HIV/AIDS ennetus Organisatsioonilise keskkonna mõjud: AIDSi Tugikeskus on MTÜ, mis on loodud vabatahtlike rühma poolt 01.02.1994 Tallinnas. AIDSi Tugikeskusel on kaks osakonda, millest üks asub Kopli 32 ja teine Erika 5a. Põhitegevused on : · HIV i testimine , testieelne ja järgne konsulteerimine, nõustamine HIV/AIDSi ja STLH suhtes. · Anonüümne HIV/AIDSi ja STLHe testimine. · Turvaseksi nõustamine. · Turvaseksi alaste, HIV/AIDSi ja STLH teemaliste trükiste valmistamine, paljundamine ja levitamine.
Antud teema on väga probleemne ja paljude hulgas ka taunitav, kuid sellel ei ole kindlat lahendust. 1. Prostitutsioon Mis asi on prostitutsioon? Prostitutsioon on olemas olnud iidsetest aegadest olles üheks maailma vanimatest töödest, kuid sageli on rahva vaesus ja muutused ühiskonnas see, mis viivad prostitutsiooni kasvule. Seksiäri on justkui paratamatus, mille vastu ei osata midagi ette võtta, sest seda ei saa täielikult ära kaotada. (AIDS-i tugikeskus „Prostitutsioon“. Kasutatud 17.02.2016 http://www.tugikeskus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=81&m_id=257) Aga asja saab vaadata ka teise nurga alt. Kupeldamist võib samuti pidada maailma vanimaks elukutseks. Aga ainuüksi sellepärast, et mingi nähtus on väga kaua aega olemas olnud, ei tähenda veel, et seda ei peaks või ei saaks muuta. Me ju ei väida, et mõrvu on alati toime pandud ning parata pole miskit
õpilaskodu koha maksumuse toetus Millega tegeleb kooli it talitus? IT talituse vastutab kooli infosüsteemide talitluspidevuse, informatsiooni õigsuse ning turbe eest. Millised on kooli põhiväärtused? meisterlikkus, koostöö, uuenduslikkus, paindlikkus, hoolivus. Milline oli viimane Tartu Kutsehariduskeskusega seotud uudis(pealkiri, väljaanne, kuupäev) Kutsehariduskeskuse 95. õppeaasta hakul avatakse hübriidauto õppeklass; 28.08.17 Millega tegeleb tugikeskus? Tugikeskuse eesmärk on õppijate, kursusejuhatajate, aineõpetajate, lastevanemate nõustamine ning toetamine; sõbraliku, teineteist mõistva, õppimist soodustava õpikeskkonna loomine. Milliseid täiendkoolitusi pakub KHK Teie poolt õpitavas valdkonnas? Fruktodisain Küpsetamiskoolitus. Kaunistused sokolaadist ja glasuurist Toiduhügieeni koolitus Küpsetamiskoolitus. Tordid I osa Suhkrulillede meistriklass II osa Karamellikoolitus algajale Küpsetamiskoolitus
3) suhteliselt madal ja lihtne teenuse standard; 4) pikaajalise (praktiliselt elu lõpuni) asutuses viibimise võimalus. (Paavel 2003: 28 29) Majutusasutus sellena võiks koduta inimeste resotsialiseerimise kontekstis ennekõike käsitleda nö. sotsiaalruume ja psüühilise erivajadusega inimeste hooldekandesüsteemi väljaarenemisel kasutatud toetatud elamise teenuse mudelit. (Paavel 2003: 29) Kodutute tugikeskus asutus, mis pakub lisaks ajaveetmisvõimalusele lisaks vajadusel ka toitu ja ravimeid. Näiteks on tugikeskusest võimalik kehakinnituseks saada kiirnuudleid ja näkileiba, külmade ilmade leevenduseks pakutakse puljongit ja teed. (Paavle 2006) Kodutute öömaja - koht, kus kodutu saab soojas olla, pesta ja magada. On loodud ainult ööbimiseks ja seda toetavateks protseduurideks. Varjupaigateenus ei ole kodutute öömaja andmise teenus. (Sotsiaalministeerium 2005: 3) 3. Vaesus
rehabilitatsiooniteenust. Nii kujunes koolist eri- ning koordineeriv keskus Tartu linnas, kuhu viimaste aastate jooksul on pöördunud üha enam tavakoolide pedagooge, lapsi ja lapsevanemaid, kel on probleeme õpiraskuste ületamisega. Keskuse juhatajaks on Tartu defektoloogia osakonna 2. lennu vilistlane Ana Kontor. Sellel keskusel on ka kodulehekülg, kus on neli allosa: info spetsialistidele (Kompetentsikeskus), lastevanematele (Vanemate tugikeskus) ja õpilastele (Noortenõukeskus) ja info rehabilitatsiooniteenuste (Rehabilitastioonikeskus) kohta (igas lehekülje osas on oma foorum, just konkreetse inimrühma jaoks). Lapsevanematele, näiteks, seletatakse, mis on erivajadus ning millised on erivajadustega laste eerirühmad lasteaias, milliseid õpilasi toetavaid meetmeid võib rakendada ja millises erikoolid on Tartu linnas. Kokkuvõtteks võib öelda, et kui Nõukogude ajaloli rõhuasetus ainult sellel, mida
