Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann Ujumine Veepall Moskva 1980 Moskva 1980 18. Tiit sokk
1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Montreal Aavo Pikkuus Jalgrattasport 102,55 km meeskonnasõit 1980 Moskva Jaak Uudmäe Kergejõustik Kolmikhüpe 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 4x200 m vabalt teade
, kaks 2. ja viis 3. Kohta. Maailmarekord väikeses mitmevõistluses 176,3000 punkti ja 3000 meetris 4.27,3 (1964) ja 1500 meetris 2.11,2 (1963). Võitis 1964 maailma parimale kiiruisutajale välja pandud Oscar Mathiseni auhinna. NSV Liidu teeneline meistersportlane 1964 33-kordne Eesti meister kiiruisutamises. Lisaks võitnud 3000 meetri takistusjooksus Eesti meistrivõistlustel kaks 2. kohta ja ühe 3. koha ning tulnud 1957 Eesti koolinoorte meistriks jäähokis. Svetlana Tsirkova (Lozovaja) Vehkleja Svetlana Tsirkova võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla 1968. aastal Mexico mängudel. 1969. aasatal võitis Tsirkova koondisega MM-ilt hõbeda ja individuaalselt pronksi. Aastatel 1970 ja 1971 krooniti Tsirkova võistkondlikult maailmameistriks. Ka järgmisel, 1972. aasta Müncheni olümpial, kuulus Tsirkova NSV Liidu võidukasse naiskonda, kuid et olümpiamedalid anti muutunud reeglite
10 Aleksander Klumberg 11 Roman Steinberg 12 Alekssander Kolmpere 13 Osvald Käpp 14 Voldemar Väli 15 Arnold Lühaäär 16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin
Kunsti liigid. Liset Kuusik Arhitetkuur Saint Pauli katedraal Kujutav kunst - Lorenzo Bernini ,, Apollon ja Daphne" Tarbekunst Doulton'i joogikann Lavakunst inimesed . Tantsukunst - Marina Tsirkova ja Vladimir Arhangelski Filmikunst film Kung Fu Panda Sõnakunst sõnakunsti galerii Disain kodu sisustus Maalikunst - Lautomängija Skulptuur Vaskratsanik Graafika Siiami kass ja kosk Fotokunst - "Squelette d arbre" (tõlikida ei oska) Tegevuskunst ,,Miss Universe"
1936 Berliin Vabamaadlus Palusalu kg) Johannes Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1952 Helsingi Kotkas maadlus kg) Ants 1964 Innsbruck Kiiruisutamine 1500 m 2.10,3 Antson Svetlana Naiskondlik 1968 México Vehklemine Tsirkova florett Jüri 1972 München Kergejõustik Kõrgushüpe 2.23 Tarmak 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal 110 kg Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused Svetlana Naiskondlik 1972 München Vehklemine Tsirkova florett
Tegusõna põhivormid. Vormidevahelised seosed. Maria Tsirkova 7.Klass Narva Vanalinna Riigikool 2014 Ma tegevusnimi tukku/ma Käändelised vormid: tukku/mas Tukku/mast Ma- Tukku/maks tegevusnimi Tukku/mata tukku/ma Kaudne kõneviisi olevik: tukkuvat
(kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München 1972 Jüri Tarmak Kergejõustik München (kõrgushüpe) 1976 Aavo Pikkuus Meeskondlik Montreal maanteesõit 1980 Jaak Uudmäe Kolmikhüpe Moskva 1980 Viljar Loor Võrkpall Moskva
Narva Eesti Gümnaasium Lõuna-Korea Referaadid geograafias Katti Tsirkova Narva 2008 Lõuna-Korea geograafiline asend Lõuna-Korea (joon.1) asub Euraasia mandril Aasia maailmajaos Korea poolsaare lõunaosas.Lõuna-korea üldpindala on 98 480 km² millest maismaad 98 190 ja vett 290 km². Geograafilised koordinaadid on 37 kraadi põhjalaiust ja 127 kraadi idapikkust.Lõuna-Koreal on maismaapiir ainult põhjas, Põhja-Koreaga.Kagusse teisele
Tegusõna käändelised vormid M. Tsirkova Narva Vanalinna Riigikool 2014 Tegusõna käändelised vormid Tegevusnimed Kesksõnad lugema lugenud kogeda kogetud lugev kogetav Tegevusnimed on ma- tegevusnimi ja da- tegevusnimi da- tegevusnime tunnus on ma- tegevusnime tunnus on -ma -da, -ta, -a Saab moodustada 4 Saab moodustada 1 käändevormi käändevormi Seesütlev: laul/mas Seesütlev: (kus) (kus) laul/des Seestütlev: laul/mast kuula/tes (kust) tööta/des Saav: laul/maks (milleks) Ilmaütlev: laul/mata (milleta) Kesksõnad jagunevad oleviku ja mineviku kesksõnadeks Oleviku kesksõna tunnuseks on Oleviku kesksõnadest saab -v ja tav (...
