Suhtlemisepsühholoogia Kodune töö Sirli Kohandi MK-10 1.Mis on Konflikt? Konflikt on vastuolu eri osapoolte vahel, mis võib olla tingitud erinevatest huvidest, vajadustest jms ja mis tekitab osapoolte vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra ja tajutud vastuolu kahe inimese vahel. Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konflikti iseloomustavad jooned:
1 Situatsiooniülesanne Konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konflikt iseenesest ei ole hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui ka positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine või allasurumine). Konfliktsituatsioonidest tulenevat stressi ja halbu
..............8 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8 2 Konflikti etapid Sissejuhatus Konflikt on inimestevahelistes suhetes esinev vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist ja tekitab nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra.1 Konflikt on loomulik ja võiks öelda igapäevane kaaslane meie tegemistes. Konflikti võiks ka defineerida nagu mäletame ajalootunnist revolutsioonilise olukorra tekke kirjeldust: ,,Üks ühiskonnakiht ei saa ja teine ei taha vanaviisi jätkata". Erimeelsusi inimeste vahel on alati olnud ja ka tulevikus ei kao sellised asjad kuhugi. Konfliktile ei tohi omistada ainult negatiivset vääringut
Head suhtlejat iseloomustab: Tagasihoidlikkus ükski võit pole ainult sinu teene Inimlikkus ilmutab end selles, kuidas sa kohtled inimesi, kellest sul ei ole kasu Huumor ole valmis naerma iseenda nõrkade külgede üle Usaldus suhtlemine saab alguse usaldusest ja usust, et me ei kasutata üksteist ära Konflikt on vastuolu eri osapoolte vahel, mis võib olla tingitud erinevatest huvidest, vajadustest jms ja mis tekitab osapoolte vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Konflikt on tajutud vastuolu kahe inimese vahel. Iseloomustavad jooned: Möödapääsmatu Paratamatu Suhete arengu tulemus Informatiivne Annab olukorrast tervikpildi On seisundi indikaator Toob esile asjaolud, mis vajavad muutmist Kohflikti põhitunnused: Ükski konflikt ei lahene iseenesest Iga lahendamata konflikt genereerib uusi konflikte Iga lahendamata konflikt kerkib ülesse uute konfliktide taustal
vähene info otsustamiseks. Füüsilised nõuded ekstreemsed temperatuurid, halvasti kujundatud tööruum, ohud tervisele. Rolli nõuded rolli ebaselgus, rollikonflikt. Isikutevahelised nõuded rühma surve konfliktsed isiksused. 34. Mis on konflikt ja millised on selle liigid organisatsioonis? Konflikt on töötajatevahelises suhtes esinev vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. 35. Kuidas toimub konflikti reguleerimine organisatsioonis? Konfliktiga seotud isikute kindlaks määramine, põhjuse väljaselgitamine, tekkinud probleemi lahendamine. Kofliktide lahendamine peaks algama nende tekkimisfaasis. 36. Mis on kontroll juhtimises? Millised on kontrolli eesmärgid? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. Näiteks kulutuste võrdlemine eelarvega, tehtud tegevuste võrdlemine planeeritud tegevustega jne. 37
Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindades erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Niisiis konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konfliktide tüübid: Akuutsed konfliktid enamasti kordumatud, ootamatud, uued, puuduvad olemasolevad lahendused Kroonilised konfliktid pidevad, korduvad, enamasti peegeldavad struktuuri vigu Latentsed konfliktid konflikt võib pikka aega kulgeda varjatult enne kui muutub nähtavaks,
seisukohti, tuuakse välja tugevused, nõrkused ja antakse omapoolne hinnang. Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 5 1. KONFLIKTI OLEMUS Lihtsalt ja mõistetavalt on defineerinud konflikti olemust Ruth Alas (2001:130) märkides, et ,,konflikti võib defineerida kui töötajate vahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. See on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne." ,,Konflikt ei ole iseenesest hea ega halb, see on lihtsalt elu tõsiasi. Oluline on see, kuidas me seda käsitleme. Ilma vastandile arvamusteta ei toimuks muutusi, arengut ega edasiliikumist. Eriarvamusi võime aga väljendada nii positiivselt kui ka negatiivselt.
