Tulipunane Vihmavari Betti Alver Kui kõrgel olid lauad ja laed, Kui lähedal oli päike, pane vihmavari pingile Kui lähedal taevas, ja tule tuppa sööma." Kui kaugel aed Kui kõrgel olid lauad ja laed, ma olin väike. Kui lähedal oli päike, Olin väike, Kui lähedal taevas, kuid ihkasin juba Kui kaugel aed rohkem kui nukku ja ma olin väike. nukutuba, rohkem, Ja kähku sain küllalt roast, kui pildivihku pihku, lippasin toast
kõlbeliste väärtuste kandjana suurte autorite ja aastatel – ARBUJAD traditsioonide mõju; huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu; ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemust; luule ja kunsti tõeväärtuste rõhutamine. Betti Alver Sang, eesti luuletaja ja tõlkija käsi veel ukselingil lävel kepsu ju löömas jalad - ma ei kilganud äkki enam
on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uksejuures ja naeratasid. Selles naeratuses oli midagi mis jäi. Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt, paljud pidasid mind veidi rumalaks, aga ma otsisin sind ikka. ja leidsin. Kas võib olla veel suuremat õnne, kui teineteise leidmine... Siis ma märkasin, et sa naeratad teistele samuti kui mulle. Sellest ajast sai sinu naeratus mulle hoopis teistsuguseks, selles oli nagu pettust. Pettust l äbi naeratuse, mille ma vaid endale määratuks mõtlesin. Ma naeran enda üle
Oi, hella eideke, ketrad sina minule? Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Siis saan talveks sukad ma, suveks särgi ilusa. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa, vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke, tean, et ketrad minule! Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Laudalakas linaluud, taat toob tuppa kangaspuud. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa, vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke, pika pai teen sinule! Kill-kõll Kill-kõll, kill-kõll! Rautasin rattaid. Kill-kõll, kill-kõll! Kadrivankri rattaid. Vanker veeres varsti teele, all tal valivad rattad need; l äksin Teistre-talu teele, kirra-kõrra kadriteed. Kiisu-Ants Öö tuli oma rahuga, väike poiss läks magama. Ainult Kiisu-Ants ei maga, tema luurab kapi taga.
«Nojah! Et mul see sahver varem meelde ei tulnud! Mis sa seal tegid?» 9 «Ei midagi.»_ «Ei midagi! Vaata oma käsi ja vaata oma suud. Millega sa need ara määrisid?» «Ma ei tea, tädi.» «Aga mina tean. See on moos, vaat mis see on. Kümme korda olen ma sulle öelnud, et kui sa moosi rahule ei jäta, saad naha peale. Anna vits siia!» Vits juba tõusis. Seisukord oli meeleheitlik. «Oh! Vaata selja taha, tädi!» Vana daam pöördus kähku, kähmas seelikusaba pihku, et seda hädaohust päästa, ja samal hetkel andis poiss jalgadele valu, ronis üle kõrge plangu ning kadus selle taha. Tädi Polly seisis hetke hämmastunult ja hakkas siis tasa naerma. «Pagana poiss! Kas ma iial midagi ei õpi? Kas ei ole ta mulle küllalt niisu-guseid vempe mänginud, et peaksin teda juba läbi nägema! Kuid vanad narrid on kõige suuremad narrid. Öeldakse ju, et vana koer ei õpi enam uusi trikke. Aga, heldeke, tal on need ju iga päev
