Zeus Grete Käen Zeus Zeus oli peajumal Jumalate ja inimeste isa, taeva-, vihma- ja piksejumal Päästis maailma Kronose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt Teda kujutati piksenoolte ja tammepärjaga keskeas mehena Zeusi sünd Zeusi vanemad on titaanid Rheia ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja
oht, et tema isa Kronos kuuleb tema nuttu ja tuleb teda ära sööma. Seetõttu hakkasid kureedid ümber koopa, kus vastsündinud Zeus nuttis, pöörast sõjatantsu vihtuma, lüües oma sõjariistu kokku ja tuues kuuldavale sõjahüüatusi. Kreetal sai selline sõjatants traditsiooniks, levides hiljem ka teistesse hellenistlikesse maadesse. Kui Zeus kasvas suuremaks tõusis jälle päevakorda vastuseis oma isa, Kronosega. Gaia oli ennustanud, et nii nagu Kronos tõukas troonilt oma isa, tõukavad tema lapsed troonilt tema ja see läks ka täide. Hetk, mil Kronos oli Gaia rohtude mõju all ja oksendas oma lapsi välja, andis Zeusile hea võimaluse rünnata. 10 aastat vältas sõda Zeusi ning Kronose vahel, viimasel abiks ka titaanid. Lõpuks andis Gaia oraakel Zeusile nõu kutsuda appi koletised, kelle Kronos oli Tartarusse lukustanud. Zeus küll kahtles, kuid võttis ikkagi nõuannet kuulda. Sõda lõppes
Kronos kuuleb tema nuttu ja tuleb teda ära sööma. Seetõttu hakkasid kureedid ümber koopa, kus vastsündinud Zeus nuttis, pöörast sõjatantsu vihtuma, lüües oma sõjariistu kokku ja tuues kuuldavale sõjahüüatusi. Kreetal sai selline sõjatants traditsiooniks, levides hiljem ka teistesse hellenistlikesse maadesse. KUIDAS ZEUS JUMALAKS SAI? Kui Zeus kasvas suuremaks tõusis jälle päevakorda vastuseis oma isa, Kronosega. Gaia oli ennustanud, et nii nagu Kronos tõukas troonilt oma isa, tõukavad tema lapsed troonilt tema ja see läks ka täide. Hetk, mil Kronos oli Gaia rohtude mõju all ja oksendas oma lapsi välja, andis Zeusile hea võimaluse rünnata. 10 aastat vältas sõda Zeusi ning Kronose vahel, viimasel abiks ka titaanid. Lõpuks andis Gaia oraakel Zeusile nõu kutsuda appi koletised, kelle Kronos oli Tartarusse lukustanud. Zeus küll kahtles, kuid võttis ikkagi nõuannet kuulda. Sõda lõppes
1870-1871 jaan. Prants sai lüüa => kuulutati välja uus riik => Saksa Keisririik mis oli juba ühtne, 1871 jaan. Prants- Saksa rahuleping(Elsas Lotring-Alsace Loraine)Kolmiksliit:Saksamaa->1882 Itaalia->1879 Austria(1882 liit moodust) Prantsusmaa->1893 Venemaa->1904 Inglismaa(andante eordial-südamlik leping) 1888 Willhem II(uus keiser) 20 saj. Iseloom. 1914-1918 I MS Saksamaa Suurbritannia,1939-1945 II MS Saksamaa-Hitler(alustas sõda) NSVL 20.saj. 1917 veebruari revoluts.-ga kukutati tsaar troonilt, kapitalistlikud suhted jäid,Okt revoluts-viis läbi Lenin 1917 okt Nõukogude Venemaa, 1922 30 dets NSVL-nõukogude sotsialistlike vabariikide liit,20 aug. 1991 Eesti Taasisestumine, 1991 dets. Lagunes NSVL, nim. Jälle Venemaaks,20 saj-katastoofide sajand, Suured Ühendused: OPEC,ÜRO,EL jne.Kosmose sajand 12 apr. 1961 Gagarin eimene inimene kosmoses, Armstrong 20 juuli 1969 esimene
mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Väike Zeus kasvas üles Kreetal. Titaan Rhea ja Titaan Kronos Zeusi tee peajumalaks Kui Zeus kasvas suuremaks tõusis jälle päevakorda vastuseis oma isa, Kronosega. Gaia oli ennustanud, et nii nagu Kronos tõukas troonilt oma isa, tõukavad tema lapsed troonilt tema ja see läks ka täide. Hetk, mil Kronos oli Gaia rohtude mõju all ja oksendas oma lapsi välja, andis Zeusile hea võimaluse rünnata. 10 aastat vältas sõda Zeusi ning Kronose vahel, viimasel abiks ka titaanid. Lõpuks andis Gaia oraakel Zeusile nõu kutsuda appi koletised, kelle Kronos oli Tartarusse lukustanud. Zeus küll kahtles, kuid võttis ikkagi nõuannet kuulda. Sõda lõppes Zeusi võiduga ja Kronos koos titaanidega kupatati
1455 1487 Plantageneti dünastia Lancasterid Yorkid Sõja tagamaad Troonile sai Richard II Ebapopulaarne, saatis maalt välja Henry Henry IV haaras trooni Henry VI troonile saades beebi Troonile pretendeeris Yorki Richard Sõja algus Esimene lahing 1455. aastal St Albansi lahing Võitjad Yorkid Kuulutati rahu Lancasterid soovisid kättemaksu Sõja käik 1459 võitlus jätkus Lancasteritel edu Yorki Richard sunniti maalt lahkuma Yorki Richard naases Tõrjus troonilt Lancasterid, sai Inglismaa kaitsjaks Lancasterid kogusid põhjas väed, tapsid Yorki Richardi Troonile sai Yorki vanim poeg Edward Purustas Lancasterite väed Inglise kuningaks sai Edward IV Sõja edasine käik Lancasterite ülestõusud Edward läks tulli Warwicki krahviga Warwick aitas troonile Henry VI 1470 Henry VI 1471 Edward IV 1471 surid Lancasterite ja Yorkide troonipärijad Hukati ka Henry VI Sõja lõpuperiood Rahuperiood kuni 1483 Suri Edward IV
