Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. Kaitseb ka korp. Taimedel puudub vereringe, mida asendab juhtkude-trahheed ja trahheiidid on mood. rakukestadest. Juhtkimpude võrgustik koos tugikoe
muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi. kaitsefunktsioon- tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui kliimateguritele.(nt paljud organismid ei suuda toituda puitunud vartest). kaitsefunktsiooni seisukohalt on oluline roll puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel. selle rakud paiknevad tihedalt üksteise peal
Kattekoe ül on kaitsta taime mehhaaniliste vigastuste, kuivamise, mikroobide ja teiste väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Noortel ja üheaastastel taimedel koosnevad kattekude ühest elusate rakkude kihist.Vanematel taimedel on kattekude mitmekihiline ning koosneb korgistunud kestaga surnud rakkudest. Assimilatsioonikoed sisaldavad rohkesti kloroplaste ja neis toimub fotosüntees.See kude paikneb taime maapealsetes organites, põhiliselt lehtedes. Juhy-ja tugikoe rakud on sageli kimpudena koos, neid kogumikke nim juhtkimpudeks. Tugikoe ül teotada juhtkimpe. Juhtkoe ül ainete transportimine. Kudedest moodustavad taimedel mitmesugused organid, Kasvu e. Vegatiivsed organid on juur, vars, leht. Paljunemis e generatiivsed organid on, õis, vili.Kasvuorganite ül on teime kasvamine ja arenemine. Paljunemisorganid on vajalikud suguliseks paljunemiseks. Ööpäevas võivad bambuse varred kasvada 90cm.
ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi. kaitsefunktsioon- tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui kliimateguritele.(nt paljud organismid ei suuda toituda puitunud vartest). kaitsefunktsiooni seisukohalt on oluline roll puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel. selle rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ning täiskasvanud
1. Dermis on naha tugikiht; moodustab epidermisele tugikoe; paksus on 1-2mm; niiskussisaldus 70%; demis koosneb rakkudest, rakuvaheainest ja sidekoekiududest; selles kihis asuvad verekapillaarid ja lümfisooned, mille abil toimub epidermise ainevahetus; selles kihis on veel närvikiud, higi- ja rasunäärmed ning karvatupped Dermis määrab nahakvaliteedi eelkõige toonuse ehk elastsuse ja turgori ehk niiskussisalduse osas. 2. Dermise kihid: 1) Stratum papillare näsakiht (1/5 dermisest)
TAIMERAKK 1. TAIMERAKU KEST:Lisaks rakumembraanile on taimerakk ümbritsetud tiheda rakukestaga. Kest takistab taimeraku liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Ülesanded: tugifunktsioon eriline roll on tugikoe rakkudel. Sõnajalg-, katteseemne- ja paljasseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu- ja niinekiudusid. Kuna juhtkimbud ulatuvad juurtest nii varte kui ka lehtedeni, siis toestavad nad sellega kogu taime. Tselluloosist koosnevad rakukestad loovad vastupidavaid tugisüsteeme. Kaitsefunktsioon: rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui ka kliimateguritele. Puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel on oluline roll. Selle
varu ja jääkaineid 4. Pigment: Klorofüll roheline, oluline fotosünteesimises, asub lehtede rakkudes Karotinoidid viljadele kollase, oranzi või punase värvuse, kloroplastides. Taime rakukest koosneb: Tselloloosist (ligniin, pektiin) Taime Rakukesta ülesanded: *Tugifunktsioon taime toestamine, *Kaitsefunktsioon korkkude milles on lõved ja korp ( surnud rakkudest, mis tükkidena lagunevad), *Transportfunktsioon juhtkimpude võrgustik koos tugikoe rakkudega ühendab taime kõiki organied ja soodustab nendevaheliste ainete liikumist. Turgor taime siserõhk, tekib, kui on veepuudus ja taim kasutab osaliselt vakuoolides oleva vee ära, turgor langeb ja taim hakkab närbuma. Vett saades hakkab rõhk taastuma.
Polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks(monmeerideks) on monosahhariidid(N:tärklis,tselluloos,glükogeen) Tärklis ongi üks peamistest polüsahhariididest, mille keskmiseks molekulmassiks loetakse kokkuleppeliselt üks miljon.N:kui fotosüntees pidurdub ,siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks Tselluloos on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestas ning see muudab varred tugevaks. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Rasvakiht aitab mõndadel loomadel varuda energiat ja ka vältida keha liigset jahtumist külmas. Lihtlipiidide ühinemisel teiste lipiididega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on ülejäänud lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega.Nad on
annavad kogu taimeosale vastava värvuse (kroonlehed, viljad). Enamik taimerakke on lisaks rahumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga, mille põhiliseks koostisaineks on tselluloos, biopolümeerid jt. Noorena on kest küllalt suure veesisaldusega, õhuke ja elastne (võimaldab kasvada), seda läbivad arvukad poorid. Vananedes kest pakseneb ja poorid muutuvad tihkemaks. Ülesanneteks on raku ja kogu taime toestamine (sõnajalg-, paljasseemne- ning katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu- ja niinekiudusid), kaitsmine (puitunud varre pinnale moodustunud korkkoel, milles on gaasivahetuse säilimiseks lõved) ning ainete transport (juhtukude on moodustunud rakukestadest ning on taimede ,,vereringeks"). Rohtsete varte püstise asendi säilitamises on oluline osa rakkude siserõhul (turgoril). Veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides oleva vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub.
