Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Kokkuvõte........................................................................................................................................7 Lisad.................................................................................................................................................8 Lisa 1. Galaktikaparvega MACS J0025.4-1222 toimunud kokkupõrge on eraldanud vesinikgaasi (punane) galaktikatest. Viimastega koos on liikunud ka tumeaine, summaarse massijaotuse (sinine) põhikomponent. (Allikas: NASA/ESA/M.Bradac/S.Allen)............................................... 8 ...........................................................
Peeter Tenjese inauguratsiooniloeng: ,, Nähtava ja tumeda aine jaotus galaktikates´´ Peeter Tenjes on lõpetanud Tartu Ülikooli füüsika ja keemia teaduskonna ning omandanud austronoomiadoktori kraadi. Tema peamised uurimisvaldkonnad on seotud galaktikate austronoomia struktuuridega. Tundengeid õpetades tundis huvi, kas tudengid said aru millest ta rääkis. Peeter Tenjes väidab, et austronoomid on väga õnnelikud inimesed. Austronoomiat võib nimetada täppisteaduseks. Galaktikad: Üheks galaktika näiteks oleks linnutee. Galaktikate heledused kõiguvad äärmiselt tugevalt. Galaktikate kujud ja liikumised varieeruvad. Lisaks varieerub veel tähtede koostis. Erinevates galaktikates on erineva vanusega tähti. Galaktikate ketas ajaga suureneb. See sõltub kosmoloogilistest parameetritest ja tumeda aine omadustest. Galaktikad pidid tekkima, et tähed saaksid hakata tekkima. Et galaktikad saaksid tekkida on vaja kokku...
Rocca al Mare Kool Linnutee galaktika Referaat Koostaja: Sander Ranojda 10 klass Tallinn 2016 1 Sisukord Sissejuhatus ………………..…3 Linnutee vaatlemise ajalugu …4 Linnutee galaktika ……….…...5 Tume aine ……………………6 Kokkuvõte ……………………7 Mõisted ………………………8 Kasutatud allikad ……….……8 Sissejuhatus Refereerimisele on võetud Linnutee vaatlemise ajalugu, Linnutee galaktika ja tume aine. Materjal on kogutud 3 raamatust ning internetist nii eesti- kui ka ingliskeelsetelt lehekülgedelt. Referaadis annan üldistuse Linnutee vaatlemise ajaloo kohta, Linnutee struktuuri, suuruse kohta ning käsitlen ka tumeda aine teemat. Referaadi eesmärk on lugejale anda aimu Linnutee vaatlemise ajaloo kohta, tema koostise, massi, suuruse koh...
Varjatud aine (Tume aine, Dark matter) Liisa Turmann 12a Universum · Universum koosneb kolmest mateeriatüübist. · Tuntuim osa moodustab barüonaine, millest koosneme meie, elusloodus, planeedid, tähed. Seda on Universumis siiski väga vähe. · Teise olulise osa moodustab tume aine, mida on viiendiku jagu. · Kolmas ehk kõige mõistatuslikum osa Universumi massist on tume energia ehk tumeenergia. Varjatud aine · Need 2 ainet on inimkonna jaoks salapärased ning nendest teatakse vähe. · Teadlased on veendunud, et see on olemas aga kindlat kinnitust sellele pole veel leitud. · Tume aine on aine, mida me ei oska siiani kuidagi näha, ent otsestest galaktikate omavaheliste liikumiskiiruste mõõtmistest tuleneb, et kusagil peab peituma mass, mis liikumist mõjustab. · Tumedaks kutsutakse neid ained seetõttu, et neid pole teleskoopidega otseselt võimalik vaadel...
Varjatud aine (tume aine) Romet Lastik Universum Barüonaine Tume aine Tume energia Varjatud aine Need kaks ainet on inimkonna jaoks salapärased. Teadlased on veendunud, et see on olemas aga kindlat kinnitust sellele pole veel leitud. Tume aine. Avastamine Albert Einstein Fritz Zwicky Einasto, Kaasik, Saar Eestlaste avastused Jaan Einasto - tumeda aine ja universumi kärjekujulise struktuuri avastajaks. Click to edit Master text styles M. Jõeveeru Second level Third level Fourth level Fifth level ...
