Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tugevate plastide remont". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liim, liimimine, servad, remont, klaaskiud, enamlevinud, kangad, süsinikkiud, vigastatud, sisepinna, pragu, abrassiiv, pintsli, kangas, mõlemalt, seestpooltmis keritakse puidust rullidele. Kalander-rullidega press, millest materjali läbi surumise tulemusena saadakse sile materjal. b) Pressimine kruvipressil. Saadakse torud, vardad, nöör jms. Segu soojendatakse ja lastakse läbi tigupressi ja surutakse läbi vastava ava. c) Survvalu. Kasutatakse keeruliste detailide valmistamiseks. Kasutatakse kinniseid vorme kuhu surutakse segu. d) Liimimine. Kumm ja mingi muu materjal (riie vms) liimitakse kihiliselt. e) Vulkaniseerimine. Keemiline protsess, kus lisatakse tavaliselt väävlit, et muuta kummi omadus. Suurenevad tugevus, elastsus, vastupidavus hõõrdele, kuumusekindlus ja keemiline vastupidavus. Peaaegu täielikult kaob kautsuki plastilisus. Eristatakse kuuma ja külma vulkaniseerimise protsessi. (Vulcan Rooma tulejumal) 6. Värvi-lakikihi pinnale kandmise tehnoloogilised võtted.
vastuvõtul skaneerimismeetodil. Palgi maht ruumala-kuupmeeter(m³). 9. Selgita mis on saematerjal, saematerjali elemendid (joonis)? Saematerjal on kindlate mõõtudega ja kindla kvaliteediga puitmaterjal :mis on saadud palkide või massiivpuidu pikisaagimisel, millel on vähemalt kaks tasaparalleelset pinda. 10. Selgita mõisteid servamata ja servatud saematerjal (joonis) Servamata saematerjal materjal mille mõlemad servad on üle lõikamata, või millel on poomkandi osakaal lubatust suurem. Servatud saematerjal materjal, mille mõlemad servad on üle lõigatud, või millel on poomkant kindlaksmääratud koguses. 11. Milliste seadmetega saab palki saematerjaliks lahti lõigata? Saepalk võib olla saematerjaliks lõigatud erinevate seadmetega :Raamsaega ;Ketassaega; Lintsaega ;Mitmeoperatsioonilise freesprussi liiniga. 12. Selgita saekava mõistet (joonis)?
vastuvõtul skaneerimismeetodil. Palgi maht ruumala-kuupmeeter(m³). 9. Selgita mis on saematerjal, saematerjali elemendid (joonis)? Saematerjal on kindlate mõõtudega ja kindla kvaliteediga puitmaterjal :mis on saadud palkide või massiivpuidu pikisaagimisel, millel on vähemalt kaks tasaparalleelset pinda. 10. Selgita mõisteid servamata ja servatud saematerjal (joonis) Servamata saematerjal – materjal mille mõlemad servad on üle lõikamata, või millel on poomkandi osakaal lubatust suurem. Servatud saematerjal – materjal, mille mõlemad servad on üle lõigatud, või millel on poomkant kindlaksmääratud koguses. 11. Milliste seadmetega saab palki saematerjaliks lahti lõigata? Saepalk võib olla saematerjaliks lõigatud erinevate seadmetega :Raamsaega ;Ketassaega; Lintsaega ;Mitmeoperatsioonilise freesprussi liiniga. 12. Selgita saekava mõistet (joonis)?