elastne. See võimaldab rakul kasvada ja areneda. Kesta läbivad poorid, mis võimaldavad mitmetel ainetel kesta vabalt läbida. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus väheneb ja poorid ahenevad. Rakukest takistab taimeraku liikmist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunktsiooni täitmisel on oluline roll tugikoe rakkudel. Pljudel taimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse (sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimed). Juhtkimbud ulatuvad juurest varte ja lehtedeni, seega on terve taim toestatud. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid, mis on vastupidavad mehaanilistele ja ka kliimateguriele väljendub kaitsefunktsioon. Selle seisukohalt on oluline roll korkkoel. Selles puuduvad poorid ning seetõttu ei toimu ainevahetust
Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu puitosa Floeem- taimede juhtkimpude niinosa Puidukuid- puidus kiududena paiknevad puitunud seintega tugikoe rakud Niinekiud- niines leiduvad pikad kiudjad paksukestalisted rakud Juhtkimbud- kudede kimp, mida mööda liigub taimeorganites vesi selles lahustunud mineraal- ja orgaaniliste ainetega. Lõved- gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores Korkkude/ranniksekvoia-kork Gaasivahetus- gaaside vahetus organismide ja väliskeskkonna vahel Õhulõhe- taimelehel olev kahest sulgrakust ja nendevahelisest õhupilust koosnev moodustis,
Järelikult kuuluvad eukarüootide hulka loomad, taimed, seened ja protistid. 13. Tähtsamad organiseerituse tasandid bioloogias on: ökosüsteem, populatsioon, isend, organ, elundkond, kude, rakk, organell, kooslus, molekul, biosfäär Seosta antud sõnad organiseerituse tasanditega. KIRJUTA eluslooduse organiseerituse tasemed õiges järjekorras ja leia sobiv näide! kattekude, ahvenad Peipsi järves, kõik organismid maal, erituselundkond, hobune, tugikoe rakk, mitokonder, süda, kõik taimed niidul, järv, valk (Alustan kõige madalamast tasemest ja liigun kõrgeima suunas) 1. Molekul – valk 2. Organell – mitokonder 3. Rakk – tugikoe rakk 4. Kude – kattekude 5. Organ – süda 6. Elundkond – erituselundkond 7. Isend – hobune 8. Populatsioon – ahvenad Peipsi järves 9. Kooslus – kõik taimed niidul 10. Ökosüsteem – järv 11. Biosfäär – kõik organismid maal 14
Maltoos Glükoosijääk + Linnasesuhkur glükoosijääk Laktoos Galaktoosijääk + Piimasuhkur glükoosijääk 3. Polüsahhariidid Süsivesik Koosneb Tähtsus Tärklis glükoosijäägid Taimedes, energia saamiseks Tselluloos glükoosijäägid Taimede tugikoe rakkudes, ehituslik ülesanne Kitiin Putukate kestades, seemneraku kestad Glükogeen Lihastes, maksas Süsivesikute ülesanded rakus: a) Vahetuks energiaallikaks (17,6 kJ/g glükoosi täielikul oksüdatsioonil lõppproduktideni), katavad 53 57% ööpäevasest energiavajadusest
suhteliselt õhuke ja elastne. See võimaldab rakul kasvada ja areneda. Kesta läbivad poorid, mis võimaldavad mitmetel ainetel kesta vabalt läbida. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus väheneb ja poorid ahenevad. Rakukest takistab taimeraku liikmist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunktsiooni täitmisel on oluline roll tugikoe rakkudel. Pljudel taimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse (sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed). Juhtkimbud ulatuvad juurest varte ja lehtedeni, seega on terve taim toestatud. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid, mis on vastupidavad mehaanilistele ja ka kliimateguriele väljendub kaitsefunktsioon. Selle seisukohalt on oluline roll korkkoel. Selles puuduvad poorid ning seetõttu ei toimu ainevahetust
Osaleb ka rakumemb uuendamises ja taimerakkudes rakukest mood. Mitokonder - raku varustamine energiaga. Neis viiakse lõpule ka glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Taimerakk - põhiline koostisaine on tselluloos, lisaks ka biopolümeere. Kest - takist taimeraku liikumist, paljudele ainet läbimatu, paksenedes põhjust raku sisemuse hävimise. Põhilisi ül on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunk täitmisel on olulised tugikoe rakud. Oluline roll kaitsefunk täitmisel. Puitunud vartel mood korkkude- vesi ja gaasid ei saa seda läbida. Selleks et kudedel säiliks gaasivahetus mood korkoesse lõved. Lisaks korkkoele on mõnedel ka korp, mis koos surnud rakkudest. Kest täidab ka transportfunk. Plastiidid - kloroplastid(roheline värv), kromoplast(kollased, punased), leukoplast (värvusetu). klorofüll(oluline fotosünt protsessis) karotinoidid(annavad viljadele kollase, punaka, oranzi värvuse)
ehitusega orgaanilised ained. · Noore taime kest suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne võimaldab areneda ja kasvada. Kesta läbivad poorid, mille kaudu vesi ja temas lahustunud ained väljuvad. · Vananedes kest pakseneb, veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. Seetõttu kest ainetele raskemini läbitav, tsütoplasma ja organellid hävivad. · Rakukesta ülesanne raku ja kogu taime teostamine. Tugifunktsiooni täitmisel tähtis roll tugikoe rakkudel. · Põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad nii vastupidava tugisüsteemi, et kõige suuremate mõõtmetega elusorganismid ongi taimeriigi esindajad. · Tselluloos jt biopolümeerid on väga vastupidavad nii mehhaaniliste kui ka kliimateguritele. Suhteliselt vähe organisme toituvad puitunud varrest. Seega on rakukestal oluline roll taime kaitsefunktsiooni täitmisel. Oluline roll korkkoel(rakud paiknevad tihedalt üksteise peal)
Sahharoos (glükoos+fruktoos). Maltoos koosneb kahest glükoosijäägist. Laktoos koosneb glükoosist ja galaktoosist. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid (tärklis, tseluloos, glükogeen). Glükoosi varud säilitatakse organismis tärklise kujul ning selle kasutamiseks lagundatakse see uuesti glükoosi molekulideks. Tselluloos on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades. Loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise e glükogeeni molekulidena. Sahhariidide ülesanded on energeetiline ja ehituslik. Lipiid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid js. Vees mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikateks. Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (kolesterool, hormoonid)
Kromoplastid pigment karotinoid, annavad viljadele kollast, punast ja oranzi Leukoplastid pigmente pole, esinevad juurtes, mugulates ja seemnetes , samuti paiknevad DNA jm., peamiseks ülesandeks varuainete (tärklise, valkude, lipiidide) säilitamine Rakukesta peamine koostisaineks tselluloos. Noor taimerakk suure veesisaldusega, õhuke ja elastne (võimaldab kasvada). Kasvab seestpoolt. Kergelt takistav elutegevust (paksusega). Tugifunktsioon tugikoe rakkudega. Kaitsefunktsioon tänu tselluloosi vastupidavusele. Transportfunktsiooni juhtkimbud juhtkoega, mis moodustunud rakukestadest. Tsentraalvakuool on suur membraaniga ümbritsetud põieke taimeraku keskel, mis sisaldavad varu- ja jääkaineid (veemahutid). Vaja rakurõhu reguleerimisel (turgor). Vakuoolides taimemahlad. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust (lüsosoomide sarnased).
Taimerakk. Taimeraku põhilisteks iseärasusteks on plastiidide vakuoolide ja rakukesta esinemine. Rakukesta ehitus ja ülesanded . Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne , raku vananedes kest pakseneb. Kesta läbivad poorid , mille kaudu toimub raku ainevahetus. Ülesanded : 1. Tugifunktsioon- seda täidavad tugikoe rakud mis kuuluvad juhtkimpude ehitusse .Juhtkimbud ulatuvad juurtest varte ja lehtedeni ja toestavad kogu taime.Kõrgeim puu on californias kasvav 112m kõrgune ja 2700 aastane ranniksekvoia. 2. Kaitsefunktsioon - Tselluloos on väga vastupidav nii mehaanilistele vigastustele kui ebasoodsatele kliimateguritele.Oluline roll on puitunud varte välispinnal moodustunud kokrkoel , mille rakkudes on tsütoplasma koos organellidega hävinud . Tüve sisemuses gaasivahetuse
karvu. - sissaldab õhulõhesid, mille kaudu toimub vee ja gaasivahetus. 14.Õhulõhed: a) missuguses koes nad paiknevad; b) mis on nende ülesanne; c) missugune on nende ehitus (tee joonis) a) epidermis e. primaarses kattekoes b) seal toimub vee- ja gaasivahetus väliskeskkonnaga c) see läbib tervet ühte epidermi kihti, õhulõhe ääres on 2 sulgrakku. 15.Milleks taimedel on vaja korgikude? Kas see on elus või surnud kude? Korgikoel on kaitsefunktsioon. See on surnud kude. 16.Tugikoe liigid? Kollenhüüm ja sklerenhüüm 17.Millistel taimedel tugikoed puuduvad või on vähe arenenud? Veetaimedel 18.Missugustest rakkudest kollenhüüm koosneb? Millisteks tüüpideks kollenhüüm jaotub? Koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest, tavaliselt parenhüümsetest rakkudest. Jaotub: nurkkollenhüüm, plaatkollenhüüm, kobekollenhüüm 19.Juhtkoed: a) mis on juhtkudede ülesanne: b) juhtkudede liigid; c) missugused
gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid sisenevad rakku osmoosi ja difusiooni teel. Kui rakk vananeb muutub kest paksemaks, vee sisaldus langeb ja poorid ahenevad, selle tulemusena muutub ainete ligipääs rakule järjest raksemaks ja mõne ajapärast rakk hävineb. Mis tähtsus on raku kestal? Rakukest piirab raku liikumist, paljude ainete kättesaamist ja põhjustab raku hävinemist. Ometigi on tal ka palju positiivseid omadusi: · Tugifunktsioon selle täitmisel on oluline osa tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud moodustavad juhtkimbu (puidu-, niinekiud). Et juhtkimbud ulatuvad juurtest nii varte, kui lehtede otsteni, siis toetavad nad sellega kogu taime. · Kaitsefunktsioon puitunud varte peale tekib korkkude. Korkkoes paiknevad rakud tihedalt üksteise kõrval ja peal. Korkkoe kest on sedavõrd paksenenud, et täiskasvanud rakk on selle all hävinud, et korkkoel puuduvad poorid, siis saab taim vett ja gaase
kindlaid ühendeid. Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga, seovad rakku ümbritsevast keskkonnast eri molekule (nt. hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi rektsioone. VII PT. Taimeraku ehitus: Mitokonder Lüsosoom Golgi kompleks Rakutuum Tuumake Tsütoplasmavõrgustik Ribosoomid Rakumembraan Rakukest põhiline koostisosa on tselluloos (jt. biopolümeerid). Kesta läbivad arvukad poorid. Tugifunktsioon, millel on eriti oluline roll tugikoe rakkudel. Sõnajalg- paljasseemne- ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu- ja niinekiudusid. Kuna juhtkimbud ulatuvad juurtest kuni varreni ja lehtedeni, toestavad nad sellega kogu taime. Kest loob nii vastupidava süsteemi, et kõge suuremate mõõtmetega elusorganismide esindajad ongi taimeriigist. Kaitsefunktsioon, sest rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos jt. biopolümeerid on väga vastupidavad kliima-
Lootelised koed o Mesenhüüm o Sültjas sidekude Troofilise funktsiooniga o Lümf o Veri o Retikulaarne sidekude o Kohev sidekude o Rasvkude Tugifunktsiooniga o Tihe sidekude o Kõhrkude o Luukude 13. Tugikudede tüüpide ehituse iseärasused, ülesanded, esinemine Mesenhüüm - koosneb harulistest rakkudest ja geeljast rakuvaheainest, sellest arenevad kõik tugikoe rakud, esineb lootel Retikulaarne sidekude - seal retikulaarrakud, retikulaarsed kiud, rakkudevahelised ruumid täidetud vedelikuga. Leidub luuüdis, neerus, maksas jne Kohev sidekude - pehme, painduv, venitatav, palju põhiainet milles paiknevad kollageensed, elastsed ja retikulaarsed kiud. Leidub naha all, seedetraktis, hingamisteedes jne. Ül ühendada omavahel kudesid ja elundeid, kaitse.
