rännata ja asuda elama muudesse balti kubermangudesse. Kaugemale minekuks oli vajalik riiklik pass. Sellega algasid ka väljarändamised venemaale, et saaks maad. 7) 1866 a vallareform. vabastas omavalitsuse mõisnike eestkoste alt. Valla piirideks jäid mõisapiirid. Omavalitsus koosnes valla täiskogust, vallavolikogust ja vallavabemast. Vallavanem moodustas vallavalitsuse, mis palkas vajalikke ametimehi. Omavalitsus püsis sellisena tsaariaja lõpuni, ning oli aluseks omariikluse tekkele.
aastal Teos räägib eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde "Tõde ja õigus" "Tõde ja õigus" on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane Romaan maalib realistliku pildi eesti talupoja elust sajandivahetusel tsaariaja lõpuaastate väljakannatamatuks muutunud ühiskondlikes oludes Välismaine Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Kirjanduse Teabekeskus Välismaine Eesti Kirjanike Liit Loodi 6.07.1945 Stockholmis Eestist pagulusse läinud kirjanikud 78 liiget Rootsis, USA-s, Kanadas, Soomes, Inglismaal, Saksamaal, Austraalias, Brasiilias jne. Eesti Kirjanduse Teabekeskus annab välja ingliskeelseid katalooge, vahendab eesti autoreid välismaale, toob Eestisse
majandusalase koostöö orgamisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949). 6.majanduse allakäik NKL. 1940a teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine eesmärgiga kindlustada riigi sõjalist võimsust. See eesmärk saavutati, kuid majanduslik olukord oli tervikuna pingeline. Seda teravnes veelgi 19461947a põud ja sellega kaasnenud nälja hädad. NKLelanikkonnavarustus esmaste toiduainete ja tarbekaupadega oli 1950a algul märgatavamalt viletsam kui venemaa tsaariaja lõpus. Stalini surma järel hakkas ministrite esimees malenkov senist majanduspoliitikat muutma. 1960a tõsteti toiduainete hindu. Ja majandus pidurdus. 7. KarotammEestis sündinud, kuid 1920a NL lahkunud kommunist. 1940a tuli ta eestisse uut võimu üles ehitama. Temast sai EKP üks juhttegelasi. 1944 nim, ta ametlikult EKP esimeseks sektetäriks. Käbineestis sündinud.. tsaariajal rändas oma perekonnaga venemaale. seal sai temast kommunist. 1941a suunati ta eesti parteitööle
seaduseks eestlase jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866.a. Selle seadusega loodi Baltimaade talupoegadele mõisast sõltumatu kogukondlik omavalitsus . Suur võim vallas koondus vallavanema kätte, kes valiti taluperemeeste hulgast. Vallavanem täites volikogu otsuseid, olles ühtlasi politseivõimu koondajaks mõisa kui ka talumaal elavate talupojaseisustest isikute üle. Ka valla kohus vabanes nüüd mõisa eestkostmisest. Kubermangu ja maakonna omavalitsusasutused jäid kuni tsaariaja lõpuni rüütelkondade kätte. Kohtumõistmisest mõisaajal võib lugeda A. Krindi raamatudst "Elust mõisnike ajal " (ilmunud 1999.a
a tegi keskvalitsus rüütelkondadele ettepaneku koostada uus vallakogukonna seadus. Uus seadus võeti vastu 1866 aastal. Vallarefromi olulisemaks tagajärjeeks oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused. Vallakogu moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallanvanemast ja tema abilistest, vallakohtust. Selline kogukondlik omavalitsus jäi püsima kuni tsaariaja lõpuni. Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisel. Valla täiskogus olid kõik päris-ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeeste esindajatest, kes valisid volikogu. Valla tähtsaimaks meheks oli vallavanem, kes valiti taluperemeeste hulgast, tal oli ka politseivõim kõigi talupojaseisusest isikute üle oma kogukonna territooriumil. Vallavanem koos abilistega moodustas vallavalitsuse, kes palkas endale mitmesuguseid ametimehi(vallakirjutaja,
mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsustele senisest palju avaramad võimalused. Valla omavalitsus koosnes nüüd valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ja vallakohtust. Selline kord jäi säilima tsaariaja lõpuni. Saadud kogemused olid oluliseks abistajaks omariikluse kujunemisele. Baltisakslased Karl August Senff- kunstnik, graafik, Tartu Ülikooli joonistuskooli õpetaja Carl ernst von Baer- embrüoloogia rajaja, teadlane Fabian Gottlieb von Bellingshausen- maadeavastaja, meremees Barclay de Tolly- väejuht A. J. von Krusenstern- esimene ümbermaailma reisija Talurahva õigused 17. saj rootsistamispoliitika nurjus ning koos mõisatega erakätesse minekuga taaskehtestati
KÄSUMAJANDUSE ALLAKÄIK 1940. aastate teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine eesmärgiga kindlustada riigi sõjalist võimsust. Sõjaeelne majanduslik tase saavutati küll 1950. aastate algul, kuid riigi majanduslik olukord oli tervikuna pingeline. Seda teravdas veelgi 1946.-1947. aasta põud ja sellega kaasnenud näljahäda. Nõukogude Liidu elanikkonna varustatud esmaste toiduainete ja tarbekaupadega oli 1950. aastate algul märgatavamalt viletsam kui Venemaal tsaariaja lõpus. Nõukogu esimees Malenkov püüdis arendada ka kergetööstust. Tema majandusprogramm oli suhteliselt inimesekeskne, seades eesmärgiks elanikkonna majandusliku ja kultuurilise olukorra parandamise. Malenkovi ümberkorraldused panid aluse järgnevate aastate majanduslikule arengule, kuid tema tagandamise järel(1955) hakati eelisarendama taas rasketööstust. Hrustsovil puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. Tema tegevust iseloomustasid pidevad ümberkorraldamised ja kampaaniad
Üldiselt, kodudes oli ülihalb olukord, vanemad surnud või alkohoolikud. 1922 I rahvaloendus Eesti Vabariigis Nõrga mõistusega vanemad ei tohiks lapsi saada kastreerimine tugev ühiskonna vastureaktsioon Alaealise mõjutusvahendite seadus sätestatud on erikooli (eritingimusi vajavate laste kool) saatmise kord Eesti territooriumil tsaariajal kehtis nuhtlusseadus - 1845 1903 uus nuhtlusseadus 1935 EV kriminaalseadustik (vahepeal kehtisid tsaariaja seadused) Loeng VI 26.11.2013 Historia est magistra vitae Ajalugu on elu õpetaja (eilne, tänane ja homne on omavahel tihedas arengulises seoses) Olevikus on mineviku põõn ja tuleviku idu Tuleviku võti käib olevikus Olevik laotub mineviku kohale, võtab selle lõimi ja koob kangast, millest saab surilina lahkujale ja mähkmed vastsündinule.
, volikogust-3- 24 liiget vastavalt elanike arvule, vallavanemast-valiti taluperemeeste hulgast (politseivõim) ja tema abilisest, vallakohtust. Vallavanem koos abilisega mood. vallavalitsuse, kes palkas abiks ametimehi:vallakirjutaja, rõugetepanija, koolmeistrid vallakoolidesse, magasiaidamehe. Tasuvaim-vallakirjutaja ametikoht(vastutas dokumentide korrashoiu eest).1866a. reformiga paika pandud omavalitsus kehtis tsaariaja lõpuni, kogemused oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele. Majandus ja linnad: Mõisamajandus-19saj algul põhiliseks maj üksuseks mõis-suurmajapidamine talupoegade tasuta tööga. Edenemise aluseks viljatootmine, sissetulekuallikaks viinapõletamine. Mõisnike väljaminekud suurenesid, sissetulekud jäid samadeks, hakkasid võlgu võtma,tõsteti talupoegade koormisi. pöörati tähelepanu
usalduse ja lugupidamise. 5 Eesti miilitsa eelkäijateks tuleb arvata tsaariaegset politseid ja Kerenski-aegset miilitsat, samuti enamlaste miilitsat ja Saksa okupatsiooni ajal loodud "Bürgerpolizeid" Nii peeti Eesti Vabariigis 1918.aasta novembris-detsembris omavalitsuste miilitsa organiseerimisel silmas 17.aprilli 1917.aasta ajutise miilitsaseaduse sätestust. See miilitsaseadus lähtus tsaariaja politseiorganisatsioonist. Põhiline erinevus oli selles, et Vene politsei oli riiklik, Kerenski-aegset miilitsat pidasid ülal omavalitsused. (1: 170) 11.novembril 1918 loodi Eesti Kaitseliit. Riigi sisejulgeoleku tagamiseks hakati looma politseid. A.Hellatile tegi Ajutine Valitsus ettepaneku võtta politseijaoskonnad Saksa okupatsioonivõimudelt üle. Tallinna miilitsaülem A.Hellat võttis ööl vastu 12.novembrit
