MARIE UNDER 1883-1980 I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja
Ta oli mõtlik juba lapsest saati „Ta vaikne sõber, mõtiskelu, ju kätkis teda kiigutas ja unelmaga ehtis elu maatütarlaps fantaasias”. Ta oli väga siiras, aga ta tunded lükati külmalt tagasi. Liikus siis eluga edasi ning kolis pealinna, see muutis ta samasuguseks nagu Onegin oli olnud, nende rollid vahetusid. Tema elukulgu seletab hästi tsitaat „kes vaadelnud on inimesi ja võtnud vaevaks mõtelda, see lõpuks oma ligimesi peab hingepõhjas põlgama. Kes elanud on tundmustele see pettub, selle südamele on mälestused, on kahetsus kui nõelav ussihammustus”. Elukoha eelistust mõjutab ka see, et tol ajal ei olnud tehnika ega transport kaugeltki ligilähedane tänapäevale. Tõsiasjad, mis panevad eelistama linnaelu on näiteks sellised pilked maaelule „teed on meil halvad, sillad katki. Mis pinn on poris plagada!” Vastupidi linnas „Moskva müürid viirgavad. Kuldristid, kellatornid aina kui tuleokkad kiirgavad”
Uurimine on loogilise, loomuliku iseloomuga ja teooriad kujunevad uurimisprotsessi käigus. Uurimuses rõhutakse sõnadele, mitte kvantiteedile. Kvalitatiivset uurimistöö tunnused: uurimus viiakse läbi loomulikes tingimustes, huvitutakse isiklikest arvamustest, uurimistööl on loogiline iseloom, andmed ei ole arvulised, tulemus väljendub teoorias või põhjalikus, detailses kirjelduses (Õunapuu, 2014, 54). Oma uurimustöös keskendun samuti inimeste isiklikele arvamustele, kogemustele, tundmustele. Andmete analüüsiks kasutan tekstianalüüsi ehk toetudes teooriale, leian intervjuudes kinnitust teooria paikapidavusele. Teksti analüüsi täiendavad intervjueeritavate tsitaadid. Kvalitatiivse uurimismeetodi miinused. Valim väike, kirjeldatakse ja analüüsitakse meetme (võimalikku) toimet, mõju olemasolu järeldatakse osalejate käest saadud teabest ja taustinformatsioonist (Uus, 2014). Inimesed ja nende kogemused on erinevad ning see mõjutab palju lõpptulemust
Milles see avaldub? Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele): 7 Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 8 Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga
Aga lõpuks saab isa aru et tütred ei armast teda vaid tahavad tema raha. 14) Madam Bovary- väikese provintsikeskuse praktiseeriva arsti abikaasa Emma Bovary tunneb igavust ümbritsevas üksluises olustikus. Mehe lihtsameelne loomus ja piiratud huvid kihutavad naist otsima oma romantilistele kalduvustele rakendust väljaspool kodu. Areneb armastusintriig noore mõisnikuga, mis aga ei kesta kaua. Emma Bovary otsib uusi tugipunkte oma tundmustele, märkamata, kuidas tema iha õilsa armastuse järele muutub aegamisi tavaliseks kombelõtvuseks.Lõppeks ruineerib ta end sel kombel nii vaimselt kui majanduslikult. Tagajärjetult pöördub ta enda seniste meessõprade poole abisaamiseks, et takistada oma varanduse oksjonile sattumist. Lõplikult pettununa kõigest ja kõigist leiab Emma Bovary väljapääsu vabasurmas. Tegelased: Emma, Charles jt.
Lapsed muutuvad avatumaks ja hakkavad varakult üksteisega suhtlema (Kumpas, 2000). 5 Kokkuvõte Kokkuvõtvalt võib öelda, et muusika aitab rikastada ja mõjutada lapse tundeelu. 6 Muusika aitab areneda nii laulmise, liikumise kui ka pillimängu ilmekust ja väljendusrikkust. Muusika mõjub vahetult tundmustele, mistõttu ta sobib eriti laste moraalseks kasvatamiseks. Samas rikastavad ja süvendavad laulud, muusikalised mängud, laulumängud ning muusikapalad laste kujutlusi ümbritsevast elust. Muusika aitab äratada huvi ning armastust looduse vastu. Koos lauldes, tantsides ja mängides areneb kollektiivsustunne, hakatakse teisi arvestama ning oma tegevust kaaslastega kooskõlastama (Turnau, 1998). Kasutatus kirjandus Hytönen, Krokfors. 2002. Esi- ja algõpetuse didaktika.