metalli kogumi, mis jahtudes muundub detailide liiteks; Gaasipõletid 2. Mehaanilise surve avaldamine detailidele nn. sepakeevitus on vanim keevituse liik, kus hõõguvate detailide liide saadi sepistamise teel. Keevitustemperatuuri allikatena on kasutusel: 1. Gaasileek kasutatakse atsetüleeni (või mõne muu gaasi) ja hapniku segu; 2. Elektrikaar on enamlevinud metallide keevitamisel; 3. Laser saavutatakse kitsas ja sügav keevisõmblus; Kaarkeevitus 4. Elektronkiir kasutatakse eriti paksude detailide (kuni 15 cm) keevitamisel; 5. Hõõrdumine keevitatavate detailide kontaktis tekitatakse koormuse all suhteline liikumine, mille hõõrdumisel eraldunud soojus sulatab materjalid; 6 6. Ult h li keevitatavate Ultraheli k it t t detailide
lihvida pahteldatud kohad ja eemaldada lihvimistolm. Lihvimise ajaks kasutada hingamisteede kaitsmiseks respiraatorit. Soovitav on enne värvimist pind kruntida, et takistada niiskuse imbumist aluspinda. Kõigepealt värvida pintsliga lae ja seina ühenduskohad ja näiteks pistikute ümbrused. Seda servastamist ei ole soovitav teha korraga liiga suurel alal, sest pind tuleb üle värvida veel enne, kui värvitud servad kuivavad. Seejärel värvida pind 2x. Enne järgmist kihti lisades lasta värvil vastavalt vajadusele 2-3 või 12 tundi kuivada. Rulliga pinda värvides on soovitav meeles pidada, et värvi pinnale kandmist tuleb alustada aknapoolsest servast ja edasi liikuda ruumi siseneva valguse suunas- nii on võimalik paremini jälgida töö tulemust. Värv tuleb kanda pinnale pikkade risttõmmetega, korraga 3-4 rulli laiusele pinnale
Soklisiini lõigatakse rauasaega või vastava professionaali kääridega. Soklisiin peab täpselt sobima soojustusmaterjali paksusega; ei tohi kasutada soojustusmaterjaliost kitsamaid või laiemaid siine. Soojustusplaatide kleepimine. Liimi nake aluspinnaga ja soojustusmaterjaliga peab olema vähemalt 0,08 N/mm2 . Liimi saab plaatidele kanda käsitsi ja masinaga. Soojustusplaatide liimimiseks on kaks meetodit: äär-punkt meetod ja täispinnaline meetod. Täispinnalise meetodi puhul kantakse liim segukammiga 10x12 cm plaadi tagaküljele. Seda kasutatakse ainult täiesti sirge seina puhul, kuna sellise meetodiga ei saa plaate enam aluspinna suhtes õgvendada. Äär-punkt meetodi puhul kantakse seguvall plaadi tagakülje äärele ning pätsikesed ca 10 cm läbimõõduga keskele (tavaliselt 2). Tüübli alla ei tohi jääda seguta kohta. Selle meetodiga saab soojustussüsteemi aluspinna suhtes veidi nihutada Plaat surutakse aluspinda nii, et vähemalt 40 % plaadipinnast oleks liimiga
Arvutuslikult – nilsoni valemi järgi Tabelite abil – eesti ümarpuidu mahutabelid Kaasajal toimub palkide mõõtmine ja mahu määramine automaatselt palkide vastuvõtul skäneerimismeetodil Saematerjalid Saematerjalid on materjal: Mis on saadud palkide või massiivpuidu pikisaagimisel Millel in vähemalt kaks tasaparalleelset pinda Liigid Servamata saematerjal – materjal mille mõlemad servad on üle lõikamata, või millel on poomkandi osakaal lubatust suurem Servatud saematerjal – materjal, mille mõlemad servad on üle lõigatud, või millel on poomkant kindlaksmääratud koguses. Pindlaud – saagimisel eemaldatud palgi välimine osa, mille üks pind on saetud, teiseks pinnaks on palgi välispind. Saematerjali elemendid Saematerjali lapikpinddadel, servpindadel ja kantidel on kindlad nimetused – neid
enamiku komposiidi omadustest va tugevuse ja jäikuse. Maatriksi deformeeritavus peab olema suurem armatuuri deformeeritavusest. Lisaks peab maatriks hästi märgama ja ,,kleepima" end armatuuri külge. Ei tohi kuivades eriti kahaneda ja peab kiiresti kõvenema. Üleüldiselt peaksid mõõtmed säilima kuivades. Muidu ,,kisub" armatuuri kiud ,,viltu". Armatuur ehk näiteks süsinikkiud ja klaas määravad ära tõmbetugevuse, elastsusmooduli, jäikuse, roomekindluse, paindemooduli, survetugevuse, löögisitkuse ja muud sellist. Peamised polümeerid on reaktoplastid, ehk siis sellised mis temperatuuri muutudes sulavad. Epoksü, vinüül, polüester jne. Termoreaktiivsus näitab vastupanu temperatuurile. Kõik plastid on polümeerid, kuid kõik polümeerid pole plastid.