o Elukäik 4 o Võimuletõus ja valitsemisviis 5 o Katariina II ja Eesti 7 o Isiklikku 8 o Pildid 9 o Lisa 15 o Kokkuvõte 16 o Kasutatud kirjundus 17 3 Sissejuhatus Katariina II oli võimukas valitseja.Võimujanus ta kukutas isegi oma mehe troonilt, oma ihajanus sai ta lapsi oma armukestega. Ta ei lasknud kellelgi võimu võtta endalt ega enda üle mainides oma memuaarides isegi et tema ja Peeter II poleg on hoopis tema armukese poeg, et too ei saaks võimu kuningana. 4 Elukäik Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 (vkj
seni tules paastuma, kui ajaliku elu pattudest on puhtaks saadud Tagajärjed Lahendused 1. Hamlet sai teada tõe isa surma kohta 1. Vaimu mittekuulamine. 2. Ta hakkas kättemaksuplaane hauduma Hamleti võimu laiendamine riigis. 3. Hamleti hullumine Claudiuse kukutamine troonilt. 4. Hamleti võõrastumine ning kaugenemine Hamleti kuningaks hakkamine. enda lähedastest 5. Keeruline armastuslugu/suhe Opheliaga 2. Hamleti riigist väljarändamine. 6. Suur närvipinge Elu väljaspool kuningriiki ja lossi. 7. Poloniuse tapmine näitemängu nimel 8. Ophelia ”uppumissurm” 3. Vaimu mitteuskumine ning rahulikult elu 9
monopolistlikule kapitalismile, · uuskolonialismile ja · imperialismile Ainus ravim on maailmarevolutsioon. Kohtas Mehhikos Fidel Castrot ja liitus 26. Juuli Liikumisega 1956 oli revolutsionääride hulgas, kes Castro juhtimisel tungisid Kuubasse eesmärgiga kukutada USA poolt toetatud Kuuba diktaator Fulgencio Batista. Mässuliste seas sai kuulsaks Ülendati komandandi auastmesse Mängis pöördelist rolli edukas kaheaastases partisaniliikumises, mis tõukas Batista troonilt. 195961 töötas ta Kuuba riigipanga presidendina 196165 tööstusministrina. Diplomaadina maailmas ringi liikudes ja riigijuhtidega kohtudes esindas ta Kuuba sotsialismi. Oli viljakas literaat ja päevikupidaja, kirjutades partisanisõja teoreetilise ja praktilise käsiraamatu ning tuntud memuaarid oma mootorrattareisist üle LõunaAmeerika mandri. Lahkus Kuubast 1965. aastal, et õhutada revolutsiooni, kõigepealt edutuks osutunud katsel Kongos Kinshasas ning
Riigiasju ajas vürst Mensikov Peeter II (17271730) Peeter I pojapoeg Mensikovi ja Dolgurukide võimuvõitlus Suri oma pulmapäeval 15 aastasena, rõugetesse Anna Ivanovna (17301740) Ivan V tütar Oli olnud abielus Kuramaa hertsogiga nn Kuramaa Anna Valitsemisasju ajas endine Kuramaa hertsogi tallipoiss Ernst von Bühren (Biron) Ivan VI (17401741) Anna õetütre poeg Imik (sai troonile 1,5 kuuselt) Vandenõuga kõrvaldati troonilt Elas terve elu vangistuses Jelizaveta Petrovna (17411762) Peeter I ja Katariina I tütar Rõhutas venepärast, soosis õukonnas venelasi Rajati Talvepalee, Tsaskoje Selo, Moskva ülikool, Peterburi Kunstide Akadeemia 15 000 ballikleiti! Peeter III (1762) HolsteinGottorpi hertsog Abiellus AnhaltZerbsti printsessi Sophie Auguste Frederikega Pooldas preisi sõjaväekorda ja luteri usku Kõrvaldati paleepöördega
Kokkuvõte ,,Ilias" on Ilioni linna lugu, mis on loodud VIII sajandi keskel. Sisaldab üle 15 600 värsi. Prometheuse ennustuse järgi oli üks naine, kellega Zeus ei tohtinud last saada, sest see oleks ta troonilt kukutanud. Kui Zeus sai teada, kes see naine on, andis ta Thetise surelikule naiseks. Nende pulma ei kutsutud tülijumalanna Erist. Tema saatis pulma kuldõuna. Hera, Athena ja Aphrodite läksid õuna nimel riidu. Vahekohtunik Paris võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, millega ta oleks saanud endale maailma kauneima naise Heléna. Tema oli küll kahjuks abielus, kuid Paris läks talle külla, kui Heléna mees oli kodust ära. See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu.
Vana-Kreeka jumalad Zeus ( Jupiter ) · Peajumal · Jumalate ja inimeste isa · Taeva-, vihma- ja piksejumal · Kronose ja Rhea poeg · Päästis maailma Kroonose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt · Abiellus Heraga · Tunnused: piksenooled, egiid, tammepärg Hera ( Juno ) · Zeusi õde ja naine · Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna · Kandis alati kuldset peaaehet laubal · Kaitses abielu ja naisi · Sümboliteks lehm ja paabulind Ares ( Mars ) · Zeusi ja Hera poeg · Sõjajumal · Ares oli nägus ning hea kehaehitusega · Kandis soomusrüüd · Ta armastas sõda, surma ja hävingut, oli verejanuline ja rumal.
