Alused e. hdroksiidid- Leelised- Na Oh-naatriumhdroksiid K OH-kaaliumhdroksiid Ca Oh-kaltsiumhdroksiid Ba Oh-baariumhdroksiid Vees lahustumatud alused- Fe Oh-raudhdroksiid Fe Oh-raudhdroksiid Cu Oh-vaskhrdoksiid Al Oh-alumiinuimhdroksiid ALUSED KOOSNEVAD MATALLID JA OH RHMAST Oh-hdroksiidirhm 8:15 19.02.2009 Liitained: Oksiidid- 2 elementi,ks on 0 N2O3-alumiiniumoksiid Fe2O3-raudoksiid SO3-vveltioksiid N2O3-dilmmastikpentaoksiid Alused- Metall-OH NaOH-Na-hdroksiid Ca(OH)2-Ca-hdroksiid Fe(OH)2-raudhdraksiid Happed- Vesinik-happeanioona HCl-soolhape H2SO4-vvelhape H3PO4-fofforhape Soolad- Metall-happeanioon NaCl-naatriumkloriid CaSO4-kaltsiumsulfaat K3PO4-kaaliumfosfaat
ja 1 äike. I. Tunni eesmärk: · Õpilane teab mis on ,,sõprus" · Õpilane oskab teha koostööd teistega · Õpilane saavutab uusi oskuseid läbi meeskonnatööd · Õpilane saab aru,et probleemi lahendusel tuleb pöörduda teiste poole ja usaldama teisi · Õpilane oskab kriitiliselt mõelda ja analüüsida II. Tunni sissejuhatus: Tund algab õpetaja tervitusega, millele järgneb teema sissejuhatus. Teema sissejuhatuses tutvustab õpetaja tunni tegevusi (ajurünnak, mäng, harjutus). III. Teema käsitlemine: · Ülesanne ,,Vali endale sobiv" 9 min (Tahvli peal rippuvad kaks plakatit. Ühel on kirjutatud ,,Sõprus klassis on vajalik" ja teise peal ,,Sõprus klassis ei ole vajalik". Õpilased peaksid valima kas sõprus on vajalik või mitte ning
Tallinna 32. Keskkool Tanel-Markus Tammela 8.A Judo tund Praktiline loovtöö Indrek Kivi - Õpetaja Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1TUNNIST........................................................................................................................5 1.1.Rivistus...............................................................................................................
Pulmad Koostas: Õppegrupp: Juhendaja: Sissejuhatus · Pulmapäev on pidulikkuse ja pühalikkuse tõttu inimese elu tähtsaim sündmus. · Viimastel aastatel on Eestis hoogustunud suurte pulmapidude korraldamine lossides, mõisates, villades ja muudes suursugustes ruumides. · Pulma pidamis ruumid siis vajavad kindlasti osava floristi kätt muutmaks pulma unustamatuks sündmuseks. · Samuti on lilledekoratsioonid asendamatud kiriklikul laulatusel, kus kaunid seaded muudavad kiriku interjööri pidulikuks ja suursuguseks. Pulma-aastapäevade sümbolid Milliseid lilleseadeid tellida? · Kui eelarve on tagasihoidlikum, siis piirdutakse: pruudikimp, peigmehe rinnanõel, autokaunistus ja mõned lauaseaded. · Siia võib lisada ka pruutneitside kimbud või käevõrud, viskamise kimp, pruudipärg mahamängimiseks, shampuseklaaside kaunistused. · Eestis on levima hakkama külaliste kingitud lillede seadmise teenus Millal...
BILANSS mingi ajahetkel koostatud raamatupidamis aruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodistamise allikaid ehk kapitali AKTIVA(DEEBET) · Vara , ehk firma käsutuses olevad ressursid(kassad · Käibevara : kassa , pank , debitoorne võlg(ostjate tasumata arved) , materjal(ladu) , kaup · Põhivara BASSIVA(KREEDIT) · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital (lühiajalised / pikaajalised) · Omakapital (aktsia- või osakapital) · Kasum TÄHTSAMAD ERINEVUSED ETTEVÕTLUSVORMIDE VAHEL Äriühingu ärinimi Miinimumkapitali Vastutus oma Juhtimine nõue kohustuste eest Füüsilisest isikust Määratlemata Kogu oma varaga Ainuisikuline ettevõtja §78 Täisühing Määratakse Solidaarselt kogu Lihtsustatud ühingulepingus §82 oma ...
KUUENDA TUNNI ÜLESANNE: POLÜGONI JOONESTAMINE JA MUUTMINE (KÄSUD POLYGON JA PEDIT) OBJEKTIDE RIVI EHK MASSIIV (KÄSK ARRAY) TÄHELEPANU "PILVEKE" (KÄSK REVCLOUD) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 11 PAIGALDA ABIJOONED (KÄSK CONSTRUCTION LINE KLAVIATUURIKÄSK XL VÕI XLINE) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 22 POLÜGONI ALUSTAMINE (KÄSK POLYGON) 3. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI KESKPUNKTIS 1. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI IKOONIL (POLYGON) 2. SISESTA POLÜGONI KÜLGEDE ARV JA ENTER AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 33 POLÜGONI JÄTKAMINE ...
