Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailmaruumiga. Eksosfääriks nimetatakse ka Merkuuri imeõhukest atmosfääri. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400800[1] (teiste andmete järgi 450[2] või umbes 500[3]) km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200300 km ja võib ulatuda 1000 1500 K Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Päeval tõuseb temperatuur päikese soojuse mõjul kuni 800 °C ja toimub selle kihi märkimisväärne soojuspaisumine. Öösel jahutub õhk kiiresti maha ja kiht tõmbub kokku. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja sat
Atmosfääri koostis ja ehitus 10.klass üldmaateadus Koostaja: Jelena Vidinjova Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003 Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile Eesti Loodusfoto, Tartu 2004 Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003 ; www.wikipedia.org TEA Taskuentsüklopeedia,2007 lik ad: Üldmaateadus gümnaasiumile Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga.
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailmaruumiga. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Eksosfääri ülempiir on hinnanguliselt kõrgusel 3000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200–300 km ja võib ulatuda 1000–1500 K. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest.Termosfääris esinevad virmalised, seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid, seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid, seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest.
Eksosfäär - Maa atmosfääri kõrgeim kiht. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Seal on õhul väga väike tihedus. Eksosfääris püsib termosfaäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus - paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km Termosfäär - Mesofäärist eraldab teda mesopaus ja eksosfäärist termopaus. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfäär kaitseb Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest nagu nt: meteoorid. Seal esinevad ka virmalised, sõidavad kosmoselaevad ja sateliidid. Mesopaus - eraldab mesosfääri termosfäärist. See asub 80–90 km kõrgusel. Õhutemperatuur on selles kihis –225 °C . Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär - Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80–85 km kõrguseni
ATMOSFÄÄR Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin "atmosfäär" pärineb kreeka keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera'). Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Atmosfäär on gaaside segu. Atmosfäär sisaldab ka veeauru, see osa on muutuv: 0,5 4 %.Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust, see põhjustab kliima soojenemist. CH4 (metaan) tekib soodes ja igikeltsa aladel sulanud pinnases (metaani tootvad bakterid aktiviseeruvad). Meta
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Peeter Tamm ATMOSFÄÄR Maateaduste alused õppegrupp: LF-3 Lektor: Jaan Jõgi ATMOSFÄÄR Maakera ümritseb õhukiht, mille paksus on umbes 36 000 km. Õhukihi paksus on muutuv:poolustel on ta õhem, ekvaatori kohal paksem. Õhk on gaaside mehaaniline segu, peamiselt on õhus lämmastikku 78%, hapnikku 21%, argooni on umbes 1% ja muid elemente umbes 1%. Õhus leidub veel veeauru, kuni 5% mahu järgi, mitmesuguseid tahkeid osakesi (soola-, jää kristalle, lumehelbeid, tolmu). Põhiliselt õhutemperatuuri vertikaalse jaotuse alusel eraldatakse 5 kihti ja 4 vahekihti, mis on toodud algjärgnevas tabelis: Troposfäär Kõrgus 0-10 km.Sisaldab ligikaudu 80% kogu maakera ümbritsevast õhumassist. Stratosfäär Kõrgus 11-51 km. Sisaldab ligikau
Atmosfäär Autor: Nikita Gushtshin Atmosfäär Atmosfäär (inglise keeles atmosphere) ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Maakera. Panoraam. Atmosfäär Atmosfäär neelab UV-kiirgust ning tekitab kasvuhooneefekti, vähendades sellega ööpäevaseid temperatuuri ekstreemumeid. Atmosfäär Atmosfääri tunnused Pidev, katkematu maad ümbritsev sfäär Gaaside segu Gaasiline, hõre keskond Kihiline ehitus Ulatus u. 1000 km Leidub kõigis Maa sfäärides (mullas, eluslooduses) Hüppe stratosfäärist Koostis Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämm- astikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke
Atmosfäär Atmosfäär - maakera ümbritsev õhkkond, mis on kilise ehitusega. Atmosfääri hoiab Maa ümber külgetõmbe- ja gravitatsioonijõud. Albeedo - mingi pinna valguse peegeldumise näitaja. See kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Efektiivne kiirgus - maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojus-kiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4 Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel ookeanilt maismaa suunas).
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid