Novelli peamised sündmused toimuvad sõja lõpul, sest kõik ootavad sõjast koju oma mehi ja poegi. Novellis on kasutatud musti ja tumedaid toone. Missugused detailed vihjavad sellele, et Maret hoolitses võõra inimese eest ja mattis oma poja tapja ? Kui Maret ta leidis ja tema poole pöördus, ei vastanud mees midagi. Taei teadnud, kust uksest koju minna. Mareti arvatav poeg tundus suurem, kui poeg, kes enne kodust lahkus, Kui Maret mehele rahakukru ulatas, ei tundnud mees seda äragi. Võõras tahtis koguaeg lahkuda. Levisid jutud, et leiti laip, kelle nägu polnud võimalik ära tunda, kui Maret ei teinud sellest välja, vaid uksu, et tema poed on koju jõudnud. “Inimese varju” on nimetatud Tuglase kõige traagilisemaks novelliks kuna see kirjeldab alguses sõja masendust ja kurbust. Maret on väga kiindunud oma poega ning kui ta on leidnud oma arvatava poja, pühendab ta ennast tema eest hoolitsemisele. Kui mees sureb on Maret väga löödud
oma arvatava poja eest hoolitsemisel – rõõmu poja üle, kes lõpuks kodus on, samas ka mure ja valu tema tervise pärast. Kirjeldatakse tema piiritut emaarmastust ja tema tundeid, kui mees sureb ja kui ta kuuleb, et tegu ei olnudki tema pojaga. Juhtumised esitatakse kindlas ajalises järgnevuses, pinget järk-järgult suurendades, kuni lahenduse selgumiseni. Iga peatükk toob endaga kaasa uue arengu – novell algab kirjeldustega Mareti südamevalust oma sõjas oleva poja pärast. Ta näeb Jakobit unes, hetkegi ei suuda ta oma mõtteid pojast eemale viia, pidev mure närib ema südant. Kuni Maret kohtab juhuslikku soldatit, kes annab talle poja poolt saadetud kukru. Ema süda täitub lootusega ja ta usub, et poeg võib iga hetk koju jõuda. Järgmine peatükk räägib Mareti kohtumisest mehega, kellel on söestunud nägu ja kes oli haavu täis – ta
ootamises, ta kõik lootused on seotud pojaga, mis purunevad. Tema poeg on olnud seitse aastat sõjas. Sõda on Maretit vaimselt koormanud, ta kannatas päevast päeva enda poja pärast. Eriti õudaks teeb novelli selle karm sisu ja värvid. Sündmused toimuvad enamasti öösel kuuvalguses ja sügavas pimeduses. Pimedus tekitab hirmu ja tekitab viirastusi. Tumedad värvid sümboliseerivad sõja karme kannatusi ja suurt masendust. Maret ravis võõrast meest, keda pidas enda pojaks. Ta hoolitses tema eest nagu enda poja eest, kuigi tegelikult oli poeg surnud. Kui Maret lõpuks sellest aru saab, siis küsib ta endalt: ,,Keda ma olen armastanud, keda matnud, keda leinanud?". Maret oli kaotanud enda elu mõtte, edasiviiva jõu. Novell on hea näide sõja mõttetusest, sellest kuidas sõda hävitab peale sõduri ka lähedased. Kuigi armastus lõpeb Tuglase novellides pea alati traagiliselt, ei tähenda see moraalset kaotust
Friedebert Tuglase novelli "Inimese vari" analüüs Friedebert Tuglase teos "Inimese vari" on filigraanse sõnaseadega novell. Kirjutise peategelaseks on vanem naine Maret, kes ootab koju soldatist poega. Poeg on aastaid kodust eemal olnud sõdimas ning see on jätnud igaveselt ravimatu hõõguva haava ema hinge. Ühel päeval ei saa Maret magada ja jookseb jõe äärde ning arvab seal nägevat oma poega. Ta talutab oma poja tarekesse ning ravib ta kohutavaid haavu. Hoolimata tohterdustest ja hulgast armastusest sureb poeg oma haavadesse ning ema matab ta ahastava leinaga. Tuglase novell "Inimese vari" on klassikalise ülesehitusega. Teoses on olemas nii sissejuhatus, teemaarendus, kulminatsioon kui ka puänt. Kirjutises on üks kindel sündmusteliin, mis annab tekstile sügavuse ning meeleolu