Infosüsteemide arendamine 1.tund a) kirjelda ülaltoodud joonisel oleva infosüsteemi toimimist-miks on vaja selliseid mõisteid ja miks on seosed just sellised nagu joonisel on b,c)Kirjelda üht kasutajagruppi kasutaja poole pealt-milliseid tegevusi peab ta saama teha (nii andmete sisestamine kui ka andmete päringud), millised andmed peavad infosüsteemis selleks olema. Kirjelda arendaja poole pealt-millised andmetabelid peavad infosüsteemis olema selleks, et kasutaja saaks teha oma toiminguid. HKHK infosüsteemis olevad põhilised mõisted ja nendevaheline seos. Mõnede kesksete mõistete täpsustus: Kaader - õpetajad (nii põhikohaga kui lepingulised), töötajad. Palk - töötajatele õppetöö eest välja makstavad summad. Raamatukogu - paberraamatud ja -ajakirjad; raamatud ja konspektid failina. Uksed - Enamike uste ees on lukud mida avavad töötajatel olevad elektroonsed võtmed. Õpilased - praegu õppivad ja ju...
Maksustamine maksude kehtestamine vastavalt seadusele või nende määramine vastavalt omavalitsuse määrusele. Maksudeklaratsioon võib olla tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioonid või maksuaruanne või muu maksusuuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või kinnipidaja on kohustatud esitama maksuhaldurile. Maksuhaldur on täidesaatva riigivõimu arvestus, kelle ülesanne on jälgida maksude arvestamise, deklaratsioonide täitmise ja tasumise õigsust. Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustuse...
Sisukord 1. Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA 2 2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS 10 3. Tund. AUTOMAATRELVA KÄSITLEMINE 19 4. Tund. LAMADES LASKEASENDI VÕTMINE, AUTOMAATRELVA HOIDMINE JA SIHTIMINE 26 5. Tund. LASKMINE LAMADES ASENDIS 32 6. Tund. TULISTAMISKORD 36 7. Tund. ERINEVAD LASKEASENDID 42 8. Tund. AUTOMAATRELVA EHITUS JA TÕRKED NING NENDE KÕRVALDAMINE 49 9. Tund. SIHTPUNKTI VALIK 54 10. tund. VARJUMINE, RELVA KANDMINE JA REAGEERIMINE VAENLASE EFEKTIIVSELE TULELE, TULEPOSITSIOONI VALIK 57 11. Tund. LIIKUVATE SIHTMÄRKIDE TULISTAMINE, VALANGUD,
LIIKLUSKASVATUSE TUND sõime rühmas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tutvume valgusfooriga v PUNANE - Stop! Seis! v KOLLANE - Oota veel! v ROHELINE Ületame tee! Click to edit Master text styles Second level TUTVUME Third level JALAKÄIJATE Fourth level MÄRGI JA Fifth level ÜLEKÄIGURAJAGA v Teed ületame mööda ülekäigurada v Jälgime märke ÕPITUT PRAKTISEERIMAS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to ed...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Õpetajate seminar Bibian Luik LAPSE VAATLUS Juhendaja: Mairi Männamaa Tartu 2008 Bibian Luik KELA I /AÜ 20.11.2008 LAPSE VAATLUS Laps: Marvo 1a 8k Koht: Kodus Aeg: 9.30-10.30 Eesmärk: Lapse arengu hindamine Elutoas on põrandal maas hunnik mänguasju, laual pliiatsid ja valge paber joonistamiseks. Ema istub diivanil ja loeb ajakirju, televiisor mängib. Marvo mängib põrandal klotsidega, laob neid üksteise kõrvale, moodustades tühimiku keskele, kuhu ha...
kahjustab vähem silmi. 3. Samuti mitte vaadata monitori kaudem kui 30min järjest. 6. Kirjutage töö jalusesse vasakule kuupäev, paremale oma nimi (nimed) ning päisesse paremale oma grupp. 7. Salvesta tehtud töö. 01.02.2010 AUT09 8. Avage aadressil: http://www.edit.ee/yles_00.htm (Ülesannete õppekeskkond Koostatud tunnid) asuv tund ,,Sissejuhatus" (koostaja Vilve Pohla) ning lahendage see. i. Lahendada testülesanded ii. Lahendada praktilised ülesanded 2. Ülesande eel tuleb sisestada: a. Ees ja perekonnanimi, kui lahendate kahekesi, siis mõlemad nimed b. Kool TKHK c. Klass AUT09 Avage aadressil: http://www.edit.ee/yles_00.htm (Ülesannete õppekeskkond Koostatud tunnid) asuv tund ,,Failihaldus" (koostaja Vilve Pohla) ning lahendage see.
Koostaja: Helen Jõesaar PRAKTIKUM näidistegevustega tund! 1. Tunni teema: Mängulised kõnni- ja jooksuharjutused muusika saatel Tunni eesmärk: kõnni- ja jooksutehnika, jooksul lennufaasi tajumine ja tasakaalu taastamine. · Sissejuhatav osa (põhiliikumised kõnd ja jooks) LM. Prügi ja prügiauto Alguses üks prügiauto, mis liigub suurte sammudega, ja püüab prügi, kes liiguvad väikeste sammudega. Kelle prügiauto kätte saab, muutub ka autoks.
