Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tulevikuteleskoobid ja adaptiivoptika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teleskoop, teleskoobi, peegel, optika, teleskoobid, webb, kosmoseteleskoop, peeglite, mosaiik, astronoomid, instrument, tehnoloogia, observatoorium, ents, kuusnurkse, vaatlusriist, aktiiv, magalhaesi, 2017, projektid, peeglitega, ammu, inimsilm, mauna, esiteks, ehitamisel, muudeta, vaatlemine, koosneva, vaatlema, vaatlemiseks, teisalt, suuremaid, segav........................................................................................ 3 Teleskoopide tüübid ......................................................................................................... 3 Teleskoope iseloomustavad omadused ........................................................................... 4 Fookused ........................................................................................................................... 4 Suured ja väikesed teleskoobid ....................................................................................... 5 Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop .......................................................................... 6 Kokkuvõte ......................................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus
Referaat Teleskoobid Koostaja: Rauno Leppik Juhendaja: Erki Piisang Sissejuhatus Teleskoop ( vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t. hoiab teleskoobi vaadeldava tähe suhtes paigal, kuna Maa teleskoobi all pöörleb. Tähed asuvad niivõrd kaugel, et valgus tuleb neilt paralleelse kiirtekimbuna. Seepärast kogub teleskoobi objektiiv iga vaatevälja jääva tähe valgust kogu
......................................................................... 4 Teleskoope iseloomustavad omadused........................................................................................ 4 Teleskoopide monteeringud.........................................................................................................4 Fookused......................................................................................................................................4 Hubble'i teleskoop................................................................................................................................ 5 HST olulisemad saavutused.........................................................................................................6 Mida toob tulevik?....................................................................................................................... 6 Kokkuvõte..............................................................................
Tel es k oo b Tehis i d ja ka a s M aa lased Teleskoop · Teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. · Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. · Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. Jaguneb Galilei ja Kepleri teleskoobiks. Galilei teleskoop. Objektiiv oli üksik tasakumer
kuna vaatleja istub "vaatesuunas". Läätsteleskoobi kasutamise oluline piiraja on eri lainepikkustega valguskiirte erisugune murdumine läätses - nn värviaberratsioon. Kvaliteetse kujutise saamiseks tuleb objektiiv ehitada erinevate läätsede liitsüsteemina. Refraktori puudusteks on ka teleskoobitoru suur pikkus ning halb tasakaal: toru ülemises otsas asuva objektiivi kaal võib ulatuda sadade kilogrammideni. Kasvab ju läätse paksus koos läbimõõduga. Lisaks tingib pikk teleskoop vaatlustorni suured mõõtmed. Kõik see viib riista maksumuse mõttetult suureks ning kasutamise ebamugavaks ja seepärast ongi maailma suurim refraktor "ainult" ühemeetrise läbimõõduga (10 korda väiksem suurimast reflektorist!) ning valmistatud rohkem kui 100 aastat tagasi. Väikeste (kuni 20 cm) teleskoopide seas on refraktoreil siiski oma roll: planeetide visuaalsel vaatlemisel eelistab enamik amatöörastronoome neid reflektoreile.
märtsil 1879. a Naissaarel. Tema isa Carl Constantin oli ametilt loots. Peres oli kokku viis last. 1889.aastal Bernhardi isa suri ja ema Maria Helene Christine jäi üksi nelja last kasvatama. Hiljem abiellus ta uuesti Bernhardi onu Fransiga, kes lastele kasuisaks sai. Bernhardi vennapoja Erik Schmidti kirjapandud mälestuste kohaselt oli Bernhard omaette hoidev laps, kes armastas paljude asjade üle juurelda. Varajases nooruses hakkas avalduma ka tema leiduritalent, eriti optika ja astronoomia valdkonnas. Poisid uurisid tähti igal selgel ööl ja õppisid ära tähtkujud. Ükskord nägid nad lendtähte üle taeva sööstmas ning Bernhardil tekkis mõte proovida neid ise järele teha. Nad hakkasid hõõguvat sütt läbi mantelkorstna loopima. Isetehtud lendtähtede lennutamine lõppes aga suure tulekahjuga, sest majal oli õlgkatus. Varsti nähti teda kirvega jääst läätse tahumas. Nii ei saanud aga lääts siledaks ning Bernhard
.........................................................................................4 1.1. Algusaastad................................................................................................................. 4 1.2. Rajamise eesmärk........................................................................................................9 1.3. Kes rajamisega tegelesid........................................................................................... 11 1.4. Millised teleskoobid oli algul....................................................................................15 2. TEADLASED JA UURIMUSSUUNAD TÕRAVERE OBSERVATOORIUMIS...........18 2.1. Uurimissuunad algusaastatel.....................................................................................18 2.2. Uurimussuunad praegu..............................................................................................20 2.3. Teadlased algusaastatel ja praegu.............................................
vastu, muutuks nende vaheline kaugus 100 aasta jooksul vaid ühe tuhandiku võrra. Planeetide liikumine on erinev: Veenus ja Merkuur püsivad alati Päikese lähedal, olles vaadeldavad kas enne päikesetõusu (koidutäht) või pärast loojangut (ehatäht). Ülejäänud kolm rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. Kui kanda planeedi tee taevakaardile, näeme, et see meenutab silmust. 3. Astronoomiainstrumendid. Teleskoop. Hubble'i kosmoseteleskoop. Raadioteleskoop. 15. saj. leiutati nurgamõõtjad ja 1610. a. võttis Galilei kasutusele teleskoobi, mis andis astronoomidele kahekordse võidu: suurendas vaatenurka (e toob kauged esemed lähemale) ja teiseks võimaldas objektiiv kui lääts valgust koguda. Teleskoobi näol on tegemist mõõteriistaga ja suurt teleskoopi ei saa käes hoida. See on monteeritud liikumatule alusele.
.............................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA................................................................................... 10 3.1 SILM............................................................................................................. 10 3.2. TELESKOOBID............................................................................................. 11 3.2.1 Teleskoop............................................................................................... 11 3.2.2. Läätsteleskoop..................................................................................... 11 3.2.3. Peegelteleskoop................................................................................... 12 3.2.4. Raadioteleskoop...........................
jääb nähtavale. Nähtavale tuleb Päikese atmosfäär. 3. Milline võib olla kuuvarjutus? 1) osaline kuuvarjutus 2) täielik kuuvarjutus 4. Millise kuufaasi ajal üks või teine varjutus toimub? Kuuvarjutus saab toimuda täiskuu ajal. S.t., et meie poole on pööratud täielikult Kuu päevapoolne külg. Päikesevarjutus saab toimuda ainult noorkuu ajal. V ASTRONOOMILINE TEHNIKA 1. Milliseid vahendeid on astronoomid kasutanud taevakehade asukoha määramisel? (Nurk)kauguste kasutati saua, tähtede liikumise jälgimiseks ilmakaaret järgi orienteeritud kvadrante. 15.saj. kasutati nurgamõõtjaid, 1610a. võttis Galilei kasutusele teleskoobi. 2. Mis on teleskoop? Teleskoop on taevakehade vaatlemiseks ning mõõtmiseks kasutatav aparaat. Teleskoop suurendab vaatenurka, objektiiv kui lääts võimaldab valgust koguda. Teleskoobi näol on tegemist mõõteriistaga: nt
Päikest. Kui näeme, et Päikesest oleks just kui tükk ära hammustatud, Kuu katab ühe osa Päikesest, siis on tegu osalise päikesevarjutusega. 17. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kui vari maapinnani ei ulatu, on päikeseketta serv näha- varjutus on rõngakujuline. 18. Milline võib olla kuuvarjutus (2 tüüpi)? Osaline ning täielik kuuvarjutus. 19. Milliseid vahendeid on astronoomid kasutanud taevakehade asukoha määramisel? (Nurk)kaugustel kasutati saua tähtede liikumise jälgimiseks ilmakaarte järgi orienteeritud kvadrante. 15.saj. kasutati nurgamõõtjaid ning 1610 a. võttis Galileo Galilei kasutusele teleskoobi. 20. Mis on teleskoop? Teleskoop on taevakehade vaatlemiseks ning mõõtmiseks kasutatav aparaat. 21. Mida võimaldab astronoomile teleskoobi kasutamine? Teleskoop suurendab vaatenurka, objektiiv kui lääts võimaldab valgust koguda.