Tõde ja õigus I osa Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) kujutas oma romaanitsüklis «Tõde ja õigus» eestlaste saatust 19. sajandist kuni Esimese maailmasõjani(1914-1918). Romaan maalib realistliku pildi eesti talupoja elust sajandivahetusel tsaariaja lõpuaastate väljakannatamatuks muutunud ühiskondlikes oludes. «Tõde ja õigus» on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane. Tegelased: - Pearu (Murakas) - Andrese kiuslik naaber – tagapere - Andres (Paas) - Vargamäe uus elanik- eespere - Krõõt - Anderese naine, hell, heleda häälega, sureb suure koormuse tõttu, peale neljanda lapse (poja-
NSV Liit 1945 1985 1. Stalini viimased eluaastad a) Majandus: · eesmärgiks eeskätt rasketööstuse ja kaitsevõime taastamine · majandusareng edukas 1947 kaotati kaardisüsteem, sõjaeelne tase ületati tööstuses 1950, põllumajanduses 1952 · selle eest tuli maksta ränka hinda tööjõupuudus ja põuast tingitud näljahäda (Ukrainas, Moldovas) · toidu- ja tarbekaupadega varustatus viletsam tsaariaja lõpust b) Massirepressioonid: · siseasjade- ja julgeolekuorganid · vanglad, sundasumine, küüditamised 1950.a. 5,5 milj. inimest c) Ideoloogiline surutis (juhiks KP sekretär A. Zhdanov): · nõukogude inimesele on Lääne manduv kultuur mittevajalik · N. Liidu eraldumine maailmakultuurist pidurdas ühiskonna arengut · paljud teadlased represseeriti või pidid asuma ,,õigetele" seisukohtadele · nt ,,rahvaakadeemik" Lõssenko poolt likvideeriti N
vallakohtust. Valla täiskokku kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu, kuhu võis kuuluda 3-24 liiget. Vallavanem oli tähtsaim ja valiti talurahva seast, temal oli talupoegade üle politseivõim nii talumaadel kui ka mõisamaadel. Vallavanem koos abilistega moodustas vallavalitsuse. 1866 reformiga paika pandud kogukondlik omavalitsus jäi püsima kuni tsaariaja lõpuni. 10. Vaimuelu 19. saj I poolel Põhjasõja ajal katkes ligi sajandiks saada kõrgharidus Eestis. Aga 1802. aastal avas Tartu Ülikool taas oma uksed. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda ( usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond). 1850. jagati filosoofiateaduskond veel kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika-looduse. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Õppejõud toodi enamuses Saksamaalt. Esimene ülikooli rektor oli Georg Friedrich
Olukorda halvendas veelgi 1946 - 1947 põud, mis hõlmas piirkonda Moldovast ja Ukrainast Ida Siberini. Põud hävitas enamiku teravilja- ja kartulisaagist ning andis tuntava löögi loomakasvatusele. Sellest hoolimata eksportis NSVL teravilja välismaale. Põua, nälja ja teiste raskuste tagajärjel algas inimeste massiline lahkumine maalt linna, kuid ka seal polnud elu kergem. Varustatus esmaste toiduainete ja tarbekaupadega oli 1950. aastate alguses märgatavalt viletsam kui Venemaal tsaariaja lõpul. Sõja lõppedes tekkis lootus süsteemi leebumises ja inimlikkuses, kuid tegelikkus osutus vastupidiseks. Võimude üks põhivahendeid valitseva reziimi püsimise kindlustamiseks oli hoida ühiskonda endiselt pidevas hirmuseisundis. Massilist repressiivpoliitikat peeti täiesti loomulikuks, seaduspäraseks ja möödapääsmatuks kaasnähtuseks sotsialismi ülesehitamisel. Seetõttu hoolitsesid Stalin ja tema lähikondlased pidevalt ja järjekindlalt vägivalla aparaadi tugevdamise ning