Tallinna Arte gümnaasium Uurimustöö ,,Üks tund linnas" Juss Käbi 10.a klass Juhendaja: Anna Lambine Tallinn 2011 Uurimustöö ,,Üks tund linnas" Mina uurisin inimeste elu ja nende toimetusi, erinevates kohtades, erinevatel kellaaegadel ja erinevatel päevadel ühe tunni jooksul. Mina valisin 5 erinevat kohta: 1) Balti jaam - rongide väljumise perroonid reede 15. aprill kell 19-20 2) Kesklinn kaubamaja lõpp-peatuste R-Kioski juures pühapäev 24. aprill kell 11-12 3) Rocca al Mare keskus Kaubanduskeskuse keskel purskkaevu juures
Svenska. Första lektion: esimene tund 1) Hej! Tere God dag! [Gu da!] Tere päevast! Hur är det? [Hür ee det?] Kuidas läheb? Tack, bra! Tänan hästi! En gång till! [en gong till] Korda! Üks kord veel. Hejdå! =Vi ses! Nägemiseni! 2) Namn nimi Vad heter du? [Va heter dü] Vad är ditt namn? [Va e: ditt nam?] Vem är du? [Vem e: dü?] Jag heter....[Ja heter....] Mitt namn är.... Jag är... Hur stavar du ditt namn? [ Hür stavar dü ditt namn?] kuidas sa ütled täht haaval oma nime? M-A-R-I Vad betyder det? [Va betüder de?] Mida see tähendab? Det betyder.....[De betüder....] See tähendab..... 3) Nationalitet - rahvus Var är du ifrån? [Var e: dü ifron?] Varifrån kommer du? [Varifron kommer dü?] Kust sa pärit oled? Jag är från ...Jag kommer från... Från England, Tyskland, Frankrike, Polen, Stockholm. 4) Språk - keel T...
Microcontroller homework for week 04 1. SNR - Ratio of RMS signal to RMS SINAD - Ratio of the RMS signal amplitude to the mean value of the root-sum-square (RSS) ENOB - The effective number-of-bits and relates to SINAD THD - Ratio of the rms value of the fundamental signal to the mean value of the RSS of its harmonics. SFDR - Ratio of the RMS value of the signal to the RMS value of the worst spurious signal. Channels related to the inputs of the ADC can either be multiplexed or individually selected. Linearity relates to how a ADC follows a linear function. All ADCs are to a certain extend non-linearity. Temperature is measurement, which in optimal state for ADC-s, lets them function correctly. Power dissipation refers to the amount power dissipated when the ADC is operating. 2. The output code is 001111012 and the voltage of the LSB is 0,0195V ...
Microcontroller homework for week 10 1. PID control scheme: Equation describing the PID control: Differences between ,,bang-bang" control and proportional control: Proportional 0%...100% As error decreases, output decreases, e.g. reduces overshoot ,,Bang-bang" 0% or 100% Only 2 states (that's why also called On/off control). It has feedback. Similar to PWM ouput signal. Integral and Derivative terms in the PID equation: These are time-based terms: theintegral is an integral over some time period, and the derivative is the derivative between two time periods. Derivative to measure how fast the error is changing; rate of change in error gives indication of the size of the load; allows output to rapidly respond to changing inputs and compensate for varying loads and still offset error. Integral accumulation of errors; long-term control parameter; pushes the output towards the setpoint if PID control settled at offset fro...
Microcontroller homework for week 05 1. Treshold, sensitivity, (full) range, linearity, accuracy, precision, stability, hysteresis, noise 2. VO = RH/(RT+RH) = 0.381356 V 3. A) 100 B) 212,464 4. A) B) R1 = 16,67 k C) D) E) RF = 10k, RL = 28k2, RH = 107k F) Before scaling: 2.35 steps/°C. After scaling: 3.42 steps/°C 5. Some things were assumed, as they were not given. 30 = 1,13V 40 = 0,976V So 35 should be between 40 and 30. Assuming about 1,053 V. Same for 5 degrees... Assuming about 1,725 V. 35 degrees digital 1,053/10*1024 = 107,8272 5 degrees digital 1,725/10*1024 = 176,64 177 108 = 69 ADC counts, 30 degrees SPAN 69/30 = 2,3 ADC ...
Microcontroller homework for week 07 1. A) 40000 counts B) 36000 counts The difference between 20MHz and 18MHz is 4000 counts. 2. A) 555,555 counts more B) Higher resolution is caused by increased sampling rate. 3. A) Because the mixer needs additional components B) The mixer approach multiplies the frequency shift you want to measure, but also any other frequency shift. This includes drift caused by component heating, noise, etc. 4. The output waveform according to input: 5. A) 100 Hz B) 500 Hz C) 1 kHz 6. In an electrical system, a ground loop usual...
Microcontroller homework for week 11 1. 2. I would choose schematic C because the Fly-Back on C is with zener-diode and on the output two diodes are used, witch are placed correctly as are the resistors, so the schematic would function as required.