TEEKOND VALITSEJAKS Venemaa keisririigi troonipärija Peeter III pruudina võttis ta vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. 1762. aastal krooniti Venemaa keisriks Peeter III, kes aga jätkas oma tasukaalutut käitumist. Tehtud soodustustele ja õigeusu kiriku maade riigistamisele kaotas, poolehoidu. Ei meeldinud Peeter III valitsemisstiil. Ta pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, ta tegi kõik, et väärida krooni. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja Grigori Orlov. SISEPOLIITIKA Esimesed reformipüüdlused nurjusid. Katariina II eesmärgiks oli: Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine piirialade tihedam liitmine Venemaaga Asehalduskord kehtestati 1783.aastal ning sellega kaasnesid muutused järgmistes valdkondades: halduskorralduses linnade valitsemises maksukorralduses rüütelkondades SAAVUTUSED 1763 aastal asutas vaeslaste varjupaiga. 1766 aastal asutas Õilsate Aadlineiude Ühingu, millega pani
Teise versiooni järgi olid Kaose lapsed ka Erebos (hämarus, pimedus) ja Nyx (öö, kord, õiglus). Edasisest on oluliseim on see, et Gaia sünnitas Uranose, kellest sai võimsaim jumal ja hiljem said neist kahest paarilised, kellest sündisid kaksteist titaani, 3 klükoobi ja 3 hekatonheirit. Kaheteistkümnest titaanist tähtsaim oli noorim, Kronos, sest tema kukutas oma isa Uranose võimult ja valitses titaanide üle niikaua, kuni tema poeg Zeus ta omakorda troonilt tõukas. Kui Kronos Uranose hukutas, panigi viimane talle peale needuse, mille järgi pidid tema lapsed tegema talle sama, mida tema oma isale oli teinud. Kronose kõrval olid tähtsaimateks titaanideks Okeanos - jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion, päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne, mis tähendab mälu ; Themis, mida tavaliselt tõlgitakse õigluseks, ja Iapetos oma
16-aastasena tulevase Vene keisri Peeter III-ga abielludes astus ta õigeusku ning sai venepärase nime, Katariina. Õppis ruttu selgeks vene keele ja omandas väga hea hariduse. Pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele ja tegi kõik, et väärida krooni. Peale Peetri ema surma asusid valitsema Peeter ja Katariina, kuid Katariinale oli Peetri poliitika väga vastuoluline. 1762 kõrvaldas Katariina kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt ja kuulutas end Venemaa valitsejaks. Mis muudatusi ta läbi viis? Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses (1775. aasta kubermanguseadus), püüdes vähendada
naisena andus ta igavese armastuse otsinguile. Troonile tõusmine · 1744. a. asus elama Venemaale, kus · 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. · 1745. a.Ristiti ta ümber.. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna) Peeter III · 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks · Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt · Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov Grigori Orlov ja Katariina II Valitsejana · Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii: -seadusandluses, -ühiskondlikus elus -riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades ·1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad ·1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele. ·1786. a. rahvakoolide seaduse
Pärast Peeter I surma toimus suur võimuvõitlus. Troonile sai Katariina I, Peetri abikaasa. Pärast Katariina I surma tõusis troonile Katariina II. Valitses 1762- 1796. Ta oli rahvuselt sakslane. Katariina kutsuti Venemaale kavatsusega panna Peeter III-e naiseks. Ta õppis kiiresti selgeks keel, astus õigeuksu ja omandas kombed. 1762. aastal algul sai Venemaa keisriks Peeter III. Tema valitsemisaeg jäi lühikeseks, sest ta suutis nii õukonnaladviku kui kaardiväega, kes kukutasid ta troonilt. Uueks valitsejaks sai Katariina II. Katariina II tahtis luua seadustekogu. Tahtis ka parandada talupoegade olukorda, kui see ei õnnestunud tal. 1767. aastal kutsus ta erinevate rahvaste ühiskonnakihtide esinduskogu, et arutada läbi seadustekogu. Seadustekogu loomine kukkus läbi kuna aadlikud polnud seadusega vastuvõtmisega nõus. Talupoegi ei vabastatud pärisorjusest ja nad jäid ikka täielikult mõisnike meelevalda. Nad käitusid nendega nagu asjadega, see viis suure talurahvasõjani
ANTIIKAEG Algus: 800.a. eKr-500.a. pKr. Alguseks võetakse Homerose teoste loomist "Illias" ja "Odüsseia". Lõppes 476.aastal. Germaanlased kõrvaldasid troonilt viimase keisri ja Lääne-Rooma riik lakkas olemast. Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? -Kõik algas põhimõtteliselt antiikajast. Uute zanrite loomine, amfiteater, millest on kujunenud tänapäega teater, sport- olümpiamängud, mis kestavad tänapäevani. Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus: -Ratsionalism ja mõõdukus. Vabadus ja harmoonia. Tarkus kui jumalikkuse märk. Polised ehk linnriigid. Rõivastus lihtne. Tavainimene ei vajanud palju ja orje oli palju
olla väga erinevates paikades. Valitseja surma puhul võis riigi mitmeks osaks liita, kuid abielu kaudu sai ka mitmeid riike ühendada. Kuid sellised riigid lagunesid ruttu, sest nende riigikord ja kultuur oli liiga erinev. VALITSEJA Keskaegses riigis sõltus rahva heaolu valitseja isikuomadustest. Edukas kuningas suurendas riigi territooriumi sõdade või abielupoliitika teel. Kui aga valitseja polnud edukas, võidi tema perekond troonilt kukutada. Valitseja edukust mõjutas ka valitsemisaparaat, mis kujutas endast kuninga ümber kogunenud nõukogu. See koosnes mõjukatest aadlikest, kes andsid kuningale poliitilist nõu ja aitasid täita tema põhiülesandeid (kohtumõistmine, finantsasjade korraldus, asevalitsemine kuninga äraolekul). ESINDUSKOGU vasallid mõistsid, et kuninga nõustamine aitab mõjutada tema valitsemispoliitikat ning nad üritasid seda kohustust muuta vastavaks õiguseks
feodaalne haldussüsteem ja orjuse jäänused ning arendati majandust ja kultuuri. Kehtestati ka uus põhiseadus. 50ndatel aastatel alustas Etioopia koostööd NSV liidu ja teiste sotsialistlike riikidega. Etioopia algatas ka Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni. Inflatsioon, korruptsioon ja viljaikaldused põhjustasid mahajäänud ühiskonnakorra ja majandusega riigis eriti raske olukorra. Nälga suri paari aasta jooksul u. 200 000 inimest. 1974. aastal puhkes feodalismivastane revolutsioon ja troonilt kõrvaldati haile Selassie I ning kaotati monarhia. 1977 sai võimule Haldusnõukogu esimees Mengistu Haile Mariam. Sotsialistlikule arenguteele asunud riigis hakati teostama radikaalseid reforme: natsionaliseeriti pangad, suuremad tööstus-, kaubandus- ja veondusettevõtted ning maa, kehtestati 8-tunnine tööpäev, palgamiinimum. Moodustati ka Üleetioopialine Talurahvaliit. Uue võimu poliitika põhjustas sise- ja välisreaktsiooni elavnemise
Elekter 220V Hiina on üks maailma vanemaid riike. Inimesed on Hiinas elanud u. 500 000 aastat. Linnu hakati seal ehitama palju varem kui Aafrika, Aasia või Ameerika rahvad. See oli umbes 5500 aastat tagasi. Kuni 20. sajandini valitsesid Hiinat keisrid. Keisrid põlvnesid keiserlikest perekondadest, mida nimetati dünastiateks. 19. sajandini hoiti Hiinat muust maailmast eraldatuna. Kuid Hiina polnud oma nõrga valitsemisega rahul ja valitseja pidi troonilt tagasi astuma. Siis (1.10.1949) kuulutati Hiina vabariigiks. Aga seda nõrgestasid Jaapani kallaletung ja kodusõda. 1949. aastal tuli Hiinas võimule kommunistlik partei, mis alustas Hiina muutmist tööstusriigiks. Hiinal on rikas ja iidne kultuur, mõni Hiina haudadest leitud maal on enam kui 6000 aastat vana. Tänapäeval jätkuvad kunstitraditsioonid rahvatantsudes ja muusikas. Väga populaarsed on film ooper ja sõnaline teater. Hiinasse on võimalik saada lennukiga.
