Eesti Statistikaameti avaandmete alusel koostatud suremuse vanuskõveral (joonis 1) on näha, kuidas Eestis on muutunud suremus eri vanuses inimeste seas viimase 50 aasta jooksul (aastatel 1970–2017). Joongraafikust (joonis 1) ning tabelist (tabel 1) on võimalik välja lugeda, kuidas imikusuremus on aastatega vähenenud ning oodatav eluiga on suurenenud nii meeste kui ka naiste puhul pea 10 aastat. Suremuse üldkordaja on küll vahepeal suurenenud, kuid alates aastast 2000 jälle vähenemis trendis olnud. Tabel 1. Suremuse üldnäitajad
Ettevõtlusvormid Eestis Ettevõtlusvormide võrdlus Minimaal Minimaalne Ettevõtlusv ne nõutav nõutav Varaline vastutus Juhtimine orm asutajate algkapital (euro) arv FIE vastutab kohustuste Juhtimisorganid FIE puudub üks eest kogu oma varaga puuduvad Osanik ei vastuta Osaühingu kohustuslik 2500 eurot või isiklikult osaühingu juhtimis...
Allikas: https://www.conference-board.org/data/economydatabase/ Reaalne SKP inimese kohta on kasulik mõõt mingi piirkonna majandusliku arengutaseme näitajaks ning OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on määranud keskmise, mille järgi võrrelda liitunud riikide taset. Austraalia tase OECD 3 liikmesriikidega võrreldes on olnud alati keskmisest kõrgemal, kuid viimastel aastatel langevas trendis. Uus-Meremaa võib leida võrdeliselt allpool OECD keskmist määra. 2. Hinnakasv ja selle dünaamika Inflation, consumer prices (annual %) 5.00 4.50 4.00 3.50 3.00 2.50 2.00 1.50 1.00 0.50 0.00 Australia New Zealand Austraalia kuulub majanduse arengu poolest arenenud riikide hulka. Eelmise kümnendi keskel
kõrgem 20 64 eluaastaste meeste hulgas Hollandis. 2008. aastal oli ELi liikmesriikidest kõige väiksem tööhõive määra protsent 20 64 eluaastaste meeste hulgas Ungaris (69,0%), 2009. ja 2010. aastal Leedus (vastavalt 66,9% ja 63,5%), 2011. aastal Bulgaarias (66,0%) ning 2012. aastal Hispaanias (64,5%). ELi liikmesriikide keskmine tööhõive määr ELi 20 64 eluaastates meeste seas oli aastatel 2008 2012 negatiivses trendis. 8 TÖÖHÕIVE MÄÄRA VÕRDLUS NAISTE JA MEESTE VAHEL EUROOPA LIIDU 20 64 ELUAASTATES INIMESTE HULGAS AASTATEL 2008 2012 Tööhõive määrad varieeruvad märkimisväärselt mitte üksnes ELi liikmesriikide vahel, vaid ka nende piires, sõltudes piirkondlikust omapärast. Tabelis 1. ja tabelis 2. toodud andmed ELi liikmesriikide tööhõive määra kohta 20 64
Kas arvad, et kõigile jagub kulda kui 95% inimestest ei oma midagi, ning saabub hetk kui nad avastavad, et oleks vaja? Loomulikult ei, see oleks lollus. Aastal 1999 tipnes kulla kaevandamine 82.1 millioni untsiga, ning on allapidises trendis alates sellest ajast. Vaatame nüüd teist kõige suuremat allikat, kust saadakse kulda taastootlus. Nagu Sa arvata võid, halvad ajad majanduses ja suur nõudlus kullale on põhjustanud ka taastootluses järsu kasvu. Tegelikult alates 1999 aastast, mil kulla hind hakkas tõusma on taaskäitlemine peaaegu kahekordistunud. (Taastootluse moodustavad peamiselt ehted, millest 75% tuleb Indiast ja Aasiast)
