1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisevahel? Tsentraalprojekteerimisel kasutatakse tsentraalseid kujutamiskiiri. Kõik kujutamiskiired väljuvad ühest punktist. Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. See on tsentraalprojekteerimise erijuht, kus kujutamistsenter on viidud lõpmata kaugele. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja kuidas need projektsioonid üksteisest erinevad? Jaguneb kald- ja ristprojektsioonideks, vastavalt kas kiired langevad paralleelselt või kaldu. 3. Mis juhtumil tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt?
töötlemine ja edastamine kesknärvisüsteemi. 2) Nägemisanalüsaatorite ehitus ja toimimine. Nägemiselundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutus. Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaali, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts, klaaskeha ja pupill. (Nägemisnärv väljub pimetähnist) Ehitus: Kiudkest välimine kaitsekest, milles on sarvkest Soonkest selle koostisesse kuuluvad vikerkest, ripskeha ja pupill Võrkkest - valgustundlik kiht , kepikesed ja kolvikesed. 3) Kuulmismeel
sisaldab haigusetekitajate kasvu pidurdavad bakteritsiidseid aineid · Silma kaitseb sarvkestarefleks, mis vajadusel suleb silma kiiresti Pilt: http://www.chrisdanford.com/blog/tag/eye-strain/ SILMA OPTILINE SÜSTEEM I · Nägemismeele sensorid on valgustundlikud (fotosensorid) · Valguse toimel tekivad sensorirakkudes sensoripotentsiaalid · Sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid · Aktsioonipotentsiaalid juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse · Seal tekibki nägemisaisting ja -taju SILMA OPTILINE SÜSTEEM II · Silma tulev valgus murdub sarvkesta välispiiril · Valgus läbib eeskambri vesivedeliku, tungib läbi pupilli, läbistab läätse (lens) ning pääseb võrkkestale Võrkkes · Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale t Tsentraalloh k
Katarakti sümptomid Patsiendid võivad esmalt märgata kujutist hägusust, just siis kui lääts hakkab kaotama oma omadust eristada eraldi asetsevaid või iseseisvaid objekte. Patsiendid tunnetavad kõige pealt nägemishäireid, siis nägemise vähenemist ja lõpuks võib nägemine täiesti ära kaduda. Nägemishäire aste, mis on põhjustatud katarakti poolt, sõltub suuresti läbipaistmatuse lokalisatsioonist ja suurusest. Aksiaalsed läbipaistmatused mis haaravad tuuma või tsentraalseid subkapsulaarseid alasid põhjustavad palju rohkem halvavama nägemiskaotuse, kui seda teevad perifeersed läbipaistmatused. Tuumaskleroosiga patsientidel võib areneda läätse müoopia, mis on põhjustatud tihkema läätse suuremast refraktaarsest omadusest. Siis kui katarakti suurus läheb suuremaks, siis patsiendid muutuvad järjest rohkem lühunägelikumaks. Patsiendid võivad järsku avastada, et nad on võimelised lugema ilma prillideta, mida neil on eelnevalt vaja läinud
1.Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisel? Tsentraalprojekteerimisel kasutatakse tsentraalseid kujutamiskiiri, st kujutamiskiired väljuvad projekteerimis- ehk kujutamistsentrist. Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonide alaliigid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kald- ja ristprojektsiooniks, vastavalt sellele, kas kiired langevad ekraanile kaldu või risti. 3. Mis juhtumitel sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt?