Planeedid ja tähistaevas Planeedid on Maa sarnased, samuti ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Palja silmaga nähtavad planeedid: Veenus, Jupiter, Marss, Saturn, Merkuur. Varjutused Saaros- 18 aastat 11 päeva ja 8 tundi. Päikse ja kuuvarjutuse kordumise ajavahemik. Kuu võib varjutada ka tähti. Astronoomiainstrumendid Teleskoop suurendab esemeid ja koondab valgust. Teleskoop on ka mõõteriist. Saab mõõta, kuna teleskoop on liikumatul alusel ja liikuva teleskoobi asendit liikumatul alusel on lihtne mõõta. Teleskoopi läinud valguse abil saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri ja magnetväljade tugevuse. Kosmosesse viiakse teleskoobid, et saada kätte maa atmosfääris neelduvaid kiirguseid. Lk 24 küsimused 8.Mida on teada maa ehituse kohta?- Pealt on tahke, tuum on tahke ja vahepeal on vedel/poolvedel. 9
Canupi sõnul on praegu rõngaste süsteemis esinev kivine aine tõenäoliselt rõngaste jäiste osakeste ning asteroidide ja komeetide vahel toimunud kokkupõrgetest tekkinud praht, mille on kokku korjanud planeedi tohutu gravitatsiooniväli (Sutt, 2010). 2. SATURNI VAATLEMINE JA UURIMINE 7 Tihtipeale on vastuseks Saturn, kui küsida inimestelt, kes läbi teleskoobi on saanud vaadata, mis on kõige ilusam asi taevas. Aga nagu teistegi planeetide puhul, nõuab Saturni vaatlemine kannatust, head teleskoopi ja stabiilset atmosfääri. Saturni ketta läbimõõt on ka parimal juhul ainult 21 kaaresekundit. Ehkki rõngaste süsteem on veel 2,25 korda suurem, jääb see siiski väiksemaks kui näiteks Jupiter heades tingimustes. Asub ta Lõvi tähtkujus Lõvi pea läheduses. Saturni rõngad on aimatavad juba 25-kordse suurendusega, kuid 80 mm
18. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju - siis varjutust nagu polekski, varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. 19. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta siis on võimalik kaugused välja arvutada näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 20. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt ning täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes. Teleskoobi abil saame koostada palju täpsemad tähekaardid. Teleskoop võimaldab määrata ka tähelt tuleva valguse omadusi, mis omakorda lubab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostist jmt omadusi. Kõik see aitab paremini mõista Universumi ehitust. 21. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides?