III-le. Ta õppis kiiresti selgeks venekeele, astus õigeusku ning omandas vene kombed ja harjumused. Seetõttu saavutas ta õukonnas suure populaarsuse. Erinevalt oma eelkäijatest oli Katariina haritud ja laia silmaringiga. Ta luges meeleldi valgustusfilosoofide kirjutisi, mis ülistasid niisuguseid valitsejaid, kes kasutasid oma võimu ühiskonna parandamiseks. Selliseks valitsejaks tahtis saada ka Katariina. Katariina abikaasa Peeter III, kes suutis kõigiga tülli minna, kukutati peagi troonilt. Uueks valitsejaks tõsteti Katariina II ( valitses 1762- 1796). Valgustatud valitseja Saanud võimule, kavandas Katariina II Venemaal suuri ümberkorraldusi. Keisrinna uskus, et ühiskonna paremaks muutmisekspiisab headest ja õiglastest seadustest. Ta koostas ise Venemaa uue seaduste kogu projekti, noppiides sinna mõtteteri tuntumate Euroopa valgustajate töödest. 1767. aasta suveks kutsus Katariina II Moskvasse riigi erinevate rahvaste ja ühiskonnakihtide esinduskogu, mis pidi uue
Tema valdused ulatusid Saksamaalt kuni Itaalia lõunatipuni ja Sitsiiliani. Paavstiriik Itaalia keskosas oli nüüd igast küljest piiratud keisri valdustega. Kuna Friedrich II oli üles kasvanud Sitsiilias, siis Saksamaa asjad teda ei huvitanud. Keisri peamiseks sihiks sai kogu Itaalia, sealhulgas paavstiriigi alistamine oma kindlale võimule. Tulemuseks olid lakkamatud sõjad keisri ja paavstide vahel. Mõlemad pooled kuulutasid teineteist korduvalt troonilt tagandatuks. Paavst nimetas Friedrichit isegi antikristuseks ja mürki pritsivaks skorpioniks. Otsustavat tulemust see võitlus aga ei andnud. Alles pärast Friedrichi surma suutis paavst koos oma liitlastega keisrivõimust jagu saada. Pideva võitluse kõrval leidis Friedrich aega ka kultuuri jaoks. Temast sai oma aja Euroopa harituim valitseja, kes kõneles vabalt mitut keelt, kirjutas luuletusi ja tundis elavat huvi teaduse vastu. Keisri õukonda kogunes õpetlasi mitmelt maalt.
Ta oli väga kena ja arukas inimene suutis seda väga hästi rakendada. Ta on ilmselt Ptolemaioste dünastia tuntuim liige. Kleopatra oli Ptolemaios XII tütar ning Ptolemaios XIII ja Ptolemaios XIV õde-abikaasa. Kui tema is Ptolemaios XII suri võttis Kleopatra ja tema vend Ptolemaios XII riigi juhtimise üle ja nad ka Egiptuse traditsiooni kohaselt ka abiellusid. Clepatra ja Ptolemaios läksid ühel hetkel tülli. Kuninganna vastu toimus ülestõus ja ta kukkus troonilt, Ptolemaios hakkas üksik valitsejaks. Hiljem üritas Cleopatra algatada mässu pelusiumi ümber, aga ta ebaõnnestus ja tema ja ta ainuke õde Arsinoë pidid lahkuma. Pagenduses suutis ta Julius Ceasari juurde minna ja hakkas tema naiseks. Üheksa kuu pärast sündis cleopatral poeg Ptolemaios Ceasar, hüüdnimega Caesarion, mis tähendab värikest Ceasarit. Sel hetkel mattis Julius maha oma plaanid lisada Egiptus Roomaga ja tahtis aidata Cleopatrat oma troonile tagasi
Sellest aastast loetakse ka Bütsantsi keisririigi algust. Rooma riik pärast jaguemist. IdaRooma Tagasi ajajoonele 5 keisririik oligi Bütsants LääneRooma riigi lõpp Aastal 476 langes LääneRooma keisririik, kui selle viimase keisri Romulus Augustulese kukutas tema ihukaitsja, gallialasest Odoaker. Romulus Augustulus LääneRooma astub troonilt tagasi keisririik aastal 395 Tagasi ajajoonele 6 Justinianus I Justinianus I elas aastatel 482565 Ta surus maha Nika mässu (532) Ta juhtis Bütsantsi võidukalt läbi Gooti sõja Vallutas Bütsantsile juurde suuri alasid terves Euroopas Gooti sõja kaart Justinianus I Tagasi ajajoonele 7 BütsantsiAraabia sõjad Aastatel 780 1180
Kodanikud ei rahutused ja kodusõjad. koosolekuid pidada ja mänginud poliitikas erilist Inimesed pöördusid valida endi seast rolli. sõjakalt ainuvalitseja rahvatribuunid. Valitsesid vastu ning kukutasid ta siiski patriitsid. troonilt. Konsulid (ülikud) juhtisid sõjaväge. Väljaspool linnamüüre tegutsesid leegionid. Teenistusest lahkudes said kõik kodanikuõigused. Austati lihtsat ja sõdurile omast karmi elu. Sõjaväes pidid teenima kõik alates 17aastased noormehed.