Kui poor on kitsa suuga alla võib jääda õhukott. Pooris võib olla adsorbeeritud vedelik (vesi) mis takistab liimi imbumist. Pinna võib karestada liivapaberi või abrasiivpulbriga. Liimi valik sõltub sellest, milliseid materjale on vaja ühendada ja millistes tingimuste ühendust kasutatakse, ei ole täiesti universaalset liimi. Liimi õiget valikut näitab proovikeha purunemine kui proovikeha puruneb liimikihi keskelt või liimikihi ja materjalikihi vahelt, siis on liim liiga nõrk või nakkub materjalidega halvasti. Keha purunemine peaks toimuma materjalikihi keskel, see näitab head tugevat liimühendust. Pilet 9 Võrrelge fenüülformaldehüüdvaikude novalaki ja resiidi füüsikalisi ja keemilisi omadusi lähtuvalt nende struktuurist. novalak, resiit Novalak ei sisalda aktiivseid rühmi, ilma krosslinkeri lisamiseta ei kõvene, resiit kõveneb katalüsaatoriga aga ka ilma temperatuuri tõstes. Liimide liigid
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult
· · Lamineeritud klaas koosneb kahesy või enamast klaasi kihist, mis on omavahel kokku liidetud polüvinüülbutüraali(PVB) tugeva, kuid elastse aine vahekihtidega. Lamineeritud klaas puruneb ohutult. Löögi toimel võib klaas küll puruneda, kuid reeglina ei paisku killud laiali. Peenikesed killud jäävad PVB-vahekihile pidama. Erinevalt tavalisest klaasist on lamineeritud klaasi purunemise korral vigastuste oht märgatavalt väiksem, sest vigastatud klaas jääb tervikuna raamidesse. · · Lamineeritud mitmekihilise klaasi värvus saavutatakse PVB- vahekihtidega. · · Klaasikihtide ühendamine toimub tolmuvabas ruumis, kus PVB-kile rullitakse laiali ühele kahest klaasist, lõigates selle served vastavalt vajalikule suurusele. Seejärel asetatakse teine klaasikiht kilekihi peale. Siis asetatakse klaas kalandrisse ja kuumutatakse umbes 100 kraadi C juures . Kalandri kahe valtsi vahel surutakse klaasikihid ja PVB-kile
"Põrand on sellistel puhkudel ebatasane, kõigub ning kriiksub. Põrandalaudade kriiksumise põhjuseks on 90% aluspõranda või laagide kehv seisukord." Kui aluspõrand on tugevasti kahjustunud, tuleb põrandalauad üles võtta, alus korda teha ning siis otsustada, kas panna tagasi sama laud või asendada uuega. Teisalt tuleks visuaalselt hinnata laudade üldist seisukorda: milline on laudade kulumisaste, kui palju on purunenud või tugevalt vigastatud laudu, kas lauad on osaliselt või täielikult pehkinud või mitte. "Kui väljavahetatavate laudade hulk ületab 30-35%, tuleks siiski mõelda kogu põranda asendamisele uuega. Vastasel juhul läheb vana põranda renoveerimine mitu korda kallimaks kui uue ehitus. Parkettpõrandate puhul on põhimõte sarnane, lisaks tuleks eraldi uurida, kui palju on parketti juba varemalt lihvitud, sest liistparketi töötlemisala (puidukihi paksus punnini või sooneni) on 5-8 mm.
