Viitamine APA viitamissüsteem Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib uurimistöös esitada tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist. Tsitaatidena tuuakse välja näiteks mõisted, eriti ilmekad või huvitavad mõtted või näited. Tsitaate võib lühendada või katkestada, aga seejuures tuleb väljajäetav koht kindlasti tähistada (…) märgiga. Lühendus ei tohi muuta ka originaalteksti mõtet. Tsitaat peab olema jutumärkides ning lõppema viitega, milles on ära toodud autori perekonna nimi, kasutatava allika väljaandmise aasta ning lehekülje number, millel tsitaat viidatavas materjalis paikneb.
Informaatika Instituut – Viitamise juhend „Põhinõudeks on: viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud. Viide peab olema täpne ja selge. Kõik teistele autoritele kuuluvad seisukohad ja andmed tuleb töös esitada kas täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena. Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm peavad olema viidatud. Samuti tuleb lisada viited tabelitele ja joonistele, kui nad pärinevad teistest allikatest. Viitamisel tuleb kasutada APA-stiili.“ Juhend : Raamat Autori nimi, Initsiaal(id). (Aasta). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi. Näide: Chow, T. W., & Cummings, J. L. (2000). The amygdala and Alzheimer’s disease
Pärdi selle perioodi muusika on atonaalne (puudub helistik, esikohal teravad kooskõlad). Ta loobus klassikalisest helikeelest ja katsetas uute muusika loomise võtetega. Näiteks hakkas ta esimesena Eestis kirjutama dodekafoonilist muusikat, mille aluseks on oktaavi kõigist 12 helist koosnev helirida, mitte kindel helilaad (duur, moll). Sageli kasutas ta kollaazitehnikat, mille puhul ühes teoses võib kõlada mitme eri ajastu muusikastiile, seda kas otseste tsitaatidena või siis helilooja enda loodud stiliseeringuna. Pärti köitis eelkõige barokkajastu suurkuju Johann Sebastian Bachi muusika. 1968. aastal tundis Pärt, et senised muusikalised vahendid on end tema jaoks ammendanud. Ta asus otsima oma teed ja selleks läks ta tagasi ,,algusesse", st süvenes keskaja kirikumuusikasse. Ta uuris põhjalikult ühehäälse gregooriuse koraali fenomeni, heli ja vaikuse tähendust, tunnetas muusika sügavamat olemust. Otsingute
Eestisse. Pärdi selle perioodi muusika on atonaalne (puudub helistik, esikohal teravad kooskõlad). Ta loobus klassikalisest helikeelest ja katsetas uute muusika loomise võtetega. Näiteks hakkas ta esimesena Eestis kirjutama dodekafoonilist muusikat, mille aluseks on oktaavi kõigist 12 helist koosnev helirida, mitte kindel helilaad (duur, moll). Sageli kasutas ta kollaazitehnikat, mille puhul ühes teoses võib kõlada mitme eri ajastu muusikastiile, seda kas otseste tsitaatidena või siis helilooja enda loodud stiliseeringuna. Pärti köitis eelkõige barokkajastu suurkuju Johann Sebastian Bachi muusika. Selle perioodi tuntumad tööd on orkestriteosed ,,Perpetuum mobile" (ld.k. igiliikur), kus pidevalt lisanduvate ja erinevate rütmidega orkestrihäältest sünnib paisuv kõlamass, mis peale kulminatsiooni taas hõrenedes hajub) ja ,,Collage teemal B-A-C-H", kus vaheldumisi kõlab
SISSEJUHATUS Töö eesmärk on viitamistehnika korrektne kasutamine. Korrektne viitamine on teadustöö eetika olulisemaid põhimõtteid. Viitamine võimaldab töö lugejal kontrollida esitatud andmete õigsust ja jälgida töös esitatud järeldusteni jõudmise käiku. Korrektset viitamissüsteemi järgides väldib töö autor vastuollu sattumist autorikaitseseadusega. Viidata ei ole tarvis üldtuntud seisukohti. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatidena või refereeringutena. 1. VIITAMISED TEKSTIS 1 Raamat Hädadest või tujudest hoolimata tahavad naised alati, et mees oleks jumalikult mehelik. Naise hädaldamist tuleks käsitleda häirekellana ja seejärel teha kõik, et elada oma tõe ja eesmärkide järgi (Deida, 2004, lk 97). Kui mees jääb naise hädaldamist sõna-sõnalt uskuma, langeb ta kohe kursist kõrvale. Hädaldamisel pole kaugeleulatuvat tähendust, see väljendab vaid naise hetkelist tuju.