id=69906099) Eesti leivatööstusele annab praegusel ajal suurt hoogu eksport. Peamisteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Venemaa. Leibur ekspordib 45% oma saia- ja leivatoodangust, mis on üpris suur maht. Leiba, saia ja pagaritooteid eksporditi 2014 jaanuarist juulini ligi 16 000 tonni jagu, kokku 24,8 miljoni euro eest. 2013 aasta sama ajaga võrreldes on kogus kahe kolmandiku võrra suurem. Leiva tootmine on viimase paari aastaga uuesti tõusvas trendis, kuid eksport on 10 aastaga 16 korda kasvanud. (Maaleht, nr. 41, 9 oktoober 2014) Peamisteks leivatootjateks Eestis on praegu Leibur, Lõuna Pagarid AS, Pagaripoisid OÜ, HTÜ Tootmine OÜ, Euroleib AS, Saare Leib OÜ, Europagar OÜ, Hagar AS, Fazer, Hagar AS, Eesti Leivatööstus OÜ, Karja Pagar OÜ jt. Valitsuse mõju Siseturu konkurents ja firmastruktuur EL toetused teraviljakasvatajatele Suur konkurents, palju nii suuri kui
aastal kasvas sündide ja surmade vahe pea 600ni. Olukord muutub paremaks tänu sündide kasvule ja surmade vähenemisele. Surmad vähenevad tänu riigi toetustele tervishoiu valdkonnas. Inimesed elavad kauem tänu tervislikele eluviisidele, mida on viimasel ajal palju propageeritud. Eestlased on hakanud tervislikumalt toituma, spordisaalid ja staadionid on rahvast täis, tööle jalutajaid on palju rohkem kui mõne aasta eest. Võib-olla on sellises trendis süüdi majanduslik olukord, mis paneb inimesi vaatama, kuhu nende raha kaob. Ometigi Eesti meeste keskmine oodatav eluiga on 68,59 ja naistel 79,23 aastat. See näitab et on palju arenguruumi. Eestlane ei näe seda, et suurimad eluea lühendajad ja rahakoti tühjendajad on halvad harjumused ülekaalulisus, alkohol ja suitsetamine. Inimesed ei teadvusta endale nende harjumuste riske, milleks on tõsiseid haigused või surm. Selleks, et eestlased jätaksid need halvad harjumused,
indexmundi.com/energy/?product=oil&graph=consumption&display=rank Graafikult on näha, et suurim nõudlus on USA-s, kus tarbitakse naftat rohkem kui Hiinas ja Jaapanis kokku. Ameerika Ühendriigid on teistest riikidest arengust ees, nii infrastruktuuri ja muude faktorite poolest. Lisa ks sellele on neil vabaturumajandus ja kütuste suhtes küllaltki soodne maksupoliitika, mis omakorda s uurendab nõudlust nafta järele. (Jacobs 2016) Naftanõudlus on siiani olnud kasvavas trendis, kus eesotsas on arenenud riigid. Arengumaades pole nn. ,,nafta tarbimise buum" alanud, mistõttu võib tulevikus näha mitmeid 15 erinevusi nafta nõudluse osakaaludes riigiti. Nafta tarbimise tuleviku trendidest tule b juttu aga järgmises peatükis. 16 4. NAFTA TULEVIKUSTSENAARIUMID Antud peatükk toob välja erinevad tulevikustsenaariumid. Milline on oodatav nafta
Eestis keskmiselt, eranditeks on aastad 2002 ja 2008, kuid nende erinevus Eesti keskmiselt ei ole märkimisväärne. Üldiselt on erinevus Eesti keskmisega suhteliselt väike jäädes alla 2%. Joonis 7. Ehitatud eluruume Saare maakonnas 1000 elaniku kohta Rändesaldo on Saare maakonnas viimase kümnendi jooksul olnud peamiselt negatiivne nagu on näha jooniselt 8. Viimasel paaril aastal saldo olnud positiivne ning tõusvas trendis. Kõige madalamas seisus oli rändesaldo aastal 2002 langedes -0,8% juurde. Joonis 8. Saare maakonna rändesaldo Jooniselt 9 on näha, et elanikkonna keskmine vanus Saaremaal on olnud terve kümnendi vältel umbes poole aasta jagu kõrgem kui Eesti keskmine. Keskmine vanus on nii Eestis kui ka Saare maakonnas olnud stabiilselt kergelt tõusvas trendis, jäädes hetkel 39,5 ja 40 aasta juurde. Joonis 9. Elanikkonna keskmine vanus Saare maakonnas Jooniselt 10