22.11.2007 F. Tuglase novellid Essee Mina lugesin Friedebert Tuglase novelle ,,Hingemaa", ,,Inimese vari", ,,Suveöö armastus", ,,Toomehelbed" ja ,,Popi ja Huhuu". Kõige enam, meeldis mulle novell ,,Suveöö armastus". See novell rääkis Maalist ja Kustast. Kusta läheb öösel maali juurde, eirates Maali palvet. Maali teab, et Kusta on mees, nagu mees ikka ning tahab vaid üht, kuid Maali ise ootab, et Kusta teda armastaks ja temast hooliks. Maali käsib poisil minna lõdva püksikummiga Mari juurde. Kusta teab, et isegi kui ta väga püüaks ja tahaks ei suudaks ta ikkagi naisele pakkuda seda, mida too soovib. Maalil on valus näha poissi nii käitumas ning ta hakkab nutma. Kusta märkab tüdruku valu ning palub
Tuglase novell ,,Inimese vari" 1. Maret oli emaarmastuse sümbol. Tõesta seda järgnevate toodud näidetega ja väidetega. Maret sümboliseerib emaarmastust, sest see on tõesti piiritu. Ta istus oma arvatava poja juures päeval ja ööl, ta ei hoolinud isegi mitte enda unest. Teisi üle jõe sõidutades kiirustas ta alati koju. Maret ei küsinud Jakobilt midagi ei raha, riiete ega haavade kohta, ta lihtsalt ravis teda. Kui noormees lõpuks suri, siis pesi ta enda nn poja ise puhtaks. Metsavahi naine aitas ka. Maret rääkis kõigile, kui suur oli tema rõõm, et poeg tuli koju ja paljud teised ei jõudnud. Samuti küsis ta väga paljude käest abi, tahtis oma poega igati aidata. Teda ei huvitanud, mis pojaga juhtunud oli. Armastus oli piiritu, peaasi, et poeg terveks saaks. 2
Inimese vari Maret oli vana naine, kes elas üksinda onnis jõe ääres. Ta poeg oli läinud 7 aasta eest sõtta ning Maret veetis oma päevi mõeldes vaid pojale ja sellele, ega ta ole haavatud või hoopis surnud. Ometi hakkas üha enam sõdureid minema üle jõe ning Maret mõistis, et sõda hakkab jõudma lõpule. Kord sõudis ta ühe soldati üle jõe. Too küsis ta nime ning seejärel ulatas talle ühe väikese kukru, öeldes, et Mareti poeg palus selle edasi anda. Maret muutus väga ärevaks ning hakkas poja kohta pärima. Soldat ütles, et ta on elus, kuid tal läks halvasti nimelt pomm olevat põletanud ta näo ning nägu on pisut must. Seejärel suundus Maret koju ning vaatas kukrut. Seal oli raha mõned omamaa ja mõned võõrad rahad. Maret mõtles, et pojal pidavat siis eriti palju raha olema, et usaldas selle esimese ettejuhtuva kojusõitja kätte.
Inimese vari Maret oli vana naine, kes elas üksinda onnis jõe ääres. Ta poeg oli läinud 7 aasta eest sõtta ning Maret veetis oma päevi mõeldes vaid pojale ja sellele, ega ta ole haavatud või hoopis surnud. Ometi hakkas üha enam sõdureid minema üle jõe ning Maret mõistis, et sõda hakkab jõudma lõpule. Kord sõudis ta ühe soldati üle jõe. Too küsis ta nime ning seejärel ulatas talle ühe väikese kukru, öeldes, et Mareti poeg palus selle edasi anda. Maret muutus väga ärevaks ning hakkas poja kohta pärima. Soldat ütles, et ta on elus, kuid tal läks halvasti nimelt pomm olevat põletanud ta näo ning nägu on pisut must. Seejärel suundus Maret koju ning vaatas kukrut. Seal oli raha mõned omamaa ja mõned võõrad rahad. Maret mõtles, et pojal pidavat siis eriti palju raha olema, et usaldas selle esimese ettejuhtuva kojusõitja kätte.
