3) 16.saj. - cinqueceento e. Kõrgrenessanss - arhitektide püüdluseks sai suurejooneline tervik, suurenes veelgi antiikarhitektuuri eeskujuandev osa ITAALIA Arhitektuur 15.sajandil Firenze- tähtsaim kunstikeskus Telliti palju töid, et linna avalikke kohti ilmestada Brunelleschi- esimene renessanssi suurmeister arhitektuuris Tema tööd: - Firenze toomkiriku kuppel (selle tööga sai arhitektina kuulsaks) - Leidlaste Kodu -San Lorenzo kirik -Pazzi kabel Tsentraalperspektiivi leiutaja -hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone -pildi pind on aken, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel; tuumpunkti koonduvad jooned ja nende abil saab luua ruumilisust Palazzod- paleed, kolmekorruselised, koosnevad neljast tiivast, nelinurkne siseõu, madal katus -vanemad palazzod on raskepärased, sest olid kaetud suurte kiviplokkidega -palazzode puhul rakendati proportsioonireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinutele
(eyck „arnolfini abielupaar“). Peamiselt kujutati inimest ja korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 1421. a. Alustas Medicite perekonna tellimuse San Lorenzo jumalat võrdsena ja madalmaade kunstis olid peamiselt usulised meeleolud. Kunstnike eesmärgiks oli kiriku ehitamist. Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta Pazzi kabeli ehitusel. edastada inimese hingeelu avamine. Tahvelmaali osatähtsus oli madalmaades suur ja peamiselt Leiutas TSENTRAALPERSPEKTIIVI ÕPETUSE (jooned koonduvad ühte punkti). PALAZZO (nt Palazzo kasutati õlimaale. Tuntuim on JAN van EYCK ja venna HUBERTI Genti altari maal. Madalmaade poliitika ja Medici)(it. Palee) need olid kolmekordsed, nelja tiivaga ja nelinurkse siseõuega palee. Kadunud oli religioon oli 16. saj väga konfliktiderohke. Veriste võitluste kiuste jätkas majandus ja kultuur arengut.
ning tundsid antiikkunsti. Kunstnikud erinesid käsitöölistest. *Periodiseering- 1.eelrenessanss 14.saj recento, 2. vararenessanss 15saj. quattrocento, 3. kõrgrenesanss 16saj. cinquecento. Itaalia arhitektuur 15.saj. Tähtsaimaks kunstikeskuseks oli Firenze. *Filippo Brunelleschi(1377-1446) oli 1. suurmeister. Looming: Firenze toomkirik (8tahuline kuppel), Leidlaste kodu (kaaristu), San Lorenzo kirik (lameda puulaega basiilika), Pazzi kabel. Tsentraalperspektiivi õpetus-Brunelleschi oli veendunud, et peab kasutama õigeid proportsioone, nn tuumpunkti koonduvad jooned. *Palazzod- Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale ehitada paleesid ehk palazzosid. 3 korrust, nelinurkse siseõuega, rõhutati üskikosade funktsioone *Leon Battista Alberti (1404-1472)- uus palazzotüübi levik ehk iga korruse akende vahele paigutati pilastrid Itaalia skulptuur 15.saj. *Lorenzo Ghiberti(1378-1455)- tegi 28 kullatud pronksist reljeefi (kujutasid Vana
stiili peenemaks, eriti nendel, kes ei tahtnud oma rikkust varjata. L. B. Alberti alustas uut muudatust nende ehituses ja hakkas kasutama iga akna vahel pilastreid, mis muutsid palazzod harmoonilisemaks ja pidulikumaks. 10. Millised muudatused tõi skulptuuri Lorenzo Ghiberti? Kirjelda tema Paradiisi väravat. Ta kasutas oma loomingutes kullatud pronksi. Tema reljeefe ümbritses neliksiiru meenutav ehisraam, inimeste figuurid olid kujutatud realistlikumalt. Ta võttis kasutusele tsentraalperspektiivi. Paradiisi värav- ehk uste paar, millel oli 10 suuremat reljeefi, mille raamid olid juba nelinurksed. Kasutas tsentraalperspektiivi, eriti reljeefidel, kus figuuride taustaks on arhidektuur, koondas ta joonte abil veenva sügavillusiooni. Kõik kümme reljeefi on ühes mõõtkavas ja moodustavad kokku kauni ja haarava jutustuse. Uks oli samuti üle kullatud pronksist. 11. MIlle poolest oli Donatello uusaja skulptuuris esimene? Nimeta tema peateosed.