. Artikkel ,,Geenius" vastandusid- hingeelus kõrgem väärtus, seetõttu esimesed (pm meie mõistes) . ,,Nunn" romantikud ei tegele staarid igapäevaeluga, vaid keskendutakse inimese AUTORID: tundmustele ja Jane Austen sisemaailmale- ka. inimese Charles Dickens EELROMANTISM pahelisem pool!- (sentimentalism): täieõiguslik osa inimesest Honoré de Balzac Romantismi ideestik Romantikud tegelevad Stendhal kujunes välja valgustuse inimisikuga- see on Gustave Flaubert
sadakond Treffneri gümnaasiumi ja Tartu kommertskooli poissi. Raamatus kujutatud pataljoniülemat ei kutsuta nimepidi. Selleks oli leitnant Karl Einbund, hilisem peaminister Kaarel Eenpalu. Lahingutes juhatas aga pataljoni tema asetäitja kapten Oskar Eller, keda Kivikas kujutab raamatus kompaniiülemana. Vahvuse eest Vabadusristi saanud Eller sai sügisel 1919 surmavalt haavata. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tundmustele ja siseheitlustele. Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust — ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidagem silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama. See maailmavaateline lõhestus on romaanis esile toodud. Lõhest ülesaamiseks arutavad Ahas ja kommertskooli
Nagu ümbruskonda ilmub mõni uus dzentelmen, üritab mrs.Bennet teda ühele enda tütardest kaaslaseks sokutada. Samuti peab ta oma kohustuseks jätta perest hea mulje, mis tal enamasti välja ei kuku, muutes enda detailsete ja ülepaisutatud märkustega noormeeste suhtumist perekonda. Pereema selline käitumine sünnitab lugejas mulje, nagu võimalike kosijate arvamus perest ongi õige ning eelarvamusteta. Enim keskendubki teos kahe vanima tütre, Jane'i ja Elizabethi tundmustele. Jane on leebe ning mõistev, Elizabeth aga kaalutlev ning küllaltki isepäine. Bennetite maja lähedusse kolib hurmav noormees mr.Bingley, kes võidab Jane'i südame. Bingley sõber mr.Darcy aga tekitab Elizabethis vastikust. Autor on Elizabethi arvamuse peamiseks kujundajaks välja toonud tegelaste esimese kohtumise ühel ballil, kus neiu kuuleb noormeest temast halvustavalt rääkimas. Darcy ütles oma sõbrale Elizabethi kohta järgmised sõnad: ,,Ta on ju võrdlemisi
Treffneri gümnaasiumi ja Tartu kommertskooli poissi. Raamatus kujutatud pataljoniülemat ei kutsuta nimepidi. Selleks oli leitnant Karl Einbund, hilisem peaminister Kaarel Eenpalu. Lahingutes juhatas aga pataljoni tema asetäitja kapten Oskar Eller, keda Kivikas kujutab raamatus kompaniiülemana. Vahvuse eest Vabadusristi saanud Eller sai sügisel 1919 surmavalt haavata. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tundmustele ja siseheitlustele. Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidagem silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama. See maailmavaateline lõhestus on romaanis esile toodud. Lõhest ülesaamiseks arutavad Ahas ja kommertskooli
häälestada rohkem ega vähem. Kuna hing on ikka üks ja seesama, siis ei saa ta olla rohkem või vähem häälestatud ning tal ei saa olla suuremal määral osa häälestamatuses või 2 harmoonias kui teisel hingel. Kui halbus on häälestamatus ja voorus harmoonia, siis ei saa ühelgi hingel olla halbuses osa, selle järgi on kõigi hinged ühtviisi head. Inimest valitseb ja juhib hing, kuid hing tegutseb ka keha tundmustele vastu. Kui hing oleks harmoonia, siis ei oleks ta kunagi vastu neile osadele, millest ta juhtub koosnema. Hing aga suunab ja valitseb keha, järelikult ei ole ta harmoonia. Kokkuvõttes Sokratese arvamust, siis ta uskus, et hinged on olemas ning eksisteerib maailm väljaspool meie oma ja hing läheb sinna peale surma, säilitades samal ajal oma olemuse. Hinged ei sure ega hävi ning nad valitsevad keha üle suutmata harmoonias koos olla.