,,õe" jaoks sobivat moodust, kuidas seda projekti jätkata. Minule kui vanemale õele, leiti küll palju funktsioone, mida ma aga kahjuks eesmärkide kõrgustelt täita ei suutnud. Aitajaid abistavad otsuste tegemisel määrused, seadused ja tõekspidamised. Mina lähtusin projektis olemisel tõekspidamistest ja koolitusest, mis ma selle raames sain. Usun, et paljud noored on tänu tugiisikutele uuesti joonele saanud, kuid see kõik peaks toimuma koostöös vanemate, kooli ja tugikeskus. Kui aga osale neist projekti eesmärk ja kohustused arusaamatuks jäävad, siis võin sellest tulenevat emotsiooni ja ka tulemust pidada negatiivseks.
suhteliselt madal ja lihtne teenuse standard; pikaajalise (praktiliselt elu lõpuni) asutuses viibimise võimalus. (Paavel 2003: 28 29) Ø Majutusasutus sellena võiks koduta inimeste resotsialiseerimise kontekstis ennekõike käsitleda nö. sotsiaalruume ja psüühilise erivajadusega inimeste hooldekandesüsteemi väljaarenemisel kasutatud toetatud elamise teenuse mudelit. (Paavel 2003: 29) Ø Kodutute tugikeskus asutus, mis pakub lisaks ajaveetmisvõimalusele lisaks vajadusel ka toitu ja ravimeid. Näiteks on tugikeskusest võimalik kehakinnituseks saada kiirnuudleid ja näkileiba, külmade ilmade leevenduseks pakutakse puljongit ja teed. (Paavel 2006) Ø Kodutute öömaja koht, kus kodutu saab soojas olla, pesta ja magada. On loodud ainult ööbimiseks ja seda toetavateks protseduurideks. Varjupaigateenus ei ole kodutute öömaja andmise teenus. (Sotsiaalministeerium 2005: 3) Vaesus !
Mittetulundusühingud saavad pakkuda otsest abi ja eri programme väärkoheldud lastele ja nende pereliikmetele. Nende töövaldkonda käib ka ennetustöö, avalikkuse teavitamine ning harimine erinevatest väärkohtlemise vormidest ning selle ärahoidmisest, vanematele ja erinevatele spetsialistidele koolituste korraldamine. Need ühingud teevad ka mitmeid uurimusi, et selgitada probleemi ulatuslikkust. Eestis on kaks professionaalset väärkoheldud lastega tegutsevat keskust: Tallinna Laste Tugikeskus ja Tartu Laste Tugikeskus.24 Riigi valdkonda jääb seadusandluse korraldamine nii, et last ei traumeeritaks kogu protsessi kestvusel. Riigi ülesandeks on ka riiklike programmide loomine väärkohtlemise tõkestamiseks ning omavalitsuste juhendamine töös väärkoheldud lastega. Ka rahastamise külg on riigi kanda. Rahvusvaheline koostöö toimub ka riigitasemel.25 23Sealsamas, lk 118. 24 Korp, E. Laste seksuaalse väärkohtlemise vältimine Eestis
AS Hoolekandeteenused hõlmab: Erihoolekandeteenused psüühilise erivajadustega täiskasvanutele ja lastele ning üldhooldusteenus eakatele. (Psüühiline häire, vaimupuue või orgaaniline psüühikahäire- dementsus). AS Hoolekandeteenused koostööpartnerid - liidud ja ühendused, kuhu kuulume: MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus Teenusmajanduse Koda Tervishoiuteenuste ekspordiklaster Medicine Estonia MTÜ Merimetsa Tugikeskus Eesti Personalitöö Arendamise Ühing PARE Tervist Edendavate Töökohtade võrgustik Eesti Kepikõnni Liit AS Hoolekandeteenused osutab järgmisi teenuseid: 1) Igapäevaelu toetamine 2) Töötamise toetamine 3) Toetatud elamine 4) Kogukonnas elamine 5) Ööpäevaringne hooldamine 6) Eri- või üldhoolekande intervallteenus 7) Asenduskoduteenus 8) Lapsehoiuteenus 9) Rehabilitatsiooniteenus 10) Üldhooldusteenus eakatele
Töö enese kallal peab kestma ka edasi, vajadusel võib alati keskusesse tagasi tulla. Üldtuntud valem väidab et inimene vajab rehabilitatsiooni nii kaua, kui pikk on tema sõltuvuse ajalugu, näiteks kaheksa aastat sõltuvust eeldab sama palju aastaid rehabilitatsiooni. Väga tähtis osa rehabilitatsioonist on töö sõltlase lähedastega, sest kaasates rehabilitatsiooni protsessi kogu pere me võime loota edukale tulemusele. (AIDS-i tugikeskus 22.12.2010) 14 KOKKUVÕTE Sõltuvus väljendub kehaliste ja psüühiliste nähtude kompleksis, mille korral sõltuvusaine tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet. · Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestvust. · Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes. · Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes.