Tume mateeria Kosmoloogias ja astronoomias tuntakse tumedat mateeriat ainena, mis ei kiirga fikseeritavat valgust või teisi elektromagnetilisi kiirguseid. Seetõttu seda ei ole näha teleskoopidega, kuid on kindlalt olemas, sest selle gravitatsioon mõjutab objekte, mida saab vaadelda. Usutakse, et tume mateeria koosneb 83 % ainetest universiumis ja 23 % massi energiast. 1933. aastal postuleeris Fritz Zwicky tumeda mateeria, et võtta arvesse kadunud massi galaktikate ja galaktikate klastrite orbiidi kiiruses. On ka teisi tähelepanekuid tehtud tumeda mateeria kohta, mis hõlmavad galaktikate pöörlemiskiirust ning kuuma gaasi temperatuuri jaotust galaktikates ja klastrites. Laialdaselt usutakse, et tume mateeria koosneb uutest, karaktiseerimata subautomaarsetest osakestest ja tänapäeval teevad tugevaid pingutusi osakeste füüsikud, et leida see osake. Väike osa tumedast mateeriast võib olla barüone tume mateeria. Nee...
Astronoomia Koostaja:nimi Rühm: rühm Laias laastus jaguneb astronoomia neljaks: planetoloogia, mis uurib planeete ja väikekehi, tähefüüsika, mis uurib tähti, galaktikate füüsika, mis uurib galaktikaid, kosmoloogia, mis uurib galaktikatest suuremaid struktuure ja universumit kui tervikut. Tänu astronoomiale ja selle sõsarharudele on meie elu palju lihtsam. Esmalt oleme astronoomidelt saanud muidugi ajaarvamise ja kalendri, seejärel on see oluliselt kaasa aidanud optika, geodeesia (koha ja aja määramine, navigatsioon jms), tehnika ja matemaatika arengule. Astronoomia ajalugu omakorda aitab mõista vanade tsivilisatsioonide igapäevaelu määrati ju näiteks viljalõikuse aeg astronoomiliste meetoditega ning võimaldab täpselt dateerida sündmuste ajahetke, kuna astronoomilised sündmused on tagasiarvutatavad. 20. sajandil leidis kinnituse Suure Paugu mudel...
Tallinna Tehnikaülikool Keemia ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toidutehnoloogia õppetool Evelin Edro 045316 Avatud Ülikool KTT0100 - Toidu töötlemise alused ainetöö Toidutootmisahel kakaooast tumeda sokolaadini Tallinn 2010 Sisukord 1. Kakaooa iseloomustus.....slaid 3 2. Tume sokolaad - kirjeldus.....slaid 5 3. Tehnoloogiline skeem.....slaid 7 3.1. Kakaooa puhastamine....slaid 9 3.2. Kakaooa röstimine....slaid 9 3.3. Kakaooa kesta (kakaovello) eemaldamine tuumast....slaid 9 3.4. Kakaooa tuuma jahvatamine kakaomassiks....slaid 10 3.5. Kakaomassi pressimine kakaokoogiks kakaorasva eraldamisega....slaid 10 3.6. Kakaokoogi jahvatamine kakaopulbriks....slaid 11 3.7. Sokolaadimassi segamine....slaid 12 3.8. Sokolaadimassi valtsimine....slaid ...
Marit Jukk, 10a (4. rühm) p-metallide ühendid a) Al2O3 - alumiiniumoksiid Al2O3 on valge, kristalne aine. Äärmiselt inertne, vastupidav vee toimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Tähtsaim mineraal on boksiit - settekivim, mis koosnebki alumiiniumoksiidist. Enamtuntud aine looduses on korund, peeneteraline korund e smirgel on kasutusel lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises. Suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks (kasutatakse laserites). b) Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Samuti valge ja tahke aine, mis vees ei lahustu. Polümeerne, keeruka struktuuri ning muutuva koostisega aine, mille koostist väljendab tinglik valem Al2O3 x nH2O. Väga nõrk alus, amfoteerne hüdroksiid. Reageerib kergesti hapete ja leelistega. Lisaks on tän...
Tumeaine Siim Pening 12 h PG Tumeaine on astronoomias ja kosmoloogias aine, mis avaldub gravitatsioonilises vastasmõjus nähtava ainega. Galaktikast suuremate struktuuride vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 80% Universumis leiduvast ainest. Tumeaine olemasolu postuleeris esimesena 1934. aastal Fritz Zwicky, et seletada galaktikate liikumist galaktikaparvedes. Tuntuim Eesti tumeaineteadlane on Jaan Einasto. Tumeainet ei ole võimalik harilike meetodite ja mõõtmisvahenditega "näha" Tumeaine moodustab umbes 80% Universumis leiduvast ainest Tumeaine aitab seletada barüonaine kuhjumist galaktikateks Tumeaine koosneb WIMP-ist weakly interacting massive particle ( nõrga vastasmõjuga massiivsetest osakestest). Tumeaine, olgugi et oluline osa kosmosest, on jätkuvalt inimese jaoks arusaamatu ja mõistmatu Galaktikate pöörlemine, galaktikate kiire liikumine galaktikapa...