majanduslik edenemine maad eestlastele, tehti tööd, tööstuse areng majanduskriis toodi vabanduseks, et võimu kukutada, vapsid tulid välja uue seaduseelnõuga, riigipöörde ärahoidmiseks vaikiv ajastu Järjestus Veebruarirevolutsioon Eesti autonoomia saavutamine Oktoobripööre Uus kalender(wtf is this ssh?) Iseseisvuse väljakuulutamine Saksa okupatsioon Vabadussõda Pöörded Veebruaripööre kukutati tsaar troonilt ( Nikolai II), vabariik Oktoobripööre enamlased + Lenin kukutasid vabariigi (nsvl ftw?.. ) Bö2 Laulupeod
Antiquus vana, muistne. Periood: arhailine(8-6 saj eKr), klassikaline(5-4saj. eKr), hellenismi (3-1 saj eKr), Rooma (1-5 saj pKr). Maailma teke kõigepealt oli suur Kaos, sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas, nende lastest kõige noorem Kronos sai maailma isandaks, ja alles tema lapsed ja lapselapsed on kreeka jumalad. Võimule jumalad: Kronose lastest jäi Zeus ainukesena ellu, ta kukutas isa troonilt (kastreeris), siis saigi Zeus võimule. Homeros legendaarne kreeka pime laulik, eeposte looja. Ilias - Homerose eepos, Iliose e Ilioni lugu, mis on loodud 8 saj keskel, aineteks Trooja sõjaga seotud müüdid, puhtakujuline kangelaseepos. Odysseia - lood Odysseusest, tegevus toimub järjestikku toimuvate sündmustena, leidub muinasjutulist-fantastilist ainet, foiaakidele jutustades. Käsikirjad: Euroopa kliima pole sobiv papüürusele ning ned võisid maha kuluda ja põleda
kuid asjatult .Lõpuks vabastas Hephaistos ta sealt tingimusel ,et ta võib jääda Olümposele . Niisiis saigi Hephaistos Olümposele elama ja abiellus Aphrotitega . Zeus oli Kronose ja Rhea poeg kes sündis Kreetal. Zeus oli ainuke laps keda Kronos alla ei neelanud tänu Rhea kavalusele .Rhea andis Kronosele hoopis mässitud kivitüki mille Kronos alla neelas. Nii jäigi Zeus elama.Ja temast kasvas taeva pikse ja vihmajumal . Peagi tõukas ta isa troonilt, nagu oli teinud Kronos oma isaga .Zeusist sai peajumal Olümposel. Pealeselle on ka teada ,et Zeus sekkus meeste ja naiste ellu .Ning tal endal oli tohutu seksuaaliha ,sellega kaasnes palju petmist .Ja sellele omakorda järgnes rohkelt lapsi .Teadaolevalt on Zeusil 25 last. Aphrodite sündis merre kukkunud Uranuse tükist ja merevahust .Temast kasvas armastuse ilu ja viljakusejumal. Arvatavasti on Aphrodite idamaise päritoluga ja
LK 8 ül 1: Charles I 1625a Pikk parlament 1640a Kodusõda 1642a Vabariik Cromwelli ajal 1652a Charles II 1660-1685 James II 1685-1688a Willem III Õiguste deklaratsioon ÜL 2 Puritaan- range usulise elukorraldusega usurahu liige, 16 ja 17 sajandil Pikk parlament- kuningas kutsus marlamenti kokku, et saada raha sõdimiseks sotlaste vastu. Kuulus revolutsioon- 1688aastal Suurbritannias toimunud riigipööre, mille tulemusena tõugati troonilt viimane Stuartite soost kuningas. ,,Õigluste deklaratsioon" Määras kindlaks parlamendi ja James II kuninga võimupiirid. ÜL 3 Kuningas oli riigipea, kuid parlament piiras ta võimu. Ta pidi alluma õigustele, seadustele nagu iga teine kodanik Louis XIII Mille poolest erineb see olukord Inglismaa varasemast valitsemisest? Ka kuningas pidi nüüd alluma õiglustele ja seadustele. Kehtestati trükivabadus. LK 16 ÜL 1
Veidi üle viiekümne aasta vana, väärikas, soliidne ja heatahtlik mees Mr.Osbaldistone- Francki isa, suur ärimees Die Vernoni- 18 aastane noor neiu, pikkade mustade juustega. Väga peene näoga, ilusa keha ja väga elava loomuga. Francki onupoegade vaene sugulane. Elas Osbaldistone Hallis. Sir.Hildebrand- Francki onu. Osbaldistone Halli peremees. Järsuvõitu käitumisega. Oli kunagi sõjaväes ohvitser, oli tõstetud rüütliseisusesse, aga riigipõõrde ajal tõugati tema soosija troonilt ja peale seda elas Sir.Hildebrand oma maadel eraldatud elu. Oma maameheliku oleku juures oli säilitanud siiski palju härrasmehelikku. Percival Osbaldistone, Thorncliff OsbaldistoneRashleigh Osbaldistone- ka Francki onupoeg, Andrew F. Osbaldistone Halli aednik. Sotlane, Francki teejuht ja teener. Väga edeva iseloomuga. Mr.Merris- Francki väga arg reisikaaslane, kes süüdistas teda oma surmani varastamises. Dougal- vangivalvur, mägilane. Aitas Francki ja Robi vanglasse Oweni juurde
Aja jooksul paavstide võim kasvas, nad hakkasid nõudma, et keisrid (st ilmalik võim) neile alluksid. Vastuolusid tekitas ka küsimus, kes määrab ametisse piiskopid (kõrgemad kirikutegelased). Keisrite ja paavstide vastuolude sisuks oligi ilmaliku ja vaimuliku võimu vastuolu (st kumb on kõrgem). Vastuolude tipuks oli 11. sajandil keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vastasseis. (Et vältida enda troonilt kukutamist, milleks paavst tema alamaid üles kutsus, otsustas Heinrich paavstiga ära leppida. Ta saabus paavsti Itaalias asuvasse Canossa mägilossi patukahetseja rüüs ja oli hästi alandlik. Paavst ei tahtnud talle andestada, lõpuks siiski tegi seda. Muuseas, hiljem nende vastuolud jätkusid, Heinrich kihutas Gregoriuse troonilt ja pani ametisse uue paavsti.) Tugevaim paavst keskajal oli 13. saj. algul valitsenud Innocentius III. Keskaja lõpu poole, kui