ookeani põhjas. Voolusängides on sadu miljoneid aastaid tagasi voolanud vesi, praegu on Marss äärmiselt kuiv isegi maiste kõrbetega võrreldes. Kui kogu Marsi pinnal ja atmosfääris olev vesi kataks terve planeedi ühtlase kihina, oleks selle paksus vaid 0,014 mm, maistes kõrbetes oleks sellise kihi paksus tervelt 1 mm. Maalt teleskoobiga vaadates on sellest kõigest näha vaid punakas ketas ja polaarmütsid, suurema teleskoobi ja hea nähtavuse korral paistavad ka mõningad tumedamad ja heledamad laigud. Need ei vasta täpselt mingile Marsi pinnavormile, vaid kujutavad endast erineva peegeldumisvõimega alasid, näiteks tihedalt kraatritega kaetud alad paistavad olevat tumedamad. Marss on oma heleduse ja silmatorkava punase värvusega juba aastatuhandeid inimeste tähelepanu köitnud, kuid mitte mingi muu nähtus pole Marsi puhul tekitanud nii palju eriarvamusi ja puhunud lõkkele kirgi kui Marsi kanalid
universum paisub. Universumi paisumine tähendab seda, et minnes piisavalt palju ajas tagasi, siis mingil hetkel asuvad kõik objektid ühes punktis ehk universum ei saa olla igavene. Arno Allan Penzias ja Robert Woodrow Wilson avastasid 1964. aastal kosmilise reliktkiirguse, mis andis infot selle kohta, et universum on tõesti homogeenne. Mõõdetud kiirguse energia järgi leiti universumi kui musta keha temperatuur, milleks on 2,7 K. 20. sajandi lõpul on Hubble'i kosmoseteleskoop oluliselt avardanud inimeste silmaringi universumi kohta. Lisaks on see täpsustanud ka Edwin Hubble'i mõõtmisi. Tänapäeval on palju teleskoope nii Maa peal kui ka kosmoses, mis koguvad infot universumi kohta üle kogu elektromagnetlainete spektri, alustades raadiolainetest ning lõpetades gammakiirgusega. Vaatlusandmetega on võimalik kinnitada või ümber lükata teooriaid ja mudeleid, mida teoreetikud on esitanud. 3) MAAKERA KOOS KÕIGEGA, SISEEHITUS, ATMOSFÄÄR, TÕUS, MÕÕN,
Praegu tuntakse muret sellesse tekkivate aukude pärast. Omapäraseks kaitsekilbiks on ka magnetväli. See kaitseb meid päikesetuule eest. Maa keemiline koostis (massi järgi): 34.6% rauda 29.5% hapnikku 15.2% räni 12.7% magneesiumi 2.4% niklit 1.9% väävlit 0.05% titaani Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb juba palja silmaga, teleskoop toob neid nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede -- meteoriidikraatrite rohkus. Et Maa ja Kuu asuvad kosmoses samas piirkonnas, tähendab kraatrite suurem tihedus nende paremat säilivust Kuul. See on seletatav nii tuule- kui vee-erosiooni puudumisega kogu Kuu ajaloo vältel; ka vulkaanilise tegevuse jälgi pole kraatritega kaetud aladel märgata. Atmosfäär Kuul puudub ja sellest tulenevalt pole võimalik ka vedela vee olemasolu. Veel andmeid Maast:
aastate lõpul, mil Maalt vaadatuna Pluuta ja Charon teineteist kordamööta varjutasid. Läbimõõduks saadi umbes 2200 kilomeetrit. Pluto juurde ei ole veel lennanud ükski kosmoserakett ja nii ei tea me selle planeedi pinnast midagi. ( 1.) Pluto tihedus on 2. ( 2.) Plutolt on leitud metaani ja planeedi pinna temperatuur on -230 kraadi, seega esineb metaan seal jää kujul. ( 3.) Tähed Tähtede kiirgus Tähe temperatuuri saab määrata, kui uurida tähest väljuvat kiirgust. Astronoomid püüavad tähtede kiirgust uurida võimalikult üksikasjalikult, et saada tähtedest rohkem teada. Selles salapolitseiniku tööd meenutavas tegevuses on oluliseks võtteks tähtede vaatlemine erinevatel lainepikkustel: tehakse kindlaks, millises lainepikkuses kiirgab täht tugevamini, millises nõrgemini. Kõigi tähtede lainepikkus jaotub eri lainepikkusteks üldjoontes samamoodi. Füüsikud nimetavad niisugust jaotust Plancki kiirgusseaduseks.Sada aastat tagasi avastas tuntud füüsik
Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem Maa omast, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10 000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks, sest märg pinnas on tumedam kui kuiv. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Joannes Riccioli 1651. aastal. Kuu 22 merest on suurim Tormide ookean pindalaga 2,1 miljonit ruutkilomeetrit, seega veidi väiksem Gröönimaast. Võrdluseks võib
pööratud jaotus. Valguse suure kiirus tõttu toimub see pidevalt kasvava intensiivsusega edasi- tagasi põrkumine välkkiirelt. Seega tekib kõigi tingimuste täitmise korral tohutult intensiivne, eriliste omadustega, väga lühiajaline valgusimpulss."4 3.2 Optiline pumpamine Optiline pumpamine mis tekitab pööratud jaotuse, toimub fluorestentsvalguse abil. Rubiin varrast ümbritseb ksenooniga täidetud spiraalne kvartstoru, mida omakorda piirab silindrikujuline peegel. Nüüd laetakse suur elektrokondensaator ning juhitakse läbi ksenoontoru võimas vooluimpulss. Kvartstorus tekib lühiajaline tohutult intensiivne ere valgusvälgatus, mille ümbritsev silindriline peegel rubiinvardale koondab. Just see võimas valgusimpulss põhjustabki pööratud jaotuse rubiinkristallis hajunud kroomiaatomites5. 4 TOLANSKY, S., Revolutsioon optikas, 1975, lk 178 5 TOLANSKY, S., Revolutsioon optikas, 1975
Kui kuu satub maa varju pimedasse ossa, toimub täielik kuuvarjutus ja kuu paistab väga nõrgalt. Päikesevarjutus saab toimuda vaid ajal, mil muu on maa ja päikese vahel.Väikesel maa-alal võib kuu siis varjutada päikese kas osaliselt või täielikult.Osalise varjutuse puhul katab kuu osa päikesest ja täisvarjutuse ajal tuleb nähtavale päikesekroon, taevasse ilmuvad tähed. 5.Milliseid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Astronoomide peamine tööriist on teleskoop.Selle peegel tehakse võimalikult suur, et näha nõrku seega kaugeid tähti ja galaktikaid.Optilised teleskoobid koguvad valgust, raadioteleskoobid raadiolaineid.Selgema pildi näiteks tähe röntgenfoto saamiseks saadetakse teleskoop atmosfäärist välja maa tehiskaaslaseks. a)Optilisi teleskoope kasutatakse selleks, et näha võimalikult nõrku, seega kaugeid tähti, planeete ja galaktikaid. b)Raadioteleskoopidega näeme, et raadiolaineid kiirgavad iseäralikud tähed, gaasipilved ja
Planeedi sisemus on kuum ning planeet kiirgab kosmosesse rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. "Võrud, mis on nii tavalised Jupiteril, on palju kahvatumad Saturnil. Ekvaatori lähedal on nad ka palju laiemad. Detailid pilvede tipus on Maalt nähtamatud, ning neist ei teatud midagi kuni Voyager sinna ootamatult sattus ning nüüd on kõik Saturni atmosfääri ringid uuritavad. Saturnil on näha samuti pikaealisi ovaale ja teisi Jupiterile omaseid tunnuseid. 1990 aastal märkas Hubble'i kosmoseteleskoop hiiglasuurt valget pilve Saturni ekvaatori lähedal, mis ei olnud seal Voyager'i kohtumiste ajal; 1994 aastal märgati teist väiksemat tormi. Kahte tuntumat rõngast (A ja B) ja ühte ähmast rõngast (C) on võimalik Maalt näha. A ja B rõnga vahelist tühimikku tuntakse Cassini joonena; palju ähmasemat tühimikku A rõngas tuntakse kui Encke joont. Voyager'i piltidelt on näha lisaks nelja ähmast rõngast.