· 2.KES selles tegutsevad · 3.KUS see juhtub, juhtus või on alles aset leidmas · 4.MIKS sellest uudis kirjutati - mis selle huvitavaks teeb · 5.KUIDAS see puudutab lugejat, tarbijat · 6.MILLAL see toimus või toimub, muu teave · 7.Viiteallikad ja KONTAKT Kui vähegi võimalik, kinnitage oma väiteid faktidega, tsiteerige uurimust (detailid ja allika võib lisada põhiteksti lõppu: "Märkused toimetajale"). Väited peaksid olema tsitaatidena teie organisatsiooni esindajalt või kelleltki, keda küsimus puudutab. Ajakirjanikud ei kasuta väiteid või arvamusi, mida pole esitatud faktina, välja arvatud juhul, kui neil on küllaldaselt tõendust selle kinnitamiseks - kuid nad kasutavad neid, kui need on esitatud kellegi tsitaadina. Pressiteadet või infolehte koostades kasutage lihtsat keelt, lühikesi lauseid ja arusaadavaid sõnu. Vältige argooni ja lühendeid.
.." ajal kätest kinni ja oldi meeleliigutuses kõik koos. Vaimulik ja ilmalik muusika. Nagu ühest ja samast tellisest võib saada kas profaan- või sakraalehitise müürikivi, võib üks ja sama muusikaline heli või isegi fraas olla kas vaimuliku või ilmaliku muusika teenistuses. Samuti on võimalikud transformatsioonid vaimuliku ja ilmaliku muusika vahel. Näiteks võib rahvalaulust välja areneda koraal ja koraali motiive on omakorda kasutatud kontsertmuusikas - kas kõlavärvidena, tsitaatidena või teose ideestikuna. Üldtuntud on Cyrillus Kreegi 4-8 häälsed polüfoonilised kooriteosed, kus ta kasutas kas vaimulikke või ilmalikke rahvaviise, esmalt tuleb meelde ,,Mu süda ärka üles". Algselt rahvalaul, siis koorilaul-kontsertmuusika, käesoleval ajal ka KLPR kaanonisse võetud (KLPR 398A) ja seega jälle (kiriku)rahval laulda. Kirjatöö lõpetuseks kasutaksingi eelnimetatud laulu pealkirja ,,Mu süda ärka üles" kui vaimuliku muusika kokkuvõtvat tunnusjoont. Eva Laarmann
3 Kõik teistelt autoritelt pärinevad seisukohad ja töös kasutatav andmestik või info peab olema viidatud. Kõik kasutatud kirjanduse loetelus ära toodud allikad peavad olema töös viidatud. Viitamisel on lubatud kasutada kas ainult tekstisisest või joonealust viitamist. Viitamisel kasutada läbi töö ühtset stiili. Teiste autorite seisukohti või uurimusandmeid esitatakse kas tsitaatidena või refereeritud kujul. Tsitaat on sõna-sõnaline lõik teise autori originaaltekstist ja esitatakse jutumärkides. ,,Grupp on inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil" (Vadi 2004, lk 219). Juhul, kui originaaltekstis jäetakse vahele mingid sõnad või ebaolulised osad, siis seda märgitakse kolme punktiga (...)