ained suudavad esile kutsuda haistmisrakkude erutuse. Haistmisraku tsentraalne jätke põimub teiste samalaadsetega haistmisnärviks." TÕENE 159."Kolvikesed on kohastunud valgusärrituse ja värvuste vastuvõtmiseks. Kepikesed talitlevad hämara valguse korral. Kepikestes ja kolvikestes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju." TÕENE 160.Milline alltoodud väidetest on väär? Maitsepung ulatub keele pinnale. 161.Milline alltoodud väidetest on tõene? Silmalääts murrab pupilli kaudu silma tunginud valguskiiri nii, et vaadeldava eseme pööratud kujutis projekteerub täpselt võrkkestale. 162.Kuidas nimetatakse keele eesosal paiknevad näsasid, mille maitsepungad reageerivad magusale, soolasele ja hapule? Seennäsad
Otsekulud seotakse kuluobjektiga. Kaudsed kulud jaotatakse arvestuslikult kuluobjektide vahel. KULUDE JAOTAMINE Kulude jaotamine täidab järgmisi ülesandeid: 1) jaotada kulud toodetele, et kalkuleerida toodete omahinda; 2) jaotada kulud tegevustele/ protsessidele, et kalkuleerida tegevuste/ protsesside omahinda; 3) jaotada kulud allüksustele, et näidata üldkulude eksisteerimist ja ergutada allüksuste juhte, kasutama tsentraalseid teenuseid. Üldkulumäär= üldkulud/ jaotusalus (kuluobjekt) Millest lähtutakse üldkulude jaotamisel? Õiglusest Põhjuslikust seosest Saadud tulust Kulude kandmise võimest Jaotusaluse valik jaotusaluse väärtuse leidmine ei tohi nõuda palju aega ega kulutusi koguselised e mitterahalised jaotusalused (töötajate arv, toodangu maht, ostude arv,
kultuurivarad. E. Kant näitas, et ·Linnad ei mõjuta tagamaad otse, vaid väiksemate keskuste (abitsentraalide) vahendusel. ·Suuremate keskuste ümber kujunevad kontsentriliselt abitsentraalide sise ja välisvanikud. ·Sisevanikuil asetsevad väikealevid, välisvanikuil suuremad keskused. ·Täislinnad Tallinn ja Tartu moodustavad kaks suurt peasüsteemi, millele lisandub hulk tsentraalseid allsüsteeme st uuris linnasid ja alevikke August Tammekann "Otepää kõrgustik LõunaEesti maastikuna" kasutab aerofotot. Uurimus PõhjaEesti klindist. Eristab 4 maastikutüüpi lauskmaa, lavamaa, sumbmaastik, viirgmaastik. August Tammekann õppis: · 1919.1923. a. Tartu Ülikoolis geograafiat · hiljem täiendas Soome Ülikoolides. 1926.aastal alustas ta õppejõutööd Tartu Ülikoolis. Uue võimu saabudes siirdus Soome. 1953
Määrav pole üksikute inimeste arvamus, vaid mingi "üldistatud teine" s.o. sotsiaalse rühma kollektiivne hoiak. ALLPORT, Gordon (1897 1967) USA psühholoog. Oletas , et on olemas 3 põhikategooriat: 1. Kardinaalne isiksuse joon-üksikomadus, mis juhib suuremat osa isiksuse aktiivsusest. Enamusel inimestel pole aga välja arendatud mitte kõikehõlmavad kardinaalsed jooned, vaid teatud kogus tsentraalseid (keskseid) jooni, mis moodustavad isiksuse tuuma. 2. Tsentraalsed (kesksed) jooned.- umbes 5-10. Näiteks ausus ja sotsiaalsus. 3. Sekundaarsed (teisesed) jooned.- mõjutavad käitumist harvemini ettetulevates situatsioonides. Postuleeris erinevalt kaasaegsetest esimesena, et inimese intelligentsus põhiosas kaasasündinud.
Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeelelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed- asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerimise võrkkestale, kus tekiv vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorrakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotensiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotensiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagaratesse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju. Inimene tajub valgusena 400...750nm pikkusi elektromagnetlaineid. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Lisaks nim valgustmurdvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava e pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on fibroos-, soon- ja võrkkest.
Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerimise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju. Inimene tajub valgusena 400-750 nm pikkusi elektromagnetlaineid. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Lisaks nimetatud valgustmurdvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava e pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silma optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioptriates
Nina ja oimupoolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskpaigus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitus nägemiskorteksisse viivatele neuronitele. Keskajus asuvate närvikeskuste kaudu juhitakse ka silmamuna liigutusi ja pupilli reaktsioone. 9. Kuulmismeel Elundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk- ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud ja nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeelele tsentraalseid teid pidi. Kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad heli laineid välis-ja keskkõrva piiril oleva trummikileni mis hakkab kaasa võnkuma. Trummikilele võnukumised antakse kuulmeluukeste-, vasara- ,alasti ja jaluse- kaudu edasi ovaalaknale. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. 10. Tasakaalumeel
kujutis võrkkesta ees-lühinägevus e müoopia.(hajutavad-klaasis) Liialt väikese silmaläbimõõdu või optiliste süsteemi valgusmurdvate omaduste langemise korral ei fokusseru kiired võrkkestale-kaugelenägevus,valgukiiri koondavad läätsed. Nägemiskeskus ajus-ajukoore kuklasagaras.Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotensiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotensiaali,mis juhitakse mööda nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse. Nägemisnärvi,mille moodustavad ganglionirakkude jätked,nägemisnärvikiud ristuvad nägemisristmikus. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus.Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks.Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Kuulmismeeleeludiks on kõrv,millel eristatakse välis,-kesk- ja sisekõrva
osta, teisisõnu turg on väärastunud tootjaturuks. Sageli on käsumajandus(süsteem) ideoloogiliste või religioossete ideede, enamasti dogmaatiliste, realiseerimise vahend. Enamik käsitletud probleemidest ilmnesid ka endise Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa satelliitriikide majandustes. Käsumajanduslik süsteem võib omada siiski ka teatud eeliseid võrreldes täiesti vabadel turgudel põhineva majandusega. Reeglina saab selline keskvõim teha kergemini tsentraalseid makroökonoomilisi otsuseid, näiteks kui palju kulutada tarbimiseks praegu ja kui palju ja kuhu teha investeeringuid tulevikku silmas pidades, mistõttu võimalikuks saab ka kiirem majanduskasv. Ressursside tsentraalse jaotusega on võimalik vältida töötuse teket ning jaotada tarbijaile hüviseid võrdsustavalt. Kuid käsumajanduslikul süsteemil on lisaks eelpoolnimetatutele veel terve rida praktikas
pikk,siis tekib kujutis võrkkesta ees-lühinägevus e müoopia.(hajutavad- klaasis) Liialt väikese silmaläbimõõdu või optiliste süsteemi valgusmurdvate omaduste langemise korral ei fokusseru kiired võrkkestale- kaugelenägevus,valgukiiri koondavad läätsed. Nägemiskeskus ajus-ajukoore kuklasagaras.Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotensiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotensiaali,mis juhitakse mööda nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse. Nägemisnärvi,mille moodustavad ganglionirakkude jätked,nägemisnärvikiud ristuvad nägemisristmikus. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus.Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks.Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Kuulmismeeleeludiks on kõrv,millel eristatakse välis,-kesk- ja sisekõrva