Alumiiniumoksid Al2O3- on polümeerse struktuuriga valge kristalne aine. See on äärmiselt inertne aine mis on väga vastupidav veetoimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Üks enam tuntud alumiiniumoksiidi teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundo ehk smirglit lihvimispulbrite, puhastuspastade jms koostises läipaistvad suured korundikristalid on hinnalised vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks. Al(OH)3 temp. Al2O3+H2O Normaaltingimustel sulab alumiiniumoksiid temperatuuril 2054°C ja keeb temperatuuril 2980°C. Plii(II)oksiid PbO2-Üks tähtsamaid pliiühendeid, tumeda (pruunikas, must) värvusega väga tugevate oksüdeerivate omadustega. Teda kasutatakse põhiliselt elektroodimaterjalina pliiakudes. Kõik plii lahustuvad ühendid on tugevalt mürgised. Pb3O4-plii(II) j...
Stefan Sepp 10c 1. rühm. Al2O3- alumiiniumoksiid- polümeerse struktuuriga valge kristalne aine. See on äärmiselt inertne aine mis on väga vastupidav veetoimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Üks enam tuntud alumiiniumoksiidi teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundi ehk smirglit lihvimispulbrite, puhastuspastade jms koostises läipaistvad suured korundikristalid on hinnalised vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid, seetõttu reageerib ta nii aluste kui ka hapetega: Reaktsioon happega: Al2O3 + 6HCl 2AlCl3 + 3H2O Reaktsioon leelisega: Al2O3 + 2NaOH + 3H2O 2NaAl(OH)4 Al(OH)3- alumiiniumhüdroksiid- ...
Lambavill Sander Toop 9b. LAMBAVILL JA SELLE TÄHTSUS Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis- ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. VILLA KEEMILISED OMADUSED Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke - keratiine, kollageeni, nukleiin- ja aminohappeid. Villas on lipiide - rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline ain...
MAAILMA MULLAD TUNDRAMULDADE KUJUNEMINE. Lähispolaarses kliimavöötmes on enamus aastast madal temperatuur ja vee aurumine on väike. Igikelts ei lase veel maa sisse imbuda ja seetõttu on muld isegi suvel igniiske.Sellis- tes tingimustes on mulla teke väga aeglane, sest madalas temperatuuris ja väheses hapni- kus on keemilised ja bioloogilised protsessid aeglased. Huunuse kiht on kidurast taimestikust ja karmist kliimast tingituna väga õhuke, enamasti alla 100 cm. Igikeltsa ja ülessulanud veest küllastunud pinnases toimub gleistumine, liigniis- ketes kohtades (nõgudes) kaasneb turvastumine. Seega levivad tundra- ja metsatundra vööndis gleimullad või turvastunud gleimullad. Koos- nevad õhukesest tumedast huumuse - või turbakihist ja paksemast, heledast sinkjat värvi gleikihist. OKASMETSADE MULDADE KUJUNEMINE Okasmetsad kasvavad peamiselt parasvöötme jahedas osas. Jahedas kliimas laguneb okasvaris aegl...
Kvasarid Aktiivsed galaktikad ja kvasarid On olemas galaktikataolisi objekte , mille tuum on erakordselt hele ja mille spektrit iseloomustavad tugevad,suure laiuse ja heledusega emissioonijooned. Eristatakse kolme põhilist tüüpi: 1. Seyfery galaktikad normaalse värvusega spiraalgalaktikad 2. Markarjani galaktikad tuum ja mõhn sinaka tooniga,ketas näha nõrgalt 3. Kvasarid mida peeti algul pikka aega "ülitähtedeks" , praegu ollakse seisukohal,et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi. Kvasarid on tähesarnased objektid,mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Suure heleduse ja Click icon to add picture Click icon to add picture lihtsa vaatlusmetoodika tõttu on kvasarid ühed kaugemad objektid maailmaruumis,omap ärased " Universumi majakad". Teleskoobiehituse edusammud lubavad...