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Vana-Kreeka mütoloogiline loom: Sfinks Katti Tsirkova 10. klass Narva 2009 Sfinks ( 'kägistaja') oli vanakreeka mütoloogias naise pea ja rinnaga ning tiivulise lõvikehaga koletis. Teda peeti hävingu ja halva õnne deemoniks. Sfinks oli Hesiodose järgi Kimääri (vanakreeka chimaira 'kits') ja Orthose ( kahepäine koer), mõnedel andmetel aga Typhoni (saja maopeaga koletis) ja Echidna (koletis, kes oli pooleldi naine, pooleldi madu) tütar.
Ants Antson (sündinud 11. novembril 1938 Tallinnas) on eesti endine kiiruisutaja, olümpiavõitja (kuld 1964 aastal). Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3. Antson kandis 1992. aasta taliolümpiamängudel Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu. Eesti aasta sportlane 1964 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001 Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Tunnustused 1969 Eesti parim naissportlane 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk
1920 Alfred Neuland tõstmine (kergekaal) 257,5 (72,5-75-110) 1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) 1928 Voldemar Väli kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova Vehklemine (naiskondlik florett) 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0165,0205,0). 1972 Svetlana Tsirkova vehklemine (naiskondlik florett) 223 cm 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit) 1980 Mait Riisman veepall Aasta Sportlane Spordiala Tulemus
mõrsja ideaali, luik on tema jaoks hinge ilu kehastus." Pjotr Tsaikovski "Luikede järv" -- ballett neljas vaatuses ühe vaheajaga. Vladimir Begitsevi ja Vassili Geltseri libreto Tiit Härmi redaktsioonis. Etenduses on kasutatud fragmente Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiast. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Vladimir Arhangelski, Sergei Bassalajev, Linnar Looris (prints Siegfried), Marina Tsirkova, Kaie Kõrb ja Olga Rjabikova (Odette/ Ottilie), Sergei Fedossejev, Anatoli Arhangelski ja Sergei Bassalajev (peaminister von Rothbart), Lemme Järvi ja Tatjana Järvi (printsi ema), Sergei Upkin, Linnar Looris ja Vjatseslav Nikkinen (Benno). Lavakujundus ja kostüümid: Eldor Renter, valguskunstnik: Airi Eras. Esietendus Rahvusooperis "Estonia" 28. novembril 2002. Esmakordselt oli klassikaline versioon "Luikede järvest" Estonia laval 1940 a.
Kogu tõde simpansidest Koostaja: Katti Tsirkova 12.Klass Narva 2011 Kongo Gongolese Kolmnurk Kongo Gongolese Kolmnurk- mis see on? See on 260 km² piirkond Nouabale-Ndoki rahvuspargis, Kongo Vabariigis, Kesk-Aafrikas.Arvatakse, et selle loomariik on kõige rikkalikum maailmas. Paar aastat tagasi toimus Kongo vihmametsades eksiditdioon, mis uuris simpanside elu ja tavasid. Peamisteks korraldajateks olid Dave Morgan ja Crickette Sanz. Esimene kohtumine kohalike elanikega Seades sisse laagri, milles uurimusretke meeskond elama pidi, kuulsid Dave Morgan ja Crickette Sanz kaugelt meessoost sipmanse rämedalt häälitsemas. Hiljem kuuldi neid hääli aina lähenemas ning seepärast võis arvata, et kogu ahvide rühm liikus kiiresti läbi tiheda taimestikku teadlaste laagri poole. Pärast lühikest vaikust, nägi meeskond peade kohal tervet ahvide karja, mis silmitses teadlaseid uurivalt ja tähelepanelikult.Mõni hetk hiljem tõusis telkide kohal õudne m...