protsendilise osatähtsusega suurenenud väljarände tõttu selles eluetapis, kus siirdutakse mujale majandusliku kindluse saamise eesmärgil. Lisaks neile erinevustele võib tuua ka üldistuse, et mehi on Viljandi maakonnas vähem kui naisi. 2010. aasta esimese jaanuari seisuga on mehi 47% rahvastikust ja naisi 53%. 1.3 Sündimus Viljandimaa laste arv on viimase kahekümne aasta jooksul jätkuvalt kahanevas trendis, nagu näha ka sündimuse üldkordaja muutusest (Joonis nr.2) Kui 1990 aastal oli see peaaegu 16 , siis tänaseks on see langenud vaid 9 piireisse. Sündimuse summaarne kordaja (Joonis nr.3) ennustab Viljandimaale samuti sünget tulevikku, kuna vaid 1990. aastal on sündimus üle rahvastiku taastetasemest (2,5). 2009. aastal on keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul tervelt 1 lapse võrra madalam ( 1,4) ja samas kõvasti allpool rahvastiku taastetaset.
Venemaa turistide arv Eestis kasvas perioodil 2000-2006 märkimisväärselt tänu elanikkonna sissetulekute suurenemisele ja üldisele välisreiside buumile. Aprillisündmused ja sellega seotud meediakajastused andsid märkimisväärse tagasilöögi. Aprillist detsembrini vähenes Venemaa turistide arv Eesti majutusettevõtetes 27% ehk 14 240 võrra (eelneva aasta sama perioodiga võrreldes). Muutuse trendis võib tuua Eesti liitumine Schengeniga, tänu millele Schengeni viisat omavad Venemaa kodanikud saavad sama viisaga lisada näiteks Eesti lähiriikide külastusele ka Eesti. Ühtlasi tasub silmas pidada, et majutusettevõtete teenuseid kasutab vaid umbes veerand kõigist Eestis ööbivatest Venemaa turistidest, ülejäänud ööbivad sugulaste-tuttavate juures või oma suvilas. 3 Prognoos 2008. aastaks. Eestis võib 2008. aastaks prognoosida siseturismi kasvu
Investeeringud põhivarasse on suurenenud 33 %, sealhulgas investeeringud kinnisvarainvesteeringutesse on peaaegu kahekordistunud ning materiaalsesse põhivarasse suurenenud 16 %. Immateriaalne põhivaragrupp puudub. Nagu teenindusvaldkonnale kohane, on ka Paski Varad OÜ majandusnäitajad kasvanud. Kinnisvaratehingute arv ja maht on suurenenud. On näha, et vaadeldav ettevõtte on samas trendis, mis üldine sealhulgas Eesti kui ka välismajandus. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Euroopa Parlament. (2012, juuli). Naiste töötingimused teenindussektoris. Kasutamise kuupäev: 5.11.2013.a, allikas http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=- //EP//TEXT+REPORT+A7-2012-0246+0+DOC+XML+V0//ET Leigh. R. (s.a). Market Trends in the Service Industry. Kasutamise kuupäev: 7.11.2013.a, allikas http://smallbusiness