kõrgrenessanss Itaalia arhidektuur 15 sajandil: Euroopa tähtsaimaks kunstikeskuseks sel ajal Firenze. Filippo Brunelleschi(1377-1446) Arhidektuuri esimene suurmeister. 1419 hakati tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit, mis tegi ta kuulsaks arhidektina. Veel enne seda oli jõudnud kavandada tõeliselt renessansliku hoone Firenze Leidlaste Kodu. 1421 hakkas mõjuka perekonna tellimusel ehitama San Lorenzo kirikut. Tsentraalperspektiivi õpetus Brunelleschi oli veendunud, et hea arhidektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid. Pallazod Firenxe patriitsiperekondade paleed. Kolmekorruselised, neljas tiivas nelinurkne siseõu. Katus nii madal, et tänavale ei paistnud. Kasutati proportsioonireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinuile. Neil on väljaspoolt selgelt eristatavad korrused
· Filippo Brunelleschi oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Oli mitmekülgne looja. Suurt menu saavutas ehitajana ja kunstiteoreetikuna. 1419.aastal hakati tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit. Elu ajal jõudis kavandada esimese tõelise renessansliku hoone- Leidlaste Kodu. 1421.aastal hakkas ehitama San Lorenzo kirikut. Teda peeti üheks tsentraalperspektiivi leiutajaks. Ta oli tõenäoliselt esimene, kes käsitles pildi pinda aknana, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel. · Palazzod olid Firenze patriitsiperekonnad, kes lasksid endale püstitada paleesid, mis koosnesid neljast tiivast nelinurkse siseõuga. Katus oli paleedel madal. Laotud olid need tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. · Leon Battista Alberti oli kuulus arhitekt ja kunstiteoreetik. Ta oli mitmekülgselt
areng, isikuid hakati hindama nende omaduste järgi. Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. Uusplatonismi järgi oli see, et reeglites peitub nii tõde kui ilu. Ilusaid teoseid saab luua reeglitele toetudes. 2. Itaalia arhitektuur Euroopa tähtsaimaks kunsti keskuseks 15. saj oli Firenze. Suurmeister Filippo Brunelleschi (13771446) rajatud ehitised on Firenze toomikrik, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. Tsentraalperspektiivi õpetus arhitektuur peab kasutama ,,õigeid" proportsioone, selle õpetuse loojaks oli F.B. Palazzo paleed, 3korruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkse siseõuega, madal katus, mis tänavale peaaegu ei paistagi, tellistest laotud, suurte kiviplokkidega kaetud, akna ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaared. Kunstiteoreetik Alberti käsitles tsentraalperspektiivi matemaatilist täpsust, proportsioone arhitektuuris. 3
Okeaaniasse. Sealsetes kultuurides oli kunst sisult religioosne ja mütoloogne, vormilt aga arhitektuurlik. Sellest tingituna hakkas tegema seinamaale või tahvelmaale, mis meenutasid seinamaalinguid. Oma maalidel vähendas ta tsentraalperspektiivi ja varju osatähtsust. (Kujutused muutusid tasapinnalisteks ja siluetitaolisteks. Usk arhailiste vormide tähenduslikkusesse). Ta teosed muutusid süntetistlikeks (monumentaalne värviga katmine). Hiljem maalis lihtsalt lõunamaist loodust ja looduslähedaste rahvaste ilu. Maale: ,,Kollane Kristus" , ,,Nägemus pärast jutlust e. Jaakobi võitlus ingliga" . Paul Cezanne Prantsuse maalikunstnik, keda peetakse sillaks impressionismi ja kubismi vahel. Esialgu kujutas
Aeg: Itaalia 15.saj. Keskus: Firenze Arhitektuur: rohkelt ilmalikke ehitisi. Kuldlõige AC/CB=CB/AB horisontaalse, vertikaalse tasakaal. Pilastrid seinast natuke välja ulatuv sammas. Rustika Jämedalt tahutud kivid. Kirikud: 1) Firenze toomkiriku kuppel Brunelleschi suur tehniline saavutus tsentraalperspektiivi nähtus. 2) Peetri kirik Rooma linnas, mitu arhitekti. Skulptuur: eraldus arhitektuurist. Tinglikkuse vähenemine. Psühholoogia. Pühakud inimese sarnased. Portree ja ratsakujude taassünd. Huvi anatoomia vastu. 1) Reljeef: Ghiberti pronksuksed, põrguväravad. 2) Ümarplastika: Donatello "Taavet", "Gottamolato ratsur". Veraccio "Taavet", Colleoni ratsanik" Maalikunst: 1) Masaccio 2) Fra Angelico 3) Andrea Montegna 4) Sandra Botticelli. Metseen kunsti toetaja
kirikus Firenzes. Samuti ka tema Brancacci kabeli freskod, nt. "Paradiisist väljaajamine" ja "Pearaha". Masaccio andis neil kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse, kasutades valguse suunamist ja sellega tugevate varjude tekitamist. Usutav ja haarav on ka dramaatiliste tunnete kujutamine. (4) FRA ANGELICO (5) (u. 1388-1455) Dominikaani munga Fra Angelico muinasjutuliselt kaunites ja õrnavärvilistes teostes on tähtsam siiras ja südamlik usutunde väljendus kui tsentraalperspektiivi rakendamine. Siiski on ka tema maalidesse ilmunud meeleline maailm. ("Noli me tangere", tõlkes " Ära puuduta mind") Alles peale 1440. Aastat huvitusid ka paljud teised kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. PAOLO UCCELLO (1397-1475) Oma lahingupiltides pühendas erilist tähelepanu ägedalt liikuvate, keerukates poosides inimeste kujutamisele. (6) ("San Romano lahing". Üks kolmest lahingumaalist, mis olid esimesi lahingumaale Euroopas.) DOMENICO VENEZIANO (u. 1400-1461) D
Itaalia vararenessansi skulptuur · LORENZO GHIBERTI osales VÕISTLUSEL, kus otsiti Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku põhjapoolse pronksukse valmistajat. Paarikümne aasta jooksul tegi 28 KULLATUD PRONKSIST RELJEEFI, mis kujutasid Vana Testamendi sündmusi. Valmistas veel idapoolse kahe poolega ukse ning tegi 10 SUUREMAT RELJEEFI, mille raamid on nelinurksed ning on kasutatud tsentraalperspektiivi. Kullatud pronksust nimetatakse PARADIISI VÄRAVAKS. · DONATELLO ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. "PÜHA JÜRI" üle 2 meetri kõrgune, kasutatud kontraposti. "TAAVET" pronksist peaaegu elusuurune alastifiguur. Padovas Veneetsia palgasõdurite pealiku GATTAMELATA RATSAMONUMENT. · ANDREA del VERROCCHIO 15.saj II poole tähtsaim itaalia skulptor. TAAVETI PRONKSKUJU ja kavandas COLLEONI RATSAMONUMENDI.
