kasutus). Avalikkuse printsiip: · Eelarvedebatid · Avalikustatakse: eelarveprojekt, eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne. 5. Kohaliku eelarve ja riigieelarve vahekord Valem: Tn=[(m x ak-an) 0,9 x cn] 6. Kohalik tulu · Maksutulu (MT) = füüsilise isiku tulumaks (TM)+ maamaks (MM)+kohalikud maksud(KM)+tasu maavarade kaevandamisõiguse eest (nn ressursimaks, RM). · Tulubaas (TB) = maksutulud (MT)+tasandusfond (TF) · Sihtfinantseerimise (SF)+muud eraldised (E)= Koolieelsete lasteasutuste + Kultuuritöötajate palkade ühtlustamine + Hariduskulud + Investeeringutoetused + Toimetulekutoetused + Koolilõunatoetused + 2 Väikesaartetoetused + Hooldajatoetused jne... KOV eelarvete kogumaht = TB+SF+E 7
aitab institutsiooni toimimist tugevdada ja kokkuvõttes tähendab, et KOV tasandile liigub rohkem otsustus- ja algatusvõimet. Väheneb regionaalne ebavõrdsus ja kasvab maakondade haldussuutlikkus suurenenud KOV koostöö ning ühiste riiklike kohustuste, võetud kohustuste ja vabatahtliku funktsioonide täideviimise mõjul. Sellise maakondliku omavalitsusliidu edukaks toimimiseks tuleks luua suurem tulubaas ja selle meetmeks oleks vähemalt paarikümne protsendi võrra KOVide eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurendamine. Riigi poolt üleantavad funktsioonid peavad olema kaetud riigi poolt piisavate vahenditega. Seega kaotaks aga maavalitsused oma senise tugevama rolli ja neile jääks eelkõige riikliku järelvalve roll. Maavalitsuse põhisisu on KOV teenuste kvaliteedi ja tegevuse seaduslikkuse kontroll jms. Sellega riiklik järelevalve
paremini korraldades kohapealseid vajadusi teades Võimutasandid: - keskvõim - regionaalvõim ehk maakonnatasand - kommunaalvõim ehk kohalik tasand (linn, vald) Kaks võimalust riigi administratiivseks ülesehituseks a) tsentraliseeritud mudel - kõik otsused lähtuvad ülalt, keskvõimust. Regionaalvõim on keskvõimu esindaja, kohalikul omavalitsusel on väikesed volitused ja väike tulubaas (Eestis näit. 0,5% maksudest). Taolist halduskorraldust nimetatakse kahetasandiliseks: 1. tasand kesk- ja regionaalvõim 2. tasand kohalik omavalitsus b) autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on kahetasandiline halduskorraldus Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. 2005.a
Ettevalmistamisel. Arvamus: See siis ehk oleks see KO liitmise poole püüdlemine. Mulle see idee meeldib. 12. Omavalitsustele iseseisva tulubaasi, regionaalse tasakaalustatuse ja kohaliku demokraatia suurendamine: a. viime omavalitsuste tulubaasi pikaajalise planeerimise Riigieelarve strateegiasse. Osaliselt täidetud. Arvamus: Kui peaks tulema omavalitsuste iseseisev tulubaas, siis see tooks kaasa omavalitsuste huvi arendada oma alal ettevõtlust, sest siis saaksid nad sellest kasu. Praegu on eesmärgiks koguda võimalikult palju inimesi oma alale. b. eelarvevõimaluste tekkel vaatame üle omavalitsuste tulubaasi kujunemise alused võttes arvesse omavalitsuste koonddefitsiiti. Üldise suundumusena peab tänaste väikeste kohalike maksutulude, suure