·Siseelundivalu(vistseraalne) on raskesti lokaliseeritav NÄGEMISMEEL Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid - kepikesed ja kolvikesed - asuvadvõrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes (kepikestes ja kolvikestes) valguse toimel tekkinud sensori potentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsiooni potentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teidpidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Inimene tajub valgusena 400...750 nm pikkusi elektromagnetlaineid. Silma optilise süsteemi moodustavad: · Sarvkest · Eeskamber · Lääts · Klaaskeha Lisaks nimetatud valgustmurduvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava ehk pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on fibroos-, soon- ja võrkkest
seedimatutejääkproduktide eemaldamine kehast. Seedimise faasid: kefaalne faas ehk ajufaas (algab söömise ootel, toidust mõtlemisel, nägemisel; sensoorsete süsteemide impulsid jõuavad ajukoorde, sealt saavad alguse eferentsed impulsid, mis lõpuks jõuavad uitnärvi kaudu maoni; parasümpaatikuse eferentsed kiud innerveerivad ENS ja G-rakke), gastraalne faas ehk maofaas (algab toidu sisenemisel makku; mao sein venib, see stimuleerib mehanoretseptoreid, kutsudes esile lokaalseid ja tsentraalseid reflekse; maohappe, pepsinogeeni ja lima sekreteerimine; sümpaatikuse aktivatsioon pärsib seedenõre sekretsiooni), intestinaalne faas ehk soolefaas (peensoole seina venitus ja valkude seedeproduktid kutsuvad esile maos seedenõre tekkimist; pidurdav efekt: peensoole limaskest toodab happega stimuleerimise peale sekretiini, mis hakkab pärssima parietaalrakkude aktiivsust). Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks
Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes (kepikestes ja kolvikestes) valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kuysuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju. Inimene tajub valgusena 400-750 nm. Silma optiline süsteem - sarvkest - ees- ja tagakamber täidetud vesivedelikuga - silmaava e pupill selle kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka - lääts - klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest
paraIIeelprojektsiooniks. 5 Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiiredasetsevad k6ikkujunditasandis, siis see kujundprojekteerub sirgl6iguks. 1.2 Tsentraalprojektsioon 1.3 Paralleelprojektsioon Tsentraalprojektsioon on saanud oma nime- tuse sellest, et projekteerimisel kasutatakse tsentraalseid kujutamiskiiri.Tsentraalprojek- Paralleelprojekteerimiselon kujutamiskiired joonis1.1. teerimistselgitabpiltlikult omavahelparalleelsedja saadavat kujutist nimetatakseseet6ttu paralleelprojektsiooniks. Et paralleelprojektsiooniv6ib vaadelda kui tsentraalprojektsiooni
kui kahjustus V1 ala, tekib tsentraalne e kortikaalne pimedus inimene on pime V2 kahjustuse korral tekib nägemisagnoosia inimene näeb välisilma esemeid, kuid ei tunne neid ära ega oska kasutada, see on psüühiline pimedus e optiline agnoosia 9. Kuulmismeel. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis, sise ja keskkõrva. Sisekõrvas asuvad sensorrakud. Nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad helilained välis-ja keskkõrva piiril oleva kuulmekileni, mis hakkab kaasa võnkuma. Keskkõrv kujutab endast õhuga täitetud õõnt, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Trummikile võnkumised antakse edasi vasara, alasi ja jaluse kaudu edasi ovaalaknale
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 2.2.Käitumuslikud ja õppimisteooriad. Tunnuste (joonte) teooriad. Isiksuse jooned on isiksust iseloomustavad püsivad jooned, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. Gordon Allport - oletas , et on olemas 3 põhikategooriat: 1. Kardinaalne isiksuse joon-üksikomadus, mis juhib suuremat osa isiksuse aktiivsusest. Enamusel inimestel pole aga välja arendatud mitte kõikehõlmavad kardinaalsed jooned, vaid teatud kogus tsentraalseid (keskseid) jooni, mis moodustavad isiksuse tuuma. 2. Tsentraalsed (kesksed) jooned.- umbes 5-10. Näiteks ausus ja sotsiaalsus. 3. Sekundaarsed (teisesed) jooned.- mõjutavad käitumist harvemini ettetulevates situatsioonides. Postuleeris erinevalt kaasaegsetest esimesena, et inimese intelligentsus põhiosas kaasasündinud Tema arvates kaasaja kallid psühhoteraapiameetodid ei avalda ravialusele mingit toimet Hans Eysenck.