Enamasti liikusid nad üksikult, aga vahel ka mitmekesi. Nad tulid kõik sõjaväljalt, habemes ja toored. Mõned kirusid ja hooplesid, Mareti uni oli nii põgus, et ta kuulis toonesepa tiksutust sängisambas. teised olid vait ning rõhutud. Kolmandad kandsid seljas pam-pusid või talutasid käe Peaaegu kunagi ei langenud ta nii raskesse unne, et poleks tundnud oma keha. Ta kõrval väsinud hobuseid, kelle märsid olid topitud täis siidriideid, nähku ja väärt-asju. kohendas liikmeid, mis väsisid, ja kuulis läbi uinaku vaikuse suminat enese ümber. Ta Aga oli ka neid, kes vaevaliselt edasi komberda-sid või külamehe vankri päras istusid, liigutas suud, ja sest vaevalt kuuldavast häälest pelgusid otsekui pimeduse sõjaväed, mis kargud kõrval ning kiiver põdemisest teravale ninale põrunud.
hakkas Leena kodu poole kõndima. Koju jõudes märkas ta, kui viimsed toomelehed langesid. 1.3 Inimese vari: Maret, kes oli oma poega sõjast seitse aastat koju tagasi oodanud, kuulis ühel ööl jõekaldalt appihüüdu. Ta ruttas kiirelt abipaluja poole ning meeltesegaduses ning lootusest põhinevalt juhtus nii, et ta arvas, et kannatanu ongi tema poeg. Selles loos oligi püant, mis seisnes selles, et lõpuks tuli välja, et mees, kelle Maret oli oma emapisarate ja ema südamevaluga maha matnud, ei olnudki Mareti poeg. 2. Popi ja Huhuu 2.1 Iseloomustan tegelasi. Popi oli alandlik, leppiv, heasüdamlik ning truu koer. Lõpuks oli ta vana, haige ja ogar. Ta mälu jäi väga nõrgaks ta ei suutnud enam vahet teha mineviku ja oleviku, tõe ja viirastuse vahel. Huhuu sõrmed olid kõnad, õrnad ja süsimustad, nagu oleksid tal peened nahkkindad käes. Nägu oli tal
aja probleemistikku. Tuglas kirjutas erinevates zanrites novelle, nii tragöödiat, romantikat, kui ka veidi komöödiat leidub tema juttudes. Peamiseks zanriks oli muidugi tragöödia ning see mõtestab lahti probleemid ning teeb sündmuse reaalsemaks, sest õnneliku lõpuga lood, ei ole alati kõige reaalsemad. Romantiliselt oskab Tuglas hästi kirjutada, vahel on teksti peidetud ka koomilisi situatsioone. Hästi oskab romantilist poolt seletada novell ,,Suveöö armastus". Sealses loos Maali ja Kusta armastavad teineteist, kuid erinevalt. Armastus on ikka mõistatus olnud, kunagi ei tea, kuidas ja mis ajel tunded tekivad. Metafoorsed sümbolid, mis peituvad Tuglase novellides, loovad igale tegelaskujule oma iseloomuomadused. Sümbolid teevad novellist aru saamise palju lihtsamaks, sest tegelasi on kujutatud võrdkujude abil ning nii tuleb silme ette kujutluspilt tegevustikust. Kui näiteks võtta
Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908). Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix
Nendega tuleb välja, et ta ikkagi andekas kirjamees ja hea proosa kirjutaja ,,Tuhka-Triinu", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" Lisaks muinasjuttudele kirjutas ka muistendeid JUHAN LIIV 1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam ,,Kümme lugu"- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu ,,Peipsi peal"- novell, kirjutas kuidas 2 meest vaatlevad Peipsi peal lagunevat jääd, kas jõuvad üle või mitte. Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu ,,Igapäevane lugu"- realism ja romantsim veel seotud. Elu on tõetruu, ühiskonna kriitilisus. Peategelane Punasoo Mari, midagi erilist pole toimunud. Kõik Marid on tavapärased ,,Vari" 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu).
