seda täpselt õpetanud, siis tundus see mulle kõige põnevam variant. Uue asendiga olen visanud umbes 3 aastat 15-st, mis ei ole sugugi lihtne. Tavaliselt nii pikka harjumust väga kergelt välja ei saa. Uut viskeasendit treenima ajendas mind asjaolu, et olen ise treener ja õpetan oma esimese klassi noortele peaaegu iga trenn viskeasendit. Tänu oma veale tean, kui oluline on varakult õigesti viskama hakata. Oma viskeanalüüsis filmisin viskeid vabaviskejoone tagant ja kolmepunkti joone tagant ehk kaugviset. Filmisin nii eest, kui kõrvalt, et välja uurida, kas minu viskeasend muutub, kui viskekaugust muuta. Minu rõõmuks jäi käteasend samaks nii vabaviske, kui ka kolmese joone tagant. Kuigi seda ma otseselt ei filminud, jäi siiki mulle huvitav mulje, et vabaviske ajal kõverdan ma viskeeelselt jalgu rohkem, kui kaugviske ajal. Võib olla tuleneb see sellest, et
tulin täiesti ise. Otsustasin teha õppevideo tenniselöökidest. Edasi panin paberile kirja, milliseid lööke soovin videosse. Võtsin endale abiks 8. klassis tehtud loovtöövideo versiooni tenniselöökidest, mis oli algeline. Antud töö aitas mul mõelda, kuidas video üles ehitada ning mis järjekorras lööke lüüa. 4.2. Töö käik Praktiline töö algas löögipartneri ja operaatori otsimisega. Seejärel broneerisin väljaku ning filmisin 2 tundi erineva nurga alt peamisi tenniselööke. Soovisin, et oleks eeskäest, tagakäest ja servist aegluubis kaadrid, et saaks paremini löögiliigutusest aru. Järgmisel päeval salvestasin kõik klipid arvutisse ja hakkasin videot kokku monteerima. Video monteerimine on minu jaoks lihtne, sest olen ennegi selle sama programmiga monteerinud erinevaid videosid. Seejärel alustasin klippide valimisest videosse (vt lisa 2), mida tuli lõigata ja ümber tõsta. Samuti lisasin aegluubis
annaabi.ee 