Nad nimetasid vahel oma linna uueks Ateenaks. Hakati oma kodusid kunstiga kaunistama, oma linna kaunistama. I arhitekt Philippo Brunelleschi peetakse esimeseks suurmeistriks, mitmekülgne. Ta oli õppinud kullassepaks, aga edu saavutas ehitajana. 1419.a hakati tema uuenduslike kavade järgi ehitama Firenze toomkirikut. Kuulskas tega ta 8 tahuline kuppel. Ta kavandas ka San Lorenzo kiriku puulaega basiilika. Ta hakkas välja töötama tsentraalperspektiivi. Oli veendunud selles, et aehitektuuris pidi kasutama õigeid proportsioone. Ta oli esimene, kes hakkas pilti kujutama läbi akna, ta maalid muutusid ruumilisemaks. Firenze tähtsamad ehitised olid ka palazzod Firenze patriitsiperekondade(kõrgkihi) lossid/paleed. Kolmkekorruselised, sisehooviga, neljast tiivast koosnevad ehitised, katus oli väga madal. Vanemad palazzod on raskema väljanägemisega, olid laotud tellistest ja kaetud kiviplokkidega
Oli poolhull. PAUL GAUGUIN (Kollane Kristus, K M tuleme oleme lähme?) oli algselt edukas pangaametnik, kes hakkas koguma imperssionistide pilte. Hiljem hakkas ise nende moodi maailma ja lõpetas tulisa pangaametniku töö ebakindla kunstnikuelu kasuks. Oli väga üleolev ja ego. Ta uskus otsest vastavust tajude ja tundmuste vahel ning püüdis nähtavate vormide kaudu väljendada nähtamatuid tundeid. Sellise eesmärgi saavutamiseks vähendas ta piltides tsentraalperspektiivi ja varjude kasutamist, millega muutis ta kujutise peaaegu tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks. Loobumine varjudest ja nähtava maailma värvivarjundite jäljendamisest võimaldas katta suuri osi pildi pinnast üheainsa, tihti puhta värvitooniga. PAUL CEZANNE (Suplevad naised, Sinine vaas) sündis Lõuna-Prantsusmaal, Aixi linnas. Ta alustas tumedate pastoossete piltidega, millel kujutati vägivaldseid sündmusi, aga sai kriitikute käest mõnitada. Ta läks kibestunult tagasi sünnilinna
. F.Brunelleschi.. Loetle tema töid. Milline neist oli tehniliselt kõige raskemini teostatav? Firenze toomkiriku 8-tahuline kuppel!!, Firenze Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel. 3. Firenze toomkiriku kuppel oli ehitamisajal suurim pärast antiikaega. Meenuta, milline oli suurim antiikajal. Panteon Roomas, Sofia katedraal 4. Brunelleschi oli kullasepp, arhitekt ja skulptor, ehitas teatrimasinaid ja tegeles ühe teooriaga. Millisega? Kellel ja milleks seda õpetust vaja oli? Tsentraalperspektiivi õpetus. Vaja oli arhitektidel ja maalikunstnikel 5. Võrdle palazzosid! Mis neid iseloomstab? Mille poolest nad vastanduvad gootikale? Kumb neist on vanemat tüüpi? Vanemad on raskepärased, laotud tellistest ja kaetud suurte kiviplokkidega. Kadunud on teravkaar, akna- ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaarsed. Uuemad on peenemad ja kergemad. 6. Kes on uuema palazzotüübi looja? Millised on tema teened teoreetikuna? Leon Battista Alberti
BRANCACCI KABELI FRESKOD ruumilisus ja kehalisus tänu valguse suunamisele ja tugevate varjude tekitamisele, dramaatilised tunded. · Hinnati looduslähedust. Õpiti kujutama õigesti inimese kehavorme, liigutusi ja näoilmeid. · Tähtsus detailidel, kompositsioonilised lahendused ebaloomulikud. Puudub ühtne terviklikkus. Inimesed on kõik samal tasapinnal ega ole taustaga seotud. Nim. primitiivseks maalikunstiks. · FRA ANGELICO polnud uuenduslik. Ei kasutanud tsentraalperspektiivi, tähtis oli tunnete väljendus. Maalis esimesena pilvi. Madonna pildid, kuldsed värvid. "MAARJA KUULUTUS". · TSENTRAALPERSPEKTIIV üks punkt, kuhu koonduvad kõik jooned. · PAOLO UCCELLO oluline erinevates poosides inimeste kujutamine, mitte pildi teema. DOMENICO VENEZIANO pilt justkui teatrilava. · PIERO della FRANCESCA tähtsustas geomeetrilisi kujundeid. Saavutas vormikindluse ja selguse, ei kasutanud tumedaid varje. Näod on rahulikud ja
Okeaanias, Tahiitil Kust oli pärit Paul Cézanne? Mida tead ta eluloost? Lõuna Prantsusmaa; Aixis jõuka pankuri poeg, majanduslikult kindlustatud, tõmbus kunstielus tagasi peale mõnitusi kriitikutelt Millistele vormidele püüdis Cézanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Stereomeetrilised vormid (silinder, kuup, koonus jne.) Kuidas kasutas (või ei kasutanud) Cézanne perspektiivi? Maalis mitmest erinevast vaatepuntist, et kujutada objekti ilmekalt, st ,,lõhkus" tsentraalperspektiivi Milliseid motiive maalis Cézanne enamasti? Maasikud, natüürmodid, staatilised figuurid
Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid (lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Lagedest eelistatati suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kaheksatahuline kuppel Firenze toomkirikus. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu Palazzo paleed, 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad, nelinurkse siseõuega, madal katus, mis tänavale peaaegu ei paistagi, tellistest laotud, suurte kiviplokkidega kaetud, akna- ja ukseavad on nelinurksed või ümarkaared. Kunstiteoreetik Alberti käsitles tsentraalperspektiivi matemaatilist täpsust, proportsioone arhitektuuris. 3. Maalikunstnik. Sandro Botticelli; (1. märts 1445 - 17. mai 1510) oli 15.sajandi lõpu Firenze
(Soome, Norra). Nimeta rahvuskunstnik. Kuna rahvusromantism levis 19 saj. nende rahvaste kunstis, kellel polnud veel iseseisvat riiki. Rahvusromantism põimus rahvuslusega. Väljendas kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Edvard Munch(1863-1944) Postimpressionistid. 5. Iseloomusta lühidalt postimpressionisti Paul Gauguini loomingut? Vähendas oma piltides tsentraalperspektiivi ja varjude kasutamist, millega muutis kujutise peaaegu tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks, et nähtavate vormide kaudu väljendada nähtavaid tundeid. 6. Mis on püantillism? Püantillism on kunstis neoimpressionismile omane maalimistehnika spektrivärvustes värvitäpikestega. 7. Millega sai kuulsaks kunstnik Henri de Toulouse-Lautsec? Värvilise litograafiaga tehnikas plakatitega. Fovism. 8. Mis said moodsa kunsti arengule tähtsaks? Uuendusi soosiva züriiga näitused
Märter on isik kes oma pühendumuste tõttu on hukka saanud. Levinuim teema itaalia kunsitis 15. saj. Oli ilmalik kunst. Seinamaalid olid fresko tehnikas,maalitud puutahvlile temperavärvidega, raamile pingutatud lõuend oli õlivärvidega. Õlivärvid-pärinevad madalmaadest, on vastupidavad,võimalik palju segada. 15. saj. Hakkasid kunstnikud kujutama maalidel ilusoorset ruumi, samuti andsid kujutatud inimesele veenva ruumilisuse ja kehalisuse. Nad tegid seda valguse ja varju ning tsentraalperspektiivi kasutamise abil. Esimene edukas murrangulise tähtsusega kunstnik oli vararenessanssi kunstnik(Masaccio-"Püha kolmainsus"-Firenzes). Kõige kuulsamad mütoloogilised maalid 15. saj. Itaalias oli Sandoro Botticelli(,,kevad" ja ,,Venuse sünd").