tervisele). Kõige rohkem on Tartumaal 30-34 aastaseid inimesi, Eestis 20-24 aastaseid. Kui alla 50 ndates eluaastates inimeste hulgas on naiste osakaal mitte väga palju suurem, siis alates 50 aastatest suureneb naiste osakaal märkimisväärselt. Naiste oskaal on 80 pluss aastates inimeste hulgas võrreldes meestega lausa mitmekordne. [Type text] 1.3 Sündimus Tartumaa laste arv on viimase kümne aasta jooksul jätkuvalt kasvavas trendis, nagu näha ka sündimuse üldkordaja muutusest (Joonis nr.2) Kui 1995 aastal oli see peaaegu 9,5 , siis tänaseks on see tõusnud 14 piireisse. Eriti suure hüppe on sündimuse ülkordaja teinud aastast 2000 kuni 2010, mil see tõusis 10,5 eelmainitud 14 ni. Sündimuse summaarne kordaja (Joonis nr.3) ennustab Tartumaale küll mitte nii helget tulevikku, kuna alates 2000. aastast on summaarne kordaja küll kasvutrendis, kuid siiski al rahvastiku taastetaseme (2,1 last naise kohta)
15.03.17 Investeeringud- raha ajaväärtus- raha väärtuse muutumine Inflatsioon- sööb raha väärtust kui inflatsioon on miinuses, siis on tegemist deflatsiooniga. Normaalses majanduskeskkonnas toimub alati inflatsioon, st et raha kaotab väärtust. Investeeringud on pikemaajalised ja suunatud tulevikku ja tuleb arvestada selle perioodi inflatsiooni. Lepingute väärtused on tõusvas trendis. Raha aja väärtus sisaldab kahte erikontseptsiooni Raha praegune- või nüüdisväärtus- tuleb end paigutada tulevikku ja tulla tagasi tänasesse päeva, ehk leida see nüüdisväärtus RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS nim ka raha liitväärtuseks, see on raha väärtus, milleni praegune rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära tasemele. Kujuneb kolmest tegurist: 1. Algsumma, mis on täna saadud või investeeritud rahasumma 2
Pikaajaline trend. Valuutapaaride pikaajalisi trende määravad fundamentaalsed tegurid. Kui mõista, mis mõju omavad keskpankade intressimäärad riigi valuutale, omab kaupleja teiste ees juba väikest eelist. Pikaajalised trendid – mõnikord kutsutakse ka mažoorseteks trendideks – on need trendid, mis on valuutapaari domineerinud kõige pikemas ajaperioodis. Näiteks alloleval EUR/USD graafikul on näha, et paar liigub tõusvas trendis vasakult paremale. Pane tähele, kuidas aja möödudes teeb hind kõrgemaid tippe ja kõrgemaid põhjasid (joonis 4). Joonis 4. Pikaajaline trend Sellise hinnaliikumise nägemine peaks kauplejat suunama EUR/USD-is pikka positsiooni võtma. Kui trend oleks pikemaajaliselt allasuunaline, siis peaks kaupleja plaanima antud valuutapaaris lühikese positsiooni võtmist. Järgmise sammuna peaks kaupleja vaatama keskmise ajaperioodi graafikut, et
Sõlmitavate abielude arv on tihedalt seotud majandusliku olukorraga – majanduse kasvuaastatel sõlmitakse rohkem abielusid, kui langeb majandus, väheneb ka sõlmitavate abielude arv. On üsna loomulik, et sarnaselt abielude arvuga käitub ka abiellumise üldkordaja. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja abiellumuse üldkordaja vaheline korrelatsioon r = 0,632. Meeste ja naiste keskmine vanus esmaabiellumisel oli Eestis 2013. aastal vastavalt 31,3 ja 28,8 aastat ja see on tõusvas trendis nii meeste kui ka naiste puhul. Esmaabiellumise iga on meestel ootuspäraselt kõrgem ning meeste ja naiste esmaabiellumise vanusevahe ei ole aastatel 2012–2015 statistiliselt oluliselt muutunud, püsides vahemikus 2,5–3 aastat. Vabaabielus elavate inimeste osatähtsus vähemalt 20-aastaste seas on Eestis üle 15%. 14 4 TEHNOLOOGILINE KESKKOND Tehnoloogilises keskkonnas käsitletaske peamiselt ülist tehnoloogia taset ja