apelsini seemneõli). Kõik viimistlusmaterjalid, ka sellised, mis vett tõrjuvad, peavad niiskust teatud määral läbi laskma, et niiskus, mis vaatamata kõigele on puitu tunginud saaks ära aurata. 6 Täidised ja peitsid Šellakipahtel – Tahkeid šellakipulki on saadaval erinevates toonides ning neid kasutatakse paikade sulatamiseks puidupinna aukudesse ning vigastatud profiilide parandamiseks. Šellak tardub üsna kõvaks ning seob hästi puitu, tõmbudes väga vähe kokku. Šellakit võib pinna tasandamiseks kasutada peaaegu kõikide viimistlusmaterjalide all. Puidukitt on puidutolmu ja liimi segu, mida on traditsiooniliselt kasutatud ebatasasuste täitmiseks. Kasutusel ka tänapäeval. Ühekomponendiline puidukitt (pastana tuubis või purgis). Eraldi on kitt sise- ja välis-tingimuste jaoks. Kuivanud puidukitt jääb piisavalt
vaja ja õhtul hilja, sest tekib kaste Töökohta korraldamise põhimõtted: kõik ebavajalik jalust ära ning vajalik käeulatusse Vajalikud töövahendid: pintslid, rullid, hari, prits, lapats Vajalikud materjalid: oksalakk, lakid, Tööohutus: kindad, tööriided, prillid Kvaliteedi kontroll: et poleks kohti vahele jäänud, lakk ei oleks tilkunud, jooksma hakanud 6.Tapeetide liigid ja omadused: Pabertapeedid- liim kantakse otse tapeedile, valmistatakse õhukest ja paksemat tüüpi Fliistapeedid- võib panna liimi nii seinale kui paanile, säilitab oma mõõtmed Vinüültapeedid- sobib pesemiseks, Tekstiiltapeedid- säilitavad oma mõõtmed, Klaaskiud tapeedid- värvitavad, pestav Eritapeedid- kork, veluur, metall, ei muuda suurust Kasutusotstarve: kasutatakse seina katte materjalina Säilitus tingimused: säilitada kuivas, horisontaalses asendis
Petroolil on suur põlemissoojus, ca 43MJ/kg ning kõrge leekpunkt, üle 28°C. Reaktiivkütuste olulised parameetrid on viskoossus, sest paralleelselt täidab ka määrimisfunktsiooni, fraktsioonikoostis, hangumistemperatuur on alles -60 °C, leekpunkt on ka üle 28°C, termooksüdatsiooni kindlus 150 °C juures, madal S, N ja O sisaldus, antioksüdantid (BHT, 4,4'-oksüdifenüülamiin), madal korrosiooni aktiivsus, V ja S sisaldus peab olema minimaalne. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa. Õhu käes jahtudes tarduvad niidid otekohe. Saab teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka. Pilet 2
ümber: 1. Lauatööstus - palkidest saetakse lauad, prussid, toorikud, tehnoloogiline laast.Peamine töötlemise viis - saagimine, freesimine, kuivatamine. 2. Puitmajade detaile töötlev tööstus. Töötlemisviisiks saagimine, freesimine, kuivatamine. Toodang - pruss ja kilpelemendid. 3. Kihilise liimitud puidu tootmine - spoon, vineer, vineerplaat, kihiline puitplastik, vineertorud, tislerikilbid, liimitud toorikud. Töötlemisviisiks ringkoorimine (spoonitreimine), kuivatamine, liimimine. 4. Puitkiud ja puitlaastplaatide tootmine. Töötlemisviisiks puidu peenendamine, kuivatamine, pressimine. II. Puidust esemeid väljastav tootmisgrupp. Esemeid, mis on sobivad kasutamiseks (kapid, lauad, aknaraamid jt.), ehitussõlmed-detailid, puitnõud, laevade, rongide,- põllumasinate osad, spordiinventar. Toodang on keeruka konstruktsiooniga, detailiderohke, sageli liimitud ja tisleriseotistega. Omavad sageli kaitse- või viimistluskihti
Esimesed suusad arenesid välja erimõõdulisteks: pikemat nimetati liuglemis- ja lühemat tõukesuusaks. Pidamine saavutati karusnahkse põhja abil, tõugates jäi põhjapõdra nahk vastukarva lumme kinni ning liueldes libises pärikarva edasi. Suusad valmistati ühest pikast puutükist, tavaliselt männist või kasest ja algelise libisemismäärdena kasutati karukäpast saadud rasva. Nüüd koosneb suusk mitmetest erinevatest komponentidest nagu näiteks klaaskiud, kevlar, alumiinium, süsinikkiud ja erinevad polümeerid. Suusa nö südamikuna kasutatakse veel siiani puitu, kuid levinud on ka kärg- ja vahtsisu kasutamine. Odavamate suuskade sisu on üldjuhul puidust, kallimatel kasutatakse siis kas vaht- või kärgsisu. (Lisad: Pilt3)Peaaegu kõigi tänapäeva suuskade põhjana ehk tallana kasutatakse kõrge molekulmassiga polüetüleeni ja mäesuuskadel kõrgsüsinikterasest servi. Kõik suuskade