Ta sõbrunes sümbolistidega ja veendus, et kunst peab kandma hingelist ja vaimset sõnumit. Sellest tulenevalt jätkas maalimist Bretagne'i poolsaare rannakülades, kus ta loobus impressionismist. Seal oli säilinud vana kultuuri, mis Gauguin'ile meeldis. Ta eesmärk oli, et maalid lummaksid inimest. Loomingut iseloomustavad: a) puhtad ja säravad värvid b) suured ühe tooniga kaetud pinnad c) tumedad kontuurid d) tsentraalperspektiivi vähendamine e) varjudest loobumine Ta lihtsustas kujutisi ning muutis nad dekoratiivseks. Ta otsis oma ,,kaotatud paradiisi" ning jätkas maalimist Okeaanias, Prantsuse Polüneesias Tahiti saarel. Tahiti saarele kolides jättis ta oma naise ning viis last, et pühenduda maalikunstile. Tema Prantsuse Polüneesias maalitud teosed ei ole varasemaga võrreldes muutunud, vaid tegelased veidi erinevad (tõmmud tütarlapsed). Sageli kujutas ta tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi
2. Renessanss tähendas antiikkultuuri taassündi 3. Renessansi periodiseering: 1) 14.saj.- eelrenessanss 2) 15.saj.- vararenessanss 3) 16.saj.- kõrgrenessanss 4. Tuntuim arhitekt oli Filippo Brunelleschi. Teda tegi kuulsaks, tema kavandatud kaheksatahuline toomkiriku kuppel. Tema ehitised on mõjutatud antiikaajast. Kuulsaimad ehitised on: Leidlaste Kodu Firenzes, Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel. Tänu temale võeti kasutusele tsentraalperspektiivi kasutamine ehitiste kavandamisel. 5. Palazzod oli paleed, mille lasid endale ehitada partiitsiperekonnad. Need olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosenvad ehitised nelinurkse siseõuega.. Katused olid madalad. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Gootipärasele ehitusele vastandusid, horisontaalsus ehk siis maaligidus, aknad olid kas nelinurksed või ümarkaarega. 6. Renessansi kujunemisel võeti eeskujuks kunagine antiikkultuur. 7
8.ITAALIA MAAIKUNST 15. SAJANDIL 1. Millised olid levinuimad teemad itaalia 15.saj maalikunstis? Usk, inimeste portreed, piibliained 2. Mis tehnikas olid seinamaalid? Millisele aluspõhjale ja milliste värvidega maaliti tahvelmaalid? Freskotehnikas, puutahvlitele, temperavärvidega 4. 15.saj hakkasi kunstnikud kujutama malidel illusoorset ruumi, samuti andsid kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse. Mille abil nad seda tegid? Rakendati järjekindlalt tsentraalperspektiivi. 5. Kes oli eelnimetatud ürituses esimene edukas, murrangulise tähendusega kunstnik? Nimeta ta teoseid. Kus need asuvad? MASACCIO. Teosed: ,,Püha Kolmainsus" - Fresko Santa Maria Novella kirikus Firenzes ; Freskod Brancacci kabelid kasutas valguse suunamist varjude tekitamist ; Püha Peetrus ravib oma varjuga Firenze Santa Maria del Carmine kirikus ; Aadama ja Eeva Paradiisist pagendamine 8. Kes oli madonna? Jumalaema 13. Keda näed Botticelli maalil ,,Kevad"
Arutlus ,,Püha õhtusöömaaja" teema aluseks on lugu Kristuse ja tema jüngrite viimasest koosviibimisest, kus ta teatab, et üks nende seast annab ta ära. Seda teemat on käsitlenud paljud kunstnikud, ka da Vinci ja Tintoretto. Nende teoseid käsitlengi. Leonardo da Vinci seinamaal ,,Püha õhtusöömaaeg" on meie ajani jõudnud väga halvas seisundis. Teos on maalitud pehmete toonidega temperavärvides. Maalis on kasutatud tsentraalperspektiivi, mille keskmes asub Kristus ise. Kõik kaksteist jüngrit on jagatud nelja kolmeliikmelisse gruppi, kus igaühele on antud veel erinev reaktsioon Kristuse uudisele. Reageeringud varieeruvad üllatusest tõelise jahmatuseni. Vastukaaluks jüngrite käitumisele on Kristus ise väga rahulik, mida on näha tema maha suunatud pilgust ja käte asendist. Teos on väga realistlik, valguse-varju kasutamine tundub kaalutletuna kuid samas loomulikuna. Juudas on
Donatello''David''(Taavet) Donatello-''Gattamelata'' 4.15. sajandil hakkasid kunstnikud kujutama maalidel illusoorset ruumi, samuti andsid kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehastuse. Mille abil nad seda tegid? Kujutised kujutises, interjöör+eksterjöör samal maalil, foto pildis jne. Ülesanne seisneb illusoorse detailirikkuse loomises. Illusoorsust kujutati erinevate värvivarjunditega ja inimeste paigutusega ruumis, Tsentraalperspektiivi abil 5.Millise pärandi jättis järeltulevatele põlvedele Leonardo da Vinci, Tõeline renessasiinimene? Leonardo väärtuslik käsikirjakogu, mis oli kahtlemata kõige olulisem renessansiaja pärand, sai pärast tema surma kannatada tulekahju, varguste ja vandalismi tõttu. Kuid siiski läbi aegade säilinud da Vinci täpsete märkmete ja jooniste põhjal ongi olnud võimalik taastada selle ajastu geeniuse leiutiste mudeleid. 6.Michelangelo oli tüüpiliselt mitmekülgne renessansiinimene
11. Kust on päris Paul Cezanne? Mida tead tema eluloost? Cezanne on päeir Lõuna-Prantsusmaalt. Isa oli panga kaasasutaja ja omanik. Ta õppis isa meeleheaks Aix'i ülikoolis õigusteadust. 12. Millistele vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Ta püüdis looduses nähtavaid objekte kujutada stereomeetriliselt (silinder, kuup, koonus jne) 13. Kuidas kasutas Cezanne perspektiivi? Ta maalis erinevast vaatepunktist, et kujutada objekti ilmekalt (lõhkus tsentraalperspektiivi) 14. Milliseid motiive Cezanne enamasti maalis? Natüürmordid, staatilised figuurid 15. Millal ja millega seoses toimus tõsisem Cezanne'i tunnustamine? Pariisi kunstikaupmees korraldas talle soolonäituse. Sellest ajast hakati teda kunstiringkonnas tunnustama. 16. Keda kolmest postimpressionistist peetakse sillaks impressionismi ja kubismi vahel? Sillaks impressionismi ja kubismi vahel peetakse Cezanne'i 17. Kes kolmest postimpressionistist kannatas vaimuhaiguse all?