Tumeaine ja tumeenergia valitsevad universumi Universum koosneb kolmest mateeriatüübist. Kõigi paremini tuntud osa moodustab barüonaine, millest koosneme meie, elusloodus, planeedid, tähed. Seda on Universumis siiski üsna napilt. Teise olulise osa moodustab tume aine ehk moodsamalt tumeaine, mida on viiendiku jagu. Kolmas ehk kõige mõistatuslikum osa Universumi massist on tume energia ehk tumeenergia. Tumedaks kutsutakse viimaseid seetõttu, et need aine vormid ei ole teleskoopidega otseselt nähtavad. Tõendeid nende olemasolu kohta saab vaid kaudselt, näiteks mõjutavad need nähtava aine liikumist ning jaotust Universumis. Füüsikud ütlevad selle kohta peenemalt nii: tumeaine ja -energia interakteeruvad barüonainega väga nõrgalt, põhiliselt gravitatsiooniliselt. Sageli võrreldakse tumeaine ja barüonaine käitumist hämara balliruumiga, mis on täis valssi tantsivaid paare, mehed kandmas ainult musta ja naise...
SADEMED JA SADEMED AURUMINE ÜLETAVAD TASAKAALUS AURUMIST OKASMETSA- ROHTTAIMED VÖÖNDIS KAMARDUMINE LEETUMINE RIKAS MULLA- HAPPELINE ELUSTIK KESKKOND MULLAPROTSESSID KÕRGE TEMPERATUUR TURVASTUMINE SOOLDUMINE SOOSTUMINE VÄHE SADEMEID GLEISTUMINE AURUMINE SADEMED ...
GEOGRAAFIA ÜLESANDED on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ning nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus,olevikus ja tulevikus. GEOGRAAFILISE UURIMUSTÖÖ ETAPID 1)ülesande püstitamine 2)andmete kogumine 3)andmete töötlemine ja vormistamine 4)andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine KUS? Vastamiseks kasutatakse meetodeid,mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis.Abivahendiks on peamiselt klassikaline kartograafia. MILLINE? Vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist,milleks rakendatakse klimatoloogilisi,geoloogilisi,hüdroloogilisi,maastikulisi ja muid meetodeid. MILLAL? Vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia,mis aitab mõista milliste mineviku protsesside kaudu on nüüdismaailm kujunenud. KUIDAS? Vastamiseks tuleb geograafilist andmestikku süstematiseerida. ASUKOHA MÄÄRAMINE KAARDI ABIL Koordinaatide abil saab määrata oma asukohta kaardil.Ka...
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus · Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. · Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). · Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. · Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium · Asub 3. perioodid IIIA rühmas. · Hõbevalge, kerge ja pehme metall. · Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). · Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). · Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. · Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. · Reageerib hapete ja leeliste lahustega. · Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht...
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium Asub 3. perioodid IIIA rühmas. Hõbevalge, kerge ja pehme metall. Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. Reageerib hapete ja leeliste lahustega. Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht, mille toim...
Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II 71. Avalda 1mm Hg rõhu põhiühikus 1mm Hg = 133 Pa p=gh Hg=13600kg/m3 g=9,8 N/kg 1Pa=1N/m2 p=F/S 72. Avalda 1mm H2O rõhu põhiühikus =1000 73. Kui suur on Maa atmosfääri mass? Maa raadius on 6400 km S=4 r2 p=760mm Hg p=1at p=F/S =m/V m=? R=6400km=6,4 x 108 cm 74. Mida nimetatakse rõhumisjõuks? Jõudu, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale. 75. Mida nimetatakse rõhuks? Füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega 76. Nimetage rõhu põhiühik. 1Pa 77. Kui paks veekiht avaldab raskusjõu tõttu pinnale rõhku 1 Pa? h=p/g 78. Koopiamasina paberi pakendile on kirjutatud 80 g/m2. Kui suurt rõhku avaldab paberileht formaadis A4 raskusjõu tõttu lauale, kui toetub igas punktis vastu lauda? Kui kõrge peaks olema pakk, et rõhk oleks ligikaudu võrdne atmosfäärirõhuga? 80g/m2=0,08kg/m2 0,8N/m2 Vastus: 0,8 Pa 79. Mida nim...
Keemia kontrolltöö(151-200) Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina.[metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad](veekiht metallil,puhas õhk). Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid : · Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.) · Metall mis sisaldab lisandina vähemaaktiiivseid lisand...