Seoses sellega, HIV-infektsiooniga elavatel inimestel võib tekkida hirm oma staatuse avaldamise eest. Sellel juhul võib püsisuhete või perekonna loomine osutada raskeks või võimatuks, võivad tekkida raskused tööle asumises, mis on põhjustatud hirmuga tõrjutuse eest. Mitmed probleemid seostuvad tõsiasjaga, et enamik praeguseni Eestis HIV-nakkuse saanud inimestest on süstivad narkomaanid. Tänaseks on Eestis ametlikult registreeritud üle 6000 HIV-i nakatunud inimese.(Eesti tugikeskus www.tugikeskus.ee 1.04.2009.) Selle üüratu epideemia põhjusi on palju: · raudse eesriide langemine ja väikese Eesti avanemine kõikidele ilmakaarte tuultele; · unikaalne geopoliitiline asend, mis antud juhul osutas meile karuteene, seades meid narkootikumide Idast Läände liikumise tähtsaks magistraaliks; · ülemineku aeg, mis nõudis oma lõivu töötuse, majandusliku ebakindluse ja vaimsete pingete näol.
pikaaegse ravi vajalikkust. Samuti oleks oluline liituda psühhoteraapia rühmaga. Olulisel kohal on ka niinimetatud peresekkumine, mille eesmärk on muuta pere miljööd soodsamaks, jagada teadmisi haiguse kohta ja tõhustada pere oskusi stressiga toimetulekul. Nii Tartus kui Tallinnas on loodud spetsiaalsed päevakeskused psüühikahäiretega inimestele ja nad töötavad klubimaja põhimõtetel. (Tallinnas Haabersti klubimaja, Merimetsa tugikeskus, Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus). Prognoos Skisofreenia kulg ja prognoos ei ole üheselt määratletavad. Raviga saab kergendada haiguse kulgu ja parandada oluliselt prognoosi, kuid ravi on pikaajaline ja ei kõrvalda haiguse tekkepõhjust. On kujunenud tavaarusaamaks, et üks kolmandik skisofreeniahaigeist paraneb hästi, teisel kolmandikul esineb püsivaid sümptomeid ja viimasel kolmandikul muutub haigus krooniliseks. 5
Lapsel on ainult üks ema ja üks isa – need inimesed on tema jaoks alati tähtsad ja asendamatud. (Vaher, 2008, 48) Kasutatud kirjandus Hansson, J. Oscarsson, C. (2006). Õnnelikud lapsed. Tallinn: Kirjastus Varrak Kivi, L. Sarapuu, H. (2005). Laps ja lasteaed. Tartu: Kirjastus Atlex 6 Smith, P. K. Cowie, H. Blades, M. (2008). Laste arengu mõistmine. TLÜ kirjastus Vaher, A. (2008). Tagasivaade tulevikku. Tallinna Laste Tugikeskus Whyman, M. (1997) – Tõlkinud Kangro, M. (1999). Kaheks kistud. Tallinn: Kirjastus Koolibri 7
käitumisel. 1.5 Laste seksuaalse väärkohtlemise olukord Eestis 2002 aasta seisuga Selles peatükis saab anda ülevaate vaid sellest Eesti informatsioonist, mis on olemas Politseiametil (vt. tabel 1 ja 2) erinevate laste vastu suunatud seksuaalkuritegude osas ning ülevaate laste arvust, kes on pöördunud Tallinna ja Tartu Laste Tugikeskusesse, mis on Eestis lisaks erinevatele nõustamiskeskustele olulised seksuaalselt väärkoheldud lastega töötavad asutused. MTÜ Tartu Laste Tugikeskus loodi 1995. a. ning tööperioodil 19952000 on olnud 120 seksuaalse väärkohtlemise juhtu, sh. 41 juhtu 2000. aastal ning 33 juhtu 2001. aastal. MTÜ Tallinna Laste Tugikeskus loodi 1999. a., mil Tallinna Laste Tugikeskuse töös oli 40 seksuaalse väärkohtlemise juhtu. Aastal 2000 oli seksuaalse väärkohtlemise juhte 39 ning aastal 2001 juba 63 juhtu. Kutsari (2000) artiklist selgub, et sagedamini tuleb ette kerget füüsilist ja verbaalset seksuaalse sisuga väärkohtlemist