võtmises välisriikidelt ning laenude hulk. Jooniselt on näha mitut erinevust. Islandi riigivõlg oli kuni 2011 aastani 3,07 miljardit ning hakkas kasvama alles 2011 aastal 124,5 miljardini. Kreeka riigivõlg oli võrdlemisi stabiilselt 70 miljardit kuni 2007 aastani, mis tõusis 301 miljardini. Kõige järsem tõus toimus siiski 2009 aastal kui Kreeka riigivõlg ületas 500 miljardit, ning on siiani jätkanud kasvavas trendis, ulatudes 2012 aastal 583 miljardini. 17 16 Riigiprofiilid, Index Mundi (2013) Index Mundi kodulehekülg, URL(kasutatud jaanuar 2014) http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? c=gr&c=ic&v=21&v=65&v=66&v=69&v=74&v=85&v=89&v=94&v=99 17 Riigiprofiilid, Index Mundi (2013) Index Mundi kodulehekülg, URL(kasutatud jaanuar 2014) http://www.indexmundi.com/g/g.aspx? c=gr&c=ic&v=21&v=65&v=66&v=69&v=74&v=85&v=89&v=94&v=99 Majanduslangusega kaasnevad probleemid ühiskonnas
0.00% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 -100.00% -200.00% -300.00% -400.00% Joonisel 6 selgub, kuidas on aastate jooksul muutunud ettevõte bruto ja ärikasum. Jooniselt tuleb välja, et bilansi horisontaalanalüüsi brutokasum on kõige kõrgem 2012. aastal, millest võib järeldada, et tegu oli kõige edukama aastaga. Ettevõte brutokasum on olnud aastate lõikes väga muutuv ning viimaste aastate jooksul langus trendis. Ärikasum on stabiilsem kui brutokasum, on näha et võrreldes 2011 aastaga on ettevõtte kasum igaljuhul langenud. 2015 aastal on ettevõtte Gargohunters AS brutokasum väga madal, mis võib tuleneda sellest, et 2011. aastal olid kulud väiksemad ja tulud suuremad. Antud joonis erineb oluliselt bilansi vertikaalanalüüsist, kuna vertikaalanalüüsis ei valita baasaastat. 12 3 SUHTARVUDE ANALÜÜSID Maksevõime analüüs
Reklaam internetis- selle plussid ja miinused 2. Reklaam internetis Tänapäeval on väga suur osatähtsus ja eelised internetireklaamil. Külastades mistahes veebilehekülgi puutume me kokku reklaamiga olgu seda siis vilkuvate bännerite, suunavate lehtede või aktiivsete linkidega uudistetekstide sees. Internetireklaami osakaal meediaturul on Emori uuringu kohaselt iga-aastaselt kasvavas trendis. Näiteks kui aastal 2007 oli internetireklaami osakaal meediaturust 8 %, siis 2008 aasta II kvartalis oli see juba 10 %. Reklaami maht internetis oli tõusnud selleks ajaks 37 %- ni ja kogu reklaamituru maht 571 miljoni eesti kroonini (frontpage.ee). 2010 aastal ületas internet reklaamikanalina juba 14 % ja oli televisiooni ning ajalehehtede järel üks olulisemaid reklaamikanaleid. Reklaami internetis peavad tähtsaks need ettevõtted, kes soovivad oma konkurentsivõimet