Metallid: lk 122-200 2. Aine vastastiktoime veega (lahustumine/ reageerimine/ pH) Näide: lk 188 ül 14, lk 192 ül 10, lk 200 ül 10. 3. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija jaoksüdeerija. 4. Metallide oksüdatsiooniastmed ja nende põhjendus. 5. Lihtainete füüsikalised omadused ja kasutamine (Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Ag, Au). 6. Üldomadused aineklasside kaupa. Näiteks: Kirjelda leelismetalli oksiide/ siirdemetallide hüsroksiide jne 7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 8. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust? 9. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 10. Kuidas eemaldada vee karedust? 11. Mis on kationiit/ anioniit? Milleks neid kasutatakse ja kuidas need töötavad? 12. Ra...
Abstraktsionism kunst, mis on loobunud reaalsuse kujutamisest. Alla prima ühekihiline kiirelt teostatud maal Akromaatiline värvusetu. Akromaatilised värvid on must, valge ja hallid. Animalist kunstnik, kes kujutab loomi Draperii kunstipärases voldistikus kangad või riided. Ekspressionism kunstivool, mis seab esiplaanile kunstniku enda mõtete, tunnete ja elamuste kujutamise. Eskiis vabakäeline joonis, kavand, visand. Faktuur kunstiteose pinnastruktuur, töötluse omapära. Fookus tähelepanu keskpunkt kompositsioonis Formaat kunstiteose mõõde, kõrguse ja laiuse vahekord, selle väline kuju. Futurism 20. sajandi alguse kunstivool, mis eitas agressiivselt mineviku kultuuritraditsioone ja esteetilisi norme ning ülistas uut, tehnikaühiskonda, suurlinna, kiirust jne. Illustratsioon teksti toetav ja selgitav pilt Illustraator raamatukunstnik Impressionism 1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstivool, mis asetas pearõh...
Kolga Keskkool Suur Pauk Uurimustöö Koostaja: Sander Valdma 10 klass Võsu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................3 Sissejuhatus `' Elu on Maal pidevalt uuenenud tänu energiale, mida me saame Päikeselt. Võib näida, et oleme jagu saanud termodünaamike teisest seadusest. Kuid nii kestab see vaid seni, kuni on olemas Päike `' (Mary ja John Gribbin 1997:70). `' Termodünaamika teine seadus teaduslik versioon reeglist, mille kohaselt asjad kuluvad `' (Mary ja John Gribbin 1997:125). `' Päikese energia on pärit vesiniku aatomite muundumistest heeliumi aatomiteks. Iga kord, kui see toimub, muutub väike ports ainet energiaks. Iga sekundiga muudab Päike energiaks sellise koguse ainet, mille mass võrdub viie miljoni elevandi massiga. Energia vabaneb ja Päike ...
Tallinna Tehnikaülikool HALLITUSSEENTE KAHJU TERVISELE Referaat Õppeaine: Ehituskeemia KCM0014, 1 semester Õpilase nimi ja õpilaskood: Maria Aria, 206985EATI Tallinn 2020 SISSEJUHATUS Hallitusseened on mikroskoopilised seened, mis moodustavad seeneniidistike, kuid mitte silmaga nähtavaid viljakehi. Et struktuure eristada tuleb kasutada mikroskoopi. Hallitusseeni võime leida kõikjal meie ümber – mullas, vees, taimedel ja surnud või kõduneval orgaanilisel materjalil, organismist, välisõhust, ruumiõhust. Toitainete suhtes ei ole hallitusseened valivad, nad suudavad kõikjal paljunema hakata. Kõige sagedamini leiame hallitusseente kahjustusi pinnakattevahenditega töödeldud või tselluloosi sisaldavatel materjalidel (tapeet). Hallitusseente kasv ja areng nendel toitainetel sõltub peamiselt sobivatest keskkonnatingimustest – temperatuur, suh...
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
Ookeaniline maakoor tekib merepõhjas üksteisest eemale triivate laamade ääres, kust väljub magma. Magma väljub tuumast mis pärast tardub. Ookeaniline maakoor eksisteerib mõnda aega siis hävib. Laamad võivad koosneda kas siis ookenilisest või mandrilisest maakoorest., laamad liiguvad horisontaalselt 1-10 aastat. Ookeanliste laamade eraldumine, on valdavalt ookeanide keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles kuumad magmavööd. Põhjustavad maakoore rebenemist(joon 1). Ookeaniliste laamade põrkumine, ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumise joon tähistab süvik, tekivad vulkaanilised saared(filipiinilaam). Ookeanilise ja mandrilise laamade põrkumine, raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ook maakoor hävib, selle tulemusena tekivad magmakolded.(l ameerika laam). Mandriliste laamade põrkumine, tekivad kõrged mäestikud , vulkaane ei esine. Laamade liikumine küljetsi , toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad lii...