Aasta : 1952 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) Ants Antson Ants Antson (sündinud 11.novembril 1938 Tallinnas) on eesti endinekiiruisutaja, olümpiavõitja. Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3 . Aasta : 1964 Spordiala : kiiruisutamine (1500 m) Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril 1945 Tsuvassias) on endine NSV Liidu vehkleja ja hilisem Eesti vehklemistreener. 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla. Maailmameistrivõistlustelt sai ta kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi. Aasta : 1968,1972 Spordiala : Vehklemine (naiskondlik florett) Jaan Talts
Johannes Kotkas - Kreeka-Rooma maadlus Osvald Käpp- maadlus Viljar Loor- võrkpall Ants Antson- Kiiruisutamine Alfred Neuland- tõstmine Erki Nool- Kümnevõistlus Kristjan Palusalu- Kreeka-Rooma maadlus (2) Aavo Pikkuus- jalgrattasõit Eduard Pütsep- kärbeskaal maadlus Mart Riisman- veepallur Erika Salumäe- Trekisõit (2) Tiit Sokk- korvpall Ivar Stukolkin- ujumine Kristina smigun-Vähi- murdmaasuusatamine (2) Jaan Talts- tõstmine Jüri Tarmak- kõrgushüpe Svetlana Tsirkova-vehklemine (2) Jaak Uudmäe- kolmikhüpe Andrus Veerpalu- murdmaasuusatamine (2) Voldemar Väli- Kreeka-Rooma maadlus Võrkpall - väljak 9x18m - võrgukõrgus M(2,43m), N(2,24m) - mängitakse 25 punktini, peab olema 2 punkti vahe. Kui viik, siis otsustav mäng 15 punktini - eestlaste bumerangserv, 1919 Tallinnas esimene ametlik turniir - Viljar Loor, - Parimad võrkpalli koondised: Eesti Rahvusmeeskond, Eesti Rahvusnaiskond, VK Selver Tallinn, Pärnu VK, Bigbank Tartu Korvpall
Mait Riisman (Moskva 1980) Hanno Selg (Rooma 1960) Ivar Stukolkin (Moskva 1980) Aavo Pikkuus (Montreal 1976) Edvin Vesterby (Melbourne 1956) Raul Arnemann (Montreal 1976) Jaan Talts (München 1972) Mihhail Kaaleste (Melbourne 1956) Georgi Zazitski (München 1972) Jüri Tarmak (München 1972) Joann Lõssov (Helsingi 1952) Priit Tomson (Mexico 1968 Svetlana Tsirkova (München 1972, Mexico 1968) Ilmar Kullam (Helsingi 1952) Jaak Lipso (Mexico 1968) Ants Antson (Innsbruck 1964) Heino Kruus (Helsingi 1952) Anatoli Krikun (Mexico 1968) Johannes Kotkas (Helsingi 1952) August Neo (Berliin 1936) Bruno Junk (Melbourne 1956, Helsingi 1952) Kristjan Palusalu (Berliin 1936) Nikolai Stepulov (Berliin 1936) Arnold Luhaäär (Berliin 1936)
Harald Riipalu Katti Tsirkova 9.Klass Narva Eesti Gümnaasium Sisukord · Elulugu · Haridus · Elukutse ja töökohad · Elukohad · Ühiskondlik /rahvuslik tegevus · Tunnustused · Mis on Rüütlirist? · Pildid · Teoseid Harald Riipalust. Elulugu · Harald Riipalu sündis 13.02.1912 Venemaal Peterburis.Alguses oli tema perekonnanimeks Reibach kuid juba aastal 1938 eestistas ta selle Riipaluks. Haridus · Alustas kooliteed Ruskavere Algkoolis(Eesti) · Hiljem läks õppima H.Treffneri Gümnaasiumisse(Tartu,Eesti)ja lõpetas õppimise aastal 1932 · Siis läks ta õppima Eesti Vabariigi Sõjakooli(1933 1934) · Pärast õpingu lõppu saadeti ta õppima reservohvitseriks Kõrgharidus · Aasta enne sõjakooli ,pärast H.Treff...