Microcontroller homework for week 12 1. Three different stepper motors (illustrations on page 162-163): · permanent-magnet, · variablereluctance, · hybrid. The VR stepper has a soft iron rotor with teethand a wound stator. As current is applied to two opposing stator coils, the rotor is pulled into alignment with these twocoils. As the next pair of coils is energized, the rotor advances to the next position. The permanent magnet (PM) stepper has a rotor with alternating north and south. As the coils are energized, the rotor is pulled around. This figure shows a single coil to illustrate the concept, but a realstepper would have stator windings surrounding the rotor. The PM stepper has more torque than an equivalent VR stepper. The hybrid stepper essentially adds teeth to a permanent magnet motor,resulting in better coupling of the magnetic field into the rotor and moreprecise movement. In a hybrid stepper, th...
Kas koolis peaks olema kehalisekasvatuse tund? Kas koolis peaks olema kehalise kasvatuse tund!?Muidugi peab olema nädalas korra või paar kehalise kasvatus tund. Kehaline peaks olema nauditav tund- see oleks justkui võimalus lasta oma ajul puhata ja maandada veidi koolistressi.Koolistress ongi just neid põhjuseid ja muidugi ka faktipõhine õpe mille pärast peaks olema koolis kehalise tund.Kuna kehaline aitab maandada tunni jooksul kogutud pingeid ja annab võimaluse liikuda ja mõnel veerandil ka õues olla.Kehalisetund muutub laste jaoks tähtsaks just kevade poole, kuna siis kipub koolimaja ja klassid ülekuumenema ja õpilastel on paraku võimatu seal ajuga tööd teha.Sellistes olukordades ongi heaks vahepalaks päevale kehalise tund,kus õpilane saab joosta ja trenni teha.Inimene teeb oma ajule nii öelda puhkepausi,tegeledes füüsilise poolega.Kuna me elame arenevas
Tund 1. Tööleht MUUTUSED ÜHISKONNAS 1. Millistesse perioodidesse jaotatakse inimkonna ajalugu? Tähista ajaskaalal perioodide ligikaudne algusaeg ja kestvus. AGRAARAJASTUST TÖÖSTUSÜHISKONDA 2.Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel? .................. .................................................................................................................. 3.Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima? ................................. .................................................................................................................. 4.Millised tööstusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? ... .................................................................................................................. 5.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? ................................................ .....................................
• Nimeta kontakttakistust halvendavad tegurid. Väike kontaktpind, vähene kontaktsurve tugevus, kontaktpindade oksüdeerumine, isoleerkile, liiga kõvast/pehmest metallist kontaktid. • Kui vahelduvvoolu elektrikaar kustub, muutub pinge kaarevahemikus kaare kustumispingest võrgupinge hetkväärtuseni. Kuidas nimetatakse seda protsessi ja tekkivat pinget? Seda protsessi nimetatakse pinge taastumiseks ja tekkivat pinget taastuvpingeks. • Kas aktiivahela väljalülitamisel tekib taastuspinge ja miks? Aktiivahela väljalülitamisel taastuvpinget ei teki, sest vool ja pinge on faasis. • Millist protsessi nimetatakse adiabaatiliseks? Adiabaatiline protsess on protsess, mis ei oma soojus-, massi- või ainevahetust teda ümbritseva keskkonnaga. • Mida on elektrikaare kustutamiseks vaja? Elektrikaare kustutamiseks on vaja, et deionisatsioon toimuks kiiremalt, kui ionisatsioon. • Mida väljendab juhi püsitemeratuur jagatuna aja k...
Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: 1. juriidilised isikud peavad pidama maksuarvestust, nad peavad maksud deklareerima ning üle kandma. See tehnoloogia on detsentraliseeritud, sest maksusid arvestavad aktiivse poolena paljud juriidilised isikud. Maksuhalduri ülesanne passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegem...
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
1.tund Parasvöötme rohtlad: asend ja rohtlate erinevad nimetused, kliima, mullad, taimkate+kohastumused,lk. 44-45 Abiks esitlused ,,Rohtlad" Koolielu portaalis: http://koolielu.ee/waramu/view/1-621cf2f3-20be-473e-a45e-74c63bb72e51 http://koolielu.ee/waramu/view/1- 9d6821a75dfba7c2880bebb4d5d5e8036dd3cf89 1. Asend, rohtlate eri nimetused (nimetus ja kus) õpiku kaart lk. 44+ kaart faili lõpus; tv lk. 22 ül. 1,2 Asuvad parasvöötme keskosas (keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll) kõigil mandritel peale Antarktise. Levivad mandrite siseosades või rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused. Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlate eri nimetused: Euraasias stepp; Ungaris pusta; Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ;Lõuna-Aafrikas veld 2. Kliima vt kava. Missugune rohtla asub lähistroopilises kliimavöötmes? Asub para...
Hulkade psühholoogia Hiljuti lugesin prantsuse filosoofi Gustave Le Boni teost "Hulkade psühholoogia". Antud teoses autor püüab lahti mõtestada ja selgitada rahvahulkade käitumisi. Grupi kaudu mõjutamisel kasutatakse fenomeni, et inimesed käituvad grupina teisiti kui üksikindiviididena ja seda tähistab eesti keeles tabavalt sõna "kambavaim". Igal inimesel on alateadvuslik soov kuuluda rühma, sarnaneda teistega ja olla seeläbi kaitstud võõra eest, kuid grupis vallanduvad alateadvus ja instinktid ning seetõttu on hulk ka intellektuaalselt madalam kui üksikindiviid, sest üksikisik allutab oma arvamuse hulga arvamusele. Sel lihtsal põhjusel ongi hulki ka lihtne manipuleerida ja suunata. Peaaegu igal hulgal on olemas oma juht, kelle mõju alla hulgad instinktiivselt alluvad. Inimhulkades on juhil väga suur mõjuvõim ning nad on pigem teo-, kui mõtteinimesed, kuna juhil on omad kindlad veend...