Väiketähtlühendeid loetakse täissõnana välja. Nt lk-l, nr-te, a-il, pr-d, p-des Suurtähtlühendeis võib sidekriipsu soovi korral ära jätta Nt ELi, USAsse, PÖFFil, ROKi, MMil, Asis Lühenditest tuletamine Suurtähtlühendid saavad olla tuletusaluseks. Liide liidetakse neile kas sidekriipsu abil või kokku kirjutades: ERSP-lane või ERSPlane, KGB-lane või KGBlane, ETV-lik või ETVlik Ladinakeelseid lühendeid tuleb käsitada tsitaatidena ja kirjutada nagu lähtekeeles. NUMBRITE KIRJUTAMINE Arvsõnad 1-10 kirjutatakse sõnadega. Arvu ja mõõtühiku või selle lühendi või tähise vahel on üks tähekoht vahet. Erandiks on protsendi, kraadi, nurgaminuti ja sekundi tähiste kokkukirjutamine (aga lahku: keskmine temperatuus -6 C). Täpsustav täht järgneb ilma sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk Via klass. Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul
Uurimistöös võiks kasutada allikaid, kus esinevad viited. Erandite alla käivad viited arhiivimaterjalidele, sõnaraamatutele, intervjuudele, arvamustele ja teistele originaalallikatele, aga ka eelpool nimetatud mitteteaduslikele tekstidele, kui viimased on osa uurimistöö teemast (näiteks, kui uuritakse kooliõpilaste probleemide kajastamist peredele suunatud ajakirjades). Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib uurimistöös esitada tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist. Tsitaatidena tuuakse välja eriti ilmekad või huvitavad mõtted või näited. Tsitaate võib lühendada või katkestada, aga seejuures tuleb väljajäetav koht kindlasti tähistada (...) märgiga. Lühendus ei tohi muuta ka originaalteksti mõtet. Tsitaat peab olema jutumärkides ning lõppema viitega. Näiteks: ,,Ebaturvalises ja raskesti ennustatava tulevikuga ühiskonnas võivad küll
kommentaarid jms), kasutada võib vaid allikaid, kus on võimalik viidata autorile (korporatsioon, ettevõte, asutus, eraisik). 3.3. Töös viitamine Põhinõue on, et viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud, kusjuures kõik tekstis toodud viidatud materjalid peavad kirjetena sisalduma allikmaterjalides. Kõik teistele autoritele kuuluvad seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm esitatakse kas täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena. Kellegi teise töö või seisukohtade esitamine enda omadena (plagiaat) on keelatud. Plagiaadi ilmnemisel kõrvaldatakse õpilane kaitsmiselt ning tööd hinnatakse “puudulikuga”. Tsitaat vastab täpselt originaalile nii sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide kui ka eristuskirjade (sõrendused jm) suhtes ning see esitatakse jutumärkides. Tsitaati ei panda sõnu juurde, autori mõtet muutvaid sõnu ei võeta välja
3 Viitamine Töös tuleb viidata kõigile kasutatud allikatele: teiste autorite töödele, seisukohtadele, arvand- metele, valemitele ja muule. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viidatav tekstiosa peab olema täpselt identifitseeritav. Selle tagamiseks viidatakse üldjuhul le- hekülje täpsusega. Kui korraga viidatakse mitmele allikale, esitatakse viites kõik, ning eraldatak- se need semikooloniga. Teiste autorite seisukohtadele ja andmetele viidatakse kas refereeringute või tsitaatidena. Refereering annab teise autori mõtte edasi vabas vormis, tavaliselt kokkuvõtlikult või kommen- teerivalt. Refereeringut kasutatakse siis, kui tsitaat oleks liiga ulatuslik ega suudaks mõtet tervi- kuna kompaktselt edasi anda. Refereerida tuleb nii, et oleks selge, missugused mõtted kuulu- vad refereerijale ning millised refereeritava töö autorile. Refereeringu allikale tuleb viidata. Re- fereeringu puhul ei pea kasutama jutumärke.
märkides seda kandilistes sulgudes. Lühemad tsitaadid tuuakse teksti sees jutumärkides. „Tsitaat peab igas aspektis [autori rõhutus] täpselt vastama originaalile“ (Teadustöö alused 2005, 101). Pikemaid tsitaate kirjutatakse eraldi plokina tähesuurusega 10 ja reavahega 1,0. Refereerimisel antakse originaali mõte edasi vabas, sageli kokkuvõtlikus ja kom- Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti ... võib töös esitada kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab igas aspektis täpselt vastama originaalile ning esitatakse jutumärkides. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. (Teadustöö alused 2005, 101) menteerivas vormis. Jutumärke ei kasutata. Kui autoreid on mitu, kirjutatakse esimese autori perekonnanimi ja „jt“.
pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega. Kõik töö lõpus loetelus esitatud allikad peavad töös olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha). Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Sotsiaalteadustes eelistatakse tavaliselt APA (American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis. Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada
pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega. Kõik töö lõpus loetelus esitatud allikad peavad töös olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha). Kasutusel on mitmeid viitamissüsteeme. Sotsiaalteadustes eelistatakse tavaliselt APA (American Psychological Association) viitamissüsteemi, millele toetutakse ka selles juhendis. Teiste autorite seisukohti või uurimisandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides või kursiivis. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke või kursiivi lõppu. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lause lõpu punkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele
Puuduvate sõnade (lausete) asemel pannakse kolm punkti (...). Tsitaadi osi võib selgitada või rõhutada, märkides seda kandilistes sulgudes. Lühemad tsitaadid tuuakse teksti sees jutumärkides. „Tsitaat peab igas aspektis [autori rõhutus] täpselt vastama originaalile“ (Teadustöö alused 2005, 101). Pikemaid tsitaate kirjutatakse eraldi plokina tähesuurusega 10 ja reavahega 1,0. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti ... võib töös esitada kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab igas aspektis täpselt vastama originaalile ning esitatakse jutumärkides. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. (Teadustöö alused 2005, 101) Refereerimisel antakse originaali mõte edasi vabas, sageli kokkuvõtlikus ja kom- menteerivas vormis. Jutumärke ei kasutata.