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Amiinid Amiinide funktsionaalseks rühmaks on aminorühm NH2, nimetuse lõpuks on amiin. Valemid saame formaalselt tuletada, kui ammoniaagi NH3 molekulis asendame vesinikud alküülrühma(de)ga või teiste funktsionaalrühmadega. H H H N ammoniaak N alküülamiin N ehk CH3CH2NH2 / / / etüülamiin H H H R H CH2CH3 Mitmefunktsioonilisi aminorühma sisaldavaid ühendeid tähistatakse eesliitega amino- (H2N CH2CH2OH on 2-aminoetanool). Kui molekulis on mitu aminorühma, siis tähist...
TÄHTEDE JA GALAKTIKATE TEKKIMIE JA ARENG Füüsika Valga 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................... Tähtede teke.................................................................................................................................. Galaktikate teke.............................................................................................................................. Kokkuvõte...................................................................................................................................... Kasutatud kirjandus........................................................................................................................ Sissejuhatus Tähtede ja galaktikate tekkimine on füüsiline nähtus. Gravitatsioon hoiab koos massiivset jahedat tihket mas...
ALUMIINIUM Alumiiniumvaht 1. ASEND PERIOODILISUSSÜSTEEMIS Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alumiiniumi aatomid suhteliselt kergesti oma 3 väliselektroni, mille tagajärjel tekivad nendest positiivsed ioonid laengutega 3+. 2. LEIDUMINE LOODUSES Alumiinium on hapniku ja räni järel levikult kolmas element maakoores. Seega on alumiinium kõige levinum metalne element looduses ja ta moodustab keskmiselt 8,2 % maakoore massist. Ühe tonni maakoore kohta sisaldub seal seega keskmiselt 82 kg alumiiniumi. Keemilise aktiivsuse tõttu teda vabalt looduses ei leidu ja seepärast leidub teda ainult ühenditena mitmete savide, päevakivide, vilkude ja mineraalide koos...
Leidumine looduses Süsinikku leidub looduses nii lihtaine kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite seega ka taim- ja loomorgnanismide koostisesse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtaine leidub süsinikku teemandi ja grafiidina. Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemanti erandliku kõvaduse. Teemanti kasutatakse klaaside lõikamiseks, kivimite puurimiseks, tema pulbriga lihvitakse metalle, vääriskive ning teemandit ennast. Lihvitud, korrapärase kujuga teemante nimetatakse briljantideks. Teemante on looduses harva....
Häädemeeste Keskkool Spekter, -liigid, spektraalaparaadid, spektraalanalüüs Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2010 Sisukord 1. Spekter, spektraalaparaadid, spektrite liigid 3 2. Spektraalanalüüs 6 3. Kasutatud kirjandus 9 Spekter, spektraalaparaadid, spektrite liigid. 17. sajandil hakati sõna "spekter" (inglise keeles spectrum) kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Ma...
Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravita...
Tallinna Inglise Kolledz Referaat Universum Eva-Maria Leetma 9a 2008 Universum koosneb kõigest, mis on ruumis, ja ka ruumist endast. Universum on kujuteldamatult suur, pidevalt muutuv ja kogu aeg suurenev. Universum on kõik, mis on olemas-kõige väiksematest olenditest Maal kuni suurimate kaugete struktuurideni kosmoses. Iga objekt Universumis on sündinud, elab ja siis sureb. Meie planeet Maa näib tähtis ja suur, võrreldes inimesega, kes selle pinnal elab. Kuid Maa on tilluke kübemeke, kui võrrelda seda ülejäänud Universumiga. Maa on üks üheksast planeedist, mis tiirleb Päikeseks kutsutud tähe ümber. Universumis on tähti rohkem kui midagi muud. Päike nagu kõik teised tähed on hõõguv kuum gaasikera. Ta on üsna keskmine ja mõõdukalt kuum kollane täht. Koos miljardite teiste tähtedega, moodustab ta galaktika. See tohutu spiraalikujuline tähtede grupeering on meie kodugalaktika- Linnutee. Koos umb...