pragunemine(roostetavate terasvarraste suunas, jäikade kinnituste ümbruses), lõhenemine(kinnituskohtade kõrval, äärealadel, roostetavate teraste kohal kus teras on pinna lähedal). 44. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine Lisasoojustamise peaeesmärk on vähendada piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust. Teatud määral väheneb energia tarbimine ka sellepärast, et lüheneb kütteperiood kliimasoojenemisest. Lisasoojustus tõstab ka seinte sisepinna temperatuuri ja seega väheneb võimalik külmakiirgus välisseintelt. Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette. Lisasoojustamisega koos tuleb alati pöörata tähelepanu ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemile, kuna lisasoojustamine muudab kütte- ja ventilatsioonisüsteemi toimimist. Lisasoojustamisest saavutatav energia kokkuhoid sõltub: - vana konstruktsiooni omadustest(piiride- ja kandetarindi soojajuhtivus, geomeetria
lihvida pahteldatud kohad ja eemaldada lihvimistolm. Lihvimise ajaks kasutada hingamisteede kaitsmiseks respiraatorit. Soovitav on enne värvimist pind kruntida, et takistada niiskuse imbumist aluspinda. Kõigepealt värvida pintsliga lae ja seina ühenduskohad ja näiteks pistikute ümbrused. Seda servastamist ei ole soovitav teha korraga liiga suurel alal, sest pind tuleb üle värvida veel enne, kui värvitud servad kuivavad. Seejärel värvida pind 2x. Enne järgmist kihti lisades lasta värvil vastavalt vajadusele 2-3 või 12 tundi kuivada. Rulliga pinda värvides on soovitav meeles pidada, et värvi pinnale kandmist tuleb alustada aknapoolsest servast ja edasi liikuda ruumi siseneva valguse suunas- nii on võimalik paremini jälgida töö tulemust. Värv tuleb kanda pinnale pikkade risttõmmetega, korraga 3-4 rulli laiusele pinnale
plastmasstooteid tervisekaitse ei luba toota, kuid mõned eritavad põlemisel mürgiseid gaase. 5. PVC tooteid on valmistatud polüvinüülkloriidi baasil 6. Räiniorgaanilised polümeerid erinevad teistest polümeeridest mitmete omaduste poolest nt on jäigad, kõvad, hüdrofoobsed ja kuumakindlad ained. Nende erimass on 1,6...2,1g/cm3, kuumakindlus 280-350 kraadi juures ja survetugevus 400...600 N/mm2 7. Klaasplast kujutab endast polümeerset materjali, mille täiteaineks on klaaskiud või klaasriie. 8. Kõige sagedamini tehakse aluskihiga linoleume polüviinkloriidi baasil ja neid tuntakse üldnimetuse all PVC katted. 9. Sooja aluskihiga linoleumid erinevad teistest selle poolest et neil on riide asemel kas vildi või vatiini kiht. 10. Sünteetilised kiled on väga õhukesed materjalid, mis tehakse kõige sagedamini polüetüleenist ja polüvinüülkloriidist, harvem muudest vaikudest. 11. Geomembraanid kujutavad endast mingi
terasvarraste suunas, jäikade kinnituste ümbruses), lõhenemine(kinnituskohtade kõrval, äärealadel, roostetavate teraste kohal kus teras on pinna lähedal). 46. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine Lisasoojustamise peaeesmärk on vähendada piirdekonstruktsioonide soojajuhtivust. Teatud määral väheneb energia tarbimine ka sellepärast, et lüheneb kütteperiood kliimasoojenemisest. Lisasoojustus tõstab ka seinte sisepinna temperatuuri ja seega väheneb võimalik külmakiirgus välisseintelt. Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette. Lisasoojustamisega koos tuleb alati pöörata tähelepanu ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemile, kuna lisasoojustamine muudab kütte- ja ventilatsioonisüsteemi toimimist. Lisasoojustamisest saavutatav energia kokkuhoid sõltub: - vana konstruktsiooni omadustest(piiride- ja kandetarindi soojajuhtivus, geomeetria.)