OÜ Marjulised Marju 4 10100 TALLINN Tel 6998338 01.oktoober 2009. A. nr 122 Kliendipäeva stiilipidu Pakkumine Lugupeetud Pr Naide Meil on hea meel, et valisite peokorraldajate sealt just meie firma. Teie infopäringust lähtudes koostasime teie kliendipäeva läbiviimiseks pakkumise, kus püüdsime teie soove maksimaalselt arvestada. Palun allkirjastage pakkumine, kui olete sellega nõus. Pakume järgnevat: 1. Kostüümid 1.1 meestele 1.2 naistele 2. toitlustamine 2.1 lõuna 2.1.1 supp 2.1.2 praad 2.2 õhtu 2.2.1 praad 2.2.2 magustoit Hinnapakkumine: Toode Kogus Hind Kokku Summa kokku Toitlustamine 25 120 3000 49 500 krooni kostüümid naistele 10 1200 12000 me...
Energiajookide tarbimine Lüganuse Keskkoolis Eesmärgid Kui palju juuakse energiajooke lüganuse keskkoolis ülevaade energiajookide mõjust noortele Kirjanduse ülevaade Click to add text http://www.narko.ee/energiajoogid/ http://http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervisliktoit/14asjamidate http://www.terviseinfo.ee/blogi/3298kuidasjuuaenergiajooki Töö hetkeseis Küsimustik · Kui noorelt proovisid esimest korda energiajooke? · Mitu korda päevas jood energiajooke? · Mitu energiajooki jood nädalas? · Milliseid energiajooke oled juba proovinud? · Kumba eelistas rohkem, kas limonaadi või energiajooki? · Miks Sa seda üldse tarbid? · Kas oled teadlik selle mõjust Sinu organismile?
Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamine Arvustus Teisipäeval, 3. septembril esinesid koolis kaks muusikut saate „Klassikatähed“ esimesest hooajast. Laval kõlasid kahe instrumendi hääled: klaveril Johan Randvere ja klarnetil Marten Altrov. Kontserdi pealkirjaks oli „ Tõmbame päeva käima ehk lustakas tund Marteni ja Johaniga“, mille kava oli spetsiaalselt üles ehitatud koolides esinemiseks, mis tagas selle huvitava ülesehituse. Kavas oli peamiselt klassikaline muusika, kuid vahelduseks kõlasid ka paar džäss- ja rahvamuusika valdkonda kuuluvat teost. Palade vahel suhtlesid instrumentalistid väga elaval viisil publikuga ning tutvustasid enda mängitavaid instrumente. Nad küsisid mitmeid küsimusi, mis suunasid klarnetist ning klaverist üldmulje loomist. Peamisteks
2) sissetulekud sõltuvad liikmete arvust (mida rohkem liikmeid, seda rohkem raha parteil); 3) harrastatakse individuaalset liikmesolekut; 4) püüavad kaasata suuri rahvahulki; 5) tugeva administratiivse organisatsiooniga, kus esineb võimujaotus (võimu püramiid); 6) tähtsat rolli mängib ideoloogia (vähe kindlustatud elanikkonna kaitsmise põhimõte); 7) võimuvõitlus käib partei sees. III GRUPP Totalitaarsed parteid: (2009-05-22) FILM'i 11. TUND JÄTK (2009-05-25) TUNNITÖÖ: ,,Mida tähendab poliitika minule?"
On teisipäev ja ma istun matemaatika klassis. Tund pole veel alanud. Püüan kõike ümbritsevat oma peast välja saada. Mul on vaja keskenduda kontrolltööks, kuid ma ei suuda. Koridoris on ülemeelikud lapsed saavutamas läbi naerupahvakute aina kõrgemaid helikõrguseid. Minu ees istub mu mäletsev klassivend, kes sööb oma võileiba valjemini, kui keegi teine. Aknast paistab lumetuisune tänav lugematu hulga kiirustavate inimestega. Märkan ülekäigurada ületavat veripunase baretiga vanaprouat. Samal ajal kihutab mööda mattmust BMW nii kiiresti, et ka vanaproua juuksed, mis on külmast jäätunud, tarduvad hetkeks. Heliseb tunnikell ja hetkeks mõistan, et kontrolltööks kordamise asemel olin vajunud 20 minutiks mõttesse. Õpetaja jalutab minu poole. Tal on seljas must pintsak, mille reväärid ja nööbid on kaetud siidiga. Ta ulatab mulle paberilehe, mille peal on 10 ülesannet. Võtan paberilehe lähemale, otsin pinalist sinise pastapliiatsi ja kirjutan pare...
Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistav osa Harjutuskompleksi eesmärk: harjutada kolonnis liikumist ja üldarendavad harjutused pingiga Klass: 8. klass Riviharjutus: Ümberrivistumine ühest viirust kahte viirgu ja tagasi Üldarendavad harjutused(märkida vahend): harjutused pingiga Tunniandja nimi: Tunniandja kursus: TSKB-1 Kuupäev: 09.04.2015 Harjutuste toime Harjutuste kirjeldused Korduste arv Metoodilised märkused Organiseeritud 1) Rivistumine ühte viirgu, klassi tervitamine, tunniteema. Pealagi üles, selg sirgu, käed sirgelt, sõrmed tegutsemine rühmas kokku, pingutatud kehahoid. Riviharjutus Ümberri...
Liikumine tervendab maailma Kindlasti on kõik kuulnud, et liikumine on tervisele kasulik ning igapäevaselt tuleks vähemalt tund aega värseks õhus viibida. Pidevalt näeme vanemaid kui ka aktiivsemaid inimesi kepikõndi tegemas või terviseradadel sörkimas, kuid kas liikumine värskes õhus annab meile ka midagi muud peale tervise? Parim viis endale uusi sõprussidemeid luua, on minna toast välja. Väljas liikudes kohatakse uusi inimesi, kellest võib hea tuttav saada ning see, et sõprus on vaimsele tervisele väga kasulik, on üldteatav. Pole mõtet olla kodus ning veeta oma päevi telefonist või arvutis
Töölepingu analüüs · Tööleping on siis leping, millel on kaks osatäitjat, tööandja ja töötaja. Mõlema nõusolekul ning lepingu ühtsel mõistmisel sõlmitakse tööleping tööle asumiseks. Kui töölepingus sätestatud punktid ei sobi töötajale siis saab teha ka läbirääkimisi ning ühtseid kokkuleppeid, et saavutada kahe poole vaheline nõusoleks. · Lepingus on kirjas tööle asumise aja algus ning võib omada ka kindlat lepingu lõppemise kuupäeva kuid võib olla ka tähtajatu. Peale tähtaegset lepingu lõppemist võib seda ka pikendada. · Töölepingus on samuti kirjas ka kindel arv tunde, kui palju peab nädalas töötama. Enamasti on see 40tundi nädalas, oleneb töö koormusest. · Lisaks on lepingus kirjas ka töötasu, mille alusel palka väljastatakse. Olemas on kolm võimalust. · Esiteks kindla kuupalgaga töö, kus palga numbes ei muutu olenemata sellest, mitu päeva on kuus ega ka tundide arv nädalas. · Teiseks on tü...
Füüsika tund!!! Mis on rõhu valem? (Vastus: p= F/S) Geograafia tund!!! Millises maailmajaos asub Tasmaania? (Vastus: Austraalia ja Okeaania) Kirjanduse tund!!! Mis on Lydia Koidula esimese näidendi pealkiri? (Vastus: ,,Saaremaa onupoeg") Keemia tund!!! Mis on tiheduse definitsioon? (Vastus: Tihedus näitab, kui suur on aine ühikulisie ruumalaga ainekoguse mass) Bioloogia tund!!! Miks peab läbi käsna keha pidevalt liikuma vesi? (Vastus: Nad saavad veest toitu ja toitained filtreerides läbikäivat vett) Vene keele tund!!! Millisest Vene multifilmist on pärit lause: ,,Lapsed, oleme sõbrad!" (Vastus: Kass Leopold) Ajaloo tund!!! Kes oli Prantsuse
Talvised teenused Teenuse nimetus Teenuse hind (euro)Mõõtühik Teenuse kasutamise Märkused aeg Keskuse väliterritooriumi 75 ööpäev E-P Sisaldab suusa- ja lumelauaüritusi. kasutamine ürituste korraldamiseks Uisupaari laenutus 3 tund E-P Lapsed kuni 11.a 4 tund 11 ja vanemad 6 2 tundi 12 päev Suusakeppide laenutus 3 päev E-P Lumelaua / mäesuusa laenutus 7/4 tund E-P Täiskasvanud. Lumelaud või saapad. 10/6 2 tundi Kui kasutab ühte osa komplektist, siis
võitjate autasustamine. Programmi hind oleneb valitud einest: Supp ja jook 9 €/inimene Leib, supp, küpsised ja tee 10 €/inimene Lõkkevorst, salat ja tee 11 €/inimene Minimaalne grupi suurus 10 inimest. II. Lisavõimalused Kaminapuud Hind 3 € / korv Elektrigrilli rent Rendi hind 4 € / kord Grillmaja rent Rendi hind 15 € / tund Grillmaja on püramiidi kujuline. Toidu grillimiseks saab kasutada ümarat grillresti ja grillvardaid. Majja mahub maksimaalselt 20 inimest. Lõkkeplatsi rent Rendi hind 6,4 € / tund Lõkkeplatsi ääres on puidust pingid ja 3 lauda. Laudade äärde mahub istuma vabalt 20 inimest. Grillimiseks saab kasutada maasse torgatavat ümarat grillresti ja grillvardaid. Tellida võib piknikulaua 1,2-5 a, mille äärde mahub kuni 4 last.