ilmumisaastate järjekorras. Kui autorit ei ole võimalik välja tuua (nt entsüklopeedial), lähtutakse teose pealkirjast. Esmalt loetletakse ladina- ning seejärel kreeka- ja slaavi- tähestikulised materjalid. Intervjuud lisatakse arhiivimaterjalide lühendite järel. Viitamine Viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud. Viide peab olema täpne ja selge. Kõik teistele autoritele kuuluvad seisukohad ja andmed tuleb töös esitada kas täpselt viidatud tsitaatidena või refereeringutena. Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm peavad olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata. Teiste autorite seisukohtadele ja väljaannetele viidatakse tsiteerimise või refereerimise teel. Tsiteerimisel esitatakse autori tekst sõna-sõnalt. Tsitaati on mõtet kasutada neil juhtudel, kui on oluline edasi anda sõnastust, kui see on eriti tabav
nad eraldatakse üksteisest autoriteksti ja parafraasidega. • Mõni hea tsitaat tuleks paigutada võimalikult loo algusesse(2-3 lõiku). See kõidab tähelepanu ja tekitab lugejas kohaloleku tunde. Tsitaat on tavaliselt kommentaar, siis tuleks jälgida, et tsitaat ei tuleks enne, kui kesksed faktid on esitatud. Faktid, üldistused ja arvamused Uudis on kindel lugu. Uudises peavad olema faktid huvitavate lugudena, tsitaatidena, arvudena. Lugeja peab saama sündmusest vahetu konkreetse meeltemulje. Reporter ei tohi teha lugeja eest järeldusi, vaid lasta tal ise faktide põhjal otsustada. Iga loetud lause tekitab lugejas ootuse selle kohta, mis järgneb ja mida ta teada tahab. Ootuste suhtes kehtib üks põhimõte: ei tohi tekitada lugejas ootusi, mida lugu ei täida. Konkreetsemalt tähendab see järgmist. • Ei tohi vihjata millelegi, kuid mitte seda lahti rääkida. Esitada tuleb fakte.
olema kolm põhiomadust, see peab olema kindel, usaldatav (ingl solid) tõlgendused põhinegu erinevatel, mitte üksnes üht liiki tekstilistel tunnustel ehk diskursuse struktuuridel; ulatuslik (ingl comprehensive) uurimisküsimused olgu täielikult vastatud, erandid analüüsis välja toodud; läbipaistev tõlgendused olgu põhjendatud, empiiriline materjal lisatud või pikemate tsitaatidena esitatud. Kriitilise diskursusanalüüsi üks säravamaid esindajaid, ajakirjade Discourse & Society, Discourse Studies ja Discourse & Communication kauaaegne toimetaja Teun A. van Dijk on sõnastanud publitseerimisväärsele diskursusanalüüsile esitatavad nõuded oma kodulehe rubriikides ,,What do we mean by 'discourse analysis'?" ja ,,Instructions to authors: Pre-review your own paper first!" Lühidalt kokku võttes peab diskursusanalüüs olema detailne,
lehekülg). Sisukorras ja põhitekstis sissejuhatusele jaotise numbrit ei kirjutata. 2.2.6. Viited Viide on tähelepanuosutus asjaolule, faktile või objektile. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest pärinevad tsitaadid, valemid, arvulised andmed tuleb viidata. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Viide tehakse kohe peale tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile [11]
liikumine ühelt kujutluselt teisele, mõnikord ka kuhjuv pildistki ja sürrealistlike sugemetega stiilivõtted. Esile kerkib kalduvus vormida poeetilist ideed varieerivast arendust lubavaks tsükliks. Hilisemas arengus tema luule lihtsustub ja muutub läbipaistvamaks. Talle on omased musikaalne, rõhutatult värvitundlik, trükitehniline, graafiline pilt. Ta kasutab regilaulu stiilivõtteid. Ta võtab oma luule kujutlusvälja rikastamiseks tsitaatidena, kollaažlikult või allusioonide varal kaasa tähendusrikka osa eesti luule varasemast traditsioonist. Lepik pöördus ajaluulesse koguga „Muinasjutt Tiigrimaast“, mis moodustab kandvaima osa ta loomingu kõrgperioodi kogudes. Ta järgib humanistlikke väärtusi. Ta ründab muganemist indiviidi väärastavasse elusüsteemi. Tema kriitilise hinnangu on pälvinud tehnilise progressi põhjustatud globaalsed olud ja inimese lühinägelik hoolimatus looduse vastu