1680. aastateni. 1596 Ludolph van Ceulan arvutab 20 pi komakohta, kasutades ringi sees olevaid ja ringi ümbritsevaid hulknurki. 1598 Hispaania kuningas Philip II lubab auhinda sellele, kes leiutab piisavalt täpse kronomeetri laevasõidu jaoks. Teadusrevolutsioon Füüsika 17. sajandil Kronoloogia 1609 Galilei avastab teleskoobi abil kuu mäed, Jupiteri kaaslased, Veenuse faasid ja palju uusi tähti. 1609 Johannes Kepler avaldab "Astronomia Nova", väidab, et planeetide orbiitideks on ellipsid (Kepleri esimene seadus) ja et planeeti ning päikest ühendav sirglõik katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (Kepleri teine seadus). 1610 Galilei märkab Saturni rõngaid, kuid ei oska neid rõngasteks pidada.
Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid, et need kaks nime ostutavad siiski ühele ja samale taevakehale. Kuni 1962. Aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. Aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks- ühele. Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama Mariner 10- ne poolt
kaugusel galaktika tuumast. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees) o Nebulaarhüpoteesid (ladina k. nebula pilv, udukogu)
Rõngad avastati 1979 aastal kosmoseaparaadi Voyager 1 tehtud piltidelt, olulise panuse nende struktuuri uurimisel andis Jupiteri orbiiter Galileo.[6] (Pilt 6.) Pilt 6. Jupiter ja tema kuud. - 18 - 7. SATURN Saturn on antiikajal tuntud planeetidest kõige kaugem, teda lahutab Päikesest keskmiselt 9,5 a.ü. 7.1 Saturni omadused Saturni on tema suure kauguse tõttu teleskoobi abil juba kaunis raske uurida. Pikksilmaga on näha vaid rõngas ning heal juhul ka see, et planeet on veel lapikum kui Jupiter. Saturni ööpäev kestab "Voyageri" andmetel 10 tundi ja 39 minutit ja täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 maist aastat ehk umbes 25 000 Saturni ööpäeva. Planeet on üle kolme korra "kergem" kui Jupiter, aga 95 korda massiivsem kui Maa ning kolm korda massiivsem kui kõik teised päikesesüsteemi planeedid ilma Jupiterita kokku
tekkemehhanism on teistsugune. Need on kitsad, tihti ainult 1-2 kilomeetrit laiad siuglevad süvendid, mis jooksevad läbi laavatasandike. Suurim neist, Vallis Schröteri ehk Schröteri org, algab Tormide ookeanis oleva Herodotuse kraatri juurest ja keerdub 160 kilomeetri pikkuselt ümber selle, lõppedes siis ootamatult. Schröteri orust kirde suunas, Prinzi kraatri ümbruses, leidub veel pool tosinat looklevat vagu, kuid nende leidmiseks on vajalik juba vähemalt 8- tolline teleskoop ja head vaatlusolud. Algul interpreteeriti looklevaid vagusid kui kuivanud jõesänge, ent vee täielik puudumine Kuult toodud pinnaseproovides on sundinud otsima teisi teooriaid. Tänapäeval arvab enamik teadlasi, et need vaod on tekkinud kuuma, väheviskoosse laava kiirel voolamisel. Sarnaseid kanaleid on leitud ka Maal, Havai vulkaani Kilauea ümbruses. Kivi Kuul Kuu kraatrid
Võimsamad ja suurimad gaaslaserid on jugalaserid ehk gaasidünaamilised laserid (võimsus 10 4-105 W). Neis lastakse tuline aktiivgaas läbi düüside ülehelikiiruslikult paisuda, kusjuures ta järsult (adiabaatiliselt) jahtub. Gaasi (enamast CO 2) molekulide madalamad võnketasemed tühjenevad seejuures kõrgemaist kiiremini, tekib pöördhõive. On leitud, et heeliumi ja neooni teatud vahekorras segu võib tekitada laserefekti. Seejuures asub gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile pööratud jaotuse), kui tekitada gaasisambas elektrilahendus. Kümnest osast heeliumist ning ühest osas neoonist koosnevas gaasisegus on võimalik esile kutsuda selline laserefekt, mille tulemusena kiirgub laserivalgust punases lainealas. Et gaasisegu kiirgab piisavalt, siis on seadme kiirgusvõimsus rubiinlaseriga võrreldes palju väiksem, kummatigi on gaaslaseri valmistamine ja ekspluateerimine naeruväärselt odav. Ta