" küsis John. "Ei ole, mul pole selle vastu midagi!" Mu mees niheles terve öö diivanil. Ma ei saanud öö otsa magada. Hommikul olime kõik köögis peale Johni. "Stiiv-Maikel aja John üles!" käskisin Stiiv-Maikelit. "Miks mina? Miks ei võiks sina seda teha?" küsis ta hirmunult. "Sest mina käsin!" käratasin nähvates talle. "Hea küll, aga kui ta minu peale vihastab, siis sina vastutad!" ütles ta ja jooksis üles. Kui ta üles jõudis, siis sisenes ta tuppa ja hakkas karjuma ja jooksis alla, nagu oleks tal tuline kartul püksis. "Kas ta oli alasti?" küsis Helen õhinal. "Ei!" vastas ta hirmunult. "Aga, kas ta sai nii vihaseks, et tuli sulle noaga kallale?" küsis Stiiven. "Ei," karjus Stiiv-Maikel meeleheitel. "Noh, mis siis juhtus?" küsisin ta käest. Stiiv-Maikel vastas: "John on surnud!!!" "Sa teed nalja!" ütlesin naerdes. "Ei tee, tõsiselt. Tulge vaadake ise, kui te ei usu!!" ütles Stiiv-Maikel kiiresti. Me
enam kuskil sooja kohta. MARGUS (kähku, riideid võttes). Mina lähen, võtan hobuse lahti. PEREMEES. Kui sa hea mees oled! Laota temale siis ka riie peale ja seo londiga kinni! MARGUS. Küll saab! (Õue ära.) PERENAINE. Saite ikka eluga koju, ei murdnud hundid teid ära? PEREMEES. Ei olnud meil viga midagi. Ei näinudki teisi. JAANUS. Eks nende kõlin ikka läinud läbi Pähnipalu Sooniite poole. Siis olid ka vanal ruunal jalad! PERENAINE. Meil tahtsid või tuppa tungida! PEREMEES. Jah, niisuguse ilmaga on nad näljas! VANAEMA (tähtsalt). Nad on kurjad, et ühte sõsarat kirikutulbas peksti! PEREMEES (pealisriideid ära pannes, raskelt). Jah, hirmus see oli, ja veel niisuguse külmaga! Mina küll vaatama ei läinud, aga - eks teised ikka käisid! JAANUS. Raudaas oli ümber kaela ja teine ümber keha. Siis timukas lõi... MANN (ema ümbert kinni hoides). Näin, mina pelgan! PERENAINE. Jah, pelga, latseke, pelga pattu! JAANUS
võin aga põuepõhjas sind kanda lõpmata. Refr. Las jääda nii, kui oli ... Leib jahtub Tõnis Mägi Tõnis Mägi Akna all must metsaäär. Akna peal koltub kuväär. Mida on maailmas uut? Kiirus, vaid kiirus, ei muud. Lapsed taas tulla ei saa - lühike aeg, pikk on maa. Kummutil pildid reas, õlelill nende seas, kuldjuuksed peas. Refr. Valgel laual rätiku all palav leib. Madal on uksepiit, lapsed on läinud siit. Leib jahtub, oodates neid. Kõrge taevas, madalad, suitsunud laed ... Trepil on valget lund, puud on täis karget und. Ootamist tiksumas aeg. Aknad täis lillelist jääd: mis sa sealt vaatad või näed! Tulema keegi kord peab, kui ta veel teed siia teab ... 12 Linnas on siledaid teid - on seal ka magusam leib? Kuidas seal endaks saad? Juured on sul kesk maad, memm ja su taat, memm ja su taat ... Refr. Valgel laual rätiku all palav leib ... Lõke preerias Lõkkesuits, hõõgvel söed,
Siis avas ta värisevail sõrmil kukru. Selles olid Maret jooksis randa ja haaras üleinimliku jõuga vene. Ta hüppas venesse ja hakkas mõned omamaa ja mõned võõrad rahad. Omad olid paberist, võõrad kullast. Kuid Maret sõudma. Aga mõne mõlatõmbe järel pööras ta vene ümber ja hakkas hoo-bama, et polnud nii üht kui teist varem näinud ega tundnud nende õiget hinda. rannal olijat näha. Ta tuli tuppa kui unes, kogu aeg kukrut käes hoi-des. Ta pani raha lauale ja vaatles See polnud asendit muutnud. Kuid ta pea oli pisut üles tõstetud, kuu loitis ta näkku, nii kuldtükke kui kotti. Kukkur oli peen töö, seda mõistis temagi. Ta katsus seda ja see paistis süsimust kui neegril. Ta vari langes kastes rohule mustana otsekui ta enese värisevate sõrmedega ja lähendas silmile, mis nii vähe veel seletasid. jätk.