enam liigutada. Mitte ükski jumal ei suutnud Herat vabastada ja kui Thetis selgitas kõik ära otsustasid nad tundmatut Hephaistost Olümpose mäele viia, et vabastaks Herat sealt troonilt. Esimesena üritas Ares, kuid Hephaistos ajas ta tulega minema. Järgmisena läks Dionysos, kes oli edukam. Ta jootis Hephaistose purju ning pani eesli selga Olümpose mäe teele. Siin lähevad juba erinevad versioonid lahku
all seisvale kirikuriigile. Verduni kokkulepe 843.a Frangi riigi jagamine kolmeks sõltuvatuks riigiks. 2. Keskaja mõiste, ajalised piirid, tunnusjooned. · Keskaeg on üldajaloo osa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Kestis umbes 1000 aastat. · Algsündmused: 395.a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks sõltumatuks riigiks. 476.a Lääne-Rooma keisri troonilt kukutamine. Lõppsündmused: 1453.a Konstantinoopoli vallutamine. 1492.a Ameerika avastamine. 1517.a usupuhastuse ehk reformatsiooni algus. · Lääne-Euroopas oli keskajal tegemist feodaaltsivilisatsiooniga, mille tunnuseks olid: 1. Feodalism, tootmissuhete ja ühiskonna korraldusena. 2. Ristiusk katoliiklikul kujul kui religioon ja ideoloogia. 3. Seisuslik ühiskond
Tekkisid uued poliitilised rühmitused. Vasakpoolsete seas oli palju saadikuid, kes pärit Gironde'i nimelisest kohast, sealt nimi zirondiinid. Nende toetajad olid suurkaupmehed ja manufaktuuriomanikud. Nende siht oli vabariik, mille ideaalid võetud antiikajast. Välismaale pagenud aadlikud tegid revolutsiooniga võitlemiseks 15 000 mehega armee. Prantsusmaa vastu valmistusid sõtta astuma Suurbritannia, Preisi Austria. 10. august 1792 Seadusandlik Kogu kõrvaldas kuninga troonilt, kutsus kokku Konvendi. Konvendi esimesel istungil kaotati kuningavõim. Louis Capet ( Louis XVI) anti kohtu alla tema ilmsiks tulnud salasepitsuste tõttu revolutsiooni vastu. Talle määrati surmanuhtlus. Louis XVI hukati 21. jaanuar 1793. Konvendi vasakus tiivas olid montanjaarid, kelle juhiks Robespierre. Tekkisid jakobiinid. Toitlusraskuste olukorras kehtestas Konvent 1793 vilja, jahu ja leiva maksimumhinna. Jakobiinide diktatuur
euroopalikumaks muuta. Keelati pikad mantlid ja habemed. Naise kaasati õukonnaellu. Reform ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada- Järgmise valisteja valis kaardivägi. Katariina 2. Sündis Saksa väikevürsti tütrena, Venemaale kutsuti 14-aastasena. Õppis vene keele, astus õigeusku, omandas vene kombed. Oli laia silmaringiga, tahtis kasutada oma võimu ühiskonna parandamiseks. Tema abikaasa Peeter 3. kukutati troonilt, uueks valitsejaks sai Katariina 2. (1762-1796). Katariina koostas uue seaduste projekti. 1767. Kutsus kokku esinduskogu. Aga igal ühiskonnal olid eri huvid ja otsustus kehtestada samu seadusi ei õnnestunud. Mõisnikud polnud nõus ümberkorraldustega ja talupoegade õigusteta olukord viis talurahvasõjani(1773-1775) eesotsas Donimaa kasaka Jemeljan Pugatsoviga. Nimetas end Peeter 3.-ks. Ta hukati. 1775. Kehtestati uus haldusseadus, kubermangudes ja maakondades loodi kohtu-ja politseiasutused
julgustükkideks. Nii koligi ta Pariisi kus ta allus Palais Royalile teenistusele. 3. Dumas ja ta kirjutised Pariisis töötades hakkas Alexandre kirjutama artikleid ajakirjadele ja ajalehtedele, kui ka näidendeid teatritele. Ta esimene soolo näidend Henry III ja ta kogudus sai publiku poolt heakskiidu. Järgmine aasta esilinastus ta teine näidend Christine ja ta sai täiskohaga kirjutama hakata. 1830. aasta revolutsiooni käigus kukutati kuninga Charles troonilt ja ta asendati ühe Alexandre endise töötajaga. 30'ndate keskel hakkas elu tagasi normaalseks minema ja tuli välja et aeg oli Alexandrele tasunud. Kirjutades edukamaid näidendeid tegi ta oma töödest romaanid. Vaadates mööda tema ekstravagantsest elustiilist ja sellest, et ta kulutas alati rohkem kui teenis, osutus ta vägagi nutikaks ärimeheks. Ajalehe suurenõudluse tõttu tema lugude järele, kirjutas ta 1838. Aastal
Pärsia kasakabrigaad oli imperaatorlik Pärsia ( Iraani) kuningliku perekonna kaitsemalev. Selle asutas 1882 Nasir al-Din sahh. 1917. aastani sisaldas see ka Vene ohvitsere, kes samal ajal kuulusid ka Venemaa relvajõududesse (üks tuntumaid Vladimir Ljahhov). Läbi aastate oli selle koosseisus 10 000 meest, see mängis tähtsat rolli Pärsia konstitutsioonilises revolutsioonis, samuti ka Esimeses maailmasõjas ja 1921. aasta troonivahetuses, mil kasakad tõukasid troonilt Kadzaaride dünastia. Pärast seda tuli troonile kasakabrigaadi ohvtser Reza Pahlavi ja kasakabrigaad liideti Iraani armeega. Pildid.