lüsosoomidesse. Mitokondrite põhiülesanne on rakkude varustamine energiaga. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paikenvast silindrilisest tsentrioolist (kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest). 3. Taimerakk Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos, lignin, pektiin. Rakukestal on tugifunktsioon (tugikoe rakud), kaitsefunktsioon (tselluloos), transportfunktsioon (juhtukude) Taimerakul puudub vereringe, seda asendab neil juhtkude Eristatakse kolme rühma plastiide: · Kloroplaste- sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, oluline FS-sil, paiknevad lehtede rakkudes. Täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, stroomas on lamedad kotikesed ehk lamellid, lamellides on roheline värvaine ehk klorofüll · Kromoplaste (sisaldavad karotonoide, annavad
Perineum-lahkliha Periost- luu ümbris Perimetrium- emaka väliskiht Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Peritoneum-kõhukelme Pleura-kopsukelme Perikard- südame paun Perelümf- kuulmevedelik(sisekõrvas labirintide vahel) Peridont-hambaümbrus STERNUM-rinnak COSTAE-roided CLAVICULA-rangluu RADIUS-kodarluu TIBIA-sääreluu PELVIS-puusaluu ULNA- küünarluu Poslednee zadanie Pelvis-vaagen Artivulatio-liiges Gaster-magu I esjo 4toto bilo neznaju Tugikoe(na pervoj stranice budet vrode 3 zadanie i nado bilo tri napisat,mozes vsjo napisat,a mozes tolko 3 ljubie) : veri, lümf, luud, kõhrkoe, rasvkude ja sidekude Unefaas-pindmise Valk-aminohapped Süsivesikud-glükoos Lepiidid-rasvhapped,glütserool Vitamiinid-mineraalained Elektriimpuls- eritus algab paremas kojas kus asub siinussõl sealt läheb erutus atrioventricularsõlmisse läheb erutus hisikimpuse, kus edasi läheb südame lihasesse. Peaajunärv-12 Hormoon obsjanit 4to eto
taimeelundites ta peamiselt paikneb: c) kunas ta seal tekib; mis teda tekitab a) kattekudede hulka, teisene kattekude b) juurtel ja vartel c) varre paksenemisel epidermi rakud deformeeruvad ja surevad, epidermi asemele tekib sekundaarne kattekude d) korgikambium 12.Mis on koed, andke määratlus! Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundeid ning aitavad neil oma funktsioone täita. 13.Tugikoe liigid! Kollenhüüm ja sklerenhüüm 14.Põhikoed: a) Mida nad endast kujutavad; b) Missugustest rakkudest põhikoed koosnevad? a) valdav osa taimede kehast, neil on võime muuta oma aktiivsust ja põhikudede rakud osalevad regeneratsioonis (klorenhüüm, säilituspõhikude ja aerenhüüm) b) rakud valdavalt isodiameetrilised koos vakuooli ja kestaga 15.Missuguste juhtkoe elementide kaudu liiguvad taimes orgaanilised ained, missuguste kaudu vesi ja mineraalained
klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks.Esikoore põhikude võib talitleda säilituskoena. *Esikoore välises, vahetult epidermi all asetsevas kihis paikneb sageli kollenhüüm(tugikoe rakud). Enamasti ei moodusta kollenhüüm lausalist rõngast, vaid esineb ribadena varre kantidel. Kõrrelistel ja mõnedel okaspuudel, harvem teistel taimedel, on esikoores esinevaks tugikoeks sklerenhüüm(tugikoe rakud). *Esikoore sisemine rakkude kiht erineb ülejäänud
b) külgmine algkude c) vahealgkude d) juhtkude e) tugikude f) kattekude 2)püsikude a) põhikude b) assimilatsioonikude c) säilituskude Epiteelkude-eritamine, imendumine Loomsed koed: Sidekude tugi-, toite ja kaitsefunktsioon Lihaskude liikumine, toestamine Närvikude erituste edasiandmine, ärrituste vastuvõtmine, ümbertöötamine Kattekude on naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Ülesanne katta teisi kudesid ja elundeid. Nad paiknevad üksteise kõrval. Side- ja tugikoe ülesandeks on siduda teisi kudesid ja rakke üksteisega või neid toetada. Lihaskoel on omane liigutustalitlus, nad on võimelised kokku tõmbuma. Närvikude koosneb närvirakkudest. Võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. 2) sugulisel teel levivad haigused 1) tripper 2) süüfilis 3) klamüdioos 4) AIDS Veregrupid on A, B, AB ja O Vitamiinid on A (neer, maks, porgand), D (maks), E (maks, taimeõlid), K (rohelised köögiviljad) 3) selgrootud, selgroogsed SELGROOTUD:
· Lahused liiguvad takistamatult nn torudes, ühest rakust teise pääseb vedelik läbi pooride Floeem koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest (floeemiparenhüümist) ja niinekiududest · Ksüleemi funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine · Ksüleemis võivad esineda trahheiidid, trahheed, ksüleemi põhikude ja puidukiud · Floeem ja ksüleem ühes tugikoe, kambiumi ja põhikoe elementidega moodustavad juhtkimbu. üheidulehelistel ja osadel kaheidulehelistel taimedel puudub juhtkimbus kambium ning juhtkimp säilitab kogu taime eluea jooksul algse ehituse. Sellist ehitustüüpi nimetatakse kinniseks juhtkimbuks · Kaheidulehelistel ja enamikul paljasseemnetaimedel esineb kambium, seega ka teiskasv, ning juhtkimp on avatud. Kui juhtkimp koosneb kas ainult floeemist või ksüleemist, räägitakse mittetäielikust juhtkimbust.