Järgmisena alustas 2005. aastal tegevust varjupaik Tallinnas. 2006. aastal avati naiste varjupaik Ida-Virumaal, 2007. aastal Lääne-Virumaal. 2008. aastal õnnestus avada koguni kolm uut varjupaika- Viljandimaal, Järvamaal ja Valgamaal. 2009. aastal lisandusid varjupaigad Raplamaal ja Pärnumaal. 2010. aastal käivitati Võru varjupaiga töö. Seni on nende tegevuse põhiliseks rahastajaks olnud Sotsiaalministeerium läbi Hasartmängumaksu Nõukogu. Naiste varjupaigad: Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik Järva Naiste Varjupaik Pärnu Naiste Varjupaik Raplamaa Naiste Varjupaik Tartu Naiste Varjupaik Valgamaa Naiste Varjupaik Viljandi Naiste Varjupaik Tallinna Naiste Kriisikodu Tähtvere Avatud Naistekeskus Võrumaa Naiste Varjupaik Tugitelefon: 1492 8 Kasutatud kirjandus ,,lähisuhete VÄGIVALD" Helve Kase http://www.naistetugi.ee http://www.naisteliin.ee/index.php?id=29
*Inimesega seotud haigus, vägivald *Suhetega seotud lahutus, kaotus Esimene reageering kriisile on järsk ja tugev vapustus. Vapustusele järgneb muutuste läbilöömise aeg. See võib kesta nädalaid või kuid. Läbitöötamisele järgneb toibumine ja kohanemine. Ükskõik, kuidas inimene kriisi sattudes käitub, vajab ta ennekõike teiste kohalolekut ja inimlikku toetust. Kelle poole saab pöörduda abi saamiseks? *Perearst *Kool *Laste tugikeskus *Nõustamis- ja kriisiabikeskused Pilet 6 1) Seksuaalsuse trepiastmed Seksuaalsuse areng tähendab erinevate trepiastmete läbikäimist nii mõtetes, tunnetes kui ka tegevustes. Sellel teel avastatakse oma seksuaalseid tundeid, mõtteid, unistusi ja ihasid, kellegi märkamine ja meeldimine võib muutuda armumiseks. Armumine armastuseks. SEKSUAALSE arengu käigus on loomulik kogeda mõnikord ka pettumust ja kurbust. Seksuaalsuse trepiastmed:
Lähisuhtevägivalla korral abipakkuvad järgmised asutused Eestis Varjupaigad: · Tartu Naiste Varjupaik Varjupaiga teenus ja nõustamine lähisuhtevägivalda kogenud naistele (nii lastega kui ilma); naiste tugigrupp; lähisuhtevägivalla teemalised koolitused. Koduleht: www.naistetugi.ee · Tallinna Naiste Kriisikodu Varjupaiga teenus lähisuhtevägivalda kogenud naisele ja lastele. Koduleht: www.naisteabi.ee · Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik Varjupaiga teenus lähisuhtevägivalda kogenud naisele ja lastele. Koduleht: www.naistetugikeskus.ee · Viru Naiste Varjupaik Varjupaiga teenus lähisuhtevägivalda kogenud naisele ja lastele. Koduleht: http://virunaistetugi.wordpress.com/kontaktid/ · Pärnu Naiste Varjupaik Varjupaiga teenus ja nõustamine lähisuhtevägivalda kogenud naistele (ka koos lastega) · MTÜ Enne ja pärast sündi · Tallinna Lastekodu Nõmme keskuse ema-lapse varjupaik
piinata suitsiidimõtted isegi täiskasvanu eas. Referaati koostades tutvusin kuue raamatuga ning sain korraliku ülevaate lahutus- ja leinaprotsessidest. Töös kasutasin siiski vaid nelja teost, sest materjali kogunes tõesti palju. Usun, et sellest on kasu minu tulevases töös lasteaiaõpetajana, sest tänapäeval leidub kindlasti igas rühmas vähemalt üks üksikvanema laps. Kasutatud kirjandus Vaher, A. (2008). Tagasivaade tulevikku. Tallinna Laste Tugikeskus Hansson, J. Oscarsson, C. (2006). Õnnelikud lapsed. Tallinn: Kirjastus Varrak Hiiemäe, E. Kivisaar, K. (2011). Mõista ja toeta oma last. Kirjastus: Agitaator Dyregrov, A. (1989) Tõlkinud Laur, H. (1996). Lapse lein. Jyväskylä: Kirjastus Gummerus Kirjapaino Oy