langetasid otsuse teades ,et neid on rohkem ja see peab olema ime kui nad meid võidavad. Leipzigi linnas ootas ees jälle üllatavalt suur Venemaa armee. Venemaal oli jälle eelis ,sest nad olid valmistunud Prantslaste tulekuks. Prantsuse armee hävis.Reini jõest ida poole jäävad rahvad vabanesid Prantsuse ülemvõimu alt. Sõda kandus Prantsusmaale. 1814 aasta varakevadel ühinesid Venemaa liitlased ,et hävitada Prantsusmaa täielikult. 1814 märtsis vallutatigi Pariis ja Napoleon loobus troonilt. Napoleon saadeti asumisele Elba saarele. Napoleon säilitas keisritiitli. 1815 aastal läksid Napoleoni väed uuesti pariisi. Seekord ainult 1100 meest. Napoleon sai tagasi troonile ja soovis Sõlmida rahu kuid sellega ei nõustutud seevastu loodi uus seitsmes Prantsuse vastane koalitsioon mis said kokku 700 000 meest kuid Napoleonil oli vastu panna ainult 200 000 meest. Liitlaste sõjaline armee purustas taas Waterloo lahingus Napoleoni. Napoleon sai võimul olla kõigest 100 päeva
25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetust Katariina poolt, kes kartis, et tema armuafääridest ja abielurikkumistest teada saanud Peeter algatab abielulahutuse. Paleepöörde käigus tõugati Peeter III 28. juunil 1762. a. kaardiväelaste poolt troonilt. Riigipööret juhtisid Katariina ja tema armuke Grigori Orlov, neid toetasid nii kirik, aadlikud kui ka valitsev Senat (Venemaa kõrgeim kohtuorgan). Troonilttõugatud keiser suleti Ropša kindlusse, kus ta tapeti valvuriks määratud Aleksei Orlovi, Grigori Orlovi venna poolt. (tapeti sp, et tahtis rahvale vabaduse anda) VALITSEMISVIIS Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades
armuma pani. Teised aga rääkisid,et selleks oli Rimini linnast pärit kunstnik. Kuid poeg varastati nädalavanusena magava ema kõrvalt ning anti lihtsa talupoja ja tema naise hoole alla, kellel polnud lapsi ja kes elasid metsas. Kurbus või katk tappis tund pärast ärkamist Printsessi. Hiljem suri ka Vana Kuningas, kes laskis poisi kohale kutsuda ning tunnistas ta oma pärijaks(et nende suguvõsa troonilt ei kaoks). Noort Kuningat tõmbasid igasugused hinnalised ja haruldased materjalid, nii, et ta saatis mitu korda kaupmehi neid ostma. Kõige rohkem paelus tema mõtteid rüü, mida ta pidi kroonimisel kandma: kuldbrokaadist rüü, rubiinidega kaetud kroon ning pärlridade ja- ringidega valitsuskepp. Sellest ta mõtleski ööl vastu tema kroonimiseks määratud päeva. Kui ta uinus, nägi ta 3e unenägu:
KLASSITSISM 18. saj II pool, 19. saj. algus Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad. Classicus - lad. reeglipärane, eeskujulik. Seoses Pompei väljakaevamistega tekib taas huvi antiigi vastu ning uus suhe sellesse perioodi. Eeskujuks saab Kreeka lihtsus, selgus. Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimet. antiigiihaluse järgi. Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus kukutatakse troonilt Louis XVI. Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid-valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot. Tekib ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest, mis ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. Valgustusideoloogiat iselomustab uus-humanism esiplaanile seatakse inimene oma vajaduste ja kirgedega. Inimühiskonnale seatakse eeskujuks loodus. Vabadus, võrdsus, vendlus! saab revolutsiooni hüüdlauseks. Barokk - õukonnakunst
1791 a. Asutatavas kogus vastu võetud põhiseadus muutis Prantsusmaa konstitutsioonilise monarhiaga riigiks. Põhiseadus sätestati võimude lahususe, kohtupidamist hakkasid teostama valitud kohtunikud. Muudeti senist haldusjaotust. Asutav kogu oma tegevuse ja uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik kogu . 1792. augustis puhkes väljaastumine, mille käigus vallutati kuningaloss ja kuningalt võeti õigus välja anda seadusi ning kukutati troonilt. 6. Rahvuskonvent. Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks. Kuninga hukkamine. Pärast kuninga kukutamist oli vaja uut konstitutsiooni. 1792. a septembris korraldati valimised, mis olid ebaausad, sest hääletama lasti vaid vabariigi pooldajaid. Uut parlamenti nimetati Rahvuskonvendiks . Päev pärast esimest koosistumist kuulutati Prantsusmaa Vabariigiks. Rahvuskonvendi moodustas kaks äärmusparteid ja poliitilist suunda mitteomavaid liikmeid.