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
sinu vastu . When I saw you liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you.. Kui sa oleksid mu pisar, ei nutaks ma iial, hirmust et võiksin su kaotada..(L) Jätke mu süda rahule! Mu süda teeb ületunde ja armastab vaid üht! :) I close my eyes, and all i see is you . (L) Sa oled õhk , mida hingan . Sa oled vesi , mida joon . Sa oled elu , mida elan . :) (L) Kas tead , mis vahe on sinul ja langeval tähel ? Sind nähes on mu soov juba täitunud . :) Tüdruk istus pingil ja küsis poisilt : " No millist armastust on sulle vaja ? " Poiss sosistas : " Sinu oma.. " Kuidas ma saan öelda , et MA ARMASTAN SIND , kui ma armastan sind rohkem , kui sõnad võivad öelda ? Sinu unustan ma siis, kui ma unustan hingamise. :) Varastasid mu südame ja nüüd valitseb mu sees tühjus, mida iial keegi peale sinu täita ei suuda. Armastus on võlur... Ta uimastab, haarab endasse, eraldab. Ta teeb õhu mahedalõhnaliseks,
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid
Tere! Minu nimi on John Smith ja ma tutvustan teile hämmastavat vinni eemaldusvahendit Adobe Photoshop. Kui neil seal taevas sokolaadi pole, siis ma sinna ei lähe! Tänane doonor on homne abivajaja. Kui tahad kohvi voodisse, eks maga siis köögis. Enne minuga kohtumist ei uskunud keegi, et põrgu on olemas. Kurvast pepust ei tule õnneliku peeru. Lapsi tuleb teha laia ja lageda mäe otsas, siis tulevad lapsed suure silmaringiga Tasakesi tuled hiilid sa mu tuppa ja õrnalt puudutad mu keha, kuni leiad kõige parema koha ja hakkad imema... kuradi sääsk Paned selle suhu, see on kõva ja märg. Liigutad seda suus edasi tagasi, suu on valget vahtu täis, naeratad ja võtad suust välja hambaharja!! Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat,laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Miks pannakse orkaanidele naiste nimed: tulles on nad märjad ja metsikud, kuid lahkuvad koos sinu maja ja autoga.
minna, ilma teisteta...? LJUBOV: (kähku) Ei-ei, lähme kõik koos. ALEKSANDER: Perekonnadefilee! Taskurätikud lehvitamiseks ja nina nuuskamiseks! (Renne'ile) Minu naine oli kaheksateist ja mina olin nelikümmend kaks. Mõistate, kuhu ma sihin? just siis, kui naisel tekib tahtmine hakata üle aisa lööma, taipab ta, et ainult natuke tuleb veel kannatada. (Mihhail, Varenka ja Tatjana on üksi jäetud.) MIHHAIL: No see nüüd küll ei lähe! Ljubov ei armasta teda, seda on ju näha. VARENKA: Me teame seda. TATJANA: Ljubov ei hakka papale vastu astuma; ja parun on ju hea partii, eks? (Tuleb Semjon, käes kandik sampanjaklaasidega, ja Miss Chamberlain pudeliga
eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi.
Mine, ma ei salli sind!» See manitsus mõjus niipalju, et Tarapita oma urina jättis ja Oodo veel ikka vihaselt, aga rohkem rüütellikult ütles: «Siis peab ta minuga võitlema. Minu au nõuab seda.» «Minugi pärast,» seletas Jaanus vahvalt ja tõusis püsti. «Te olete hirmus kangekaelsed,» kurtis preilike ja uuris haleda meelega vaenlaste nägusid, et sealt vähematki leppimismõtet leida. Aga sealt puhast tigedust ja kõrkust lugedes tõmbas ta mõlema käed oma kahte pihku ja ütles kurvalt: «Siin ei või te võidelda, kõikide inimeste silma ees. Lähme aeda!» Mindi aeda. Pehme liivane kõht tihedate vaa-rikapõõsaste vahel valiti võitlusepaigaks ja vaenlased seadsid end kibeda rusikavõitluse nõuga teineteise vastu. Aga enne kui võitlus algas, katsus väike lepitaja veel kord heaga asja ajada. Vastaste käsi soojalt surudes palus ta mahedasti ning magusasti: «Pai poisid, mul on nutt varaks, -- miks te mind nii kurvastate? («Pai poisid» tundsid ühe