Õpetaja eesmärk: Õpetada õpilastele majandusringlust, selle olemust, funktsioone ja osasid. Viia läbi majandusringluse lauamängu tegemine ja tehtud tööde seast parimate valimine ning abistada algklassidega või juhtkonnaga mängimise kordineerimist. Õpilaste eesmärk: Õppida tundma majandusringlust, õppida lauamängu koostamise abil iseseisvalt majandust ning läbi õpetamise omandada esinemiseks vajalikke oskusi. Etapid: Esimene tund: Majandusringluse teooria. Lisatund majandusringluse teooria paremaks mõistmiseks Teine tund: Majandusringluse lauamängu mängimine oma klassis Kolmas tund: Parimate majandusringluse lauamängude valimine Neljas tund: Algklasside või juhtkonnga mängimise ettevalmistamine Viies tund: Algklasside või juhtkonnaga mängimine Esimene tund: Majandusringluse teooria Algmaterjalina võib õpetaja kasutada teemat “Majandusringlus” Junior Achivementi majandusõpikust.
Autor: Puhja 2011 Aeroobika Stiilid Low Impact aeroobika madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni ja sammukombinatsioonidel. Muusika tempo on rahulikum, liikumisi sooritades on vähemalt üks jalg kogu aeg kontaktis põrandaga. Ei koorma liigselt liigeseid, seetõttu on tund sobiv ka algajatele Hi Impact aeroobika suure koormusega aeroobikatund, mille aeroobne osa koosneb jooksu- ja hüplemissarjadest. Sobiv ainult edasijõudnutele, kellel ei ole probleeme selja ja põlvedega. Muusika tempo on kiirem ja liigutused väiksema ulatusega. Kuna joostes langeb iga sammu ajal liigestele koormus, mis on võrdne harjutaja kolmekordse kehakaaluga, siis on vigastusohtl suur. Stiil oli valitsev aeroobika
sa kõhn või täidlane, noor või vana, aeroobikaga tegeledes muutud igal juhul kenamaks, veetlevamaks ja enesekindlamaks. 1980 ndate aastate alguses jõudis aeroobika Euroopasse. Sellest ajast alates on aeroobika arenenud ja täiustunud, lisandunud on palju uusi suundi ja erinevaid stiile ning tänaseks päevaks on aeroobikast kujunenud üks enamharrastatavamaid tervisespordialasid kogu maailmas. Aeroobikatundide põhiülesehitus on sarnane. Tavaliselt algab tund soojendusega, sellele järgneb aeroobne osa ja lihastreening ning lõpeb lõdvestus- ja venitusharjutustega. Tavalise tunni pikkus on 45 60 minutit. Tundide eri nimetused vahelduvad lähtuvalt tunni eesmärgist, tunni sisust ja muusikastiilist. Kuna aeroobika on alguse saanud USA-st, siis enamasti esineb tundide nimetustes rahvusvaheliselt kasutusel olevaid inglisekeelseid termineid. Stiilid LOW IMPACT aeroobika madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni
Euroopa Võimlemisliidu (UEG) juures ning liitus sellega jaanuaris 2000. aastal. AEROOBIKA STIILID LOW IMPACT aeroobika madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni ja sammukombinatsioonidel. Ei kasutata jooksu ja hüplemisi. Muusika tempo on rahulikum, liikumisi sooritades on vähemalt üks jalg kogu aeg kontaktis põrandaga. Ei koorma liigselt liigeseid, seetõttu on tund sobiv ka algajaile. HI IMPACT aeroobika suure koormusega aeroobikatund, mille aeroobne osa koosneb jooksu- ja hüplemissarjadest. Sobiv ainult edasijõudnutele, kellel ei ole probleeme selja ja põlvedega. Muusika tempo on kiirem ja liigutused väiksema ulatusega. Kuna joostes langeb iga sammu ajal liigestele koormus, mis on võrdne harjutaja kolmekordse kehakaaluga, siis on vigastusohtl suur.
Hotell Centrum asub Viljandi kesklinnas Centrumi ärikeskuse 3. korrusel.Kolme tärni nõuetele vastav hotell on sobiv peatuspaik nii ärireisijale kui turistile. Pakume majutust kuni 56 külalisele. Meil on kaks konverentsisaali, a`la carte restoran, saun, ilusalong, solaarium ja fuajeebaar - kõik selleks, et saaksite end siin mugavalt ja hästi tunda. Samuti on hotelli fuajee ja osad toad WIFI levialas. TOAD Punane sviit 1300-1500 kr öö Roheline sviit 1300-1500 kr öö Kahekohalised toad on rõõmsad rohelistes ja kollastes toonides kujundatud valgusküllased toad. 780-1100 kr öö Hotellis on tuba liikumispuuetega inimestele, toad mittesuitsetajatele ja allergikutele. Lisavoodi 280-350 kr Beebivoodi 100 kr Hotellis on suurepärased võimalused konverentside ja seminaride korraldamiseks. Teie käsutuses on kaks tänapäevaselt sisustatud konverentsisaali: Punane - max 45 kohta 150.-/tund 800.-/päev Roheline - max 30 kohta 100.-/tund 500.-/pä...