5). Suuremahuline illustratiivne pildi- või joonismaterjal paigutatakse töö lisasse. 5.7. Viitamine Töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega. Kõik töö lõpus loetelus esitatud allikad peavad töös olema viidatud. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt: Kiskjad söövad liha) Teiste autorite seisukohti või uurimusandmeid esitatakse tekstis kas tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. Kui viidatakse lausele, tuuakse viide ära enne lauselõpupunkti. Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk või kõik samas lauses esitatu ei ole oluline käesoleva töö seisukohalt, võib tsitaati lühendada. Tsitaadis lause algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid
Tippjuhtkond kajastab tavaliselt järgmisi valdkondi - organisatsiooni töötulemused, korraldus, tulevikuplaanid. INTERVJUU KIRJUTAVALE PRESSILE: eelnevalt kindlasti kokku leppida tingimustes millal, kus ja millest jutt? Kas teatud teemasid välditakse? Ajakirjandusega suhtlemises eristatakse 5 suhtlemistasandit, milles tuleb eelnevalt kokku leppida: I on the record e. täielikuks tsiteerimiseks ajakirjanik võib kasutada tsitaatidena kõike mida allikas ütles, lisab nime ja ameti. Enamus intervjuusid toimub sellel tasandil. II not for direct quotation kõike võib kasutada, kuid mitte otseste tsitaatidena III on background allikas annab teavet anonüümseks kasutamiseks nt. kõrge valitsusametnik. IV on deep background teavet antakse tingimusel, et ei kasutata isegi üldnime allikviitena. Kogu info jääb ajakirjaniku vastutusele.
õpilastest arvab, et õpilasomavalitsus kaitseb nende huve. Niisiis on tähtis olla tulemusi esitades korrektne ning märkida, millise 55 rahvastikukategooria kohta avaldatud arvud käivad. Suuri üldistusi saab teha üksnes suurte andmehulkade (sadade küsitletute) puhul. Intervjuude vastuseid tavaliselt ei üldistata, vaid neid kasutatakse näitlikustavate tsitaatidena. Peale andmete kuulub uurimistöö juurde veel teinegi oluline liik materjali teiste autorite avaldatud tööd. Teaduses nimetatakse teiste avaldatud ja töös kasutatud kirjandust allikateks, seega on siin terminoloogia natuke erinev kui ajaloos. Ühes heas õpilasuurimuses on kindlasti üle kolme allika, soovitatavalt viis kuni kümme. Tähtsam kui viidatud allikate arv on aga nende asjakohasus ning usaldusväärsus, teisiti öeldes kvaliteet
suurendab võimutahet, halb aga see, mis tuleneb nõrkusest. Ta olevat rääkinud üliinimesest. Kas mitte Adolf Hitler polnud selle üliinimese kehastus? Kas ta polnud mitte juutidevihkaja ning natsliku ideoloogia eelkäija? Võibolla tuleb meile tuttav ette ka soovitus: Sa lähed naiste juurde? Ära unusta piitsa! Nietzsche on tõesti filosoof, kelle vaimne pärand jõuab paljudeni vaid üksikute tsitaatidena, millest vastavalt oma maitsele tõtatakse tegema järeldusi. Tema tõlgendamine on probleemiks ka professionaalsetele filosoofidele ning selles oli süüdi ka Nietzsche ise: ta ei olnud süsteemilooja. Siia lisandub veel tõsiasi, et temast jäi järele suur hulk märkmeid, mis ei olnud kirjastamiseks ette valmistatud ning mille töötasid läbi juba teised inimesed. Kas nad ikkagi mõistsid teda õigesti? Me ei või selles sugugi kindlad olla.
annaabi.ee 