Punasefiguuriline stiil 5. Sajandi e.Kr. algus Seina-ja tahvelmaalijad hakkasid oluliselt veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelist ruumilist illusiooni. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks Lisandus valge värviga maalimine Ornamentiksat olid populaarsed 4. Sajand e.Kr Osati maalida väga tõetruult ja ruumiliselt Osati arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega Ei kasutatud tsentraalperspektiivi 4. Sajandi e.Kr. kunstnikud 4. Sajandi e.Kr. kuulsaim kunstnik oli Apelles. Tema tähtsaimaks tööks peeti merevahust sündiva Aphrodite kujutist. Apellese töid pole säilinud. Tema kaasaegse kunstniku, Loxenose teost tunneme Vesuuvi tuhka mattunud Pompejist leitud mosaiikkoopia järgi. Tänan kuulamast
Vatikanis. 1 Bosch - Heinakuhi, Madalmaad 2 Jan van Eyck Madonna kantlser Roliniga, Madalmaad 3 L. Da Vinci - Mona Lisa, Itaalia 4 A. Dürer - Püha Hieronymus, Saksamaa 5 Michelangelo Taavet, Itaalia 6 P. Brueghel Pimedad, Madalmaad B 1 Itaalia maalikunst temaatika oli enamasti usuline. Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. 15saj.t pole sagenesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Tsentraalperspektiivi kasutamine. Kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. freskod Mdalmaade mk maalikunst hakkas väärtustama nähtavat maailma. Madalmaades ei saa rääkida antiiikkunsti eeskujudest ja jumalike proportsioonide otsingust. Madalmaade kunstnikud olid rohkem linnakodanike teenistuses. Madalmaades oli tagasihoidlikum elulaad, kui Itaalias. Inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Peamiseks eesmärgiks inimeste hingede avamine. Peenemaalitehnika, õlivärvid.tahvelmaalid
2). Milliseid ilmalikud skulptuurid muutusid 15. saj populaarseks? Elusuuruses Taavet (kes sümboliseerib tarkust, hiljem ka muutub füüsiline oleks tähtsaks) ja ratsamonumendid. 3). Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tätsaim kunstikeskus? Firenze. 4). Kes oli esimene suurmeister renessansiajastu arhidektuuris? Filippo Brunelleschi. 5).Nimeta tema kavandatud ehitisi Firenzes? Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Frienze toomkiriku kaheksatahulin ekuppel. 6). keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschi. 7). Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Frienze patriitsiperekonnad? Paleesid, kolmekorruselisi, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse sisseõuega, madaka katusega, vanemad on kindlusetaolised ehitised. 8). Millise hojaku poolest erineb 15. saj. kultuur teravalt gootiaegsest? antiigi põhimõtetle toetumine ja nende väärtustamine, 1 kindel tunnus- eneseteadvus. PS!
hindama kreeka ja rooma kultuuri*õpiti tundma antiikaega(kunst kirjandus..jne) *humanism *renessanslikmoraal-saavutati eesmark vahendeid valimata*hakati ka tegelema ilmalikusega*platon *tunnustati ehitusmeistreid,teadureid ja maalijaid kes tundsid matemaatilisi reegleid antiikkunsti,kirjandust,filosoofiat ja mütoloogiat.ARHIDEKTUUR:*15.saj-profaanarhidektuur-palazzo (medice- 4kandiline,3korrust,sisehooviga,1korrus rustikaalne)*brunellezchi-1.suurmeister ,tsentraalperspektiivi õpetus.*16.saj-michelangelo-peetri kiriku kupli kavand*palladio-villa rotonda .*eluasemed tähtsad * viimne kohtupäev-baroki algus MAALIKUNST: *vararenesans-*õlimaal*mosaccio-,,paradiisist väljaajamine" *andrea montegna-,,surnud kristus"*sandro botticelli-kõrg eliidi maitse-tegi töid medicitele. *kõrgrenesanss- vararenesansist suursugusem ja üllam, tähtsaim maalikunst*leonardo da vinci (maalikuntstnik,skulptor,arhidekt ,filosoof, insener,luuletaja) *maale vähe aga
toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne pronksuks ongi üks tema peateoseid. Sellel uksel on kujutatud Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. 4. Reljeefe ümbritseb gootipärane ehisraam kuid inimesed on kujutatud realistlikumalt kui gootikas. Firenzelased olid sellest nii vaimustatud, et tellisid temalt ka teine kahe poolega uks. 4. See oli 10 suure reljeefiga sama hoone idapoolne kullatud pronksuks (2. Paradiisi värav), reljeefide raamid on nelinurksed ning kasutatud on tsentraalperspektiivi. Reljeefidel, kus figuurde taustaks on arhitektuur, on koonuvate joonte abil loodud sügavusillusioon. Reljeefid on ühes mõõtkavas ja kokku moodustavad need kauni ja haarava jutustuse. 5. Vararenessansi kuulsaim skulptor oli DONATELLO (1386-1466). 6. Ta ühendab enda teostes antiigi traditsioonid uusaegse realismiga, rakendab taas kontraposti ja vabafiguuri (7. 2 meetri kõrgune marmorkuju Püha Jüri), teeb esimese vabalt seisva alastifiguuri pärast antiikaega (7