· Suitsetamist maha jätta on väga lihtne: ma olen seda sadu kordi teinud! · Alkohol on kõigi probleemide põhjus ja lahendus · Siis on armastus kui Sa armastad inimest koos tema vigadega! · See on tõeline armastus, mis ikka ja alati jääb ühesuguseks: ka siis kui talle kõike lubatakse või kui talle kõik ära öeldakse. · On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? · Armastus on nagu liblikas peos, kui liiga õrnalt hoiad, siis läheb lendu, kui liiga tugevalt hoiad siis puruneb · Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame? Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. · Kui armastatakse, siis on süda see, kes otsustab. · Someday you will cry for me, like i cried for you. Someday you will miss me, like i missed you. Someday
ja nimetas härra de Treville'i nime? ... Kuulge, kallis peremees, olen päris kindel, et sel ajal kui teie noormees viibis minestuses, ei jätnud te pilku heitmata tema taskusse? Mis seal oli?» «Kiri, adresseeritud musketäride kaptenile härra de Treville'ile.» «Kas tõesti?» «Nii kindlasti, nagu mul on au siin seista, Teie Ekstsellents.» 16 Peremees, kellel ei olnud eriti terav pilk, ei märganud üldse ilmet, mille ta sõnad külalise näol esile kutsusid. Tundmatu eemaldus aknast, mille servale ta kogu aeg küünarnukiga oli toetunud; ta kortsutas rahutult kulme. «Kurat!» pomises ta läbi hammaste. «Kas tõesti saatis Treville selle gaskoonlase minu järele nuhkima? Ta on küll väga noor! Aga mõõgahoop on ikkagi mõõgahoop, ükskõik kui vana on selle andja; ja pealegi oskad last karta vähem kui meest. Mõnikord aitab väikesest takistusest, et suurt kavatsust nurja ajada.» Ja tundmatu vajus mõneks minutiks mõttesse
ukse. Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis selles mõne silmapilgu hirmunult, pääses siis vabaks ja taganes, kogu aeg umbusklikult vaiba poole piiludes. Ta hakkas jälle toitu otsima. Ta leidis laualt mõne lilloa ja sõi need. Siis juhtus ta köögi lävele, ja kohe oli ta aedvilja-korvi kallal. Popi kuulis, kuis ta porgandeid puri. Siis aga näis talle teine nõu tulevat. Ta sikutas korvi vangupidi tuppa ja lükkas ümber. Kõrvitsad, melonid ja tomatid veeresid põrandal laiali. Ta istus nende keskel ja sõi vaheldumisi õuna ning lillkapsast. Popi oli tast ainult mõni samm eemal, lõug vastu külma põrandat vajutatud ja teine esimene käpp teisel pool lõuga. Ta mõtted olid hirmu pärast segi. Ta vaatas Huhuu poole violetsete silmadega, karvad kuklas püsti. Varsti jättis Huhuu söömise ja hakkas suurt kõrvitsat põrandat mööda veeretama
Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis selles mõne silmapilgu hirmunult, pääses siis vabaks ja taganes, kogu aeg umbusklikult vaiba poole piiludes.Ta hakkas jälle toitu otsima. Ta leidis laualt mõne lilloa ja sõi need. Siis juhtus ta köögi lävele, ja kohe oli ta aedvilja-korvi kallal. Popi kuulis, kuis ta porgandeid puri. Siis aga näis talle teine nõu tulevat. Ta sikutas korvi vangupidi tuppa ja lükkas ümber. Kõrvitsad, melonid ja tomatid veeresid põrandal laiali. Ta istus nende keskel ja sõi vaheldumisi õuna ning lillkapsast. Popi oli tast ainult mõni samm eemal, lõug vastu külma põrandat vajutatud ja teine esimene käpp teisel pool lõuga. Ta mõtted olid hirmu pärast segi. Ta vaatas Huhuu poole violetsete silmadega, karvad kuklas püsti.Varsti jättis Huhuu söömise ja hakkas suurt kõrvitsat põrandat mööda veeretama.