Toimus 26. august 11. september 1972 Münchenis, Baieri liidumaa pealinnas Mängudel osalesid 122 riigi sportlased, kokku 7113 sportlast. Müncheni olümpiamängud on ajalukku läinud kui kõige kurvemad olümpiamängud, sest Palestiina terroristide organisatsioon Must September võtsid 5. septembril pantvangi 11. Iisraeli sportlast ja tapsid nad hiljem. Eesti sportlastest tulid NSV Liidu koosseisus olümpiavõitjaks Jüri Tarmak kõrgushüppes, Jaan Talts tõstmises ja Svetlana Tsirkova vehklemises. Pronksmedali võitis Georgi Zazitski vehklemises. Mark Spitz tegi USA eest ajalugu kui võitis 7 kuldmedalit ning tegi ujumises maailmarekordi Korvpallis kaotas USA finaalis Nõukogude liidule pärast mitut mängulõppu ning keeldus võtmast hõbemedalid. 1972 Talveolümpia Toimus 3.13. veebruaril 1972. aastal Jaapanis Sapporo linnas, Hokkaid piirkonna halduskeskuses Mängudel osales 35 riiki 1006 sportlasega (neist 206 naist).
Narva Eesti Gümnaasium Kontserdi arvustus Katti Tsirkova 11.klass Narva 2010 11. aprillil toimus Geneva keskuses kauaoodatud paasapüha kontsert. Muusikat esitas Narva Sümfooniaorkester, laulis õigeusukiriku koor ja tuntud ooperilaulja Olga Sosnovskaja.Dirigeeris Anatoli Stsura. Kontsert algas Narva õigeusu kiriku papi jutlusega. Ta õnnitles õigeusulisi kauaoodatud paasapüha puhul ning soovis häid kontserdielamusi. Pärast tema jutu lõppu lauluis kirikukoor, mis koosnes
Mais Koostas:Katti Tsirkova 11.klass Mais kui taim Mais on kultuurtaim, mis kuulub kõrreliste sugukonda ning soodsates tingimustes võib kasvada kuni 6. meetri pikkuseks. Samuti annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili. Mais tähendab otsetõlkes "See, mis hoiab elus". Maisi kasutusalad Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud on maisitärklis. Eestis kasvatatakse maisi peamiselt looma- söödaks . Kui eraldada maisiteradest idud, saab neist isegi õli pressida, mis kuulub väärtuslike õlide hulka. Tänapäeval on ka väga levinud plaksmais ehk popcorn, mida saab valmistada aga ainult kindlast maisisordist. Samuti kasutatakse maisi ravimina. Maisi päri...