mõlemalt poolt difusioonile avatud seinas. Niiskus liigub kergemini soojast keskkonnast külma suunas. Seepärast on AEROC seinakonstruktsioonide puhul eriti tähtis, et seina välisviimistlus oleks piisava auruläbilaskvusega (mineraalne krohvisegu). Ka mitmekihiliste soojustatud AEROC seinakonstruktsioonide puhul soovitame kasutada soojustusmaterjalina mineraalvillasid. Alati ei ole võimalik konstruktsiooni kuivatamine väljapoole (poorbetoonpaneelidest katuslaed). Sellisel juhul peab sisepinna viimistlus olema tingimata selline mis võimaldab kuivamist ruumi suunas. Kõikide poorbetoonist konstruktsioonide puhul kehtib põhimõte, et nad peavad vähemalt ühelt poolt saama kuivada ehk konstruktsioonis olev või sinna sattuv niiskus saaks pidevalt eralduda. Elamisniiskus Hoone kasutamise käigus tekib samuti niiskust, mis võib samuti põhjustada konstruktsioonide niiskuskahjustusi. Sõltuvalt ruumi kasutusotstarbest võib õhuniiskus kõikuda küllalt suurtes piirides
KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID Kangad erinevad üksteisest olenevalt: millistest tekstiilkiududest nad on valmistatud nt puuvillane, sünteetiline. kanga või lõngade eelnevast töötlemisest bukleeriie, krepp. valmistamisviisist kootud, pressitud. kuidas on kangast töödeldud või viimistletud pärast kudumist. Kangaid valmistatakse mitmel erineval viisil: Telgedel kootud kangad - enimlevinud kangad Silmuskoelised kangad - trikotaazkangad Mittekootud kangad - kokkupressitud ja õmmeldud, liimitud, nõeltöödeldud. Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja nimest, loomaliigist, kellelt tooraine saadakse, kanga sidususest või värvimismeetodist. Erinevast toorainest saadud kiududel ja nendest valmistatud kangastel on erinevad omadused. Tänapäeval on paljud kangad valmistatud mitmete kiudude segust, nii püütakse anda kangale lähtuvalt selle otstarbest parim kvaliteet.