ALKOHOL Alkoholi kahjulikkus - SÜDA JA Suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja VERERINGEELUNDID põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. HINGAMISTEED JA KOPSUD Alkohoolikud põevad teistest sagedamini kopsupõletikku ja tuberkuloosi. MAKS Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks hepatiit). Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos- suur osa maksakoest on asendundud sidekoega. SEEDEORGANID Põhjustab maokatarri, kõhunäärmepõletikku, mille tagajärjeks on seedehäired ja suhkruhaigus. Risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tava...
Mittemetallid Mis on mittemetall? · Nimigi ütleb - ei ole metall. Täpsemalt, mittemetall on lihtaine, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi, nende väliselektronkihis on tavaliselt 4-8 elektroni. Aga miks erinevad mittemetallid metallidest? · Peamine põhjus on nende ehitus, kus kõik aatomid on omavahel ühendatud (ei jää sellist vaba ruumi nagu metalli kristallis, kus elektronid saaksid vabalt liikuda). Mis siis iseloomustab mittemetalle? · Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea elektri- ega soojusjuht (välja arvatud süsiniku allotroop grafiit). Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest. Lisa! · Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti gaasid (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka vedelikud (broom) ja tahked ained (väävel, süsinik, r...
GALAKTIKAD Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. Kui "Galaktika" kirjutatakse suure algustähega, siis peetakse silmas meie kodugalaktikat, mida nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. Tähtede arv galaktikates ulatub umbes kümnest miljonist tähest (kääbusgalaktikad) saja triljoni täheni (hiidgalaktikad). Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. Galaktikad sisaldavad tähti ja nende jäänukeid. Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja täheparvedesse. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Peale selle sisaldavad galaktikad suurel hulgal tumeainet, mille olemus on teadmata. Päike on üks meie galaktika (Galaktika ehk Linnutee galaktika) tähtedest. Kogu P...
Kadrina Keskkool Referaat Astronoomide vaatlusobjekte Koostas: Ebeli Pukk 12.a Juhendas: Jüri Ruzu Kadrina 2008 SISUKORD Sisukord ....................................................................................................................... 2 1. Päikesesüsteem ........................................................................................................ 3 2. Komeedid ja meteoriidid ......................................................................................... 5 3. Päike ........................................................................................................................ 6 4. Udukogud ............................................................................................................
Tarmo Soots ALUMIINIUM JA TEMA SULAMID REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11 Juhendaja: Annika Koitmäe Tallinn 2011 1. SISSEJUHATUS 1827 a sai Saksa keemik, kes oli hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida keegi polnud kunagi näinud. Algul eraldas ta metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metalse läike. Katsed saada seda metalli kangina või suurte teradenajäid esialgu tulemuseta. Alles 1845 a, peale 18 aastat püsivaid otsinguid sai Wöhler uut metalli nööpnõelapea suuruste teradena. Väliselt oli see sarnane hõbedaga, kuid 4 korda kergem. Kuna uue metalli saamise lähteaineks oli ammu tuntud maarjased ( ladina keeles alumen), siis hakati ka seda metalli kutsuma alumiiniumiks. Veel 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid. Tänapäeval kas...
Tiitelleht 2 Nafta.............................................................................................................................4 Ajalugu.........................................................................................................................4 Nafta tekkimine............................................................................................................4 Nafta töötlemine...........................................................................................................5 Kasutus.........................................................................................................................5 Nafta lõppemine...........................................................................................................5 Suurimad nafta tootjad.................................................................................................6 Kasutatud materjalid...............................
rakuosad ühtseks tervikuks. lagundamine. Tagada rakku Mitokonder sattunud võõra orgaanilise koosnevad sildeast aine lõhustamine. Toimub välismembraanist ja rakusisene seedimine. kurrulisest sisemembraanist. Funktsioneerida ka Rakumembraan Seal toimub rakuhingamine moondega arengu korral ehitus: on kahekihiline ja e. glükoosi lagunemine, mille kudede ümberkujundamist. koosneb peamiselt käigus vabaneb energia ja Tagada metabolismi glükolipiididest ja tekib vesi ja süsihappegaas. nälgimisel. fosfolipiididest, mille üks ots Nendel on oma Plastiidid on hüdrofiilne ja teine pärili...