MADAME BOVARY Väikeses provintsikeskuses praktiseeriva arsti abikaasa Emma Bovary tunneb igavust ümbritsevas üksluises olustikus. Mehe lihtsameelne loomus ja piiratud huvid kihutavad naist otsima oma romantilistele kalduvustele rakendust väljaspool kodu. Areneb armastusintriig noore mõisnikuga, mis aga ei kesta kaua. Emma Bovary otsib uusi tugipunkte oma tundmustele, märkamata, kuidas tema iha õilsa armastuse järele muutub aegamisi tavaliseks kombelõtvuseks. Lõppuks ruineerib ta end sel kombel nii vaimselt kui majanduslikult. Tagajärjetult pöördub ta enda seniste meessõprade poole abisaamiseks, et takistada oma varanduse oksjonile sattumist. Lõplikult pettununa kõigest ja kõigist leiab Emma Bovary väljapääsu vabasurmas. «Madame Bovary» on maailma parimaid realistlikke romaane, mille kohta aastakümnete jooksul ikka jälle on kiitvalt
samad väljendusvahendid ja kehaliigutused on omased kõikidele rassidele. Kehakeele ja sõnalise teabe mõistmine on igas vestluses võrdselt oluline. Ligikaudu poole vestluses omandatavast informatsioonist annab kehakeel, mis on reflektoorne. Raamatu autorid jõudsid tõdemusele, et inimese väljendusliigutused vastavad tema hingeseisundile väljendades tema tundeid ja varjatud mõtteid. Teaduslikult on seda võimalik tõestada asjaoluga, et vastavalt tundmustele ja meeleoludele tekivad meie pea- ja seljaajus närviimpulsid, mis innerveerivad lihaseid. Seega võib defineerida kehakeelt kui lihaste liigutusi ja miimilisi väljendusi, mis vastavad tunnetele ja meeleolule. 1.1 Kehakeele õppimine Liigutuste tähendust pole võimalik õppida mõistma laboratoorsete katsete varal, vaid ümbritsevat tegelikkust jälgides. Vestlus on vastastikuse toime kompleksne protsess, kus osalevad inimesed, nende sõnad ja liigutused
abielus ning ei kavatse truudust murda. Onegin peab leppima sellega, et jääb kunagi tehtud vea tõttu(olla vaba = olla rõõmus) Tatjanast ilma. Peategelased: Onegin, Olga, Tatjana, Lenski. Tegevuspaik: Peterpurg Tsitaadid: ,,Võib tubli olla omal alal ka mees, kel meeles küüneviil miks moega seista sõjajalal? Liig suur despoot on aja stiil." ,,Kes vaadelnud on inimesi ja võtnud vaevaks mõtelda, see lõpuks oma ligimesi peab hingepõhjas põlgama. Kes elanud on tundmustele, see pettub, sellesüdamele on mälestus, on kahetsus kui nõelav ussihammustus." ,,Kuid iga sõprus, nagu teame, ja tundmused on iganend, sest nullideks me teisi peame, ja number üheks iseend." ,,Te armastage iseennast: see on objekt, kus iial vist ei ole karta pettumist." ,,Arm alati on armas meile, kuid nooruses ta maruhood on sama soodsad südameile kui väljadele vihmavood."