reeglistikule Kuulsaimad kunstnikud Madalmaades v J an van Eyck (1390 1441) Hieronymus Bosch (1453 1516) Rogier van der Weyden (1400 1464) v Jan van Eyc k (u. 1390 1441) v Koos oma venna Hubertiga maalis Genti altari v J an van Eycki maalid on värvide poolest säravad ja sisemiselt hõõguvad v Tsentraalperspektiivi ei pidanud nii oluliseks kui värviperspektiivi v Värvide abil lõi sügavaid illusioone, muutes toonide intensiivsust ja soojust Genti altar Belgias, Genti linna katedraalis. Altar koosneb 24-st pilditahvlist. Altar on erakordselt värvisärav, detailipeene ning loodusvormide rikas. Click to edit Master text styles Second level Third level
NAIVISM · Naivistid pole kunsti õppinud, maalivad enda lõbuks · Püüavad jäljendada nähtavat, aga ei oska või ei suuda · Ei kasuta tsentraalperspektiivi, anatoomia arvestamist, õhu ja valguse kujutamise võtteid · Naivismi teine nimetus primitivism · Mõned võtsid eeskujuks loodusrahvaste kunsti · Sõltumatu igasugustest traditsioonidest · Konstrueeritud kompositsioon · Loodud üksinduses ja teistest sõltumatult · Henri Rousseau, Niko Pirosmanasvili, Ivan Generalic, Maurice Utrillo · Eestis: Jaan Oad, Paul Kondas Henri Rousseau "Autoportree", "Pulmad maal". Henri Rousseau "Pulmad maal", "Karnevaliõhtu".
Naivism Kunstivooluna tekkis naivism 19. sajandi lõpus. Naivistid on nn pühapäevamaalijad, kes teenivad elatist muu tööga. Naivistid loovad oma kunsti üksinduses ja teistest sõltumata, kuid mõnes paigas on tekkinud ka naivistide koolkonnad. 1993. aastal toimus Pariisis esimene suur naivistliku kunsti näitus. UUS SLAID Naivistid ei osanud kasutada tsentraalperspektiivi, arvestada anatoomiaga ega tundnud valguse ja õhu kujutamise võtteid. Nende pildid olid värvilised, lihtsad ning sarnanesid lastekunstile. Tähtsamaks naivismi tunnuseks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist ning selle kunsti pidevat isetekkimist. UUS SLAID Üks maailma kuulsamaid naiviste on Henri Rousseau. Ta tööde naiivne ja primitiivne stiil on hetkega ära tuntav. Tema töödes on objektide ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad
Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. 30)Kuidas periotiseeriti Itaalia ressansiajastut? 13. ja 14.sajand - eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento). 15.sajand - vararenessanss (Itaalias quattrocento). 16.sajand - kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). 31)Milline linn oli renessansiajastul Euroopas tähtsaim kunstikeskus? Euroopa tähtsaim kunstikeskus renessansiajastul oli Firenze. 32)Keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Tsentraalperspektiivi leiutajaks peetakse Filippo Brunelleschi´t. 33)Nimeta skulptor L. Ghiberti kaks peamist tööd! Firenze toomkiriku põhjapoolne pronksuks, mis koosnes 28 kullatud pronksist rejjefist. Kujutas Vanas Testamendis olnud sündmusi. Firenze toomkiriku idapoolne kahe poolega uks, mida nimetati ”Paradiisi väravateks”. 34)Nimeta vararenessansi kuulsaima skulptori Donatello vähemalt 2 peateost! Püha Jüri.
2. Kust oli pärit Paul Cezanne? Mida tead ta eluloost? Aix-en-Pravence'ist pärit, oli jõuka pankuri ainuke poeg ning tänu mõõdukale abirahale suundus ta Pariisi kunsti õppima. 3. Millistele vormidele püüdis Cezanne lähendada looduses nähtavaid vorme? Stereomeetrilistele põhivormidele silinder, kuup, koonus. 4. Kuidas kasutas (või ei kasutanud) Cezanne perspektiivi? Ta lõhkus mitme vaatepunkti kasutamisega tsentraalperspektiivi. 5. Mis oli neoimpressionistide peamine eesmärk? Milliste vahenditega nad seda teostasid? Eesmärk jäljendada võimalikult tõetruultnähtava maailma värve. Nad kasutasid värviringe, erinevaid toone kanti punktitaoliste laigukestega. 6. Mille juures kasutas Toulouse-Lautrec litograafiatehnikat? Plakatite juures 7. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Söejoonistus ja graafika 8. Millised teemad olid olulised K. Raua loomingus?