Mari, kellel oli juba oma mehe Jussiga 2 last. Jussile see ei meeldinud, lõpuks poos ta end üles. Mari ja Andres abiellusid, Mari muutus tõsisemaks ja nukramaks. Algas raske elu, Andres pöördus üha enam piibli poole ning kasvatas oma lapsi täie tõsiduse ja karmusega. Teoses käis pidev võitlus kahe naabrimehe: Andrese ja Pearu vahel. Lõhuti aedu, paisutati piirikraavi, süüdistati teineteist ning käidi pidevalt kohut mööda. Haigus võttis Vargamäe perest 3 last. Liisi ja Maret läksid mehele. Lõpus läks Indrek linna ja väike Andres kroonu. Viimast peeti Vargamäe uueks peremeheks, aga tema, nagu ka kõigi teiste laste arvates, ei olnud kodukohas piisavalt armastust ning ta polnudki kindel, kas ta teenistusest tagasi tulles sinna jääb. PÕHIPROBLEEM: Millised on Indreku ränga töö tagajärjed?- Andrese suur rügamine, naised jäid unustusse. TÕDE JA ÕIGUS 2.OSA PEAMISED TEGELASED: Indrek- Andrese poeg Vargamäelt hr Maurus- kooli direktor
c) T. Hindab inimesi, kellel on ideaale, mille nimel vaeva nähakse, inimesi, kelles on matsile omast kindlust ja püsiväärtusi; taunib pealiskaudset vurlelikku elustiili VIII PILET 1. Ilukirjanduse põhiliigid ja zanrid skeemina 2. J. Krossi ajaloolised romaanid. ,,Keisri hullu" probleemid ja peategelane kui mõistatuslik maailmaparandaja. Vastused: EEPIKA e jutustav kirjandus Muinasjutt, anekdoot, jutustus, 3, eepos, novell, romaan LÜÜRIKA e luule Ood e ülistuslaul, haiku, pastoraal e karjaselaul, valm, ballaad, lüüriline luuletus DRAMAATIKA e näitekirjandus Komöödia, tragöödia, draama ,,Keisri hull" Probleemid: Võimu ja vabaduse probleem. Romaanis käsitletaval ajal ei olnud lihtrahval sõnavabadust. Sõnavabaduse puudumise tõttu sattus Timotheus von Bock Venemaa tsaariga pahuksisse. Kuigi Timo mõtted olid õiged ja lihtrahva seas elades teadis ta, mida
kui Leeni, teda ei huvitanud mida Leeni tundis või mida ta ei tahtnud tunda. Ainuke mis luges oli õngekork vee peal, miski muu ei lugenud tol hetkel. Nõndaks mõistis Leeni, et Vidrikult armastust oodata oli narr ning lootusetu. Tahtis ju Leenigi oma vanema õe, Marie, moodi olla, soovis ju temagi armastust ja hoolitsust mida Kusta oli nõnda õhinal Mariele pakkunud. Leenile räägiti viimasel ajal järjepidevalt '' kasva suureks, kaua sa nende nukkudega mängid, ammu aeg mehele minna.'' Kas tõesti tähendab suureks kasvamine ja täiskasvanuks saamine pettumust ja armuvalu, igatahes Leenile midagi head täiskasvanuks saamine ei tähendanud. Popi ja Huhuu võisid olla täiesti erinevad loomad, erineva mõtlemise ja käitumisega, veel suuremad vihavaenlased, kuid see üksindus mida nad pidid taluma tõi neis mõlemas välja selle hella, salliva ning hooliva poole. Popi oli vana ja väsinud koer, kes oli oma peremehe lemmik, kuid kui
