teine oma juuksuritöökoja avaks. Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda. Sellist monopoli tegevust nimetatakse hinna diskrimineerimiseks
muud (tehnoloogia, tootearendus jms) . Seejärel kirjeldatakse otsese konkurendi toodet või teenust, esitades järgmised andmed: toode/teenus; selle kvaliteet, garantii; hind; maksetingimused, tarneajad; maine. Arvulisi näitajaid soovitatakse analüüsida kolme viimase aasta arvestuses. Võimalusel piirdu kõige rohkem viie olulisema konkurendi analüüsimisega. Kaudsed konkurendid Kaudseteks konkurentideks peetakse ettevõtteid, kel on teatud osa teie tööstusharu turuosast, kuid kes tegutsevad teises geograafilises piirkonnas, nende tarbijad kattuvad kaudselt teie omadega ning nende tooted või teenused on teie omadega võrreldavad. Kaudsete konkurentide osas kirjeldatakse ettevõtteid, kelle toode või teenus on küll erinev teie omast, kuid see rahuldab kas osaliselt või täielikult samu klientide vajadusi. Võimalusel piirdu kõige rohkem viie olulisema konkurendi analüüsimisega. Potentsiaalsed konkurendid
Maatriksi mõlemad mõõtmed on väljendatavad paljude faktoritega. 21 Turu atraktiivsuse arvutamiseks kasutatakse turu suurust, kasvu, tsüklilisust ja hooajalisust, tarbijate hulka, konkurentide hulka ja nende poliitikat, tehnilist arengut, turule tulevate uute toodete hulka ja ilmumissagedust, tundlikkust konjunktuurikõikumistele jm. Firma turupositsioon sõltub turuosast, läbimüügi kasvutempost, tarbijate lojaalsusest, finantsvahenditest, tehnoloogiast, toote kvaliteedist ja kuludest võrreldes konkurentidega, sobivusest turustussüsteemiga jm. Joonis toob välja maatriksi üheksa sektorit. Sektorid näitavad äriüksuste osakaalu organisatsioonis ja turunduseks saadaolevate ressursside hulka. Maatriksis kasutatakse valgusfoori värve. 1, 2 ja 3 on roheline tsoon, sinna tasub investeerida ja seal laienedes
Joonis 4. Turu atraktiivsuse ja firma turupositsiooni maatriks Maatriksi mõlemad mõõtmed on väljendatavad paljude faktoritega. 17 Turu atraktiivsuse arvutamiseks kasutatakse turu suurust, kasvu, tsüklilisust ja hooajalisust, tarbijate hulka, konkurentide hulka ja nende poliitikat, tehnilist arengut, turule tulevate uute toodete hulka ja ilmumissagedust, tundlikkust konjunktuurikõikumistele jm. Firma turupositsioon sõltub turuosast, läbimüügi kasvutempost, tarbijate lojaalsusest, finantsvahenditest, tehnoloogiast, toote kvaliteedist ja kuludest võrreldes konkurentidega, sobivusest turustussüsteemiga jm. Joonis toob välja maatriksi üheksa sektorit. Sektorid näitavad äriüksuste osakaalu organisatsioonis ja turunduseks saadaolevate ressursside hulka. Maatriksis kasutatakse valgusfoori värve. 1, 2 ja 3 on roheline tsoon, sinna tasub investeerida ja seal laienedes
8. Ettevõtte eelarve esitamine nõukogule seisukohavõtuks. 9. Põhieelarvete kinnitamine nõukogu poolt. 10. Eelarvete täitmise üle kontrolli teostamine. Strateegilise planeerimise üheks ideeks on käsitleda ettevõtte äritegevust portfellipõhimõttel, rakendades selleks nn Bostoni maatriksit, mille kohaselt võib ettevõtte toodete kogumis eristada nelja osa ehk segmenti. Toodete liigitamisel lähtutakse kasvuvõimalustest (raha kasutamisest) ja turuosast (raha genereerimise võimest). Selles maatriksis on neli juhtimisarvestuse seisukohast olulist ideed: raha on palju tähtsam kui (puhas)kasum, juhtide edukuse hindamise ja hüvitamise süsteemid
Vaatame kui suur osa turust on nelja kõige suurema ettevõtte käes. Meie näites on nelja ettevõtte käes rohkem kui 80 protsenti turust. Selline olukord viitab küllaltki suurele monopoli jõule. Kuivõrd ülejäänud 21 ettevõtet omavad vähem kui 20 protsenti turust, on suurematel ettevõtetel olemas teatud jõud dikteerimaks turul küsitavat hinda. Külla aga tuleb siin tähele panna, et monopoli jõud ei sõltu mitte ainult ettevõtte turuosast vaid ka muudest teguritest. Näiteks võib üks ettevõte olla turul küll ainukene pakkuja ent tema monopoli jõud on siiski olematu. Näiteks kui väikeses linnas on ainult üks juuksur, on ta ainukene pakkuja turul. Sellegipoolest ei saa öelda, et tegemist oleks monopolistiga, sest pole ju erilisi takistusi, et ka keegi teine oma juuksuritöökoja avaks. Monopol saab küsida erinevatelt tarbijatelt erinevat hinda. Sellist monopoli tegevust nimetatakse hinna diskrimineerimiseks
annaabi.ee 