> Veesisaldus langeb > Poorid ahenevad > Rakukest muutub ainetele üha raskemini läbitavaks ja mõne jaa möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. Rakukesta tähtsus ° Kest takistab taimeraku liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise seetõttu näib et piirab taimeraku tegevust. ° Täiskasvanud taimerakk on kandiline, rakkude vahel on ruumi. ° Tugifunktsioon > tugikoe rakud > kogu taime toestamine ° kaitsefunktsioon > tselluloos jt bipolümeerid on väga vastupidavad > puitunud vartest toituvad väga vähesed organismid > oluline roll korkkoel täiskasvanud rakus tsütoplasma koos organellidega hävinenud, puuduvad poorid. Gaasivahetuse jaoks moodustuvad spetsiaalsed avad lõved. (asendavad õhulõhesid)
seda ühtlaselt peaaegu kõikjal, mehel on seda enam rindkerel kui jäsemetel (Nienstedt jt 1999:97). Alusnaha ülesanne on olla sidemeks naha ja selle all olevate elundite vahel. Alusnahk kaitseb organismi ka löökide eest ning osaleb termoregulatsioonis ( Hannuksela jt 2003:15- 16). Rasvkude moodustab naha all paiknevatele elunditele mehaanilise ja termilise kaitsekihi. Samuti on ta organismi varuainete talletuspaigaks (Roosalu 2006:242). Nahaaluskude kuulub tugikoe alla koosnedes peamiselt rasvkoest. Rasvkoest 80 % moodustab rasv ning lisaks leidub seal ka vett ja proteiine. Rasvkoes on palju rakke ja vähe rakuvaheainet. Rasvkoe rakkudeks on rasvarakud, fibroplastid ja makrofaagid. Rasvaraku ehk adipotsüüdi ehituses on iseloomulik et rakust suurema osa moodustab rasv ja tsütoplasma koos tuumaga on vaid õhukese kirmena rakumembraanist seespool (Nienstedt jt 1999:58). 7
Niinekiud otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud, asetsevad kimpudena Puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe Kivisrakud tugevasti puitunud, poorsed ja kihilised JUHTKUDE Tõusev vool puiduosas e. ksüleemis Laskuv vool niineosas e. floeemis Ksüleem trahheed, trahheiidid, puidukiud, puiduparenhüüm Floeem sõeltorud, saaterakud, niinekiud, niineparenhüüm Juhtkimp moodustavad juhtkoe rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega Kontsentriline juhtkimp üks juhtkude teisega ümbritsetud ribosoomis Kollateraalne juhtkimp ksüleem ja floeem kõrvuti Bikollateraalne floeem, ksüleem, floeem Radiaalne ksüleemi ja floeemi grupid vaheldumisi ERITUSKUDE Ekskreet mittevajalik eritis Sekreet elutegevuseks oluline eritis Gutatsioon tilkvee eritamine TAIME ORGANID: (1) juur, (2) vars, (3) leht, (4) õis, (5) vili JUUR
mitmeid teisi biopolümeere (nt ligniini, pektiini jne) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore timeraku kest on küllalt suure veesisaldusega, suht. õhuke ja elastne ning seda läbivad arvukad poorid. MIS TÄHTSUS ON RAKUKESTAL? Kest takistab taimeraku liikumist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjust. raku sisemise hävimise. (Need piiravad) Rakukesta peam. ülesanne on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunktsiooni täitmisel on eriti oluline roll tugikoe rakkudel. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid, mis on vastupidavad nii mehhaanilistele kui ka kliimateguritele. Suht. vähe on ka organisme, kes puitunud varret toituvad. Seega on rakukestal oluline roll taime kaitsefunktsiooni täitmisel. (Oluline roll korkkoel). Taimedes kannab aineid edasi juhtkude, mille osadeks on trahheed ja trahheiidi, mis on moodust. rakukestadest. Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude
orienteerumisel. 2.1. Algkoed Uute organite teket diferentseerumata algkoest ehk meristeemist nimetatakse organogeneesiks. Sellele eelneb histogenees -- initsiaalrakkudest püsikudede moodustumine. Mõlemat protsessi koos nimetatakse morfogeneesiks. Algkude koosneb pidevalt jagunevatest, piiramatu jagunemisvõimega initsiaalrakkudest ning edasises arengus püsikudedeks diferentseeruvatest initsiaalrakkude derivaatidest. Enamasti kaotavad initsiaalrakkude derivaadid (tugikoe, juhtkoe jms. rakud) paljunemisvõime küllaltki kiiresti, ainult põhikoe rakkudel säilib see omadus kauem. Algkoe rakud on väikesed ja õhukese tselluloosse kestaga, sest kiire pooldumise tõttu ei jõua need kuigi palju kasvada. Rakutuumad on kogu raku mõõtmetega võrreldes suhteliselt suured, vakuoolid aga väikesed või puuduvad hoopis. Kujult on algkoe rakud hulktahksed (kasvukuhikus) või prosenhüümsed (näiteks kambiumis). Rakuvaheruumid on