24. Kips sideained Kips on õhksideaine. Kipsi tooraine on looduslik kips (CaSO4.2H2O) Kips sisaldab veel savi, liiva, lubjakivi jne. Lisandite sisaldus võib olla 10-25%, milledest sõltub ka saadava kipsi kvaliteet. Tootmine: Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150-170C juures. Kips jahvatatakse. Saadud sideaine on valge-hallikas pulber mahumassiga 800- 1000kg/m3 Kips kivistub veega segades. Teiste sideainetega võrreldes on kips väga kiire tardumisega. Kipsi enamlevinud tugevusklassid: 6; 5; 4. Kipsi kasutatakse: krohvimörtides tardumise kiirendajana Kipsplaatide valmistamisel Kipsbetoonis sideainena Remonttöödel krohvi parandamiseks Kipspahtlina ja skulptuurdetailide valmistamisel 25. Kipsi omaduste määramine Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. Kipsi töötlemine on lihtne, viimistlemine vähe töökulu nõudev, kips on suhteliselt kerge
lõigatud ribad, mida saab tekstiilides kasutada. Niitide pinna katmiseks kasutatakse näiteks kulda, plaatina, koobaltit. 1.6 Sünteetilised kiud Sünteetiliste kiudude lähteaineks on nafta, põlevkivi, kivisüsi, maagaas jm sünteesitud ained. 1936. aastal Ameerikas leiutatud nailonkiududele on tänapäeval lisandunud väga palju erinevate omadustega sünteetilisi kiude. Tuntumad sünteetilise kiud on: Polüakrüül Polüester Polüamiid Elastiin Sünteetiliste kiudud kangad on oma välimuselt äärmiselt erinevad. Osa on sarnased siidile või puuvillale, osa hoopis villasele. Põletamisel sünteetilistel kiudud sulavad, eraldub plastmassi lõhna, järele jääb sulanud, enamasti kõva tomp. Polüaksrüül põleb leegiga, eraldub magushaput lõhna, järgi jääb habras tomp. Ei ima hästi niiskust, sooja ilmaga palavad (ajavad higistama), külma ilmaga külm. Elektriseeruvad kergesti. Osal kangastes väga suur elastsus. Kangad on kerged ja tugevad
kergemaks; nõrgenenud paindetugevus 5-20%; puidus väheneb imamisvõime; muutub vastupidavamaks ilmastikuoludele ja seentele; vähenenud puidu soojajuhtivus 20-25%; ei ole lisatud kemikaale. 4)Liimpuit-vähemalt neljast lamellist pakettristlõikest liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Põhietapid valmistamisel: kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Valmistatakse põhiliselt okaspuidust. Mändi kasut. kui detaili tuleb immutada. Kasutusala laialdane: tala-, raam- ja kaarkonstruktsioonid, postid, vahelae talad, sarikad jne. 11. Malmid - tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetaksekõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...11000C juures) saadavat koksi (tuhka). Koks
paremaks kui lambavillal, vill värvitooni villa. korrata. Kuivatamisel vältida ei ole kare ja on Tavaliselt väljavenimist. Et kuivamist hüpoallergiline. Ei ole nii kasutatakse kiirendada, panna toode elastne kui lambavill, kangad looduslikku vettimavate rätikute vahele ja on hästi drapeeruvad. värvi. Värvub pressida jõuga tootest niiskus valge vill välja nii palju kui võimalik,. kergesti ja on kuivatada tasapinnak hea
Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · · Väike juurdekasv igal ha kasvab aasta jooksul juurde keskmiselt 2 tm puitainet Puitmaterjali iseloomustus Puidu positiivsed omadused: 1) Puidu kerge kättesaadavus ning ka taastuvus õige kasutamise korral varud ei vähene 2) Ilus välimus ehk tekstuur 3) Kergus 4)suhteliselt suur tugevus,kui võtta arv
vahel, on libisemiskindel (v.a. pööratud katus). Pealmine kiht on vastupidav ka kõrgete temperatuuridele ja UV-kiirgusele. 2) Sisemine kiht koosneb plastifitseeritud PVC-ga polüestervõrgust või klaaskiud kangas. Võrk annab katusekattematerjali tugevuse ja hea vastupidavuse tõmbele ning rebimisele. 3) Sarnaselt pealmisele kihile, koosneb ka alumine PVC'st. PVC rull-katusekattematerjal sobib eelkõige lamekatustele, kuid kasutatakse ka viilkatuste või erikujuliste katuste puhul. Rullide kokku sulatamine toimub kuumaõhu keevitusautomaatidega või vastavate ehituslike föönidega. Säärane kokku sulatamine muudab