omavalitsuste eriti Lasnamäe LOV -i initsiatiivil. Nelja aastaga on vägivalla all kannatavate naiste tugirühmad, kui abistav meetod perevägivalla all kannatavale inimesele oma vajalikkust tõestanud ja neid peetakse vajalikuks ja loomulikuks. Tugirühma satub üha sagedamini inimesi, keda on suunatud sotsiaalabi osakonnast või politseijaoskonnast või kes on saaanud teavet meedia kaudu. Tartu Laste Tugikeskus. Tartu Laste Tugikeskus (TLT) loodi aastal 1995 mittetulundusühinguna, eesmärgiks aidata väärkoheldud või pidevas sotsiaalses, majanduslikus ja/või psühholoogilises stressis elavaid lapsi ja nende pereliikmeid. Mõte luua niisugune keskus sai alguse juba 1992.aastal, kui Ruth Soonetsi ja Dagmar Kutsari õpilaste seas läbi viidud vägivallauurimusest selgus, et perevägivald on Eesti ühiskonnas küllaltki levinud. 1997.a sai TLT Tartu Linnavalitsuselt oma ruumid. Nii on meie aadressiks Kaunase pst.11-2/3
Üks töö eesmärkidest oli leida ka võimalusi koolikiusamisega võitlemiseks, kuid jõudsime selgusele, et koolikiusamine ei kao kuhugi ja sellega on vaja veel rohkem tegeleda. KASUTATUD KIRJANDUS Sharp, S. 2004. Võitlus koolikiusamisega. Tallinn. El Paradiso. Kase, H. 2002. Vaikijate hääled. Tallinn. Kilkson,T. 2008. Koolikiusamine pole paratamatus. -http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0710,20067 (26.02.2008) Tallinna Laste Tugikeskus, Koolikiusamine. - http://www.lapsemure.ee/index.php? id=7,3,0,0,1,0 Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 20102014, Tallinn. 2010. - http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=49975/V%E4givalla+v %E4hendamise+arengukava+aastateks+2010-2014.pdf
Paju, Tõlliste Eesti eraõiguslik MTÜ Paju Pansionaadid 299,62 - 664,70 vald isik MTÜ Valga Eesti eraõiguslik Peetri 4 520 Hoolekandekeskus isik Eesti eraõiguslik MTÜ Valgamaa Tugikeskus Kungla 28 447,40 - 575,23 isik Otepää Päevakeskus- Kohalik Kastolatsi tee 25 460,16 Hooldekodu omavalitsus Taagepera, Eesti eraõiguslik OÜ Taagepera Haigla 511,30
saada oma oskuste ja võimete piires. Küll aga tuleks just noori rohkem suunata ja nendega tegeleda, et nende otsused ei tuleks ülepea kaela, ise neid hiljem kahetsedes. Selleks et noori varakult märgata ja neid aidata on olemas hulk oma eriala spetsialiste, kelle poole oleks võimalus noorel pöörduda. Aga kas me teame neid võimalusi ja kuidas nendeni jõuda? Õppenõustamiskeskus on piirkondlik tugikeskus, mille ülesanne on toetada laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajast märkamist ning individuaalset arengut. Õppenõustamiskeskus pakub eripedagoogilist, logopeedilist, psühholoogilist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist lastele, lastevanematele, haridusasutuste töötajatele ja ametnikele. (Õppenõustamis...) See on vägagi toetav üksus, mida võib vajada nii mõnigi noor ja tema vanem. Probleem on aga minu arvamuse kohaselt info kättesaadavus ja