Andres oli laulu juba ammu unustanud, aga kõrtsis tuletati talle seda taas meelde. Räägiti, et saunatädi toimetas laulu Marile, kuid ei teatud kuidas ning arvati, et Pearu on laulu tegemisega seotud. Nüüd tahtis Andres saunatädi, Mari ja Pearuga asjast rääkida. Kui ta koju jõudis hakkas ta laulu kohe Marilt nõudma. Mari salgas laulu olemasolu. Andres ähvardas naist lüüa, kuid lapsed jooksid Mari ümber ning mees otsustas seda mitte teha. Nüüd läks Mari aita ja tõi mehele laulu ning lausus, et tõi selle vaid seetõttu, et mees teda ei löönud. Andres andestas talle salatsemise ning laulu varjamise. XXIV Nüüd võttis Andres ka saunatädi ette. Andres rääkis ka Madisega, et see oma naise suud taltsutaks, sest enamus infot levis just tema laterdamise tõttu. Madis nüpeldas naist. Tallu võeti uus sulane ning sündis Mari ja Andrese esimene ühine laps(poeg). Paraku oli laps väeti ja nõrguke
eest. Kahe pere lapsed elasid nüüd koos. LK 182 XXI - Mari ja Andres lasid end laulatada, et nende ühine laps sünniks abielus. XXV Andres tundis, nagu algaks ta elu uuesti. LK 208 Lastega eriti muret ei olnud. Vahepeal olid nad küll haiged kuid peagi said nad terveks. Ainuke häda oli Indrekuga, kes tihi jonnis ja keda valvama pidi. Teised olid tema kantseldamisest tüdinud ja püüdsid temast eemale hoida. Maret ja Liisi käisid vabal hetkel karjas karjapoisi Atu juures, kes oli puust Vargamäe koos loomade, majade ja ka inimestega ehitanud. Tüdrukutele meeldis nendega väga mängida, see meeldis neile isegi rohkem kui päris elus toimuv. Tihti kutsus ema neid aga kõige põnevama kohapeal tuppa Indrekut hoidma jälle, siis said nad küll natukene pahaseks, aga kohustus oli kohustus. Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele - Karlale ja Joosepile salaja saepuru ja laaste viima
nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla.
Jutud: "Kullaketraja", "Tuhka-Triinu", "Tark mees taskus", "Naiste mõrtsukas" rahvusvaheliselt "Sinihabe". Muistend: "Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada" Juhan Liiv (1864-1913) Proosa on kirjutatud enne haigust. Rahvas sai teda tundma luuletajana enne kui proosa kirjanikuna, kuigi proosat kirjutas ta varem kui luulet. Tema proosa on ilmunud ajalehte meelelahutus lehtedel, kuna töötas ajalehes. Kogus oma varem ajalehes ilmunud lood kümme lugu. Novell ,,Peipsi peal" on kaks lehte pikk, kus üks leht on Peipsi praguneva jää kirjeldus. Lool on moraal: raskes olukorras lubatakse palju, aga kui raske olukord on möödas, siis lubasusest ei hoolita. ,,Igapäevane lugu" Liiviga tuleb sisse realism, aga on veel romantismiga seotud. Tõetruult elu kirjeldamine realismis, ühiskonnakriitilisus. Peategelane Punasoo Mari. Alguses kohe öeldud, et midagi erilist ei ole. Püüab
Krõõt tuli kohast, kus olid põld, mets ja laas. 2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita" ,,Ei põld meid toida, kui meie tema nälga jätame"
