Muinasjutt rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kauduinimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend mingi asja, koha, eseme tekkelugu. (Rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega. Mõistatus sõnaline peitepilt. (sisaldab küsimust, millele peab vastama) Vanasõna vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. (õige õnn õitseb, valel on lühikesed jalad, mis täna tehtud see homme hooletu, missüdames keeb, raha hea sulane aga..) Kõnekäänd rahvapärane piltlik väljend.(nagu siil udus, peenike kui.., sajab nagu..) Naljand lühike koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt. Pajatus lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. (tekkinud mingi tähelepanuväärse sündmuse v olukorra põhjal;seotud elava v kunagi elanud isiku elujuhtumiga; pajatusel puududb mütoloogiline tagapõhi) Afroism vaimukas nap...
Mõnes toas käib lausa kaklus, teist remonditakse, kolmas aga on müüki pandud ehk leidub tahtjaid. Osa aknaid on puruks pekstud, inimesi ronib sealt sageli sisse-välja ja politsei ei tee teist nägugi. Ohjeldamatuid prassinguid pidavates korterites lekivad pidevalt purjus peremeeste tõttu torud, uksed on lääbakil, kempsud umbes ja vannid vanarauaks maha müüdud. Rahulikumad ja viisakamad elanikud püüavad omaette hoiduda ja vaikselt edasi elada, ent trepikodades ja koridorides puhkeb sageli ka kaklusi, mille lahutamiseks tuleb politsei kohale kutsuda. Kaklejatesse suhtutakse millegipärast leebelt ja enamasti pokri neid ei pisteta, piirdutakse vaid leebe naeratuse saatel hoiatamisega. Eriti soositud on kõiksugu vähemused, alustades eriti lühekestest indiviididest, kes seetõttu võivad alaväärsuskompleksi all kannatada ning lõpetades seksuaalvähemustega. Kuidas toimiks normaalse maja peremees sellise segadiku puhul endale kuuluvas majas
Mina valisin mittetulundusühenduseks oma kodukohas oleva korteriühistu Rõuge Karp, mille esmakanne on tehtud 1998. aastal. Korteriühistu on loodud eesmärgiga esindada korteriühistu liikmete ühiseid huvisid ning majandada ühiselt. Korteriühistu tegutseb põhikirja alusel, mille võtab vastu asutamiskoosolek ning muudab liikmete üldkoosolek. Mina ei ole senini osalenud ühelgi ühistukoosolekul, kuid nende korraldamine on vajalik, kui näiteks planeeritakse teostada remont kõigis trepikodades ja selle tarbeks tahab ühistu võtta laenu. Kokkuvõte a) Kasutasin ülesannete lahendamisel põhiliselt järgnevaid allikaid: e-krediidiinfo.ee, 1182.ee, infoproff.ee, inforegister.ee, ariregister.rik.ee b) Enamik kohalikke ettevõtteid pakub raamatupidamisteenust ning maksualast nõustamist. c) Minu arvates on minu kodukohas Rõuges kõige enam puudus raamatupidamisteenusest, sest lähimat abi seoses raamatupidamis-ja finantsalaste küsimustega saab 15.
Vooderdusplaadid · Rohkem välis- kui siseseina katteks. · Valmistatakse dolomiidist, graniidist või marmorist. · Õhukesed plaadid (7-20 mm) liimitakse · Paksud plaadid (20-60 mm) kinnitatakse metallklambritega Põrandaplaadid · Tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne · Pealispind lihvitakse või poleeritakse · Kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel jne · Suur veekindlus ja kulumiskindlus Trepiastmed · Tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist · Puhtalt töödeldu pealispind, otsad ja esipind vajaduse järgi Äärekivid · Valmistatakse enamasti graniidist · Töödeldud pealispind ja esipind · Odavamad tehakse betoonist
Valdavalt on boksid lukustatud tabalukkudega. (Joonis 6.) Joonis 6. Keldri sissepääsu vaade Valgustid. Trepikojad on valgustatud eraldi korruste kaupa. Ühes trepikojas on valgustitel uued aegreleega lülitid, samuti on selle trepikoja tuulekoja valgusti liikumisanduriga. 11 Kütmine. Korterelamul on keskküte. Küte tuleb kohalikust katlamajast ning on majas reguleeritav. Trepikodades on samuti väikesed keskkütteradiaatorid. Kommunikatsioon. Hoonesse on veetud Elioni ja STV kaabel, seega on elanikel võimalus valida digitelevisiooni, telefoni ja interneti teenusepakkujate vahel. Lisaks on ühistu välja ehitanud oma jagatud internetivõrgu kuid selle kasutajaid enam ei ole. Joonis 7. Ühistusisene interneti jaotuskast Vesi. Külma vee mõõtja on üldine kui ka eraldi igas korteris nii köögis kui vannitoas (Joonis 9.). 2011
Rikkam tarbija sai endale lubada loodusvaateid, antiikmütoloogiat või ajaloolisi stseene kujutavaid panoraamtapeete. 1840ndatele omased suureõieliste mustritega tapeedid. Tapeete reklaamiti naisteajakirjades, ajalehtedes ja rahvusvahelistel näitustel. Keskklass ja jõukamad tarbijad konsulteerisid tapeedi valikul ruumikujundajatega. 19. sajandi lõpul hakkasid populaarsust võitma sünteetiliste lisanditega pestavad tapeedid (PVC kattega) ja linoleumi eellased. Esikutes, trepikodades, köökides ja vannitubades kasutati pestavaid keraamiliste plaate, puitu või kivi imiteerivaid tapeete. Sajandi vahetusele on iseloomulikud nii juugendlikud mustrid kui ka tikandeid ja kootud tekstiile imiteerivad tapeedid.
Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. *Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. *Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. *Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist jne. *Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev kulumiskindel ja külmakindel
liimpuidust kandureid. Ripplaed kasut 1)lae alla paigaldatud turustike varjamiseks 2)ruumi kõrguse vähendamiseks 3)süvistatud algustite paigaldamiseks 4)lae viimistlemiseks 5)parema akustika tagamiseks. Ripplaed kinnitatakse vahetult lakke või konstruktiivsest laest madalamale spets riputite abil. TREPID- hoone osad, millede kaudu toimub liikumine korrsuelt korrusele. Üldjuhul peavad trepid asuma tulekindlates ruumides e trepikodades.. Treppide materjaliks võib olla raudbetoon (sirged kesktalaga trepid,sirged umbtrepid, kesktalaga keerdtrepid, umb- keerdtrepid, L-trepid), looduslik või kunstkivi, teras (otse , pöördega ja keerdtrepid) ning puit. Trepid võivad olla kas kohapeal ehitatavad või monteeritavad. Trepp kooseb trepimarsist, korruse aj vahemademest ning trepi võrest e käsipuust. Kuju järgi jagunevad trepid sirgeteks ja keerdtreppideks: Sirged trepid võivad olla: 1)
inventaarsetelt lükandtõstukitelt. Töölavade ehitamine küttekehadele, kraanikaussidele ja juhuslikele esemetele on keelatud; - seinte ja lagede puitpindadele tuleb krohvipeerud kinnitada kilpidena, kasutades erivasaraid. Töölised peavad kandma eririietust, kaitseprille ja -kiivreid; - krohvimörti seina- või laepinnale mehhaniseeritult või käsitsi kandes, samuti tasandades, hõõrudes ja muid krohvitöid tehes peavad krohvijad kandma kaitseprille ja -kiivreid; - trepikodades krohvitöid tehes tuleb trepiastmestikele paigutatud töölavadena kasutada spetsiaalseid inventaarseid töölaudu, mille eesmised jalad on lühikesed, millel on käsipuud ning vahe- ja äärelauad; - krohvi mehhaniseeritult peale kandva krohvimismasina juhid peavad olema signalisatsiooni varal ühendatud mördipumba motoristidega; - düüsiga krohvimörti pinnale kandva krohvimismasina juhi töötsoonis on keelatud teistel isikutel viibida. Metalldüüsil peab olema dielektriline kate;
Väljumisteede juures on käsiteadustid, kust on võimalik tööle rakendada häirealarm, Tulekahjuhäire antakse häirekelladega. Tulekahju korral lülitab keskseade välja sundventilatsiooni. Tulekahjuhäire läheb Lõunatiivas asuvasse turvakeskusesse. Tulekahjuhäire rakendub viitega, mis võimaldab turvameeskonnal kontrollida, kas tegemist on reaalse või eksliku häireteatega. suitsuärastus toimub läbi akende ja trepikodades olevate avade. tuletõrjevesivarustus P-tiivas ja hoovimajas asuvad tuletõrjevoolikukapid. Tuletõrjevooliku süsteem annavad kustutusvett minimaalselt 2,5 l/s. Tuletõrjevooliku süsteem on komplekteeritud 20 meetri pikkuste voolikute ja joatorudega, mis on omavahel ühendatud. tulekustutid Toompea lossi hoonetes on 92 hajutatult paigaldatud 6 kg ABC klassi pulberkustutit. 5 (20)
On hoone osad, millede kaudu toimub liikumine korruselt korrusele. piisab väravast 3*3m, kitsarööpmelisele raudteele väravast Üldjuhul peavad trepid asuma tulekindlate piiretega ruumides- 4*4,2m)(b*h) millede kandekonstruktsioon on kivikattele nõrk. Kiviprofiiliga trepikodades. Tänapäevased tööstushoone väravad võivad olla nii kahele poole Kuju järgi jagunevad trepid sirgeteks ja keerdtreppideks. avanevad, lükandväravad kui ülestõstetavad väravad. terasplaate soovitatakse paigaldada kaldele vähernalt 14-17° väikserna
5. K - keskpostiga keerdtrepid Käigupind - viimistlusvariandid 1. Mosaiikbetoonist plaadid 2. Pesubetoonpind 3. Liivapritsiga töödeldud pind 4. Vormipind Alumine pind - viimistlusvariandid 1. Terashõõrutud pind 2. Rullpind 3. Harjapind Koormused Kasuskoormus 4kN/m2, punktkoormus 2 kN, peavad võimaldama kiiret pääsu korruselt korrusele, vajadusel evakuatsiooni, peavad paiknema tulekindlate piiretega ruumides, trepikodades. Trepikodade tulepüsivus peab vastama normidele. Trepikojas peab olema loomulik valgus. 87. Kivi(raudbetoon)astmetega trepi ehitamine taladel? Trepi kandekonstruktsioon moodustatakse trepikoja külgseintele toetuvatest rõhttaladest ja neile toetuvatest kaldtaladest. Raudbetoonastmed paigaldatatakse kaldtaladele. Konstruktsiooni koha pealt on tähtis friisastme paigutus. 88. Milline on puittrepi konstruktsioon? Puittrepp koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest
pinnasfilter-tehnoloogiasreoveepuhastuseks 37. Mille poolest erinevad läbimassplaadid tavapärastest keraamilistest plaatidest? Läbimassplaate kasutatakse enamasti välitingimutes. Vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1200'C juures.Läbimassplaatide veeimavus on alla 0,05%, mis tagab selle tugeva külmakindluse. Läbimassplaati kasutatakse nii põranda-kui ka seinapindadel, eeskätt välistreppidel, rõdudel,trepikodades, hallides ja esikutes, aga ka maja fassaadi kujundamiseks 38. Millest saadakse kergkruusplokid ja kus kasutatakse? Plokid on valmistatud kergbetoonist, mille lähtematerjaliks on erinevate kergkruusa fraktsioonide segu ja tsement. Lähtematerjalid segatakse segistis ühtlaseks massiks, lisatakse vett ning doseeritakse vormidesse, kus toimub vibropress menetlusel plokkide vormimine. Plokid on kerged, aga piisava survetugevusega, et ehitada mitmekorruselisi hooneid
olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. -Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. -Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. -Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. -Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Märksa odavamaid äärekive tehakse betoonist.
1) tervishoiuasutuses ja selle piiritletud territooriumil; 2) õppeasutuses ja laste hoolekandeasutuses ning nende piiritletud territooriumil; 3) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuses; 4) kultuurihoones ja -rajatises; 5) spordihoones ja -rajatises; 6) kaubandus-, tootmis- ja teenindusettevõttes, välja arvatud toitlustus- ja majutusettevõttes; 7) tunnelis, reisijate ootesaalis ja reisijaid vedavas ühissõidukis; 8) korterelamu ühises kasutuses olevates koridorides ja trepikodades; 9) eluruumi üürnike ühises kasutuses olevates ruumides omaniku nõudmisel. (3) Alaealisel on tubakatoodete tarbimine keelatud. Seaduse järgi võib alaealine alkoholi ja tubakat omada, kuid ei tohi tarbida. Kui alaealine seisab, alkoholipudel käes, siis selle eest ei saa teda trahvida; kui aga pudel on avatud, siis osa politseinikke tõlgendavad seda tarbimisena. Kui alaealist kahtlustatakse alkoholi tarbimises, on tal õigus nõuda ekspertiisi läbiviimist. 24
millele laotatakse plaadid vahedega 10mm, mis täidetaks tsementmördiga. Kindlama aluse moodustamiseks tehakse plaatide alla betoonalus paksusega 50...100mm. Plaadid paigaldatakse kas otse värskele betoonpinnale või 20mm paksusele tsementmördist vahekihile. Terratsoplaadid on lihvitud pinnaga betoonplaadid, mida kasutatakse kõige sagedamini ühiskondlikes hoonetes (kauplused, bussi-ja raudteejaamad jm.) ja elemutes trepikodades, tuulekodades, aga ka tööstusehituses tootmisruumides. nPlaadid on 400 x 400mm, paksusega 35mm ja 300 x 300mm, paksusega 25mm nTerratsoplaadid paigaldatakse tsementmördist 25mm paksusle vahekihile või otse värskelt valatud betoonist aluskihile. Keraamilistest plaatidest põrandad on tugevad, kulumiskindlad ja hästi puhastatavad, s.t. hügieenilised. 69
avalikes hoonetes, kõrgehitistes ja mõnedes tööstusettevõtetes). Turvatoiteallikatena võib kasutada: · akupatareisid, · primaar-galvaanielemente, · normaaltoitest sõltumatuid generaatoreid, · põhitoitest tõhusalt sõltumatut eriühendust toitevõrguga. Märkus: Hädavalgustus peab olema hoonetes, kus paiknevad hotellid, raviasutused või inimeste kogunemisruumid. Hädavalgustus peab olema enam kui kaheksakorruselistes elamute kõigis trepikodades, kui neid kasutatakse ka evakuatsiooni väljapääsudena. Vajaduse korral tuleb hädavalgustusega varustada ka viidad. Hädavalgustus peab tagama ettenähtud valgustuse vähemalt ühe tunni kestusega voolukatkestuse ajaks. Liigitus Turvatoitesüsteem võib olla · mitteautomaatne, mis lülitatakse talitlusse käsitsi. · automaatne, mille sisselülitamine ei sõltu käidupersonalist. Toite taastumise aja järgi liigitatakse automaatsed turvatoite-