See on sisuliselt identiteedivargust, sest pöörduspunktile esinetakse kellegi teisene (antud juhul teise arvutina). Kui aga kasutada sellist piirangut koos teiste turbemeetmetega, siis tõstab see võrgu turvalisust veelgi. Küll aga eeldab see, et kõik võrgu kasutajad on enda arvuti varem registreerinud pöörduspunkti haldaja juures. See muudab kogu protsessi kohmakamaks ja seetõttu ei ole see väga populaarne. Aegunud krüpteerimisstandardid Nüüd juba langevas trendis, aga siiani kasutusel olevad ebaturvalised Wifi turbemeetodid on suureks probleemiks siiani. Probleemseim on olnud WEP krüpteeringu ebaturvaliseks muutumine ja sealt üleminek WPA-le. Tihti ei luba seda teha aegunud seadmed, mis uut turbemeedet ei toeta või kodukasutajate puhul ei olda üldse teadlikud, et seda peaks tegema. Kui ei leidu ka ühtegi inimest läheduses, kes antud probleemile viitaks, siis üldjuhul ei osata ohtu kartagi. Wifi võrgu sisse/välja lülitamine
aastal ning kehvem 2004. aastal. 2005. aasta näitajat 2,43 võib pidada ka liiga kõrgeks, mis viitab omakorda sellele, et ettevõtte on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse, kaotades sellega osa võimalikke tulusid. Likviidsuskordaja (Valem 2) näitab, kui hästi suudab ettevõte oma lühiajalisi kohustusi täita, kasutades selleks vaid kõige likviidsemaid käibevahendeid. ASi Even näitajad on igal aastal liikunud langevas trendis. Vaadeldes teoorias vastava valemi (2) kohta antud selgitusi saab järeldada, et ASi Even likviidsuskordaja on aastatel 2003 ja 2004 hea ning 2005.aastal pigem rahuldav (Tabel 1). Sellest saab järeldada, et suuri investeeringuid nõudnud 2004. aasta (büroo-ja tootmishoone ehituseks võeti pikaajaline investeerimislaen) mõjus tugevasti ettevõtte maksevõimele ka 2005 aastal. Vastavad Eesti keskmised näitajad olid 2003. ja 2004
2013 aasta II kvartali langus jäi 8% juurde. Sama aasta III kvartal ja IV kvartal olid aga kindla tõusuteel ning ka aasta suurimate tehingu väärtustega, vastavalt kasv III kvartalis võrreldes II kvartaliga on 41,7% ning IV kvartali kasv võrreldes III kvartaliga näitas 4,5% tõusu. Samas oli neljandas kvartalis tehingute arv 7 võrra väiksem (s.o. 12,7% langus). Seda põhjendab IV kvartalis suurem keskmine ruutmeetri maksumus (joonis 3), mis terve 2013 aastal oli tõusvas trendis (2012 aastal olid ruutmeetri keskmine maksumus kvartaalses arvestuses langeva trendiga). Siinkohal on oluline välja tuua oluline erinevus mediaani ning keskmise vahel. Kui keskmine m2 hind tõusis 7,8%, siis mediaani pealt näeme hoopis languse 7,7%. 2014 aasta I kvartal erines 2013 IV kvartalist 5,2% ning tõi juurde eelmise kvartali tehingute summale 38 494 €. 2014 aasta I kvartal aga oli suurem 2013 aasta samal perioodil 44%. 2014 aasta II kvartal oli jälle langenud 10,6% võrra
maht vähenes kõigest 50% sisseostetud teenuse mahust. Sellises olukorras, on outsourcing’u esimest eesmärki – kulude kokkuhoidu – soovitud tasemel raske saavutada. Alles jäänud organisatsiooni suurus sõltub enamasti ettevõttele jäänud vastutuse tasemest. Suurem organisatsioon säilib enamasti ettevõtetel, mis tegelevad ise põhjalikumalt sisseostetud teenuse juhtimisega, mitte neil, mis jätavad endale vähem kohustusi. 27 Kulude kokkuhoid väljendub ka viimase aja trendis, kus teenused, mis pole soovitud määral kokkuhoidu saavutanud, tuuakse ettevõtte juurde tagasi. Peamised teenused, mis välise teenusepakkuja juurest tagasi tuuakse (insourcing) on tarkvaraarendus ja testimine. 25%-l juhtudest tuuakse põhjenduseks kulude kokkuhoiu, efektiivsuse ja kvaliteedi parandamise eesmärkide mittetäitumine. Lisaks sellele võib ühe põhjusena välja tuua ka paindlike arendusmeetodite laiema leviku, mis on soodustanud testimise funktsiooni ettevõtte juurde