ülekandumise valitud finantsoligarhia kätte. Eelöeldu kehtib ka investeerimisfondide suhtes. Avalik-õiguslik juriidiline isik (edaspidi: AÕ JI) tähendab riiki ning detsentraliseeritud valitsuskorralduse puhul ka madalamaid organisatsioone (Eestis: vald ja linn, ülikoolid, Rahvusraamatukogu jms), mis täidavad riiklikke ülesandeid. Nendele organisatsioonidele on eraldatud tegevuseks vajalik vara ja tulubaas ning neil on põhiseaduslik õigus tegutseda oma valdkonnas riigi keskvalitsusest sõltumatult. 9 NEUTRAALSED ETTEVÕTLUSVORMID Isikuvabaduse skaalal neutraalsed ettevõtlusvormideks on sihtasutus, monopol ja kommuun. Sihtasutus (edaspidi: SA) on ilmselt kõige neutraalsem ettevõtlusvorm, mille tegevus sõltub sellest, kes eraldab SA tegevuseks vajaliku vara ja tulubaasi ning millised eesmärgid ta sellele seab
3. RAHA- JA EELARVEPOLIITIKA -* raha pakkumise kasvades (raha massi suurendamisel ringluses) suureneb tarbimine (nii majapidamistel kui ka ettevotetel). Kover nihkub paremale (nihe A-A“). * Maksude alandamine suurendab jallegi ettevotete ja majapidamiste tulu, seega sama nihe. 4. OOTUSED – kui inimesed arvavad, et tulevikus nende sissetulekud vahenevad, muutub ootus pessimistlikuks, vahendavad majapidamised oma tarbimist, mille labi vaheneb ka ettevotete tulubaas. Kover nihkub vasakule. 5. TULUDE JA HINDADE TASE TEISTES RIIKIDES – kui N.: Euroopas on inflatsioon korgem kui Ameerikas, siis muutub Ameerika kaup Ameerikas odavamaks vorreldes Euroopa omaga. Noudlus importkaubale vaheneb (suureneb Ep). Kover nihkub paremale. 6. VALITSUSE KULUTUSED – kui valitsussektor suurendab oma kulutusi toodete ja teenuste ostmiseks, siis kogunoudlus touseb. Sama efekt on ka riiklike tulusiirete (maksed, mida avalik sektor teeb indiviididele, ka
Ühtlase maksumäära eeliseks peetakse seda, et ta tagab maksimaalse jaotusliku neutraalsuse, maksu kogumise ja maksude administreerimise lihtsuse ja odavuse. Sellist maksumäära peetakse ka mittediskrimineerivaks. Ühtlane maksumäär, seda eriti üksikisiku tulumaksu osas, on aga esile kutsunud palju poliitilisi 73 vaidlusi, kusjuures põhiliseks vastuargumendiks ühtlasele maksusüsteemile on asjaolu, et maksumaksjate tulubaas ja jõukuse aste on erinev. Majanduspoliitilisest vaatevinklist võiks progressiivset tulumaksu õigustada ainult see, et ta kujutab endast majanduse automaatset stabilisaatorit. Eeldada võib siiski, et proportsionaalsest tulumaksust tulenev positiivne efekt majandusele on suurem kui automaatse stabilisaatori olemasolust tulenev efekt. Perioodil 1993-1999 on ettevõtete tulumaksu osakaal tulude struktuuris oluliselt vähenenud. Majanduskeskkonna tugevdamiseks rakendus Eestis alates 2000
o tänapäeval on oluliseks riigi funktsiooniks saanud haldamine - inimeste sotsiaalset heaolu saab paremini korralda kohapealseid vajadusi teades Võimutasandid: o keskvõim o regionaalvõim ehk maakonnatasand o kommunaalvõim ehk kohalik tasand (linn, vald) Kaks võimalust riigi administratiivseks ülesehituseks o tsentraliseeritud mudel - kõik otsused lähtuvad ülalt, keskvõimust. Regionaalvõim on keskvõimu esindaja, kohalikul omavalitsusel on väikesed volitused ja väike tulubaas (Eestis näit. 0,5% maksudest). Taolist halduskorraldust nimetatakse kahetasandiliseks: tasand kesk- ja regionaalvõim tasand kohalik omavalitsus o b) autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on kahetasandiline halduskorraldus Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. o Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.
