Sisukord · Elulugu · Looming · Näidendid · Kasutatud kirjandus Elulugu Moliere, kodanikunimega Jean-Bapiste Poquelin, oli prantsuse näitekirjanik, lavastaja ning ka näitleja. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal. Ta oli jõuka õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat Clermonti jesuiitide kolleegiumis, kus ta sai algteadmised ladina keelest, matemaatikast, füüsikast ja keemiast. Jesuiitide kolleegiumist sai ta hea seltskondliku kasvatuse, õppides tantsima ja vehklema. Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliere'i lähem
võlavanglasse. Kui ta sealt vabastati, astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Umbes 13 aastat rändas trupp mööda linnu ja külasid, mis kõik laiendas Moliére'i silmaringi, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis eri rahvakeeli. Trupis tõusis ta peagi eesnäitlejaks. Et etenduses sisukamat repertuaari saada, hakkas ta ise kirjutama. Algul tegi ta ümber itaalia farsse, hiljem kirjutas juba oma loomingut. Moliere tõdes, et karakter polnud tähtis, sest vaataja ei tohtinud näitlejas ära tunda oma teisikut. Karakter pidid olema koondkuju sadadest inimloomustest kokku. Ning seetõttu olid nad ühekülgsed ja mitte arenevad. Molierele oli tähtis idee, mida ta karakterid kehastasid.Tema esimeseks näidendiks sai "Arutu", mille lavastas ta 1653. aastal. Pariisi naases trupp 1658. aastal. Kui Moliére oma etendustega Louis XIV huvi pälvis, sai trupp võimaluse esineda
AnnaAbi Gümnaasium AbiAndja Molière Referaat Tartu 2009 Elulugu Algusaastad Molière (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin) sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri pojana. Viis aastat õppis ta Clermonti jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ja pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms). Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliére lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisealiseks saanuna otsustas Moliére minna õppima õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, kuna ta huvitus üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Samaaegselt jätkas ta ladinakeelse kirjavara lugemist ja tutvus hispaania kirjandusega. Üldiselt omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Kirjanduse kõrval mõjutasid Moliére'i ka Pariisi tänava
Referaat JEAN-BAPTISTE POQUELIN ehk MOLIÈRE 10 klass 2009 SISUKORD Sisukord ___________________________________________________________ 2 Elulugu ____________________________________________________________ 3 Looming ___________________________________________________________ 5 Lõppsõna __________________________________________________________ 7 Kasutatud materjal ___________________________________________________ 8 2 ELULUGU Jean-Baptiste Poquelin sai tuntuks Molière'i nime all. Ta oli nii näite- kirjanik, teatrilavastaja kui ka näitleja. Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliére pärines Pariisi kodanlusest. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri perre. Moliére koolitee sai alguse Clermonti jesuiitide kolleegiumis, mille ta ka lõpetas. Täisikka jõ
Barokk 17.saj Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa,( Hispaania)Vastandid, toretsev, pessimistlik, mitmetähenduslikkus, vastandite ühendamine, traditsionaalsus, uue otsimine, tõde, skeptiline ja pessimistlik. õpetlikkus. Ülepingutatud stiil. Hispaanias, Portugalis ja Itaalias. Dramaatika. Barokkteater- puuduvad piirid, ei ole ahistavaid piiranguid. Vastandite segunemine. Mitmekesine. Sümboolika ja allergooria. Gracian (proosakirjandus)- ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst". Kontseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Vastandamine 17.saj algus. Kirjutas üldistavalt, mõistuliselt, elule tagasivaatavalt. ,,Käsioraakel"- proosa. ,,Criticon"- romaan. Allegooria. Sümbolid. Põlgeb vaimset piiratust. Hisp.Elutarkus ja moraliseeriv, harivad, õpetlikud. Näitavad elu erinevates aspektidest. Raske ehitusega- igas lauses uusmõte. Enesekindel- ühes lauses väidab üht ja ärgmises juba vastandab.Gracian piitsutab kibeda sarkasmiga kaasaja pahesid ja näitab oma kodumaa allakäiku. ühiskonna
Lope de Vega armastas arutleda selle ümberkehastamise üle. Lopel on näidend ,,Tõsine teesklus" ühest rooma näitlejast, kes kutsutakse Rooma imperaatori ette mängima kristlikku märtrit. Selle ajal juhtus Genesiusega see, et ta elas liiga hullult rolli sisse, temast oli saanud kristlane pärast näidendit suri kristliku märtrina roll viidi kaasa ellu, esmaklassiline läbielamine. Lope tundis teatrit hästi, aga nagu väljaspoolt, kuna ta ise polnud näitleja (nagu Shakespeare, Moliere jne). Professionaalne näitleja on kahestunud üks osa elab rolli sisse, teine kontrollib: · Hispaania näitlejate mäng oli kodeeritud tinglike märgizestide süsteem. Zestid olid loetavad mingis märgisüsteemis. Need ei olnud olustikulised zestid. · Näitlejad deklameerisid laval värsse, sest näidendid olid kõik kirjutatud värssides. · Toimus näitlejate pidev töö publiku emotsioonidega (pinge langetamine ja tõstmine).
mitte meelelise kogemuse. Klassitsism ratsionalismil. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17 sajandil Prantsusmaal. Klassitsism väärtustas vaid antiigist tuntud zanreid (ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos, tragöödia, komöödia), hilisemast ajast erandina sonetti. Tragöödia pidi olema 5-vaatuseline ja kirjutatud paarisriimis. Moliére (1622-1673) Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliere, õieti Jean-Baptiste Poquelin, pärines Pariisi kodanlusest, olles õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ning pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele. Ta huvitus üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Ta omandas üsna hea humanitaarhariduse. 1643 asutas ta oma näitetrupi. Seda ei saatnud edu ning see tuli sulgeda, selle peale pandi Moliére võlavanglasse
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus · Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) · Esimesest perioodist v
Kõik kommentaarid