Töötajate koolitamis- ja arendamise vajadus tehakse kindlaks läbi korra aastas toimuva arenguvestluse käigus. Koolitusvajaduse ning personali planeerimisel lähtutakse kooli arengukava eesmärkidest ning on tihedalt seotud kooli eelarvega, mis seab piirangud ja nõuab väga läbimõeldud kava. Kooli põhiväärtus on hoolivus, heatahtlik ja abivalmis suhtumine õppijatesse, töötajatesse ja klientidesse. Seetõttu on koolis loodud terve rida toetavaid struktuurüksusi: infokogu, tugikeskus, õpilasesindus, klienditeenindus, arstiabi, spordiosakond. Haldustalituse, it-talituse ja toitlustusosakonna toetavad teenused aitavad tagada kaasaegse ning meeldiva õpi- ja töökeskkonna. Tooted ja teenused Kooli praktikabaasides valmib palju erinevaid tooteid ning osutatakse erinevaid teenuseid. Praktika sooritamiseks on loodud õppehotell, - restoran ja salong, mis on avatud kõigile soovijatele. Õpilaste poolt valmistatud tooted (nt metalli- ja puutööd, maalritööd) kasutatakse
käesoleva aasta alguse seisuga 57-le isikule ning toitjakaotuspensioni 7-le isikule. Probleemi lahendamisest on huvitatud eelkõige teenistusülesannete täitmise käigus 18 vigastada saanud tegevväelased aga ka kõik ülejäänud kaitseväelased (kaitseväelase elukutse iseloomust tulenevalt on vigastada saamise oht kõrgem kui tsiviilsektoris töötades). Olulise osapooled antud küsimuses on ka Kaitseväe toetusstruktuurid (Kaitseväe tugikeskus, sotsiaalteenistus, psühholoogiateenistus, kaplaniteenistus). Kaudseteks sihtrühmadeks on Kaitseministeerium, Kaitseväe arstlik komisjon, Sotsiaalkindlustusamet ja kohalikud omavalitsused. Sotsiaalne mõju kaitseväelastele NATO sõjalis-poliitilise alliansina on seadnud eesmärgid, kuivõrd liikmesriigid panustavad kollektiivsesse julgeoleku tagamisse. Üheks selliseks kriteeriumiks on kaitse- eelarve - 2% SKP-st suunamine riigikaitsesse, teiseks kriteeriumiks on osalemine
hiljemgi Tartu Ülikooli kammerkooris. Võimalus Tartusse jääda ning oma muusikalise eneseväljendusega sellises kõrgetasemelises kooris edasi tegelda ahvatles. Nii sattusingi ametipostile, kus tuli alustada asutuse elluäratamisega ,,kliinilisest surmast". Nüüd olete aastakümneid olnud sisuliselt ühel ja samal ametikohal, TÜ teaduskooli direktor. Juhite asutust, mille arengut olete ise aktiivselt suunanud. Teaduskoolist on saamas tõeline andekate arengu tugikeskus, nüüdisaegsele andekuspedagoogikale ja -psühholoogiale tuginev kompetentsikeskus. Vaatasin ülikooli arengukonverentsi eel maailma tippülikoolide nimekirja. Juba esimese kümne hulgas märkasin vähemalt kolme niisugust, kus teadsin nende kodulehti uurimata samuti taolisi keskusi olevat. Oma 43. tegevusaastat alustanud teaduskool on aga maailma mastaabis üks vanemaid, ja julgen arvata, et ka omalaadsemaid. Meie omapära on asjaolu, et hõlmame nii
Academic Medicine, Handbook of child abuse research and treatment. New 72 (1), 19-24. York: Plnum Press, 3-30. Cooper, S. J. (2000). Uued strateegiad vabadele lastele. Laste Bronfenbrenner, U. (1979). The Ecology of Human Development: väärkohtlemise preventsioon põhikoolidele. Koolitaja Experiments by Nature and Design. Cambridge, Mass.: käsiraamat. Tartu Laste Tugikeskus, 5-55. Harvard University Press. Cummings, E. M. (1997). Maritai conflict, abuse, and adversity in Brown, K., & Herbert, M. (1997). Preventing family violence. he family and child adjustment: A developmental Chichester: John Wiley & Sons. psychopathology perspective. In: D. A. Wolfe, R. J. Chan, J. S., Elliott, J. ML, & Chow, Y. (2002). Does professional McMahon & R. D
annaabi.ee 