repiiterpaneelil - Tuletõrje keskkontroll-süsteem ja repiiterpaneel näitavad aktiivse anduri koodi ja nimetust - Autoteki pistikupesad ühendatakse automaatselt lahti Tule- ja suitsusiibrid Laev on jagatud 5 erinevaks tulekindlaks sektsiooniks. Sillast on võimalik sulgeda kõikide tulekindlate sektsioonide ventilatsiooni ning tule- ja suitsusiibreid eraldi. Sisse lülitada trepikodades ja kogunemiskohtades ülerõhku tekitavad ventilaatorid. Tulesiibrite asukoht ja nende distantsjuhtimise kohad- vaata Peatükk 1 Ohutusplaanil. Juhtimise põhimõte, vaata Lisa F. Tulekustutussüsteemid Järgnevates laevaruumides kasutatakse järgnevaid tulekustutussüsteeme: Avatud tekid - Peatuletõrjemagistraal ja tekipesusüsteem Masinaruum - CO2, kohalik kõrgsurve veekustutussüsteem igale peamasinale, abimasinale, boilerile ja kütuse survepumbale.
Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Mosaiikplaadid (terratsoplaadid) tehakse 3...20mm jämedusest killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saadakse kirju plaat. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust . Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist.
..10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga. Välitingimustes kasutatakse enamasti täismass- ehk läbimassplaate. See on valmistatud kaoliinist, päevakivist ja kvartsliivast koos värvainete ja metalloksiididega. Vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 12000C juures. Läbimassplaatide veeimavus on alla 0,05%, mis tagab selle tugeva külmakindluse. Läbimassplaati kasutatakse nii põranda- kui ka seinapindadel, eeskätt välistreppidel, rõdudel, trepikodades, hallides ja esikutes, aga ka maja fassaadi kujundamiseks. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust. Puudusteks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus (ei summuta müra). Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist (fajanssplaat), harvem ka tavalisest savist. Esikülg kaetakse glasuuriga. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, tagakülg on alati reljeefne (kleepuvuse parandamiseks)
tingituna on kasutajate turvalisus vähene ja päästetööd on ohtlikud ning hooned ületavad lisades 2 ja 5 toodud piirväärtusi; 5) pindalalt suurtes või suure põlemiskoormusega, kuid seejuures vähevalvatavates ruumides, milles tekkiv tuli võib ohustada ümbrust või põhjustada märgatavat ainelist kahju või asendamatute kultuuriväärtuste hävimist; 6) TP2-klassi kolme- ja neljakorruseliste hoonete trepikodades, mille materjalid vastavad tuletundlikkuse klassile D-s2,d2 ning ehitise korruse pindala, korruselisuse või muude põhjuste tõttu on kasutajate turvalisus vähene ja päästetööde läbiviimine ohtlik. · (2) Kaheksa- ja enamakorruselise ehitise igas trepikojas peab olema kuivtõusutoru päästetööde jaoks. · § 36. Turvavalgustus · (1) Turvavalgustus peab võimaldama üldvalgustuse kahjustuse korral: 1) kasutajatel lahkuda ohustatud kohast;
kontrollkaevudena, kaablite kaitsekestana, harvem ka gaasi ja vedelike juhtmetena. Vooderduselemendid. Need kujutavad endast ribakujulisi plaate. Oma kujult meenutavad plaadid voodrilaudu. Üksteisega ühenduvad plaadid sulundühendiga. Vooderduslaudu kasutatakse nii sise- kui ka välisvoodrina. Nad ei vaja mingit lisaviimistlust. Liistmaterjalid. Need on pikad, ühtlase ristlõikega materjalid. Tähtsamad liistmaterjalid on: trepikäsipuud, kusjuures kinnistes trepikodades ei lubata neid kasutada; põrandaliistud; trepiastmete servad; tihendusliistud; mitmesuguste plaatide kinnitusliistud; kaabli kanalid jne. Liistmaterjalid on siledad, ei vaja lisaviimistlust. Neid tehakse erinevat värvi. Aknaraamid. Plastaken on hermeetiline (õhukindlaalt suletud) ja väga pikaealine. Plastaken ei vaja lisaviimistlust. Tihendusmaterjalid. Need on elastsed ribakujulised materjalid.