1866.a toimus vallareform, mille käigus kogukondlik omavalitsus vabanes mõisnike eestkoste alt. Sellega said talupojad väga palju õigusi juurde. Täiskokku kuulusid kõik rendi- ja täisperemehed. Täiskogu valis valla volikogu. Vallaesimeheks sai vallavanem (kadusid vallatalitaja/vöörmünder). Vallavanem koos oma abilistega mood. vallavalitsuse ning palkas omale appi mitmesuguseid ametimehi : vallakirjutaja, magasiaidamehe jms. 1866.a reformiga paikapandud omavalitsus jäi püsima kuni tsaariaja lõpuni. Pilet 5 Eesti ala valitsemine Rootsi ajal Eesti ala oli jagatud Eestimaa ja Liivimaa kubermangu vahel. Kõrgeim valitsusametnik oli kindralkuberner. (Eestimaa kindralkuberner Tallinnas, Liivimaa oma Riias) Nad kamandasid oma haldusalal olevat sõjaväge, kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid kubermangu rahaasju. Lisaks neile teostasid võimu rüütelkonnad.Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel
gaasijuhe otse Leningradi. Alles 1953. aastal ulatus see toru ka lõpuks Tallinna. Iseseisvusaja lõpu tööstusliku situatsiooniga võrreldes toimus nõukogude ajal selge muudatus, kui tähtsamaks tõusis rasketööstus. Võimsad tehaste kompleksid olid Nõukogude Eesti vajadusi arvestades selgelt liiga suured, aga nende toodang ei olnudki mõeldud eestlastele. Sageli veeti tooraine sisse teistest liiduvabariikidest ja valmistooted läksid tagasi sinnasamasse. Selline ringkäik meenutas tsaariaja lõpuaastaid. Siis voolas tooraine välismaalt Eestisse, kust sellest valmistatud tooted sageli müüdi tagasi välismaale või tsaaririigi teistesse osadesse. Mitmed Nõukogude Eesti tehased kuulusid otse Moskvale alluvasse üleliidulisse sõjatööstuskompleksi, mille ettevõtete iseloomust ja toodangust ei teadnud Nõukogude Eesti juhtkond suurt midagi. Hea näide Moskva poolt juhitud salajasest tööstusest oli Ida-Viru- maa
Vene armee püsis veel koos, kuid avaldas väsimuse märke, nii nagu ka tagala. Polnud sugugi võimatu, et hakkaja mees tuli lihtsalt rindelt tulema, nagu oli seda teinud Tooma isa Joosep. Joosep soovis rahus kala püüda ja maad harida, kuid leidus juba selliseidki suguvendi, kes ihkasid mõisnikuks. Osvald Kallaste oli üks sellistest. Seadus seda juba ammu ei takistanud, ja kui raha jätkus, võis omandada kasvõi rüütlimõisa. Selliseid talutares sündinud ,,paruneid" oli tsaariaja lõpuks juba oma poolsada. Tõsi, saksa mõisnikuperesid oli üle kümne korra rohkem. Ning olid ka linnaeestlased, kes 20. sajandi alguskümnendite jooksul olid saavutanud märkimisväärset edu nii jõukuse kui positsiooni mõttes. Tallinnas oli 1906. aastal noore advokaadi Konstantin Pätsi juhtimisel saavutatud koguni valimisvõit ja võetud linna juhtimine sakslastelt üle. Prominentseid eestlasi oli ka arstide, pedagoogide ja loomeinimeste seas; 1917
soost lastele. Ministeeriumikooli pidas üleval vald, õpetaja palga maksis riik. Ettenähtud aja jooksul lõpetasid kooli ainult kõige andekamad. Õppetöö kestis 15. septembrist 15. maini, koolis käidi umbes 180 päeva aastas. Tunnistused anti detsembris ja mais. Kogu õpetus toimus kolmandast jaost alates vene keeles (erandiks emakeele-, usuõpetuse- ja laulutunnid). Kogu koolikursus lõpetati eksamitega. Eksamineerisid kõik õpetajad, aineid oli kuus või seitse. Tsaariaja lõpul töötas kogu Eestis 90 ministeeriumikooli. Uus koolitüüp aitas oma lõpetajatega kaasa maaintelligentsi kujunemisele. Linnakoolid 1885. aastast alates viidi kõik koolid ülevenemaaliste kooliseaduste alusele. Sakslastest õpetajate asemele asusid tööle Venemaal hariduse saanud pedagoogid. 1900. aastal oli Eestis 26 mitmesugust keskõppeasutust (Tallinnas 9, Tartus 7). Maanoortele jäi haridus raskesti kättesaadavaks. Uue sajandi algul said mitmed