värvimisel, viimistlemisel, pesemisel ja kasutamisel. Kiudude tugevus sõltub ka kiudude pikkusest. Staapelkiud on reeglina nõrgemad kui samast kiust filament. Looduslike kiudude tugevus oleneb nende jämedusest ja tihedusest. Mida peenem ja tihedam on kiud, seda tugevam ta on. Loodusliku siidi on peetud läbi aegade üheks tugevamaks kiuks. Toorsiidi kiu tõmbetugevus on umbes 1/3 sama peenusega metalltraadi tõmbetugevusest. Kiudude tinglik jaotus tugevuse järgi: · tugevad kiud - klaaskiud, aramiidid, lyocell, siid · keskmise tugevusega kiud - polüamiid, lina, puuvill, polüester, akrüül · nõrgad kiud - modakrüül, vill, atsetaat, viskoos, elastaan Suuremat tugevust nõutakse tehnilise otstarbega kiumaterjalidelt. Ülitugevate kiudude saamiseks muudetakse keemiliste kiudude molekulide ehitust (modifitseeritakse). Modifitseerimine halvendab sageli muid kiuomadusi (nt värvitavust)
On tavaliselt läbipaistmatu, valmistatakse värvilisena, ka reljeefsena. Mattklaasi valguse läbilaskvus on 80-90%, paksus 4-12 mm. Siseviimistlusklaas. · Floatklaas. Värvitu või värviline. Aknad, klaasfassaadid. Peegelklaasi valmistamiseks poleeritud klaas on paksusega 6-20 mm, karastatud või karastamata. Armeeritud klaas on paksusega 6-10mm, valmistatakse metallvõrgul, takistab killunemist, on suurema tulekindlusega, sealhulgas: · reljeefklaas · mullklaas · klaaskiud Kõige üldisemalt jaotatakse klaasmaterjalid nii: · Lehtklaas · Ornamentklaas reljeefse mustriga · Armeeritud metallvõrguga klaas · Poleeritud klaas 12 · Tripleksklaas · Uvioolklaas · Klaasplokid, valmistatakse silikaatklaasist · Profiilelemendid U-kujulise läbilõikega toorklaasist elemendid · Dekoratiivsed pinnakatteklaasid · Klaastorud · Mullklaas · Klaasvatt
Hoone kompaktus, ruumide paigutus ja orientatsioon. 14 Kütte- jahutuse ja ventilatsioonide süsteemide toimimine. Soojavee-, ventilatsiooni-, jahutuse- ja valgustuse, sooja tootmise energiatarbe. Kasutatava energiatüüp (CO2 emissioon). Külmasilla kriitilisust näitab temperatuuri indeks, mis näitab siseõhu temperatuuri ja välisõhu temperatuuri vahe suhet sisepinna temperatuuri ja välisõhu temperatuuri vahesse Majanduslik optimeerimine Eesmärk vähendada kasutuskulusid, korrashoiukulusid ja energiakulusid. Industriaalne ehitus (detailid tehases, montaaz ehitusplatsil: kiirem ja kvaliteetsem) Unifitseeritus (ühtne moodulsüsteem), tüpiseerimine, standardiseerimine. 15 Loeng 5 Hoonete tehnilised näitajad.
Elektroodkeevitus sobib nii sise- kui ka välistingimustes keevitamiseks. Veealuseks keevitamiseks kasutatakse ainult elektroodkeevitust. 31. Gaaskeevitus. Gaaskeevitus (gas welding,GW) on keemilisel reaktsioonil põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus,kus energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemise soojust.Rahvusvaheliselt nimetatakse neid keevitusprotsesse hapnik-põlevgaaskeevituseks(oxyfuel gas welding,OFW),kus liidetavate detailide servad sulatatakse kokku kõrgtemperatuurilise gaasileegiga,vajadusel kasutades lisametalli. Gaaskeevituse eeliseks on võimalus keevitada kõigis ruumilistes asendites erinevaid keevisõmbluse tüüpe,võimalus reguleerida keevitusenergiat sobivate mõõtmetega suudmiku valikuga.Saab keevitada kitsastes tingimustes , nt. Küttetorustikke ja suhteliselt õhukest plekki.Keevitaja näeb vahetult tekkinud õmblust.Seaded on suhteliselt odavad ja hästi teisaldatavad.
annaabi.ee 