• uriini uurimise kaudu; • ultraheli ja radioaktiivsete ainete kasutamisel tehtavate uuringute alusel. 6. Kus toimub inimese organismis väljaheidete moodustumine ja väljutamine? Väljaheidete moodustumine inimese organismis toimub pärasooles ja väljaheidete väljutamine toimub päraku ehk anuse kaudu. 7. Millest koosneb inimese organismi väljaheide? Inimese organismi väljaheidete koostis: • seedimata või osaliselt seeditud ja mitteresorbeerunud taimsed ja loomsed tugikoe osad; • lipiidid; • sapipigmendid; • mineraalained; • lima; • valgelibled; • bakterid. 8. Milline on naha tähtsus jääkainete eemaldamisel inimese organismist? Nahas asuvate higinäärmete poolt eritava higiga väljutatakse inimese organismist: • mõningaid aineid; • vett→ööpäevas 0,4-0,7 liitrit. 9. Milline on kopsude tähtsus jääkainete eemaldamisel inimese organismist? Kopsude kaudu eraldub väljahingatud õhuga inimese organismist: • süsinikdioksiid; • vesi
oli ta siiski masendunud. Hoolimata soovitusest kodus end mitte kaaluda, kaalus ta end siiski ja märkas, et on kaotanud vaid kolm ja pool kilo. Kuigi ta riided tundusid nüüd suured ja ta oli kõhnunud ühe suurusnumbri võrra, suutis ta mõelda vaid sellele, et ta oli kolme kuu jooksul maha võtnud ainult need vähesed kolm ja pool kilo. Missugune oli tema olukord tegelikult? Kui olime mõõtnud tema rasvaprotsenti, selgus, et rasvkoe hulk oli alanenud kaksteist kilo ja tugikoe oma oli vastavalt tõusnud kaheksa ja pool kilo (millest tubli kaks kilo oli lihaskude ja kuus kilo luukude ja vesi). Mõtle, missuguses meeleolus ta lahkus vastuvõtult! Naised ebalevad lihastreeningu alustamisega, sest nad pelgavad oma välimuse muutumist ebaloomulikuks. Muretsemiseks pole siiski põhjust, sest on ebatõenäöline, et kahe 15-minutilise treeninguga nädalas saavutaksid tulemuse, mis muudaks keha
Koor on õhuke, tihti roheline,korbata. Aastarõngaid ei kujune; puude vanus ei ületa arvatavasti 250 aastat. Juurestik on madal. Tüvede toestamiseks on kujunenud õhukesed lamedad plankjuured ja õhujuured; puud kinnituvad ka liaanide abil. Lehed on enamasti suured, suurus varieerub vastavalt asukohale võras. Kasvukuhikud on kaetud karvade, lima või alglehtedega; pungasoomused puuduvad. Võsude kasv on kiire ja hootine; juurdekasvanud osad on algul värvitud või punased ning tugikoe puudumise tõttu lõdvad. Sage on kauliflooria (tüveõiesus) ja vastavalt kaulikarpia (tüveviljasus), mis on seoses nahkhiirtolmlemise ja suurte viljade levitamisega imetajate: lendoravate, ahvide, poolahvide, jt., poolt. Suurte viljade suured seemned võimaldavad idandite kiiret kasvu ja tagavad seega paremini pääsu valguse kätte. Õitsemine ja viljumine toimub aasta ringi, ühe ja sellesama liigi eri puudel ja isegi eri okstel eri ajal, mistõttu pole aspektide erinevusi
5 ja paljude teiste psühholoogide arvates säilitatakse info püsimälus mitteverbaalselt ja terviklikus vormis; verbaalselt abstraktsete ühikute näol (ka semantiliselt-mõtteliselt). (Ibid:41) Püsimälus säilib info aastakümneid ei sügav narkoos, terav hapnikunälg ega elektrisokk suuda avaldada mõju püsimälule. Juba 1960. aastate keskel tegi H. Hydén kindlaks, et närvirakkude ja gliia (tugikoe) rakkude vahel toimib intensiivne keemiline vahetus, mille käigus ribonukleiinhappe molekulid lähevad pidevalt ühtedelt teistele. Tehti järeldus, et nimetatud kaht liiki rakkude ,,partnerlus" on hädavajalik nende valkude moodustamiseks, mis on vastutavad õppimise või info kogumise eest. Püsimälus võib õpitu säilida äratundmise ja taastamise tasandil. Oletatakse, et äratundmine kujutab endast üht taastamise osa, mis ise koosneb kahest protsessist:
Kõiki neid ühendab raku tuuma olemasolu ja suur osa sarnaseid rakustruktuure. Taimeraku ehituse eripära võrreldes teistega on: (esiteks)Raku kest- Põhiline koostisaine on tselluloos. Noore taimeraku kest on küllalt suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. Raku vananedes kest pakseneb kuni mõnekümne mikromeetrini, veesisaldus langeb ja poorid ahanevad. Mõne aja möödudes rakuplasma ja organellid hävinevad. Kestal on täita täita järgmised ülesanded: a)tugifunktsioon tugikoe rakud on juhtkimpudes ning moodustavad puidu ja niinekiud. Nad toestavad taime. b)kaitse ülesanne - kest on vastupidav nii kliima teguritele, kui ka kaitsvale korgikihile. Selles kihis ei ole poore. Kestad on üksteise peal väga tihedalt kuid tüve sisemuses on lõved, mis võimaldavad gaasivahetuse. (teiseks) teistest rakkudest on tsentraalvakuool. Need on ühekihilise membraaniga. Väiksemad või suuremad põiekesed tekivad võrgustiku membraanidest ja Golgi kompleksist. TÄHTSUS:
tärklis (varuaine, taimed). Fotosünteesi tulemusena sünteesivad taimed glükoosi. Glükoosivarud talletatakse taimede säilitusorganites. Kui fotosüntees pidurdub või lakkab, kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Selleks lagundatakse tärklis uuesti glükoosi molekulideks. Kartul tselluloos (ehitus, kaitse-taimed). Tselluloosi molekulid on ühinenud kimpudesse, mis omakorda moodustavad tselluloosikiude. Tselluloosi on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades ning see muudab varred tugevaks. Taimed ei saa ise tselluloosi energeetilisteks vajadusteks enam kasutada. Ka inimese seedeelundkonna ensüümid tselluloosi ei lagunda. Rohusööjatel loomadel aitavad seda siiski teha soolestikus elavad mikroobid. glükogeen (varuaine loomad, seened). Loomorganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena.
Neuraalne Närvisüsteemi vahendusel toimuv organismi talitluste regulatsioon 6. Pärilikkus 7. Kõrge organiseerituse tase 8. Biomolekulide olemasolu (valgud, lipiidid) 9. Reageerimine keskkonna õrritajatele BIOLOOGIA 2010 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Molekul (kõige madalama molekulaarmassiga ja lihtsam) organellid TÄRKLISEL MITOKONDER 2. Rakk Kude (TUGIKOE RAKK) Organ ehk elund (kops, maks, süda jne) Elundkond ehk organsüsteem 3. Organism või isend 4. Populatsioon (Ahvenad Suures Emajões, Laanetaguse metsas karud) 5. Liik nt valge jänes, hunt, rebane, võilill 6. Kooslus 7. Ökosüsteem Biosfäär TAIMED 1) tärklistugikoerakkrugikudevarsristikaasristikud 2) niidulniidul olevad organismid niit LOOMAD
mustja tooniga puitu. Värvus tingitud päikese kiirguse intensiivsusest, ka puit kaitseb end UV- kiirguse eest pigmendiga. Lehtpuu puidu ehitus on mõnevõrra keerulisem. See koosneb mitmest erinevast raku liigist, millel on kindlad ülesanded. Okaspuudel oli rakuliike vähem ja nt trahheiidid täidavad üheaegselt mitut ülesannet ja nende asetus oli korrapärasem võrreldes lehtpuu rakudega. Suurem osa lehtpuu puidumassist koosneb pikkadest rakkudest, mis moodustavad tugikoe e libriformi. Tugikude koos trahheedega e soontega moodustab juhtkoe vedelike liikumiseks. Tugikoe rakud on tugevasti puitunud(ligniini sadestumise tõttu rakuseintes). Sooned esinevad vaid lehtpuudel ja paiknevad pikkikiudu. Soon on torukujuline vertikaalne juhtkude puidus, mis on tekkinud üksteise otsas paiknevate rakkude otspindade lahustumise tagajärjel.Need näevad välja nagu pikkad torud, mille külgseintes paiknevad igas suunas poorid. Osadel liikidel ulatub nende pikkus
mitokondreid. Taimerakud. Esinevad ainuomased organellid plastiidid ja suured vakuoolid Rakukest 1. Põhiline koostisaine tselluloos 2. Noores rakukestas on palju vett, on õhuke ja elastne; vananedes kaotab vett, muutub paksuks ja kõvaks 3. Kesta läbivad poorid, millest difusiooni ja osmoosi teel liiguvad läbi ained 4. Raku vananedes muutub rakukest raskemini läbitavaks ja aja möödudes tsütoplasma ja organellid hävinevad 5. Tähtsus: tugifunktsioon (toestab taime tugikoe rakud, moodustavad puidu- ja niinekiudusid) 6. Kaitsefunktsioon tselluloos vastupidav kliimale ja mehaanilistele teguritele, nt korkkude ja korp (surnud rakud) 7. Juhtkude on moodustunud rakukestadest ja seda mööda transporditakse aineid transportfunktsioon Plastiidid 1. Annavad taime osadele värvuse 2. Kloroplastid sisaldavad klorofülli, mis on roheline pigment. On ümbritsetud kahe membraaniga. Lamellid kotjad moodustised, lamellide sees on klorofülli molekulid
pealt maha EHK RNA kirjutamine DNA alusel Translatsioon - ehk tõlkimine, valgusüntees ribosoomis Milliseid nukleotiidse ehitusega olulisi aineid veel organismis on ehk kus on veel nukleotiidid olulised? (tooge näide: ATP, GTP, NADH, FADH jne) Olulised on ainevahetuses (NADH ja FADH) 7. Vitamiinid ja koensüümid. Vitamiinid on asendamatud mikrotoitained. Vitamiinid on ensüümide kofaktorid, tagavad organismi arengu, on osa immuunsüsteemist, ülesandeks ka side- ja tugikoe arengu parandamine. Vitamiine saab nii loomsest kui taimsest toidust, paljusi vitamiine ei suuda keha ise toota, kuid saab sünteesida. Provitamiinid ehk eelvitamiinid on looduslike vitamiinide algvormid ehk organism suudab selle sünteesida vitamiiniks. Näiteks A-vitamiini eelvitamiiniks on alfa ja beeta karoteen. Vitamiinid jagunevad: 1. Rasvlahustuvad: KADEQ 2. Vesilahustuvad: BC Vitameer on sarnase struktuuriga ühend või üksik vitamiin, mis omab vitamiini
Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu; Juhtkimpude ehitus - Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu; tüübid - Floeemi ja ksüleemi vahel kambium olemas - avatud juhtkimp, puudub - suletud juhtkimp; Sõeltorud - koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks: saaterakud - esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval. Enamasti
põhikude assimiliatsiooni- ja säilituskoeks. Assimiatsioonikoe rakud sisaldavad rohkesti kloroplaste ja neis toimuv fotosüntees. See kude paineb raime maapealsetes organites, põhiliselt lehtedes. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklise ja valguterad, harva õlitilgakesed. Varuained on taimele vajalikud, et ta saaks uue kasvuperioodi algul kiiresti kasvama hakata. Säilituskude leidub juures, risoomis, varres ja seemnetes. JUHT- ja TUGIKOE rakud on sageli kimpudena koos. Neid erinevate rakkude kogumikke nimetatakse juhtkimpudeks. Neis olev tugikude toestab juhtkimpe, juhtkoe ülesandeks on aga ainete transportimine taimes. Tugiude esineb teisteski taimeosades, ta annab taimeosadele tugevuse. Vahel võib juhtkimpe näha varre ristlõikudel tillukeste täpikestena. Lehtedel näeb tugikoega ümbritusetud juhtkimpe leheroodudena. KATTEKOE rakud paiknevad tihedasti üksteise kõrval. Kattekoe põhiliseks ülesandeks on
· Assimileeriv ehk klorenhüüm ehk mesofüll · Veesäilituskude Tugikoed: · Kollenhüümid nurk, plaat ja kobe · Sklerenhüümid puidukiud ehk libriform, niinekiud ja kivisrakud Liitkoed: · Floeem sõeltorud, saaterakud, põhikude ja niinekiud: leptoom talitlev ehk elus osa · Ksüleem trahheed, trahheiidid, põhikude ja puidukiud: hadroom trahheed, trahheiidid ja puidu põhikude Juhtkimbud: · Floeem ja ksüleem koos tugikoe, algkoe ja põhikoe elementidega moodustab juhtkimbu · Kimbutüübid: kollateraalne, bikollateraalne, radiaalne ja kontsentriline Lahtised juhtkimbud on omased 2-idulehelistele Kinnised juhtkimbud on omased 1-idulehelistele Kallus-haavakude, tekib põhikudede baasil. Intertsellulaar-rakkude vahel tekkinud tühikud. Põllumajandustaimed. Juur on radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan. Ei kanna kunagi lehti, aga võivad areneda pungad
Tekivad kas on rohkem puitunud. moodustada tugeva koe nt algkoest või kambiumist. Esinevad peaaegu luuviljaliste seemnes või kõikides sarapuupähklis. mitmeaastastes taimedes. Juhtkude ·Ülesanded Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. ·Ehitus Juhtkoe torujad rakud koos neid toetavate tugikoe ja põhikoe rakkudega moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude.
) 3. Puidu rakuline ehitus Puit koosneb mitut liiki rakkudest ja nende kogumitest, mis on omavahel tihedalt ühendatud ja moodustavad puidu anatoomilise elemendi. Rakkude kuju sõltub nende talitusest, ühesuguse ehitusega rakud moodustavad kudesid. Puidus esinevad kolme liiki peamist kude: juht-, tugi-, ja säilituskude. Juhtkoe peaülesanne on juhtida ja edasi toimetada toitesoolade lahust maapinnast kuni võrani. Tugikoe ülesanne on puule mehhaanilise toe andmine ning säilituskoe ehk parenhüümkoe funktsioon on toitainete transport ja talletamine. _____________________________A. Roos______________________________ 8 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 21. Tugikoe ülesanne on toestada puud. Paremal ristlõige männi tugikoest (traheiididest, suurendus 100x).
neid raske määrata. Gametofüüt kujutab endast eriti ülaosas tugevasti harunenud taime. Harud on tihedalt lehtedega kaetud. Turbasamblad elavad väga niisketes kasvukohtades. Sellepärast ei ole neil risoide ja niiskus tungib otse varde, mille alumine osa aja jooksul sureb. Varre ehitus on lihtne, selle keskel asetseb õhukeseseinalistest parenhüümsetest rakkudest säsi, mis täidab juht- ja säilituskoe ülesandeid. Säsi on ümbritsetud kahest kihist koosneva koorega: skleroderm täidab tugikoe, hüaloderm veesäilituskoe ülesandeid. Hüaloderm koosneb suurtest surnud rakkudest, mis on üksteisega ja väliskeskkonnaga ühendatud ümmarguste avade kaudu. Vahel on neil rakkudel spiralsed kestapaksendid. Leht koosneb ühest kihist rakkudest, mis erinevad üksteisest ehituse ja talitluse poolest. Ühed neist on elusad, klorofülli sisaldavad, teised surnud, suuremad, avadest läbitud ja spiraalselt paksenenud kestaga, nagu hüalodermi rakudki. Viimast tüüpi
annaabi.ee 