KUNSTIAJALUGU 1. Mis tähendab mõiste ,,renessanss"? Miks see kasutusele võeti? Renessanss tähenab taasündi ja see võeti kasutusele, et eristada kaasaega keskajast 2. Milline linn oli renessanssiajalstul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 3. Nim Filippo Brunelleschi projekteeritud ehitisi. Leidlaste kodu, Firenze toomkirik, Pazzi kabel 4. Milles seisneb tsentraalperspektiivi õpetus? Seisneb pildi ruumilise sügavuse illusiooni loomises. Asjad, mis lähemal olid suuremad, kui need mis asusid tagaplaanil. 5. Kellele püstitati palazzosid? Kuidas need välja nägid? Jõukate linnade elanikele. 3-korruseline ,neljast tiivast koosnev ehitis nelinurkse siseõuega. Madala katusega ja üldiselt üsna massiivse väljanägemisega 6. Millised muudatused tõid plazzode ehitusse L. B. Alberti? Hakkas hoonetel kasutama pilastreid 7
VARARENESSANSSI JA KÕRGRENESSANSSI VÕRDLUS , Siret Upan 11.klass VARARENESSANSS KÕRGRENESSANSS Masaccio (1401-1428) Raffael(1483-1520) ,,Püha Kolmainsus" tsentraalperspektiivi Kuulus ideaalide väljendaja. järjekindla rakendamisega lõi illusoorse ,,Ateena kool" ruumi,mis näib nagu kirikuruumi jätkuna. Lakke on maalitud 4 teadusharu(ülal paremal),mille järgi raamatu oleksid klassifitseeritud, kuid seinafreskod kujutavad
piiblitegelasi. Religioosne kunst arenes. 3. Eel- ja vararenessanss Itaalias ning kunstiuuendused. Too näiteid! Eelrenessanss oli keskajaga sarnane, antiikkunst. Keskajast erinevad tunnused maalikunstis arenesid välja just vararenessanssi ajal. Piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaegsete inimeste taolisteks. Näiteks Fra Angelico teosed olid muinasjutuliselt kaunid ja õrnavärvilised, kus tähtis oli siiras ja südamlik usutunde väljendus. Hiljem huvitusid paljud kunstinikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Näiteks Paolo Uccello oma lahingupiltides näis pidavat olulisemaks ägedalt liikuvate, keerukas poosides inimeste kujutamist kui pildi teemat. Inimeste nägusid kujutati rahulike ning miimikata, kuid pilgud olid ilmekad ja tähendusrikkad. Hakkasid leivama õlivärvid ning populaarsust koguvad tahvelmaalid. Uuteks lemmikzanriteks saavad ilmalikud pildid-portreed,natüürmordid, loodusvaated. 4. Iseloomusta renessanssmaalikunsti Kesk-Euroopas! Too näiteid!
Sellel maalil on tähendatav ka see, et tagataust ei täida oma tavalist, silmapaistmatut funktsiooni vaid kipub silma riivama ning tähelepanu nõudlema. ,,Ateena Koolis" paikneb kahe mehe taga aken, mis toob nad hästi esile ja rõhutab neid, kui tähtsaimat osa. Sama ei saa tähendada aga ,,Tarkuse Ülistamise" puhul. Seal on ainuke, mis keskel asuvaid inimesi rõhutab, kepile nõjatuva mehe pilkupüüdev oranz tooga. ,,Ateena Koolis" on märgata tsentraalperspektiivi: kõik kujutatu koondub keskele ja on sümmeetriliselt ülimalt täpne. Varjud on huvitaval kombel vasakul pool teravamad, kui paremal pool ning ka inimeste ja objektide ruumilisus on paremini tajutav fresko vasakpoolsel osal. Sama lugu on teose vormiga. Vasakpoolsem tundub millegipärast mahulisem ja kergemini hoomatavamana, kui seda on fresko tuhmim, parempoolne osa. ,,Tarkuse Ülistamises" jääb see sama iseärasus samuti väga hästi silma: ühel osal kolmikust,
❖ Ilmalik portreekunst ❖ Madonnarelieefid- kasutusele võeti majoolitehnika ehk savirelieef glasuuriti ❖ Medalikunst ❖ Putod Itaalia maalikunst. 15. sajand ❖ Temaatika enemasti usuline, pühalik ja ilmalik sulasid kokku, II poolel sagenesid ilmalike sündmuste kujutamised ja kaasaegsete inimeste portreed. Sajandi lõpus ka antiikmütoloogiat. ❖ Feskotehnika, II poolel võeti Madalmaades kasutusse õlivärvid. ❖ Tähtsaim keskus oli Fierenze. ❖ Tsentraalperspektiivi kasutamine (alates 1440) ❖ MASACCIO - “Püha kolmainsus”, tsentraalperspektiivsus ❖ PIERO della FRANCESCA - eriti matemaatiline, vormikindlus. Freskod Rimini ja Arezzo kirikutes ❖ SANDRO BOTICELLI - 15. sajandi II poole Fierenze kuulsaim kuntsnik. “Veenuse sünd”, “Kevad” Kõrgrenessansi arhitektuur. ❖ Püüdluseks suurejooneline tervik, üksikosade lülitmine ehitise üldmuljesse
palju andekaid, omanäolisi maalikunstnikke, keda erinevalt keskajast teatakse ka nimepidi. Teoste temaatika oli enamasti ............................................ kuid juba sajandi lõpul tuli moodi ka teemad ..................................................... . Loodi nii freskosid e. .................................... ja ...................... maale. Murrangulise tähtsusega kunstnikuks oli noorelt surnud El Grecot, kes oma teoses ,,Püha Kolmainsus" rakendas järjekindlalt tsentraalperspektiivi., mille tulemusena saavutas ta illusoorse ruumi, mis näib ...................................................... . Kõik Masaccio uuendused ei leidnud teiste kunstnike poolt rakendamist, alles .................a. hakkasid paljud kunstnikud kasutama tsentraalperspektiivi. Ägedas liikumises lahingupilte maalis kunstnik nimega Paolo Uccello Kunstnik Domenico Veneziano maalid meenutavad kui teatrilava, millel inimesed tunduvd väga reaalsetena. Huvitav kunstnik oli ...............................
Vanakreeka maalikunst. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Kirjalikest allikatest teame paljude maalikunstnike nimesid ja teoste kirjeldusi. Paraku ei ole meieni jõudnud peaaegu üdse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina-või tahvelmaale. Mõni hellenistlikul ajal või roomas loodud koopia annab siiski aimu kreeka maalikunsti ilmest. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega, vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Nendest on tuntumad kolme käepidamega veenõu HÜDRIA, kahe sangaga AMFORA, veini hoidmiseks ja lai KRATEER, milles segati vett ja veini. Er nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. sajandst e.Kr on leitud geomeetriliste onamentidega keraamikat. See o...
Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid (lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Lagedest eelistatati suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. Üks kuulsamaid renessansiajastu arhitekte oli Filippo Brunelleschi (1377-1446), kelle kavandatud on kaheksatahuline kuppel Firenze toomkirikus. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. Kokkuvõte Lükati ümber käibelolnud stereotüüpsed kujutelmad ning pöörduti objektiivsemate kirjelduste loomise suunas. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses, tähtsamaks muutus inimene kui indiviid. Inimideaaliks muutus nn universaalinimene - hästi haritud, ulatuslike teadmistega mitmekülgne inimene. Sel ajastul hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja
värvipinnad, *Tumedad kontuurid, *Kunst kannab olulist hingelist ja vaimset sõnumit, *Pildid ja kujud sisult tihedalt seotud mütoloogiaga, vormilt arhitektuuriga, *Loobus varjudest ja värvivarjunditest. P. CEZANNE: *Hele, valgusküllane koloriit, *Teostes sees suur hulk küsimusi ja otsinguid, *Looduses nähtavad vormid lähendada stereomeetrilisele põhivormile, *Pidas võimalikuks maalimist mitmest vaatenurgast, et kujutada objekti selle kõige ilmekamast küljest, *"Lõhkus" tsentraalperspektiivi, *Pani aluse konstrueerivale kunstitegemisele, *Süzee teisejärguline, *Pilt visuaalne objekt. Sümbolism 19.-20. saj vahetuse kunst oli väga mitmekesine, selle põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate põhjal. Tekkisid 3 suunda: Konservatism väljendus kunstis klassitsismine, uusromantism pettunud kaasajas ja positivism usk teaduse ja tehnika progressi. Uusromantikute ideede väljendiks kunstis oli sümbolism
ITAALIA MAALIKUNST 15. SAJANDIL 1. Millised teemad olid levinud 15.saj. itaalia maalikunstis? Ilmalike sündmused, kaasaegsete inimeste portreed 2. Milliseid maalitehnikaid ja värve kasutati sel ajal? Kasutati õlivärve. Peamised tehnikad olid freskotehnika ja temperavärvidega puutahvlile maalimine. 3. Keda nimetab enam kunstiajalugusid itaalia renessanssmaali isaks? Massacio 4. Nimeta tema peamised tööd. Mille poolest olid need uudsed? ,,Püha Kolmainsus" kasutas tsentraalperspektiivi. ,,Paradiisist väljaajamine"- valguse ja varju efekt(rõhutas ruumilisust), dramaatilised tunded 5. Millised kunstnikud maalisid kauneimaid madonnapilte? Fra Angelico, Sandro Botticelli, Giovanni Bellini 6. Mille edasiandmisele pühendas peatähelepanu Paolo Uccelo ja millele Domenico Veneziano? Paolo Uccelo- Ägedalt liikuvate, keerukates poosides inimeste kujutamisele Domenico Veneziano- Pildi ruumile, mis oli justkui vaataje vastas asuv lava. 7
sajandil oli Euroopa tähtsamaks kunstikeskuseks Firenze. Linna avalikesse paikadesse telliti kunstiteoseid oma patriootlikkuse väljendamiseks. Eeskujuks olid kreeklased. Moodi tulid kuplid, need olid selleks, et hoida ruum tervikuna koos. Vertikaaljooned läksid moest välja, asemele tulid domineerima horisontaaljooned arhitektuuris. Filippo Brunelleschi (1377-1446) Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel, Leidlaste kodu, San Lorenzo kirik. Tema võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. 6. Palazzod Itaalia jõuka pere elamu. Midagi kindluse sarnast 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks
matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat. Sellise teooriaga varustatud kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskond. 6. Filippo Brunelleschi(1377-1446) ja ta võttis kasutusele tsentraalperspektiivi. 7. Leidlaste kodu 8. Masaccio ,,Püha Kolmainsus" ja Sandro Botticelli ,,Kevad" Kõrgrenessans Itaalias 16 sajandil 1.Kõrgrenessansile on omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstniku erinemist tavalistest inimestest. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete
MAALIKUNST 15.saj. Itaalias · Piiblitegelased muudeti kaasaegsemaks · Riietus, tunded ja meelelisus · Tsentraalperspektiivi rakendamine · Freskotehnika, temperavärvid, õlivärvid · Antiiksete arhitektuuridetailide maalimine pildile TEEMA · Kõigil maalidel on teema, mis kannab sõnumit · Sageli on teema lihtsalt äratuntav · Varasematel maalidel on teema võetud piiblist või antiikmütoloogiast · Eeldas vaatajalt lugude tundmist TEHNIKA · Selle all mõeldakse vahendeid ja materjale · Materjali käsitsemise viis · Erinevad värvid: Fresko (seintele)
baptisteeriumi pronksuksed) Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. DONATELLO(Gattamelata ratsamonument Padovas) Monumendis on väga meisterlikult ühendatud realistlik loomutruudus monumentaalse suurejoonelisusega arhitektuur- Palazzod,Firenze aadlike kolmekorruselised neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega Filippo Brunelleschi(1377-1446)võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näistähistavat mõistusliku korra võitu. Leon Battista Alberti(1404 -1472) tegi Palazzo. Palazzod olid 3 korrusegapaleed, nelja tiivaga ning keskele jäi siseõu.Lorenzo Ghiberti(1378-1455) Paarikümne aasta jooksul tegi 28kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatudsündmusi. Inimeste figuurid realistlikumad kui gootikas. ,, Paradiisiväravkõrgrenessansi(15. sajandi arhitektuuris esines veel
6.sajandi algul võeti kasutusele mustafiguuriline stiil ja sama sajandi lõpus punasefiguuriline stiil. Mida aeg edasi, seda tõetruumalt ja looduslähedasemalt hakati inimesi kujutama. Ornamentikas kasutati enim meandrit ja palmetti. Tuntuimad kunstnikud sellest ajast on Apelles ja Philoxentos. Nad oskasid arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega, kuid nad ei kasutanud tsentraalperspektiivi. 4. Vanemad, arhailise ajajärgu skulptuurid on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Kourosed seisavad sirgelt valveseisakus, üks jalg eespool. Kehavormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Nad kujutasid ideaalset sõjakangelast või sportlast. Nägudel oli veider kramplik naeratus. Korede ilme oli rõõmus ja pidulik. Klassikalisel ajajärgul toimus suur muutus vabafiguurides. Kadus tardunud poos ja hakati kujutama keerukamaid liigutusi
annaabi.ee 