keskuste" arv NSV Liidus 1920. aastate lõpus oli 498 46. Sellele lisanduvad suurema eestlaste arvuga Vene linnad. Kõige arvukamalt leidus eesti maaelanikke Peterburi ja Pihkva kubermangus ning Liivimaa kubermangu läti osas. Tähtsamaks väljarännanute linnakeskuseks kujunes aga Peterburi. Erinevalt Moskvast oli Vene äärealale või tegelikult sellest väljapoole rajatud Peterburi asutamisest saadik paljurahvuseline linn ning oma paljurahvuselist pitserit kandis see veel tsaariaja lõpus. Näiteks 1881. aastal elas siin peale venelaste, kes moodustasid linna elanikkonnast lõviosa (veidi enam kui 80 % ehk 715 000 inimest), veel arvestataval määral nii riigi- kui baltisakslasi (5,7 % ehk 48 700), poolakaid (2,5 % ehk 21 400), soomlasi (2,3 % ehk 20 000) ja juute (2 % ehk 17 000), lisaks vähemal arvul valgevenelasi, ukrainlasi, eestlasi (7000), rootslasi (5800), lätlasi (4500), leedulasi, prantslasi, inglasi, tatarlasi, armeenlasi, grusiinlasi, itaallasi jt 47
vaenulikuks peetud kristlikule traditsioonile. Arvestades aga, et kristlaste üldarvamus juudilikesse autoritesse umbusuga suhtub, jäi Aš, nagu paljud enne ja pärast teda, kahe vaenuliku tule vahele. Venemaaga seotud kirjanikest tooksin esile järgmised: Dovid (David) Bergelson (1884 – 1952) – aastal 1913. ilmus tema romaan „Kui kõik on läbi“ (eesti keeles 1999), mille teemaks võib nimetada armastuse ja vaimsete püüete sumbumist tsaariaja lõpul Ukraina linnakeses. Teost on peetud esimeseks moodsaks jidišikeelseks romaaniks. Weimari vabariigi ajal (1918 – 1933) elas Bergelson Berliinis ja oli edukamaid juudi kirjanikke üldse, tema teoseid ilmus nii Euroopas, New Yorgis kui Moskvas. Natsionaalsotsialismi eest Venemaale naasnud, ootas Bergelsoni kurb saatus: koos paljude teiste juudi haritlastega langes ta Stalini juudivihkamise hoogude alla ja ööl vastu 13. augustit 1952. aastal laskis Stalin ta
Sajandivahetuse avalikelu Eestis jagunes kolme suuna vahel: 1. Jaan Tõnisson Postimees - rahvuslik ringkond Taruts. Püüti ühendada mõlemat ärkamisaegset suunda. Nii Hurda mõõdukat konservatiivsust kui ka Jakobsoni käremeelset liberaalsust. Selle voolu teine mõjuvam mees oli Villem Reiman. 1905. aasta lõpus Tõnissoni eestvedamisel algatatud Eesti Rahva Eduerakond oli eestlaste esimene ametlik erakond ja jäi selleks tsaariaja lõpuni. 2. Konstantin Pätsi Teataja ümber koondunud ringkonda võib võrrelda Lääne- Euroopa radikaalsete vasak liberaalidega, mõneti ka Jakobsoni käremeelse suunaga. Keskus Tallinnas. Erinevalt Tartlaste aatepoliitikast oldi märksa reaalpoliitilisemad. Tehti koostööd sotsialistidega. 3. Eesti esimesed sotsialistlikud ringid tekkisid eelkõige siinsete vene haritlaste ja õppiva noorsoo mõjul. Mõjutusi saadi ka Saksa sotsiaaldemokraatiast
nagu oleks see kõik rahva oma. «Saab näha,» ütlesid vene punaarmeelaste naised, «kui kaua te suudate meile seda pettemängu näidata. Varsti on kõik teil otsas.» (Jaan Lattiku mälestused 1940. aastast) Krooni asemel rubla kasutuselevõtmine ei kõlanud vanema ja keskmise põlve eestlastele üldsegi võõralt. Esimesele iseseisvumisele eelnenud rubla-aega oli läbi kahe isesisvuskümnendi meenutatud üsna hea sõnaga, sest tsaariaja lõpp oli möödunud majandusliku tõusu tingimustes ja toonase Venemaa valuuta oli täiesti usaldusväärne. ,,Hoolimata rubla pikast ajaloost Eesti- ja Liivimaal ei saa öelda, et rubla tuli 1940. aastal Eestisse tagasi, sest see, mis tuli, oli seninägematu suurus mitte rubla, vaid Nõukogude rubla. Ja see oli hoopis midagi muud kui kõlisev «Nikolai» või krabisev «Katariina»"(Vahtre. L, 2005, WWW). Krooni ja rubla paralleelse käibimise ajaks kehtestati kurss 1 kroon = 1,25 rubla.