oma parem, müüa nad vilja ja lina väga ei saanud, vaevu jagus endale, kuid natukene pidid siiski, et raha teenida - Krõõt ja Andres tahtsid ise raha teenida, et talulaen ära maksta, ei tahtnud seda lastele kaela jätta, seetõttu ka töötasid väga palju - Juss leidis soosillalt 2 kaeravihku, lootis neid ka järgnevatel öödel leida, peremehele ja naisele pakkus Jussi lugu nalja ja rõõmu, ainuke, kes jutust mõnu ei tundnud oli Mai, sest oli nukker, et Kaarel Vargamäelt välismaale ära läks ja lähiajal tagasi tulla ei plaaninud - Lumi tuli vara, Andresel häda: tal oli vaid üks regi, teist oli plaaninud valmistada ise, aga ei jõudnud, Pearu pakkus enda oma ja Andres oli nõus, kuid kõrtsis karjus naaber, et Andres on nii vilets mees, et ei suuda endale rege teha ja sõidab tema omaga, Andres otsustas ree Pearule tagastada, et too õiendada ei saaks
«Tõde ja õigus» on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane. Tegelased: - Pearu (Murakas) - Andrese kiuslik naaber – tagapere - Andres (Paas) - Vargamäe uus elanik- eespere - Krõõt - Anderese naine, hell, heleda häälega, sureb suure koormuse tõttu, peale neljanda lapse (poja- Andrese) sündi, kolm tütart ka- Liisi ja Maret ja Anni - Juss - sulane, Mari mees, tapab end kuna Mari ei tule koj ja tegeleb koguaeg Andrese lastega - Mari - teenijatüdruk, Jussi naine, neil oli kaks last (Juku ja Kata), Andrese tulevane naine, neil oli kaks poega (Indrek ja Ants) - Mart(Matu) - Andrese karjapoeg, lõhkus kraavi tammesid - Sauna Madis - Andrese abiline - Karja- Eedi- - Kaarel- Tagapere sulane, kõige tugevam enne Andrese tulekut
sead tema rukkisse. Suure karjumise peale läks Krõõt koos lapsega vaatama, mis toimub ning kohale jõudes hakkas ta oma heleda häälega sigu Pearu rukkist ära kutsuma. Ikka ,,kotsu- kotsu-kotsu, põssa-põssa-põssa". See jäi Oru Pearule tema surmatunnini meelde. Järgmine, mida Tagapere peremees tegi, oli see, et lasi Andrese hobused enda kapsapõllule. Järgmisel kevadel ootas Krõõt teist last taaskord tüdrukut, nimeks sai ta Maret. Andres ei suutnud varjata oma pettumust ja nördimust, miks temal ei ole esimesed lapsed pojad nagu Pearul. Sügiseks olid Eesperes valmis ka uued kambrid koos helevalgete laudpõrandatega. Nüüd oli käes aeg, mil Juss ja Mari abiellusid ning läksid Eespere sauna elama. Eespere karja hoidis Karja Mart, keda Krõõt Matuks hüüdma hakkas, sest see ükskord oli Pearut kividega niimoodi pildunud, et viimasel sinised laigud ihul. Kui Pearu kraavis vett paisutas, siis oli just
Ei tahtnud Liisi pulma minna, kuid teisi selles osas ka takistada ei tahtnud. Oli vähemalt ühe korra Vargamäel südamest rõõmustanud kui Krõõdal sündis poeg. Andres tegeles algul Vargamäega nagu mingisuguse eesmärgi või unistuse teostuseks, nüüd teeb seda juba nagu mõnda harjumust või paratamatut tarvidust. Hiiobi suu läbi tahtis ta kõneleda oma Issandaga. 2. perenaine Krõõt - ei tuletanud laudu uksepiitade küljes mehele enam kunagi meelde, olgugi, et ise nendega võitles. Raamatu alguses 20. kaasavaraks lehm Maasik. Töökas. Kange. Jaksas isegi siis, kui enam ei jaksanud. Pisarad olid tavaline nähtus. Kui kannatas, siis ei tunnistanud seda, ei rääkinud, kui miski oli raske. 3. karjapoiss Eedi - pole jalanõusid, halb lugu on ka muude kehakatetega. Paari aasta eest suri ema; kirikus löödi ühe kellaga, sest kahe eest polnud maksta. 4
hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla.
Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö
Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid Julli ei olnud veel „võtjat“. Külavanem lükkas Julli rahva ette ning hakkas teda kiitma, et rahvas tema vastu huvi tunneks. Rahva seast tuli igasuguseid väiteid ja keegi polnud rahul, kuni kuulis juttu viinalambeline vanamees, kelleks oli Taavi ning ilma pikemalt mõtlemata, võtis ta Julli ära ning nad hakkasid sõitma Taavi kodupoole. Kodus pidi Taavi seletama oma naisele, Liisule, kust ta selle lapse tõi ning et
eest süüa ja juua midagi ning öömaja. Kõrtsmik andis süüa ja juua, kuid öömaja sealt ei saanud. Nipernaadi otsis omale tööd ja sai Jaanus Roogilt pakkumise. Ta leidis ka omale öömaja Siiman Vaa juures raha ja toidu eest. Siiman Vaa elas koos oma tütre Maretiga mereääres väikses onnis. Jaanus käis Maretit otsimas kodus ja kohtus seal Nipernaadiga. Jaanusele ei meeldinud et Nipernaadi elab seal, kuna Jaanus tahtsi Maretit omale naiseks. Maret sellest ei hoolinud ja unistas sellest kuidas ta leiab kaldalt pärleid ja saab väga rikkaks kunagi. Maret ja Nipernaadi rääkisid oma unistustest. Nipernaadi rääkis Maretile oma tädist Katarina Jeest, kes on väga rikkas. Maret muidugi ei uskunud Nipernaadi lugusid. Maret uskus rikka tädi juttu alles siis, kui ta paneb oma käe piiblipeale ja vannub, et see on tõsi. Jaanus tegi metsas tööd, tulles tagasi ähvardas Nipernaadit, et kui ta ei lahku annab kerepeale. Järgmisel
Kirjanik elas tagasihoidlikult, vaeselt ja teda kimbutasid rahamured. 1880 suri Flaubert ajurabandusse. ,,Madam Bovary,,- tema abikaasa oli Charles Bovary, kellega ta kohtus kui too tema isa kais ravimas, sest ta oli väga haige. Madam Bavary elas priiskavat elu, tõmbas teiste meestega ringi ning ei hoolinud oma lapsest. Võttis ka palju laene mõtlemata seda kuidas ta need tagasi suudab maksta. Tema armukesteks olid Rodolphe ja Leon. Emma ei olnud õnnelik, ta ei teadnud lõpuks enam ise ka mida ta tahab või mida ta ei taha. Inimene peaks olema õnnelik ja rahul sellega mist al olemas on. Bovarysm- vaimuseisund e. inimesed kes püüavad ennast näha teistsugustena kui nad tegelikult on. Kirjanik on öelnud ,,Madam Bovary- see olen mina'' e. siis kirjanik käitus oma elas samamoodi nagu tema teose peategelane. Oma kangelannas nuhtleb autor iseenda pattusid. 19)P.Merimee looming. (1803-1870)
aastast on see Fr.Tuglase novelliauhind. · 1982.aastast tegutseb Soomes soomlaste asutatud Tuglase Selts. Pärast Stalini surma 1952.a taastati Tuglase õigused ja ta muutus jälle austatud kirjanikuks. Anti välja tema kogutud teosed. Tänapäeval on Tuglas muutunud klassikuks, keda kõik teavad, aga vähesed loevad. LOOMING: Realistlikud teosed 1901.a ilmus jutustus "Siil" ja "Lastelehes". Romaanist "Õnne kaalud" ilmus ainult üks peatükk. 1903.a ilmus "Hunt", groteskne novell külaelust. 1905.a trükiti novell "Hingemaa", sotsiaalkriitiline teos vaese mehe elust, kes tahab maad, kuid lootust on saada vaid oma hauaplats. 1908. a ilmub romantiline poeem "Meri", mis väljendab 1905.a revolutsiooni meeleolusid ja on kirjutanud Toompea vanglas. 1913.a ilmub novellikogi "Liivakell" Uusromantilised teosed Tuglase kiire areng algas 1905.a, mil realismi kõrvale ilmus uusromantiline laad. 1908.a ilmus novellikogu "Kahekesi",
Oru I "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele. lastehaigus, ja ka palju teiste perede lapsi. Liisi ja Maret räägivad II Madis tutvustas Andresele ja Krõõdale nende uut talu. väiksematele, kuidas nemad said kunagi lumehanges hullata, aga praegu III Algas töö, eluaegne töö. Pühapäeval mindi kirikusse ja sulast seda ei lubata. kauplema. "Mõni mees, kes koha võtab, kust mina kaks peremeest välja XXIX Kogu ümrusel oli laste suremine veel meeles. Mari oli väga löönud. Löön ka sinu," ütles Pearu
Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ja ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