Aeroobikatund algab umbes 10 minutit kestva soojendusosaga, mille eesmärgiks on valmistada organism ette eelseisvaks füüsiliseks tegevuseks (tempo 120- 132 lööki/ min.). Lõpeb kergete staatiliste venitusharjutustega. Sellele järgneb aeroobne osa, mille käigus erinevate liikumissarjade kordamisega tõstetakse südame löögisagedust. Edasi järgneb lihastreening (tempo 120- 130 l/ min.), kus jõuharjutusi kasutades antakse koormust kõikidele põhilisematele lihasgruppidele. Tund lõppeb venitusharjutustega, mille eesmärgiks on taastada normaalne pulsisagedus ning kokkutõmbunud lihaste endine vorm. Vastavalt sellele, millisele tunni osale on asetatud põhirõhk ning milline on aeroobikatunni sisu, tuleneb ka selle tunni erinimetus: LOW IMPACT aeroobika- madala koormusega aeroobikatund HI IMPACT aeroobika- suure koormusega aeroobikatund COMBOaeroobika- kombineeritud aeroobikatund BODYaeroobika- lihastreeningule suunatud aeroobika
Minu lemmik õppeaine Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Osadele meeldib kehalise kasvatuse tund, teistele aga hoopis kunstiõpetus või muusika. On ka selliseid inimesi, kellele ei ole meeltmööda ükski õppeaine. Minu lemmik õppeaine on kirjandus. Mulle on see tund meeltmööda erinevatel põhjustel. Kõige rohkem sellepärast, et mulle meeldib väga raamatuid lugeda. Kui ma loen, siis ma ainult ei sirvi neid läbi, vaid keskendun igale leheküljele ja ei jäta kunagi midagi kahe silma vahele. Öeldakse, et raamatut ei hinnata kaane ega paksuse järgi - mina olen selle väitega igati nõus. Kui loen mingit raamatut, siis vaatan alati ka seda, kes on selle kirjutanud. Tavaliselt uurin ka köite autori kohta kui vana ta on, kus ta elab,
kell 15:00 kätepesuga. Terve tööpäeva vältel peavad köögis olijad kinni hügieenireeglitest. Angeelika Sooba - 1.Tund Kaalun välja endal vajaminevad köögiviljad kaalikavormiks – kartul, kaalikas. Pesen köögiviljad. Koorin köögiviljad. Sulatan kiiresti maasikad, valmistan toormoosi. 2.Tund Viilutatud köögiviljad panen hügieeniliselt järgnevat eksamipäeva ootama. Pesen mustad nõud ja koristan oma tööpinna. Merily Runtal - 1. tund Kontrollin üle töövahendid ja valmistan ette töökoha. Kaalun vajaliku tooraine (nii kana, aprikoosid, toorjuustu kui ka murulaugu). Panen aprikoosid kuuma vette likku kuniks aprikoosid on pehmed. Kana lõikan kaalu järgi portsjontükkideks (115 grammi). 2. tund Tambin kanafileed õrnalt (toidukilega kaetult) ning seejärel asetan GN-nõusse, panen kaane peale ja panen külmkappi kuniks on valmis tehtud kanarullide sisse minev segu.
Kalevipoja mängude üldajakava: 8.45 kogunemine koolmaja juures, kooli staadionil. Klassid valmis rongkäiguks. 9.00 rongkäik staadionile. Järgneb mängude avamine: Esinemisnumbrid, kõned, laste jalgpallimäng koos Joel Lindperega( mängu kestvus kuni 15 minutit) . Lastele jääb ka umbes 10 min. aeg Joel Lindperelt autogrammide saamiseks. 10.00 TEGEVUSED: 1. sportlikud tegevused staadionil, ajaline kestvus 1 tund ja 15 minutit 2. töötoad koolis ja koolimaja ümbruses, ajaline kestvus 1 tund 3. aktiivsed, lõbusad tegevused Kaitseliidu noorteorganisatsiooni kaasabil, koolimaja staadionil ja koolimaja lähiümbruses, ajaline kestvus 1 tund ja 15 minutit TEGEVUSTE AJALINE JAOTUS: 10.00 - 11.15 I tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uuele tegevuskohale. 11.30 - 12.45 II tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uuele
Sheet1 Tartu Kutseharidusekeskus Koka eriala praktikaline tund . Roa nimetus: Kartuli vorm singi ja tomatiga Kuupäev: Portsjonite arv: 2 Tooraine Neto g Bruto g Tehnoloogia: Suuremad värsked kartulid 120g 1.Pese kartulid ja lõika noaga hästi õhukesteks Küüslauguküünt 10g viiludeks. Kuivatatud tomat 30g Keedusink 100g 2
maailmameistrivõistlus 3 Aeroobika stiilid LOW IMPACT aeroobika Madala koormusega aeroobikatund, mis põhineb erinevatel kõnni ja sammukombinatsioonidel. Ei kasutata jooksu ja hüplemisi. Muusika tempo on rahulikum, liikumisi sooritades on vähemalt üks jalg kogu aeg kontaktis põrandaga. Ei koorma liigselt liigeseid, seetõttu on tund sobiv ka algajaile. HI IMPACT aeroobika Suure koormusega aeroobikatund, mille aeroobne osa koosneb jooksu- ja hüplemissarjadest. Sobiv ainult edasijõudnutele, kellel ei ole probleeme selja ja põlvedega. Muusika tempo on kiirem ja liigutused väiksema ulatusega. Kuna joostes langeb iga sammu ajal liigestele koormus, mis on võrdne harjutaja kolmekordse kehakaaluga, siis on vigastusohtl suur