Lisaks nimetatud valgusmurdvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava ehk pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silma optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioptriates (D). Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvid esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Silmas on valgustmurdvaid keskkondi mitu. Kui neid käsitletakse ühe liitoptilise süsteemina, siis nimetatakse sellist silma redutseeritud silmaks ja selle valgustmurdev jõud on 59D. Läätse optilise tugevuse reguleerimine – akommodatsioon – toimub läätse kumeruse muutmise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätsekihnule mõjuvatest jõududest
nägemisel/haistmisel/maitsmisel – Sensoorsete süsteemide impulsid jõuavad ajukoorde, sealt saavad alguse eferentsed impulsid, mis lõpuks jõuavad uitnärvi kaudu maoni (блуждающий нерв) – Parasümpaatikuse eferentsed kiud innerveerivad ENS ja G- rakke Gastraalne faas – Algab toidu sisenemisel makku – Mao sein venib, see stimuleerib mehanoretseptoreid, kutsudes esile lokaalseid ja tsentraalseid (uitnärvi kaudu) reflekse – Maohappe, pepsinogeeni ja lima sekreteerimine – Sümpaatikuse aktivatsioon (stress, ärevus) pärsib seedenõre sekretsiooni. Intestinaalne faas 49 – Peensoole seina venitus ja valkude seedeproduktid kutsuvad esile maos seedenõre tekkimist – Pidurdav efekt: peensoole limaskest toodab happega stimuleerimise peale sekretiini, mis hakkab pärssima
Perifeerne filtreerimine eeldab, et vastav meeleelund reageeriks üksnes vähestele väga spetsiifilistele ärritajatele. Seepärast esineb perifeerne täppisfiltreerimine enamasti lihtsa käitumise ja eluviisidega loomaliikidel. (n: konnade kõrvad on peamiselt spetsialiseerunud liigikaaslaste kosimishäälitsuste kuulmisele, silmad aga peamiselt toidu ja vaenlaste märkamisele). Tsentraalsed filtrid (lindude ja imetajate näitel), nende eelised võrreldes perifeersete filtritega. Tsentraalseid filtrid: meeleelundid saadavad ajusse palju nn. toorinformatsiooni, selle filtreerimine toimub alles ajus. Keerulisem käitumine eeldab paljude väliskkeskkonna ärritajatega arvestamist, seega on hea kogu info omastada ja siis alles järeldada, mis on oluline. Inimene, kajakas või rott suudab kergesti eristada mitte üksnes emasisendit, vaid ka oma konkreetset paarilist teistest emastest, kasutades hulgaliselt kompleksseid visuaalseid,
hüdrostaatilise ja dünaamilise rõhu summa on jääv suurus, mida nimetatakse kogurõhuks p. Kui toru on horisontaalne, siis h1 = h2 ja avaldis lihtsustub: 36 ps + v2/2 = const = p . 7.4. Põrkumine Põrkeid esineb meie ümber palju: autod põrkuvad, pall spordis, piljardikuulid, õhumolekulid, elementaarosakesed , huvid, jne. Meie käsitleme ainult tsentraalseid põrkeid. Sel juhul liiguvad kehade massikeskmed ühel ja samal sirgel ning liikumist saab pidada kulgliikumiseks. Põrkeks nimetatakse kehade kokkupuutel tekkivat lühiajalist vastastikmõju. Aeg on lühike võrreldes eelneva ja järgneva liikumise ajaga. Põrkeid on igasuguseid, kuid füüsika kasutab kaht piirjuhtu: 1) absoluutselt elastne põrge, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei
muude võimaluste puudumisel äärmisel juhul kasutamist leida. Intubeeritud patsiendile võib erakorralises situatsioonis bronhospasmi korral manustada intubatsioonitorusse ka bronhide lõõgastit (salbutamooli). c) Tsentraalveeni punktsioon Tsentraalsete veenide punkteerimist tehakse haiglavälises erakorralises meditsiinis väga harvadel juhtudel ning siis teeb seda erakorralise meditsiini arst või anestesioloog! Tsentraalseid veene punkteeritakse kahes kohas: 813 vena subclavia (rangluu all asetsev veen). vena jugularis interna (sisemine kaelaveen). Näidustused Ainult tõsise näidustuse korral äärmise meetmena, kui perifeersete veenide punktsioon ebaõnnestub, otsustatakse punkteerida tsentraalseid veene. Vastunäidustused Elupäästva võttena puuduvad. Varustus Veenisondide komplekt, 10 ml süstal 0,9% füsioloogilise lahusega, naha desinfitseerimise
annaabi.ee 