1) Ainuüksi sõidusuundade ühitamisel saab kauba tarned kliendile ja tooraine kogumised ühitada, et kauba tarnel ei oleks tagasisõit tühisõit 2) Auto täituvus suureneb kliendibaasi suurenedes 3) Paljud toorainekliendid on valmis oma kasutatud kile ise kohale tooma, et a) saada eest ära b) kile eest makstav tasu ca 800 kr/T on majanduslikuks hoovaks, et tegutseda. 7. Kasumiaruanne Kasumiaruandesse on koondatud müügiprognoosidest tulubaas ning võimalikest kuludest tulud. Eraldi on välja toodud vastavalt pakkumistele saadud transpordi ühikuhindadest ja veomahtudest kujunev transpordikulu. Tabel 5. Kasumiaruanne A B E F G H Investeeringu tegemise Investeeringu tegemisele periood järgnev periood
normatiividega. Volikogul on ennekõike suunav roll valitsuse üle. Võimalik on administratiivne sekkumine ja kontroll. Sõltuv eelarve. Tasakaalustatud mudelil on avalik võim jaotunud keskvõimuks ja autonoomseks kohalikuks võimuks. Kohaliku elu korraldamiseks on raamseadus, korraldamise viisid määratakse ära kohalike seadustega. Kohalik võim lähtub rahva valitud volikogust. Võimalik ei ole administratiivne sekkumine ja kontroll. Iseseisev tulubaas. 73. Millised on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tugevused ja nõrkused? Mis on dekontsenratsioon? Tsentraliseerimise plussid: rahvuslik ühtsus ühetaolisus võrdsus strateegiad/ majandus Detsentraliseerimise plussid: osalus vastutus legitiimsus vabadus/paindlikkus Dekontsenratsioon on delegeerimine, kus madalamad juhtimistasandid paiknevad ruumiliselt eraldi, kuid on selgelt kõrgema juhtimistasandi osad. 74
7. laenude võtmise õigus KOVil piiratud seadusega PS 154 alusel- RK kohustuste kulupõhine rahastamine ehk kulud vastavad kohustsutele. 1. määrata kindaks kui palju ühe kohustuse rahastamise jaoks on raha vaja 2. kui palju raha võib vajada KOV Teiseks peab olema regulatsioon, et KOVil oleks omatulu omaül täitmiseks- saadakse kohalike maksude kehtestamise, riiklike maksude otse kohalikku eelarvesse laekumise või riigieelarvest tehtavate eraldistega. Tulubaas peab aga tagama kohalike ülesannete täitmise vähemalt minimaalselt vajalikus mahus. KOV üksusel, kelle omatulud ei võimalda minimaalselt vajalike omavalitsuslike ülesannete täitmist, on õigus saada riigilt abi. Rahastamine peab olema kooskõlas õiguskindluse põhimõttega- reeglite stabiilsus, kindlus., sest selel alusel saab koostada pikemaid arenugakavasid ja neid ellu viia.. Omavalitsuslike ülesannete
Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi, osaleda äriühingutes ning olla SA/MTÜ liikmeks. KOV ülesanded: Iseloomult kogukondlikud funktsioonid, subsidiaarsusprintsiip; Ülesandeid KOV-le saab panna vaid seaduse või lepinguga; Lubatud teenuste osutamiseks asutada asutusi, osaleda äriühingutes ning olla SA/MTÜ liikmeks. Teemasid eksamiks: KOV tulubaas, eelarve (kuidas toimib tasandusfond, hariduskulude toetus, sotsiaalhoolekande kulude toetus – uurige RM-i veebist) ja ülesanded; Millised seadused reguleerivad KOV-de korraldust ja ülesandeid? Millised osapooled ning millistes küsimustes teostavad järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle? Millised on kohalike omavalitsuste ühistöö vormid? Keda esindab külavanem KOKS-i sätte ja mõtte kohaselt?
koostööpartneriteks olevatelt ettevõtetelt. 8.3. Bilanss Ettevõtte bilanss on väga muutliku iseloomuga ning sõltub konkreetselt projektide arengufaasidest. Prognoosime, et projektide käigus tekib juurde teatud rahavaru ja särkide laovaru. Mingisugust suurt käivet ja bilansimahtu me siiski ei prognoosi, mistõttu ei kuva ka prognoosi tabeli kujul. 8.4. Tulude ja kulude analüüs Kuivõrd juba varasemalt mainitud sai, et ettevõtte tulubaas on seotud reklaami müügiga ettevõtetele, kelle reklaamid kuvatakse särkide tagakülgedel, siis on tulud väga otseselt seotud teostatud projektide hulga ja nende mahuga. Mida rohkem tooteid luua ja jagamisele suunata, seda kõrgemad on ka tulud. Oleme otsustanud läheneda projektipõhisest tegevusest, kus reaalselt meie tooted jõuavad tootmisesse üksnes kindlate koostööpartnerite leidumisel, kes peavad katma ka kogu tootega seotud kulud. See on tegelikult ka loogiline,