Terratsoplaatide suurus on kõige sagedamini 300×300×28mm. Eestis on tehtud bretsaplaate, millede valmistamisel kasutati ära õhemate dolomiitplaatide saagimisel purunenud plaaditükke. Plaaditükid (suurusega 50...100mm) laoti tsementbetoonalusele ja pressiti kokku. Peale kivistumist lihviti plaatide pealispind üle. Saadi suuremustriline plaat suurusega 500×500×60mm. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Astmete survetugevus peab olema 50N/mm2, külmakindlus sisetreppidel 15 tsüklit ja välistreppidel 50 tsüklit. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks
pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. · Mosaiikplaadid (terratsoplaadid) tehakse 3...20mm jämedusest killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saadakse kirju plaat. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. · Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. · Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist jne.
kaasa muutusi ka elamute põhiplaanides: kui varem oli vaid jõuka rahva korterelamutes kaks trepikoda (nn. puhas ja must sissekäik), siis nüüd tuli ka väikekorteritega agulimajadesse paigutada lisatrepp. 1930. aastateks (RT 59 – 1932, art. 495, RT 43 – 1937, art. 386) pidid kõikjal ilma kivitrepikojata puitehitises trepid asuma nii, et iga teise või kolmanda korruse korter saaks kasutada vaba juurdepääsu kahele eraldi puittrepile (Joonis 2.60). Need puittrepid pidid asuma eraldi trepikodades, kusjuures trepikojad ei võinud asuda kõrvuti, arvates trepikoja pika seina järgi. Joonis 2.59 Varvaslaudadega puittrepi lahendus (Veski 1948). Puittrepikoja seinad pidid olema massiivsed, siseseinad vähemalt 0,10 m. ja välisseinad vähemalt 0,15 m paksud (Tallinnas arvates voodrita ja krohvita, Nõmmel 0,15 m ühes vooderdusega). Kahekorruselised puitehitised olid lubatud ühe puittrepiga ainult juhul, kui ülemise korruse eluruumide põrandapind ei ületanud 70 m2
1) tervishoiuasutuses ja selle piiritletud territooriumil; 2) õppeasutuses ja laste hoolekandeasutuses ning nende piiritletud territooriumil; 3) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuses; 4) kultuurihoones ja -rajatises; 5) spordihoones ja -rajatises; 6) kaubandus-, tootmis- ja teenindusettevõttes, välja arvatud toitlustus- ja majutusettevõttes; 7) tunnelis, reisijate ootesaalis ja reisijaid vedavas ühissõidukis; 8) korterelamu ühises kasutuses olevates koridorides ja trepikodades; 9) eluruumi üürnike ühises kasutuses olevates ruumides omaniku nõudmisel. (3) Alaealisel on tubakatoodete tarbimine keelatud. Seaduse järgi võib alaealine alkoholi ja tubakat omada, kuid ei tohi tarbida. Kui alaealine seisab, alkoholipudel käes, siis selle eest ei saa teda trahvida; kui aga pudel on avatud, siis osa politseinikke tõlgendavad seda tarbimisena. Kui alaealist kahtlus- tatakse alkoholi tarbimises, on tal õigus nõuda ekspertiisi läbiviimist. Liikumine looduses
annaabi.ee 