Tip-tip-tip-tip jooksuga, (lapsed jooksevad läbisegi mööda ruumi ringi) vihmapilvest kallab, tip-tip-tip-tip rutuga vihmavarju alla! (õpetaja teeb vihmavarju lahti ja lapsed tulevad selle alla) Tuulekene, puhu sa, (lapsed puhuvad) aja pilved minema! (lehvitavad kätega pea kohal) (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 114) M. Pullerits "Vihmavarju laul" Vihmavari, vihmavari, varju annad, vihmavari. Mina vihmavarju all, vihmavarju peal on trall. (M. Pullerits. Kõik võib olla muusika. Tallinn 1998. Lk 12) R. Päts "Sajab, sajab, vihmake" Sajab, sajab vihmake, (lapsed imiteerivad vihmasadu) nukker minu meel. (vangutatakse pead) Pilve taha päikene (käed ühendatakse ringiks, imiteeritakse päikese loojumist) kadus õhtu eel. (L. Kõlar. Aastaringis. Lk 80) M. Pullerits "Kevad saabub"
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me k
ja vabaaja kohta. Carmenile see meeldis, vestluses isaga puudutas ta ainult võite. Isa oli neile kahele pühapäevaks tenniseväljaku kinni pannud, ta teadis , et tüdruk armastab tennist. Nad peatusid kreemika viktoriaanliku maja ees, millel olid rohekashallid aknaluugid ja maja ümbritsev terass. Carmen ei saanud aru, ta isa pidi elama ju linnas, korteris. Ta oli kolinud, aga miks ta sellest Carmenile ei olnud rääkinud. Isa juhtis ta läbi vihmasaju tuppa. Seal ootas teda ees üllatus. Ta isal oli uus pere. Lydia ja kaks last : Paul ja Krista. Carmen ei osanud pidagi vastata , ta oli pettunud. Isa juhatas ta külalistetuppa. Kallis Bee. Carmeni ja Ali suvi ei kestnud kauem kui kojusõit lennujaamast. Mu isa on nüüd Albert ja abiellub Lydiaga ja elab majas., mis on täis taskurätikarpe, ja mängib isa kahele blondile tüübile. Unusta kõik need asjad, mida ma ettekujutasin. Ma olen külaline külalistetoas, perekonna
(Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära. (Osvald paneb saapad kuivama, võtab villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Kas ma teen teed või kohvi?
lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. ROLAND: Siis jään mina ka. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa OSVALD: Sina küll ei jää. tugevasti laua sisse. Samal ajal koputatakse ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus Laura. kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise avavad ja tuppa piiluvad.) metsa. Igal öösel on tugevad öökülmad. ROLAND: Tere, meie koputasime. Miinus viis kraadi, miinus kümme kraadi. LAURA: Roland koputas. Üks jalg on jumala märg. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Astusin kraavi. LAURA: Tere. Tema on Roland ja mina olen OSVALD: Kuuled, astus kraavi. Laura. ROLAND: Ma tean.
Siis Popi nuuksus kõvemini ja kergitas vaheldumisi esimesi käppi, neid könksu juhtus ta köögi lävele, ja kohe oli ta aedvilja-korvi kallal. tõmmates, nagu oleks ta jääl istunud. Popi kuulis, kuis ta porgandeid puri. Siis aga näis talle teine nõu tulevat. Ta Mõni silmapilk jätkus seda igavat ja jahedat vaikust. Kuuldus ainult Popi peen sikutas korvi vangupidi tuppa ja lükkas ümber. Kõrvitsad, melonid ja tomatid ning õrn vingumine. veeresid põrandal laiali. Huhuu istus ja kuulatas. Siis äkki turtsatas ta, hüppas kaks korda neljal Ta istus nende keskel ja sõi vaheldumisi õuna ning lillkapsast. Popi oli tast
Siis Popi nuuksus kõvemini ja kergitas vaheldumisi esimesi käppi, neid könksu juhtus ta köögi lävele, ja kohe oli ta aedvilja-korvi kallal. tõmmates, nagu oleks ta jääl istunud. Popi kuulis, kuis ta porgandeid puri. Siis aga näis talle teine nõu tulevat. Ta Mõni silmapilk jätkus seda igavat ja jahedat vaikust. Kuuldus ainult Popi peen sikutas korvi vangupidi tuppa ja lükkas ümber. Kõrvitsad, melonid ja tomatid ning õrn vingumine. veeresid põrandal laiali. Huhuu istus ja kuulatas. Siis äkki turtsatas ta, hüppas kaks korda neljal Ta istus nende keskel ja sõi vaheldumisi õuna ning lillkapsast. Popi oli tast