METALLID JA MITTEMETALLID Metallid Asukoht perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Enamik nüüdisajal tuntud 118 keemilisest elemendist on metallid. Perioodilisuse tabelis asuvad nad vasak- ja keskosas ( tabeli parempoolse osa täidavad mittemetallid). Kui vaadelda perioodilisust süsteemi rühmade kaupa, siis esimene, teine ja kolmas(va. Boor) peaalarühm(A- alarühm) koosnevad ainult metallidest. Kuna peaalarühma (A- alarühm) number näitab ka välimisel elektronkihil olevate elektronide arvu, neis asuvate metallide oksüdatsioniaste ühendites on vastavalt +I, +II ja + III. Kõrvalalarühmades (B- alarühm) asuvate metallide välisel elektronkihihtidel on samuti peamiselt 1-2 elektroni. Siit järeldus- metalliaatomite välisel elektronkihil on peamiselt 1-3 elektroni. Eranditeks on Ge, Sn, Pb- väliskihil 4 elektroni; Sb, Bi- 5 elektroni. Liikumisel perioodis vasakult paremale suureneb tuumala...
II kursususe teemad 1. Keemilised vooluallikad. Nimeta keemilisi vooluallikaid ja nende tööpõhimõtteid (ka reaktsioonid mis nendes toimuvad!). Kes oli esimese vooluallika leiutaja? 2. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 3. p-metallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 4. Siirdemetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 5. Mis metallide üldomadused, võrreldes mittemetallidega? 6. Mis on allotroop? 7. Halogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 8. Kalkogeenid. Nende kasutamine iga...
Sisukord · Sissejuhatus 3 · Elementaarosakesed 4 · Mateeriaosakesed 5 · Vaheosakesed 5 · Vastastikmõju 6 · Värv- tugeva vastastikmõju laeng 7 · Antiosakesed 7 · Kosmilised kiired 8 · Kiirendid 8 · Osakeste detektorid 9 · Kokkuvõte 10 · Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Sõnal elementaarne on kaks tähendust -- lihtne ja millegi koostisosa. Elementaarosakeste puhultulevad kõne alla mõlemad tähendused. Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõigelihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu ainelinemateeria elementaarosakestest. Elementaarosakeste füüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste - el...
Raud Raud asub perioodilisusüteemis VIII B rühmas ja 4. perioodis. Normaaltingimustel on raud tahke aine, tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1539 kraadi. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores teine metall alumiiniumi järel. Raual on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Aatommass on 55,847 amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit ja 56-26=30 neutronit, elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga ehk 26. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil ...
PEDOSFÄÄR Otsene vajadus muldi ja nende omadusi tundma õppida tekkis inimestel umbes 7-8 aastatuhande eest, kui nad jäid paikseks ja tegid algust maaviljelusega. See aitas tõsta muldade viljakust. Mullateadus eraldus geoloogiast 18. sajandil. Mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullateguritest ning näitas, et muld on kujunenud mitmete loodustegurite vastastikuse toime tulemusena. Tänapäeval uurib mullateadus enamat, kui ainult maakasutuslikult hädavajalike mulla omaduste tundmaõppimine, mullaviljakuse küsimused ning muldade kaardistamine. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. Inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastatud mulla puhul kasvab ka põhjavee saastumise oht. Paljud inimkonda puudutavad globaalprobleemid on seotud mulla ja selle säästlikult kasutamisega (toidutootmine, kõrbestumine, vihmametsade hävimine). Murenemine on kivimite ...
Viljandi Valuoja Põhikool Kunstieksam Juhendas: Virve Neerot Koostas: Merilin Aardevälja 8b Viljandi 2009-05-29 Sisukord Lk Miks valisin............................................................... 3. Teema...................................................................... 3. Vesivärv................................................................... 4. Pastapliiats............................................................... 5. Guass....................................................................... 6. Harilik pliiats............................................................. 7. Värvipliiats................................................................ 8. Õlipastell.................................................
3.Litosfäär 3.1 Maa siseehitus Maa koosneb siseehituselt tuumast, vahevööst ja maakoorest. Tuum- ~6000km läbimõõt, 2 kihti: välimine-ja sisemine tuum. Suur rõhk Vahevöö- ~2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa 100-200km. Astenosfäär paneb otseselt maakoore liikuma, koosneb basaltsetest kivimitest. Maakoor- tahke, moodustub kivimitest, paksus 5-80km <-varieeruv. Maailma mere põhjas olev maakoor õhuke. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa e.astenosfääri ning mõjutab maapinnal toimuvaid liikumisi. Maa litosfääri liikumisi nim. Laamtektoonilisteks ja selle teooria käis välja A.Wegener. Peamised elemendid hapnik ja räni. Litosfääri koostis: · elemendiline koostis- hapnik, räni, raud, alumiinium · kristallid ja mineraalid- elementidest ühendid, ülekaalus silikaad...
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võet...
annaabi.ee 