· Võitis EM'il kulla 1938 Tallinnas, 1939 Oslos ja 1947 Prahas · Võitis NSVL meistrivõistlustel 14 kulda(1940-1956) ja 7 hõbedat(1945-1954) ning 3 pronksi (1943-1947 ; vasaraheitega) · Võitis NVSL spartakiaadidel Kulla 1956 · Võitis NVSL meeskondlikul meistrivõistlustel · 2 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi (1947-1953) Ants Antson · Oli Eesti kiiruisutaja · Spordiala kiiruisutamine(1500m) · Võitis 1964 kulla Svetlana Tsirkova · Oli NSVL vehkleja, hilisem Eesti vehklemistreener · Spordiala vehklemine(naiskondlik florett) · Võitis kulla 1968 ja 1972 · Sai MM'ilt kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi Jaan Talts · Oli Eesti tõstja · Spordiala tõstmine(raskekaal) · Tulemus 580(210-165-205) · Võitis 1968 hõbeda poolraskekaaluga ja 1972 kulla raskekaaluga Jüri Tarmak · Oli Eesti tippkõrgushüppaja
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Manerism Katti Tsirkova 12.klass Narva, 2011 Manerism Mis on manerism ? Itaalia kunsti tabas langus ning 16. sajandil, mil ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi ja nende kombeid tekkis eraldi kunstivool, mis eraldus renessanssist. Tekkis manerism (tuntud kunstnike maneeride jäljendamine). Kuigi on väidetud, et peamiselt
Lahtine tund 28.02.09 Õp Maria Tsirkova Õppeaine: eesti keel ja kirjandus Klass: 6.a,b Teema: Muinasjutt Eesmärgid 1. Tean, mis on muinasjutt 2. Tean, kuidas täita testi 3. Oskan kasutada kirjavahemärke 4. Oskan näidelda Tunnikäik ajurünnak 1. Millest täna tuleb tunnis juttu ( vaatavad pilti ja arutlevad) Tänane teema on muinasjutt Tunni käik 2. Muinasjutt, mis see on, millised on muinasjutu peamised osad (millega
Narva Eesti Gümnaasium 10.klass Katti Tsirkova Referaat Mihkel Lüdigist Juhendaja Tuuliki Jürjo Narva 2009 Mihkel Lüdig Elulugu Mihkel Lüdig sündis 9. mail 1880. aastal Pärnumaal Reiu vallas metsavahi lasterikkas peres. Juba lapsest saati tegeles Mihkel palju muusikaga kuna tema pere oli väga muusikat armastav ning Lüdigitel oli kombeks laulda nii kodus kui ka kooris, mängida pille ning nende perest oli organiseeritud koguni väike koduorkester
on eesti endine kiiruisutaja, Third level Fourth level olümpiavõitja. Fifth level Ta võitis Innsbruckis peetu IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3. Svetlana Tsirkova Click to edit Master text styles on endine NSV Liidu vehkleja ja Second level hilisem Eesti vehklemistreener. Third level Fourth level Fifth level 1968. aasta suveolümpiamängudel ja 1972. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Lõuna-Korea Katti Tsirkova 11. klass Narva 2009 Lõuna-Korea rahvastik 1. Lõuna-Koreas elas aastal 2003 48 289 037 inimest.2007. aasta oktoobris ületas rahvaarv 50 miljoni piiri.Sellega on Lõuna-Korea suurriik ja asub maailma riikide seas 27. kohal Lõuna- Aafrika ja Burma vahel. ... 11.Venemaa 140.041.247 12.Jaapan 127.078.679 13.Mehhiko 111.211.789 14.Filipiinid 97.976.603 15.Vietnam 86.967.524 16.Etioopia 85.237.338 17.Egiptus 83.082.869 18.Saksamaa 82
,,Kiiremini, kõrgemale, tugevamini". - olümpiatuli on tuli, mis põleb olümpiastaadionil olümpiamängude ajal. - olümpiahümn on kreeka autorite kirjutatud kaasaegsete olümpiamängude ametlik hümn, mida kasutati esmakordselt 1896. aastal Ateenas. Ametlikult võeti hümn kasutusele alles 1958. aastal. 8. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid. Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Kristjan Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan Talts, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Tiit Sokk, Erika Salumäe (x2), Erki Nool, AndrusVeerpalu (x2), Kristina Smigun (x2), Gerd Kanter. 9. Nimeta linnu, kus on toimunud olümpiamängud alates aastast 1992. Suveolümpiamängud Barcelona, Atlanda, Sydney, Ateena, Peking, 2012 London Taliülolümpiamängud Albertville, Lillehammer, Nagano, Salt Lake City, Torino, Vancouver, 2014 Sotsi 10