tagajärgedega. Vaimuseisund (tunded, mõtted..) on näiteks mingi subjekti ümbruse seisundi tagajärg. Näit.valutunne jalas on põhjustatud (vaimuseisundi põhjuslik roll) jalavigastusest (tagajärg). Ja vastupidi, valutunne on jalavigastuse tagajärg (vaimuseisundi tagajärg) . Tunded, mõttet täidavad rolli, ülesannet, funktsiooni. Funktsionalismi kriitika: kvaalid Kvaalid on teadvusliku kogemuse subjektiivsed iseloomulikud omadused. Tavaliselt omistatakse kvaalid aistingutele, tundmustele, tajumustele, ka näiteks valule, mõnikord ka mõtetele ja soovidele. Näiteks tunduvad punase- ja roheliseaisting enamikule inimestele kvalitatiivselt erinevatena. Vaimuseisunditel on kvalitatiivseid omadusi, mida ei saa taandada funktsionaalsetele seostele. Vaimuseisundite kvalitatiivsed omadused = kvaalid. Näiteks tunduvad aistingud, tajumused, mõtted, soovid, valu.... inimestele kvalitatiivselt erinevatena. On esitatud mõttelisi eksperimente, mis näitavad, et kaks isikut võivad
paheline aadlik->siiras talupoeg, kurb, traagiline 19. sajandi romaan: Gustave Flaubert, Madame Bovary Väikeses provintsikeskuses praktiseeriva arsti abikaasa Emma Bovary tunneb igavust ümbritsevas üksluises olustikus. Mehe lihtsameelne loomus ja piiratud huvid kihutavad naist otsima oma romantilistele kalduvustele rakendust väljaspool kodu. Areneb armastusintriig noore mõisnikuga, mis aga ei kesta kaua. Emma Bovary otsib uusi tugipunkte oma tundmustele, märkamata, kuidas tema iha õilsa armastuse järele muutub aegamisi tavaliseks kombelõtvuseks. Lõppeks ruineerib ta end sel kombel nii vaimselt kui majanduslikult. Tagajärjetult pöördub ta enda seniste meessõprade poole abisaamiseks, et takistada oma varanduse oksjonile sattumist. Lõplikult pettununa kõigest ja kõigist leiab Emma Bovary väljapääsu vabasurmas. Sügavamas mõttes on teos aga romantiliste unelmate ja tuima argielu igavese konflikti klassikaline jäädvustus.
Stiimulitele vähem vastuvõtlikud Vajavad tugevamaid ja kestvamaid ärritajaid Tüdivad stiimuleist kiiremini Otsivad elus enam vaheldust ja seiklusi EYSENCKI TEOORIA. Isiksusel 2 põhidimensiooni: 1. rahulikkus (stabiilsus)-närvilisus (neurootilisus) 2. introvertsus-ekstravertsus Introvertne inimene on sisemaailma poole pööratud, tagasihoidlik ja kinnine. Psüühika suunatus rohkem oma mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale. Ekstravertne inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem välismaailmale kui enesele. Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses: Informatsiooniprotsessid- Introvertsed inimesed ei pea tähtsaks niivõrd info hulka kuivõrd selle sisu. Head informatsiooni kasutajad. Tööga rahulolu - Introverdid tööga rahulolevamad
oma elevandiluust torni ehk raamatukokku elama häirimatut elu. Bennetite abielu kontrastiks on Gardineride meeldiv kooselu, kes on kokkuhoidvad ja üksteisele toeks. Charlotte Lucas aga nõustus mr Collinsi abieluettepanekuga, et tagada majanduslik stabiilsus. (TheBestNotes Staff, 2017) Lydia armastust, valdavalt sensuaalset, on kujutatud õõnsa, tühja armastusena arutu, vulgaarselt flirtiva, õela ja hoolimatu mehe vastu. Lydia ja Wickhami vastastikustele tundmustele toob autor kontrastiks mr Bingley ja Jane’i armastuse, mis on üheselt mõistetav, lihtne, puhas ja süütu. Mr. Darcy ja Elizabethi suhe on täiuslik sobivus kahe elava ja intelligentse täiskasvanu vahel, kes tõeliselt armastavad, toetavad ja austavad teineteist. Selline on Jane Austeni nägemus ideaalsest abielust. (TheBestNotes Staff, 2017) Uhkus ja eelarvamus on raamatu järgnevad põhiprobleemid. Uhkus on inimese arvamus
leida oma kultuuris oma ekstootikat. Ajalugu muutus romantikute üheks harrastuseks. Ühesõnaga otsiti varju kõiges, mis aitas eemalduda halvast igapäevalisusest. Isiksuse suveräänsus. Romantikud tegelevad inimisikuga. See inimene on suveräänne ja tema tahe on vaba. Igapäevane elu ja hingeelu läksid vastandusse. Romantikud uskusid emotsiooni järgnemisse. Hingeelus nähti kõrgemat väärtust. Seetõttu romantikud ei tegele inimeste elu üksikasjadega, vaid keskendutakse tema tundmustele ja sisemaailmale. See on ka romantikute teene, sest varem pole inimhingest räägitud. Sellest kui keerukas, mitmetahuline ja sügav see on. Eriti tähtis romantismi juures on see, et romantikud sagedasti tegelevad ka inimese pahelise poolega. See on inimese pärisosa ja pole alati vooruse poolt alla surutud. Täieõiguslik osa. Romantism annab õiguse kirjanduslikele pättidele, patustele (saatan, Don Juan).