Bütsantsi riik kindlustas hea äraelamise vaestele, rajades haiglaid, vanadekodusid, vaeslastekodusid. Ka kirik jagas vaestele tasuta vilja jne. Kõrgem ilmalik ja vaimulik võim oli riigis allutatud keisrile, mitte nagu Lääne-Euroopas, kus need võimud on omavahel vastuolus. Keiser käsutas riigis ka kirikuvarasid, kujundas ka kiriku olemust ning samas määras ametisse kõrgemaid vaimulikke. Keisrite võim ei olnud aga püsiv, neid kukutati paleepöörete tagajärjel. Troonilt tõugatud keisrid kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantsi esimene õitseaeg oli keiser Justinianus I (527-565) ajal. Ta arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja pani kirja ka Rooma õigusel rajaneva "Tsiviilseaduste kogu". 532.a surus ta maga ka Nika ülestõusu Konstantinoopolis. Eesmärgiks võeti ka Rooma keisririigi alade taastamine. Konstantinoopolist sai sild Hommiku- ja Õhtumaa vahel, kuhu kogunes kasumeid orjadest, siidist, sametist, klaasist jne
Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimetus antiigiihaluse järgi. Ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. SÜNDMUSED EUROOPAS Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid- valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1794; Troonilt kukutatakse Louis XVI. Napoleni sõjad 1799-1814 TÄHTSAD TEGIJAD - VALGUSTAJAD Voltaire Robespierre Diderot VANA EUROOPA LÕPP "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), kus valgustajad: Pöördusid ühiskonna seisusliku korra vastu Seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest Rääkisid inimeste loomupärastest õigustest Religioon on seotud inimeste isiklike veendumustega (mitte kirikuga) KUNST MASSIDESSE!!! Kunst orienteeritud kodanlusele. Kunst peab
kaotanud ja kõrgeim sammas oli armee.Ta kaotas Prantsusmaal ka usuvabaduse aastal 1685. Ning ta oli kuningas, kes reguleeris kõike alustades kunstist ja lõpetades riikliku majandusega. Kuid Prantsusmaal valgustatud ajastu ei olnud nii rahulik. Suure revulutsiooni ajal aastatel 1789- 1792 kannatas Prantsusmaa kõige enam. Revulutsioonil oli mitmeid põhjuseid kuid suurim ja peamisem neist oli kriis majanduses. Ning väga keerulise sisuga revulutsioon lõppes kuninga troonilt kukutamisega ja Prantsuse Vabariigi välja kuulutamisega aastatel 1792-1799. Prantsusmaa suurvõim tekitas teistes riikides vastuolusid ja halvenesid suhted teiste riikidega. Kui absolutismi ajastul võidutses Prantsusmaa siis valgustatud absolutismi ajastul olid nendeks tugevaimateks riikideks Venemaa ja Preisi kuningriik.Ka Austria hakkas esinema mõttega isiseisvumisest. Absolutismi ajastul koondusid peamised pinged Madalmaade, Läänemere ja Kagu-Eurooppa piirkondadesse. Kuid
ROOMA Seiklus laul Kuniks elad kiirga mitte miskit ära leina Elu on üürike Aeg toob lõpu lähemale Muusika muutus vanas kreekas tähtsks osaks. SUuremad orlastrid, Muusika kõlas mitmehäälselt. Keisririigi ajast on teada ka mitmeid kidara virtoose. Rohkem meelelahutust Pillid: Orel, vana kreeka pillid, hüdraulis Hilisemat Euroopa muusikat on tugevasti mõjutanud vana kreeka muusiku ja teorias muusikaõpetust. SISSEJUHATUS KESKAEGA Keskaja alguses peetakse Romulus Awgustulus 476 a troonilt tõukamine. Vana Rooma kultuuri viis lõpliku languseni suur rahvaandmine(5-7.saj), kui endise lääne-rooma riigi alale tungisid ............ Palestiinas oli meie ajaloarvanse algus kõrge .... mõttes, mis sidus .. jooni lähisida maade ja vana kreeka kultuurist Vanakristlike muusika Kristliku muusika lähtepunktiks on kristlikud kogudused. Matkisid palju juutide kombestikku. Võib arvata, et laul võis sarnanedajuutide laulutraditsioonidega. Pillidekasutamine keelati.
•Frankide kuningas Chlodovech pani aluse Merovingide dünastiale. Läks ajalukku eelkõige Frangi riigi loojana. KARL MARTELL •Merovingide võimukas paleeülem •Pippin Lühikese isa •Kristluse kaitsja 732. aastal tõkestas ta moslemitest araablaste sissetungi ja tõrjus nad hiljem minema. Ta tõusis oma sõjaretkedega õhtumaade võimsaimaks meheks. PIPPIN LÜHIKE •Karl Martelli poeg •Frangi riigi kuningas •Karolingide dünastia algataja 751. aastal kõrvaldas troonilt viimase Merovingide kuninga ja tõusis ise troonile. Sõlmis paavstiga kasuliku lepingu ja andis talle valitseda Kirikuriigi. V 843. aasta Verduni leping --> Lääne-Frangi riik (kuningas Karl Paljaspea) --> Prantsuse kuningriik Ida-Frangi riik (kuningas Ludvig Sakslane) --> Saksa-Rooma keisririik Keskriik --> Prantsuse kuningriik ja Saksa-Rooma keisririik
Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid suure osa Galliast ja panid aluse Frangi riigile. Linnade allakäik, linnad toimisid üksnes administratiivsete ja usuliste keskustena, naturaalmajandus. Kõrgkeskaeg – jõukuse kasv, lääne – eurooplaste vallutusretked itta, lõunasse ja põhja, linnade uus esiletõus. Hiliskeskaeg – katkuepideemia, kapitalistliku ühiskonna aluste välja kujunemine. 3. Mõiste keskaeg Keskaeg tekkis 476 aastal, peale Rooma keisri Romulus Augustuse troonilt maha tõukamist. Lõppes 1517. Saksamaal toimuva reformatsiooni tõttu. Keskaja inimesed olid optimistlikud, nende elu oli rajatud kindlustundele. 4. Seisused keskajal Seisused vaimulikud, feodaalid, talupojad. Vaimulikud – paavst, kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, preestrid, mungad ja nunnad. Riia peapiiskop – Saare–Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Vaimulike ülesandeks oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda.
"Olla või mitte olla" Iga inimene on kunagi elus olukorras, mil ta peab esitama enesele selle juba üsnagi kulunud küsimuse: "Olla või mitte olla?" Selles tõesti on ja ka oli probleem, vähemalt teatud ajal Taanimaal ühe kõrgest soost noormehe hinges ja peas. Selleks noormeheks oli troonilt tõugatud prints Hamlet, kes püüdis selgusele jõuda paljudes asjades, eriti aga küsimuses, mis puudutas tema isa tapjat. Hamletil polnud lihtne taluda teadmist, et tema isa mõrtsukas istub ülbelt troonil ja kavatseb kosida tema enese ema. Hamlet pidi midagi ette võtma, tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud sugugi selles, et Hamlet oleks olnud auahne; ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele
annaabi.ee 