Narva Eesti Gümnaasium Essee Zeusi lapsed Koostaja:Katti Tsirkova Narva 2008 Eessõna Nagu me juba teame oli Zeus vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg.Tähtsat osa Zeusi elus mängisid tema surelikud ja jumalikud armukesed,kellele ta väge erineval moel lähenes.Kord ilmus ta oma armastatu juurde luigena,kord härjana,kord koguni kullavihmaga.Sellest järeldub ka see,et nende armuloode käigus sündis Zeusil palju järglaseid
1936 Berliin Vabamaadlus Palusalu 87 kg) Johannes Kreeka-rooma Raskekaal (üle 1952 Helsingi Kotkas maadlus 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 2.10,3 Svetlana Naiskondlik 1968 México Vehklemine Tsirkova florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 2.23 Raskekaal (110 1972 München Jaan Talts Tõstmine kg) Svetlana Naiskondlik 1972 München Vehklemine Tsirkova florett
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Mood enne ja pärast esimest maailmasõda Katti Tsirkova 9.klass Narvas 2007 Mood enne ja pärast esimest maailnasõda(moekunst) Esimene maailmasõda vajutas pitseri 1910.aastatele,kümnendile,mille omapäraks oli jagunemine kaheks täiesti erinevaks,enne-ja pärastsõjaaegseks ühiskonnaks. Enne esimest maailmasõda oldi vaimustatud eksootikast.Paul Poiret,hüüdnimega Pariisi Pasa,lõi
1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) 1928 Voldemar Väli kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova naiskondlik florett 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0-165,0-205,0). 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus meeskondlik maanteesõit 1980 Mait Riisman veepall 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kolmikhüpe 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade)
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Harald Riipalu Katti Tsirkova 9.klass Narvas 2007 Sisukord 1. Obersturmbannführer (kolonelleitnant)Harald Riipalu elulugu 2. Iseloomujooni 3. Lõik ,,Narva postiljonist"5.märts 2005 4. Autasud 5. Auastmed 6. Mis on Raudristi Rüütlirist? 7. Teoseid Harald Riipalust. 8. Pildid 9. Kasutatud teosed Obersturmbannführer (kolonelleitnant)Harald Riipalu elulugu Harald Riipalu sündis 13.veebruaril 1912 tsaaririigi pealinnas Sankt-Peterburis,kust ta perekond
1956 Melbourne, Austraalia 1960 Rooma, Itaalia 1964 Tokyo, Jaapan 1968 Mexico, Vera Caslavska(Tsehhoslovakkia) 4kulda, 2hõbe (naiste Mehhiko sportvõimlemine) Debbie Meyer(USA) 3kulda(ujumine) Richard Fosbury(USA) kuld(kõrgus, omaleiutatud floppstiiliga) EESTLANE Jaan Talts (NSV) hõbe(tõstmine) EESTLANE Svetlana Tsirkova(NSV) kuld (vehklemine) 1972 München, EESTLANE Jaan Talts (NSV) kuld(tõstmine) Baieri EESTLANE Svetlana Tsirkova(NSV) kuld (vehklemine) EESTLANE Jüri Tarmak(NSV) kuld (kõrgus) 1976 Montreal, EESTLANE Avo Pikkuus kuld (100km meeskonna jalgrattasõit) Kanada EESTLANE Raul Arnemann pronks (sõudmise kahepaat) 1980 NSVL EESTLANE Jaak Uudmäe kuld (kolmikhüpe)
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Aurumasin Katti Tsirkova 8.klass Narvas 2007 Aurujõu ajastu Aurumasin leiutati 1777.aastal.Peatselt kasutati aurujõudu mitmesuguste masinate käitamiseks ja inimesed siirdusid linnadesse,et hakata uutea vabrikutes tööle.Seda ajaltut on hakatud nimetama tööstusrevolutsiooniks. Arurmasina põhimõte:Esimene mootor ,mis ehitati masina käitamiseks ,oli aurumasin.Aurumasinad