teiselt poolt aga vastandub see subjektidele millegi objektiive ja võimukana. Normatiivne kord on indviidide endi sisse seatud ja alles selliste protsesside kaudu muutuvad nad tegutsetavateks subjektideks. Kõlbeline kord on Hegeli järgi objektiivne hea. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Mis põhimõttel peaks KOV töötama. Mis on tasandisfondid? KOV tulubaas = tulumaks + tasandusfond Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: 1) eelarvete tasandusfondi kaudu; 2) sihtotstarbeliste eraldistena. Igaaastases riigieelarves on ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga omavalitsustele. Eelarvete tasandusfondi eesmärk on ühtlustada kohalike omavalitsuste võimalusi avalike teenuste osutamisel. Mari Pedak, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse direktor ,,powerpoint"
1) linnasisesel rongiliinil või muul riigisisesel rongiliinil; 2) linna bussi-, trammi- ja trollibussiliinil ning valla bussiliinil, samuti käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud juhul maakonna bussiliinil ja § 6 lõikes 3 nimetatud juhul kaugliinil; 3) valla- või linnasisesel laeva-, väikelaeva- või parvlaevaliinil. Omavalitsusüksuse eelarvest ühistranspordi toetamise korra kehtestab valla- või linnavolikogu. Kui omavalitsusüksuse eelarve tulubaas on ebapiisav, katab riik omavalitsusüksuse taotlusel riigieelarvest käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku liiniveo toetuse puudujääva osa täies ulatuses või osaliselt. Ühistransporditeenuse hinna ja tariifi ning sõidupiletihinna kehtestamine: 1. Kommertsliiniveo ja juhuveo teenuste hinna kehtestab vedaja. 2. Avaliku liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima sõidupiletihinna kehtestab:
· See on korraga nii jäätmekäitlus- kui ka energiatootmisalane tegevus · Jäätmete põletamise arendamine eeldab: - head koostööd riigi, kohalike omavalitsuste, jäätmekäitlejate ja teiste erinevate huvigruppidega - kõrget keskkonnateadlikkust ning erinevaid taaskasutuse viise (sh. põletamine) toetava seadusandluse arendamist Jäätmistehase loomine: Planeeritav tehnoloogia: jäätmete masspõletus restkatlas soojuse ja elektri koostootmiseks investeering: ca 100 milj.EUR Tulubaas: _ Väravatasu (Gate Fee) _ Kaugküte (District heat) _ Elektrienergia (Electricity) Jäätmete saadavuse ( kütuste) prognoos Eestis : Prognoositav segsaolmejäätmete kogus Eestis aastal 2012 ca 550 000 t/a · Prognoositav jäätmete kogusTallinn Harjumaa ca 250 000 t/a · 2009 aastal ladestati Jõelähtme prügilasse sortimata jäätmeid ca 180 000 t/a Täpsustamiseks võetakse arvesse ka uusi EL poolt tulevaid jäätmekäitluse prioriteete. Jäätmepõletus tehase loomise eeldused:
4. Vallavalitsus võttis 11.01.2010 vastu määruse, milles sätestati, et vald toetab valla territooriumil asuvaid lasteaedu sihtotstarbeliselt igakuiselt 3 300 krooniga lapse kohta. 20.02.2010 sõlmisid vallavalitsus ja Mõmmiku Lasteaed OÜ lepingu. Lepingu kohaselt pidi vallavalitsus toetama lasteaeda sihtotstarbeliselt personalikulude ning õppevahendite kulude katmisega igakuiselt 3 300 krooniga lapse kohta. Aasta keskel näitas prognoos, et valla tulubaas (laekumised eelarvesse) hakkab vähenema. Reaalsesse ohtu võis sattuda vallavalitsuse hoone käimasolev renoveerimine. Sellega seoses tühistas vallavalitsus oma 11.01.2010. a määruse ja võttis 8.06.2010 vastu uue määruse, kus toetussummaks nähti ette 2000 krooni lapse kohta. Pärast määruse avalikustamist vallavalitsuse kantseleis saatis vallavalitsus Mõmmiku Lasteaed OÜ-le kirja, milles teatas, et tulenevalt valla eelarve vähenemisega ning vastavalt vallavalitsuse 8.06.2010
sotsiaalset heaolu saab paremini korraldades kohapealseid vajadusi teades Võimutasandid: · keskvõim · regionaalvõim ehk maakonnatasand · kommunaalvõim ehk kohalik tasand (linn, vald) Kaks võimalust riigi administratiivseks ülesehituseks 1) Tsentraliseeritud mudel (ka Eestis) - kõik otsused lähtuvad ülalt, keskvõimust. Regionaalvõim on keskvõimu esindaja, kohalikul omavalitsusel on väikesed volitused ja väike tulubaas (Eestis näit. 0,5% maksudest). Taolist halduskorraldust nimetatakse kahetasandiliseks: 1. tasand kesk- ja regionaalvõim 2. tasand kohalik omavalitsus 2) Autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. a) Omavalitsusüksusteks on vald ja linn - Omavalitsusüksuse esinduskoguks on volikogu,