Tallinnas on kõige rohkem kööktube, mujal linnades koosnesid ka tööliskorterid sagedamini siiski mitmest ruumist: iseseisvast toast ja köögist või näiteks suuremast eluköögist ja sellega külgnevast kahest tillukesest toast. Erinevusi on ka hoonete väliskujunduses, mahulistes proportsioonides ja detailides, igas linnas kujunes välja oma ehitustraditsioon. Konstruktsioonilt on selles grupis enamasti tegemist rõhtpalkelamutega, kuid vahel harva kohtab ka püstpalkmaju, tsaariaja lõpul juba ka sõrestikhooneid. Välisviimistluseks on rõhtlaudis, mida liigendavad püstlaudisest vahevööd ja karniisid. Kasutatavad voodrilauad muutuvad 20. sajandi algul kõigepealt Tallinnas, seejärel ka teistes linnades varasemaga võrreldes palju kitsamaks ja ka õhemaks. Ka tagasihoidlike tööliselamute (Joonis 1.12, paremal) fassaadidekoor, niivõrd- kuivõrd seda esineb, järgib ajastuomaseid stiilipüüdlusi. Kui varasemad seda tüüpi
vasakesseeride ja anarhistide vahel. Parempoolsed esseerid jätkasid koostööd AV-ga, vasakesseerid olid valmis minema koostööle enamlastega ja läksidki. Enamlastega koostööd tegev fraktsioon tekkis ka vähemlaste hulgas. Sõjarevol. Komit tegevust hakkas juhtima büroo (SRK), 6-liikmeline, esimeheks Petr Nõuk esimees Trotski, kellele anti 2 abiesimeest, enamlaste poolt Nikolai Podvoiski, vasakesseeride poolt Paul Laasimir. Tegevuskohaks sai Smolnõi, endine klooster, tsaariaja viimastel aastakümnetel aadlipreilide kasvatusasutus koos pansioniga, see sai relv väljaastumise juhtimiskeskuseks. SRK esimeseks avalikuks sammuks oli 22.okt väljasaadetud komissarid, kes saadeti ennekõike raudteejaamadesse, sidekeskustesse, kõigisse Petr garn väeosadesse ja kõigisse Petr tehastesse. Kokku üle 1000 komissari. Komissarid võtsid kõik asutused esialgu oma kontrolli alla ja käivitasid sõjaväeosades ja tööstusettevõtetes enamliku propaganda
muudatusi. Juba 30ndatel Stalini poolt välja öeldud lause, et kaadrid otsustavad kõik, jäi ka sõjajärgselt edasi toimima, ka kuni Gorbatšovi perestroikani välja. Sõjajärgne poliitiline ladvik „vana kaardivägi“ keskmine põlvkond e „tuumik“ uus põlvkond e reserv Vana kaardivägi- A.Andrejev, Kliment Vorošilov, Lazar Kaganovitš, Vjatšeslav Molotov, Anastass Mikojan. Nemad olid revol liikumisse lülitunud juba tsaariaja lõpul, olid vähemal või suuremal määral olnud kaasatud ka okt pöördesse, olid need, kelle abil ja kellele tuginedes 1920ndatel Stalin tegelikult suuresti oma võimu kindlustas ja võimuvõitluses vastased pol areenilt välja tõukas. 30Ndatel suure terrori vaimus enam Stalin vana kaardiväge ei vajanud, Stalinil oli neid vaja kui teatud sümboleid, kes oleks elavateks tunnistajateks ka Stalini varasemale tegevusele.
annaabi.ee 