Tartu Pedagoogilise Kooli Pärnu filiaalis hakati ette valmistama kehalise kasvatuse õpetajaid. Tõstja Jaan Talts valiti NSVL-i parimaks sportlaseks. Esimesena Eestis sai bituumenkummikatte Kutsekool nr.17 staadion Tartus 1968 Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liit reorganiseeritakse taas ENSV Ministrite Nõukogu juures asuvaks Kehakultuuri- ja Spordikomiteeks, esimeheks jäi Heino Sisask. Mexico Olümpiamängudel võitis olümpiakuldmedali esimese naisena Eestimaalt Svetlana Tsirkova NSV Liidu vehklemise floretinaiskonnas Tallinna "Kalevi" võrkpallimeeskond tuli NSV Liidu meistriks 1969 Avati "Kalevi" velodroom Tallinnas 1972 Ilmus EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus "Vabariigi kehakultuuri ja spordi edendamise" ning uue üleliidulise kehakultuurikompleksi "Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks" (VTK) rakendamise abinõude kohta". Müncheni Olümpiamängudel võitsid kuldmedali tõstja Jaan Talts ja kõrgushüppaja Jüri Tarmak
Rooma 25. August 11. September 1960 Esmakordselt osalesid: Lääne-India, Maroko, San Marino, Sudaan, Tuneesia, Anguilla, Dominica, Barbados, Antigua, Grenada, Saint Lucia, Trinidad ja Tobago, Saint Vincent, Jamaika, Montserrat, Saint Christopher ja Nevis. Tokio 10. Oktoober 24. Oktoober 1964 Esmakordselt toimusid olümpiamängud Aasias. Mexico 12. Oktoober 27. Oktoober 1968 Esmakordselt osalesid Saksa DV ja Saksa FV eraldi. Eestlastest osalesid: Svetlana Tsirkova võitis floretinaiskonnas kuldmedali, Jaan Talts võitis tõstmise poolraskekaalus hõbemedali, Anatoli Krikun sai korvpallis pronksmedali, Priit Tomson sai korvpallis pronksmedali, Jaak Lipso asi korvpallis pronksmedali, Tõnu Lepik oli kaugushüppes 5., püstitades Eesti rekordi 8.09, mis püsis kauem kui Robert Beamoni maailmarekord 8.90, Laine Erik jõudis 800 m jooksus poolfinaali, Mart Paama oli odaviskes 15, Rein Aun katkestas
8 s (kergekaal) Kristjan 193 Berliin kreeka-rooma Palusalu 6 maadlus (raskekaal) Johannes 193 Berliin kreeka-rooma Kotkas 6 maadlus(raskekaal) Ants Antson 196 Innsbruck kiiruisutamine 4 (1500m) Svetlana 196 México naiskondlik florett Tsirkova 8 Jaan Talts 197 Münchenis Tõstmine(raskekaa) 2 Jüri Tarmak 197 München kergejõustik 2 (kõrgushüpe) Aavo Pikkuus 197 Montréal meeskondlik 6 maanteesõit Mait Riisman 198 veepall 0 Viljar Loor 198 Moskva võrkpall 0 Jaak Uudmäe 198 Moskva kolmikhüpe 0
kõrge kümnes koht. Eesti olümpiamedalid Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit: Alfred Neuland- tõstmine Antverpen 1920 Eduard Pütsep- Kreeka-rooma maadlus Pariis 1924 Osvald Käpp- vabamaadlus Amsterdam 1928 Voldemar Väli- Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus Berliin 1936 Johannes Kotkas- Kreeka-rooma maadlus Helsingi 1952 Ants Antson- kiiruisutamine Innsbruck 1964 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine Mexico 1968 Jüri Tarmak- kergejõustik München 1972 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine München 1972 Jaan Talts- tõstmine München 1972 Aavo Pikkuus- jalgrattasport Montreal 1976 Ivar Stukolkin- ujumine Moskva 1980 Jaak Uudmäe- kergejõustik Moskva 1980 Viljar Loor- võrkpall Moskva 1980 Mait Riismann- veepall Moskva 1980 Tiit Sokk- korvpall Soul 1988 Erika Salumäe- jalgrattasport Soul 1988 'Erika Salumäe- jalgrattasport Barcelona 1992
annaabi.ee 