viskama. Ühe probleemina toodi välja, et insuliini süstlaid ja lansette ei ole kuskile ära anda. Kõik jäätmete kogumispunktid selliste esemetega ei tegele ja apteegid samuti ei pea neid vastu võtma. Ometigi on tegu ohtlike esemetega, mis lisaks torke ohule võib endas kanda ka erinevaid haigusi. Siinkohal oleks paslik seadusandlus üle vaadata ja vastavalt kohendada, et väheneks selliste esemete sattumine olmeprügisse. Diabeet on kasvavas trendis ja diabeetikute arvukust on Eestis hinnatud 70 000 kanti. Seega satub aina rohkem insuliini süstlaid ka olmeprügisse. Seda kinnitab ka autori oma kogemus jäätmete sorteerimise tööd tehes. Probleemne on ka meditsiiniasutuste käitumine vanade ravimitega. Sageli viskavad nemadki üleliigsed ravimid olmeprügisse. Nõnda kinnitas ka üks küsitlusele vastanu, kes töötas haiglas 10 aastat. 2.5 Keskkonnariskide vähendamine Ravimite kahjulikku mõju loodusele ei tohi kauem eirata
ka SKP dünaamika (vt joonis 8). 39 Joonis 8. Läti, Leedu, Iirimaa ja Eesti kinnisvarahinna indeksi ja reaalse SKP dünaamika. Allikas: Eurostat, autori arvutused. Balti riigid on omavahel sarnasemad võrreldes Iirimaaga, mille kinnisvaraturu trend on jätkuvalt langev, samas kui Balti riikides on näha taastumise jälgi. SKP kasv on Balti riikides võrreldes Iirimaaga samuti alates aastast 2009 kasvavas trendis. Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Soome kinnisvaraturu ning SKP dünaamika on omavahel homogeensemad (vt joonis 9). Erinevused kahe aegrea vahel on väiksemad, kui esimese klastri riikide puhul. Teise klastri riigid on olnud antud perioodi lõikes stabiilsemad. 40 Joonis 9. Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Soome kinnisvarahinna indeksi ja reaalse SKP dünaamika. Allikas: Eurostat, autori arvutused.
umbes 1,5 – 1,8kg. Rekordiks peetakse 2 kg raskust muna. Kui võrrelda ühe jaanalinnu muna sisu kanamunadega, siis on see võrdeline umbes 25 kanamunaga. Jaanalinnu muna võib kasutada kõikide toitude valmistamiseks. Keetmiseks kulub umbes 90 minutit. (ibid) 42 ARUTELU LOETUD KIRJANDUSE PÕHJAL Kanamuna tarbimise populaarsus on aasta aastalt tõusnud ning müügi näitajate poolest samuti tõusvas trendis. Tegemist on väga tervisliku tootega ning soodsa valgu allikaga. Kasuks on tulnud toitumisspetsialistide selgitused muna kasulikkuse teadvustamisele ja hajutatud on müüdid muna kolesterooli kahjulikkusest. Munade tarbimise hooajaks loetakse Lihavõtte perioodi, kus kasvab nõudlus tavapärasest kolmekordseks. See on aeg, kus tootjad ja kaupmehed püüavad valmis olla varakult, et rahuldada tarbijate nõudlust. Eriti just valgete munade osas, sest neid on tarbijail kõige parem värvida
annaabi.ee 