jõuga. Meeleolud vahelduvad kiiresti. MUST SAPP(MELAS CHOLE)- MELANHOOLIK- kõrge tundlikkus, aistingute madal lävi, solvuv, vähese töövõimega, kartlik, tihti alaväärsuskompleksiga.Introvertne. EYSENCKI TEOORIA. Isiksusel 2 põhidimensiooni: 1. rahulikkus (stabiilsus)-närvilisus (neurootilisus) 2. introvertsus-ekstravertsus Introvertne inimene on sisemaailma poole pööratud, tagasihoidlik ja kinnine. Psüühika suunatus rohkem oma mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale. Ekstravertne inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem välismaailmale kui enesele. Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses: Informatsiooniprotsessid- Introvertsed inimesed ei pea tähtsaks niivõrd info hulka kuivõrd selle sisu. Head informatsiooni kasutajad. Tööga rahulolu- Introverdid tööga rahulolevamad
Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriitiline, ning kohati virisev
poolkeras. Mõhnkeha (corpus callosum) ülesanded, miks see teatud haiguste (peamiselt epilepsia) puhul läbi lõigatakse ja mis tagajärjed võivad olla? - Ajupooled juhivad keha vastaspoolt. Mõhnkeha läbilõikamise mõju poolkerade vahelisele suhtlusele: - 1) Kortikaalsed ühendused poolkerade homoloogsete punktide vahel ei toimi - 2) Kumbki poolkera funktsioneerib iseseisvalt – teise poolkera tundmustele, mõtetele jms pole juurdepääsu - 3) Kortikaalsed ühendused sensoorsete ja motoorsete süsteemide vahel ning ka keharetseptoritega toimivad. Tõmbeluku hüpotees - suurem osa ühendusi on topograafilised st poolkerade sarnased punktid on ühendatud. - Üks osa projektsioone läheb edasi esmasest topograafilisest prohektsioonikohast sekundaarsetele aladele ka kontralateraalselt.
rolli. Teda kasutati lihtsalt isa ning kuninga poolt ära nende tahtmise saavutamiseks ja Ophelia ei olnud ka eriti iseseisva mõtlemisega ega ka mitte otsustusvõimeline inimene, seega võiks tema rolli teoses piltlikult nimetada hüpiknukuks. PILET NR.14 1.MARIE UNDERI LOOMINGU ÜLEVAADE. ÜHE LUULETUSE ESITAMINE PEAST. I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja
nina sügamine viitab valetamisele jne Kõrgemad tundmused on ainuomased inimestele. Nad on isiksuse olemuslikeks joonteks ning võimaldavad teha otsusti isiksuse arengutaseme kohta. Kõrgemad tunnused on jaotatavad kolme põhigruppi: 1. kõlbelised tundmused – tekivad inimestevahelises suhtlemises. Arengu käigus omandatud kõlblusnormid saavad aluseks väga erinevatele ja sügavatele tundmustele. 2. intellektuaalsed tundmused – seonduvad inimese vaimse tegevusega. Need tekivad probleemidele lahendusi otsides, asju seletada püüdes, mõteldes, fantaseerides jne. 3. esteetilised tundmused – on seotud ilu ja harmoonia tunnetamisega. Korrapära, graatsilisus, erakordsus Tahteprotsessid ja tahteomadused; teadlikkus. Valetamise ja (eba)siiruse avastamine
See erinevus, lapse isiksus (persona), kasvab vastastikustes suhetes teda hooldavate inimestega. Normaalne autism Imik on sünni järgselt nn. normaalse autismi seisundis. Laps on omaette ja sissepoole pöördunud. Ta ei ole loonud veel vastastikuseid suhteid ja kiindumussuhet teise inimesega. Imiku elu juhivad refleksid. Tema tähelepanu keskendub suures osas oma keha tundmustele. See ei tähenda seda, et imik oleks passiivne. Tema aistingut toimivad hästi ja ta on huvitatud hooldajast ja keskkonnast. Imikul ei ole veel füüsilist ja psüühilist iseseisvuse ja erisuse kogemust. Ta on ühine ümbritseva maailmaga. Kui laps liigutab juhtumisi kätt näo ees võib ta ehmuda, sest ei tea, et see on tema enda käsi
annaabi.ee 