liikumine Merkuuri taevas. (Allikad 5, 8, 10) Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal. Arvatakse, et planeet sai oma nime selle järgi, et ta üle taeva kiiresti liigub. Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3 aastatuhat enne Kristust). Kreeklased andsid Merkuurile kaks nime: Apollo- tema ilmumise järgi hommikuse tähena ja Hermes kui õhtune täht. Kreeka astronoomid teadsid, et need kaks nime ostutavad siiski ühele ja samale taevakehale. (Allikad 5, 8, 10) Kuni 1962-ni aastani arvati, et Merkuuri päev on sama pikk, kui tema aasta, kuid see teooria lükati ümber 1965. aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks ühele. (Allikad 5, 8, 10)
taevasse vaatasid. Nad otsisid mõtet nendes säravates täppides, rühmitades neid tähtkujudeks. Nad jälgisid Kuu ja planeetide liikumisi ja lõid Universumi lihtsa mudeli. Hiljem on teadlased uurinud, millest on tehtud tähed ja kuidas need moodustuvad, arenevad ja surevad. Enamik teadlasi usub, et Universum sündis Suures Paugus hetkel, mil tekkis kogu aine ja algas aeg. Peaaegu kõik objektid Universumis on liiga kaugel, et saadikud Maalt võiksid neid külastada. Astronoomid kasutavad Maa peal ja selle orbiidil asuvaid teleskoope, et koguda informatsiooni, mida valgus, röntgenikiired, raadiolained ja infrapunakiirgus 7 toovad kaugetelt objektidelt. Kosmosesonde on saadetud mitmetele planeetidele, komeetidele ja asteroididele ning kaksteist meest on kõndinud Kuul. Astronoomid ja kosmoseteadlased avastavad igal aastal kosmoses ikka rohkem objekte ning õpivad
jätkab laienemist. Arvatakse, et see toimus 17,1 miljardit aastat tagasi. Suur Pauk tähendab seda, et universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogias universumi alguseks. Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle. 1 spiraal, Kauged täheparved, kus üksikuid tähti pole näha, paistavad meile uduste helendavate laikudena, üks suur helendav udune vöö läbib terve taeva - Linnutee; juba teleskoobi käsutamise algpäevil avastati, et Linnutee vöös on näha eriti palju tähti; mida tugevam pikksilm, seda rohkem neid on näha, ja juba ammu oli selge, et Linnutee on tegelikult miljonite tähtede koondis, mis paistab udusena sellepärast, et silm üksikuid tähti ei näe, vaid tajub nende koguvalgust. elliptilised, Elliptilised galaktikad on miljarditest tähtedest koosnevad sfäärilised moodustised hajusgalaktikad
Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete, ehk sabatähti. 4.1 Asteroidide vöö Enamik asteroide tiirleb umber Päikese laias vöös Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel (vt Joonis 16). Kaks väikest asteroidide rühma, Troojalased, tiirlevad koos Jupiteriga tema orbiidil, üks Jupiteri ees, teine järel. (1:29) Joonis 17. Asteroidide vöö asukoht Kõik väikeplaneedid on väga nõrgad ning ainult üks- Vesta- on nähtav ilma teleskoobi või binoklita. Arvatakse, et väikeplaneedid on materjal, mis Päikesesüsteemi moodustamisel üle jäi. (1:22) Mitte kõik asteroidid ei liigu Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Esimese taolise asteroidina avastati Aethra, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse (vt Joonis 17). . Eros lähenes samal aastal Maale vaid 22 miljoni kilomeetri kaugusele. Tema periheel asub ainult natuke kaugemal Maa orbiidist. Kõige lähemale on Maale tulnud Hermes (800000 km)
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
annaabi.ee 