13. Soovide täitumine annab põhjust nende paljunemiseks. 14. Hea, kui sind mõistetakse, mitte aga läbi nähakse. 15. Kõige raskem on ikka eesseisev ülesanne. 16. Inimese energia vallandub ikka eesmärki nähes. 17. Löök iseloomustab lööjat. 18. Aus varjab oma mõtteid vaikimisega, kaval teiste mõtetega. 19. Mõne inimese vägevust saab mõõta vaid ta sõnades. 20. Pilk võib osutuda hinge reeturiks. 21. Kavalus on võtmeks nõnda kaua su peos, kuni seda ei märka su kaaslased 22. Isegi iseloomujooned õpivad üksteist varjama. 23. Kergemeelsed võivad kaardimoorilt raha eest osta lootust. 24. Isegi vääralt toimides võime lausuda tarku sõnu. 25. Ka tegemata tegu võib teha muret. 26. Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. 27. Kahjurõõm on kadeda hinge toit. 28. Vaikijast võib arvata kõike. 29. Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. 30
Vanapagan tahtnud korra Virtsust Muhumaale silda teha. Mees ei ole alati suurelt maalt Muhumaale ja Saaremaale pääsnud, kui süda soovinud. Arvanud, et kui silla üle Virtsu väina teeb, siis enam takistusi ees ei ole. Pärnus olnud sel ajal õieti palju kiva. Seda teadnud Vanapagan. Läinud Pärnu, kogunud kivid kokku, tahtnud Pärnu kividest Virtsu silda teha. Kivid ladunud Vanapagan kõik põlle sisse. Lõpe kõrtsi juurde jõudes läinud mehikesel põllepaelad katki. Kivid langenud kolinal põllest maha. Vanapagan vihastanud, ei hakanud enam kiva koguma, läinud oma teed. Lõpe kõrtsi ligidale sündinud aga Vanapagana kividest suur mägi. Virtsu sild jäänud sedaviisi ehitamata. Pärnu on sest saadik ilma kivideta, sest Vanapagan need kõik sealt ära viis. Vanapaganal olnud Muhus tihti tegemist. Väin Virtsu ja Kuivaste vahel pahandanud teda. Ei muud kui võtnud nõuks Virtsust Muhumaale silda ehitada, et hõlpsamini suurelt maalt Muhusse pääseks
Natside rongkäik "Sa marschiert mit ruhig festem Schritt" oli mõjus vaatepilt. Tänaval müüdi haakristilipukesi ja et need kõigil olid, pidi lipu loomulikult saama ka Lennart. Georg Meri keeldus alguses natsilippu ostmast, kuid andis siis "no olgu siis, aga ainult täna õhtuks" -põhimõttel pojale järele. Lk 2 Järgmisel päeval koju lõunale tulnud Georg Meri nägi, et Lennartil on natsilipp ikka veel alles. Ta võttis lipu ja murdis selle katki. Lennart Meri sõnul pole ta oma isa ei enne ega pärast nii vihasena näinud. Alice Meri oli üritanud meest rahustada, öeldes, et Lennart on alles laps, aga sellest ei olnud palju abi. Lennart Meri on nentinud, et lapsepõlvest peale on ta elanud poliitiliselt teadlikus õhkkonnas. Kodus peetud vestlused ning vanemate hoiakud ja arvamused kujundasid Lennarti veendumusi ja seisukohti, ilma et ta seda ise oleks alati teadlikult tajunud. Lennart oli 1936
kõrvaldagu ta lahingust Diomedes. See mees hävitab meid. Tee seda kohe, ema! Mina lähen otsin, kus on Paris!" Nõnda öelnud, Hektor eemaldub, astudes kiiresti läbi lossi koridoride ja uhkete saalide; Hekabe koos teiste naistega aga läheneb hardunult Athena kujule, viies talle kõige kallima ja ilusama oma peplostest. Sõjakale jumalannale lubatakse pikkadeks aastateks heldeid ohverdusi. ,,Oo jumalanna," paluvad Trooja naised, ,,murra katki mõrtsukas Diomedese oda!" Aga kõik on tulutu. Athena teeb keeldumise märgi. Sellal on Hektor jõudnud Helena ruumidesse. Siin leiab ta eest Parise, kes istub jõude oma imeilusa naise kõrval ja on ametis enda kiivri, turvise ja kilbi läikima löömisega. ,,Häbematu!" hüüab ta süüdistavalt. ,,Linnamüüride taga lähevad mehed sinu pärast surma, ja millega sina tegeled? Hõõrud relvi läikima, aga endal pole julgust neid kasutada
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
......................................................................................... 28 PUUDUTAMINE................................................................................................................ 29 EHITAME TORNI .............................................................................................................. 29 KUS ON PILT? ................................................................................................................. 29 PÖIAL PEOS .................................................................................................................... 30 VANNISKÄIK..................................................................................................................... 30 TII-TII TIHANE .................................................................................................................. 31 HAMBASALM..............................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