paremini korraldades kohapealseid vajadusi teades Võimutasandid: - keskvõim - regionaalvõim ehk maakonnatasand - kommunaalvõim ehk kohalik tasand (linn, vald) Kaks võimalust riigi administratiivseks ülesehituseks a) tsentraliseeritud mudel - kõik otsused lähtuvad ülalt, keskvõimust. Regionaalvõim on keskvõimu esindaja, kohalikul omavalitsusel on väikesed volitused ja väike tulubaas (Eestis näit. 0,5% maksudest). Taolist halduskorraldust nimetatakse kahetasandiliseks: 1. tasand kesk- ja regionaalvõim 2. tasand kohalik omavalitsus b) autonoomse kohaliku võimu mudel iga tasandi kohalikul võimul on oma tulubaas, otsusutusõigus ja valitav esindusorgan. Taolist halduskorraldust nimetatakse kolmetasandiliseks. Eestis on kahetasandiline halduskorraldus Eestis on ühetasandiline kohalik omavalitsus. 2005.a
aasta eelarve kokkuhoiu otsused. Kohtumisel esinesid ettekannetega ka Eesti Panga asepresident Andres Sutt ja rahandusministeeriumi ametnikud. Eesti Panga ettekandes anti ülevaade majanduse arengutendentsidest 2009.2010. aastal. Praeguses olukorras arvestab valitsus panga poolt esitatud riskistsenaariumiga, mille kohaselt väheneb sisemajanduse koguprodukt tänavu 8,9 protsenti. Sellest tulenevalt väheneb riigi tulubaas ning 2009. aasta eelarvest tuleb säästa 8 miljardit krooni. Rahandusministeeriumi ettekanne riigi finantsseisust kinnitas Eesti Panga majanduse väljavaadet. Ka Tööandjate Keskliit nõustus, et tõenäoliselt tuleb majanduslangus suurem kui 5 protsenti SKPst «Kokkuhoiukava peaeesmärk on säilitada Eesti riigi võime maksta välja pensione, politseinike ja õpetajate palkasid ka aasta lõpus,» rõhutas peaminister Andrus Ansip.
· Prognoositav jäätmete kogusTallinn investeering: ca 100 milj.EUR Harjumaa ca 250 000 t/a · 2009 aastal ladestati Jõelähtme prügilasse sortimata jäätmeid ca 180 000 t/a Tulubaas: Väravatasu (Gate Fee) Kaugküte (District heat) Täpsustamiseks võetakse arvesse ka uusi EL Elektrienergia (Electricity) poolt tulevaid jäätmekäitluse prioriteete. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 71 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 72
heaolu pramata thelepanu naaberomavalitsustele); (2) Avalike kaupade puhul mida suurem hulk inimesi neid kasutab, seda viksemad kulud inimese kohta ehk lhidalt mastaabisst (vhem hooneid, personali vaja jne.) (3) Maksussteem vib osutuda ebaefektiivseks (Vimalik nide: kski omavalitsus ei julge mobiilseid tootmistegureid maksustada, kuna need vivad siirduda mujale.) (4) Maksukogumisel mastaabisst (5) Vrdsuse taotlemine raskem. Kohalike omavalitsuste rahastamine Eesti kohalike omavalitsuste tulubaas vga mitmekesine. 2003. aastal tulude struktuur: Tulumaks (42%), Eraldised tasandusfondist [vahendid konkreetsete lesandete titmiseks (petajate palgad jm.)] (18%), Tasandusfond [eraldised riigieelarvest nrgema tulubaasiga omavalitsustele, kelle arvestuslikud kulud jvad alla arvestuslikele tuludele] (10%), Laekumised majandustegevusest [nt. piletite mk jne.] (7%), Maamaks (4%), Ministeeriumite sihtotstarbelised eraldised [riiklike lesannete
Sellise kontrolli olemasolu on ühtaegu ka KOV-de üks põhiseaduslikest tagatistest. Teistsugused nõuded seab PS omavalitsuslike ülesannete rahastamisele. PS § 154 lg 1 nõuab, et riik peab looma regulatsiooni, mille kohaselt on KOV-del piisav omatulu omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Seadusandja otsustada on, kas omatulu saamine tagatakse kohalike maksude kehtestamise, riiklike maksude otse kohalikku eelarvesse laekumise või riigieelarvest tehtavate eraldistega. Tulubaas peab aga tagama kohalike ülesannete täitmise vähemalt minimaalselt vajalikus mahus. KOV üksusel, kelle omatulud ei võimalda minimaalselt vajalike omavalitsuslike ülesannete täitmist, on õigus saada riigilt abi. Olemuslikult omavalitsuslike ülesannete rahastamise reeglistik peab olema kooskõlas ka õiguskindluse põhimõttega. KOV-de finantseerimise reeglite stabiilsus on oluline väärtus. Stabiilne ja eelnevalt teadaolev finantseerimisreeglistik võimaldab KOV
annaabi.ee 