Ego-staadiumid - Täiskasvanuna on meil olemas 3 potensiaalset ego-staadiumi - Lapse, Vanema ja Täisealise staadiumid. See tähendab et aegajalt võime me käituda nagu laps, võime käituda täiskasvanuna ja võime võtta sisse vanema positsiooni. 20. Konflikti kulgemise protsess- Konflikt on inimestevahelistes suhetes esinev vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist ja tekitab nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra Eesmärgikonfliktid - need on situatsioonid, milles saavutatud seisund või tulemus osutub sobimatuks püstitatud eesmärgiga. Nt kui inimene ei saa oma isiksuslikke eesmärke realiseerida või kui ta on töö põhieesmärkide saavutamisega seotud raskused Tunnetuslikud konfliktid - need on situatsioonid, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi tajutakse ebasobivatena Tunnete konfliktid - need on olukorrad, mil tunded või emotsioonid on ühitamata, st et inimesed
organisatsioonisisese hierarhiaga. Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega. 7. Konfliktide olemus ja toimetulek organisatsioonis. Konflikt tähistab töötajatevahelistes suhetes esinavat vastuolu, mis takistab konfliktiosalistel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalsett traumeeriva olukorra. Organisatsioonikäitmises on konfliktide käsitlus väga oluline. Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Niisuguseid olukordi tunnetavad partnerid arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Konfliktidega toimetulemine on oskus, mis võimaldab analüüsida, hinnata ja valida erinevate konfliktis käitumise variantide hulgast ning neid rakendada.
Tagasiside pearõhk tuleb asetada info ja ideede jagamisele, mitte teise eest otsustamisele. Kui on põhjust teist inimest kritiseerida, siis tuleb lisada tunnustavaid sõnu tema positiivsete saavutuste või omaduste kohta. 27. Mida nimetatakse konfliktiks? Konflikt tähistab töötajatevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konfliktiosalistel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalsett traumeeriva olukorra. Organisatsioonikäitumises on konfliktide käsitlus väga oluline. Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Niisuguseid olukordi tunnetavad partnerid arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. 28. Millised on konstruktiivsed konfliktid? Sõnastage näide. Konstruktiivsed ehk positiivse jõuga konfliktid ... on sellised, mille lahendamisel ollakse loominguline, kasutatakse uusi
kuskil mujal mõni aeg tagasi. Tagasiside pearõhk tuleb asetada info ja ideede jagamisele, mitte teise eest otsustamisele. Kui on põhjust teist inimest kritiseerida, siis tuleb lisada tunnustavaid sõnu tema positiivsete saavutuste või omaduste kohta. 27. Mida nimetatakse konfliktiks? Konflikt tähistab töötajatevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konfliktiosalistel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalsett traumeeriva olukorra. Organisatsioonikäitumises on konfliktide käsitlus väga oluline. Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Niisuguseid olukordi tunnetavad partnerid arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. 28. Millised on konstruktiivsed konfliktid? Sõnastage näide. Konstruktiivsed ehk positiivse jõuga konfliktid on sellised, mille lahendamisel ollakse
kõrvaldamine ja asetleidvate konfliktide reguleerimine. Organisatsioonisisene konflikt on olnud paljude sotsioloogide, psühholoogide ja juhtimisspetsialistide uurimisobjektiks. Enamik neist toob esile pingeallikaid, mille täielik kõrvaldamine polegi mõeldav. Konflikti võib defineerida kui töötajatevahelites suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. See on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Konflikt võib olla nii inimestevaheline vastuolu kui allüksustevaheline vastuolu. Konflikti mõju organisatsiooni töö tulemustele sõltub konflikti tasemest. Skeemil 6 on kujutatud konflikti mõju sõltuvust konflikti tasemest. 1
Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindavad erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke ning püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Seega konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Konflikti haaratud inimesed kalduvad kasutama psühholoogilisi kaitsemehhanisme. Kasutatakse agressiooni, enesehaletsust, projekteeritakse vastase isikule negatiivseid omadusi ja püütakse olukorda selliselt ratsionaliseerida, et see muutuks endale vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad
3. Ühinev meeskond suhete paranemine ja tulemuslikkuse tõus, paindlikumad rühmanormid, eesmärgid ja sihipärane tegutsemine 4. Arenenud meeskonnad toimub liidrirolli jaotumine, ei lahkuta enam kergelt, tulemuste jätkuv paranemine. 12. Mida nim konfliktiks? Konflikt on töötajatevahelises suhtes esinev vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. 13. Milline on konflikti mõju organisatsiooni tulemustele? Muudatuste algatamiseks sobib kõige paremini optimaalne konflikti tase, sest siis inimesed tahavad ka et midagi muutuks. Kui midagi ette ei võeta väljub konfliks kontrolli alt. Madala ja kõrge konflikti mõju on halb. 14. Millised on peamised konflikti allikad? Diferentseerimine-divisjonide ja funktsioonide erinevad eesmärgid.liini ja staabiorganisatsioonivahelised
sisendav välimus, iseloomu sõltumatus, hea retoorika). Karismaatilise eestvedamise teooria: enesekindlus (võimed, eestvedamise meetodite õigsus); visioon; võime edastada visiooni selgelt; kindel veendumus oma visiooni õigsuses; tavatus; püüd uuendustele. 35. Konflikti olemus ja põhiomadused Konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Põhiomadused: möödapääsmatu ja paratamatu kõikides suhetes; ükski konflikt ei lahene iseenesest; iga lahendamata konflikt genereerib uusi konflikte; iga lahendamata konflikt tuleb esile uute konfliktide taustal.
Kui oled mitmel korral pöördunud arsti poole, kes kinnitab, et Sinu analüüside vastused on korras ja põhjust muretsemiseks ei ole, kuid muretsed sellegipoolest, võib sul olla terviseärevus. Terviseärevuse mehhanism on üsna sarnane paanikahäire mehhanismiga. (Terviseärevus, http://peaasi.ee/) Post- traumaatiline stressihäire tekib seoses läbielatud traumaga, sagedamini juhul, kui trauma on juhtunud inimese endaga, kuid ka mõne lähedasega juhtunud või juhuslikult pealt nähtud traumeeriva sündmuse tagajärjel. Traumeerivad sündmused on sellised, mis tekitavad hirmu ja õudustunnet ning abitust. Näiteks loodusõnnetused, avariid, vägivalla kogemine või pealt nägemine. PTSHd saab diagnoosida siis, kui selle sümptomid on kestnud üle kuu aja ning häirivad elu ja toimetulekut oluliselt. Tunnused: 1) Korduvad mõtted või kujutluspildid sündmusest 2) Sündmusega seotud õudusunenäod 3) Ootamatult tekkivad mälupildid sündmusest, mille ajal on sündmuse vahetu
vähene info otsustamiseks. Füüsilised nõuded – ekstreemsed temperatuurid, halvasti kujundatud tööruum, ohud tervisele. Rolli nõuded – rolli ebaselgus, rollikonflikt. Isikutevahelised nõuded – rühma surve konfliktsed isiksused. 34. Mis on konflikt ja millised on selle liigid organisatsioonis? Konflikt on töötajatevahelises suhtes esinev vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. 35. Kuidas toimub konflikti reguleerimine organisatsioonis? Konfliktiga seotud isikute kindlaks määramine, põhjuse väljaselgitamine, tekkinud probleemi lahendamine. Kofliktide lahendamine peaks algama nende tekkimisfaasis. 36. Mis on kontroll juhtimises? Millised on kontrolli eesmärgid? Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. Näiteks kulutuste võrdlemine eelarvega, tehtud tegevuste võrdlemine planeeritud tegevustega jne. 37
ärevushäire; düstüümia. Äge stressreaktsioon (sümptomid, diagnoosimine) Sümptomid on väga muutuva iseloomuga , tüüpilisemad on: nõutus ; teadvuse mõningane kitsenemine; tähelepanu ahenemine; võimetus ära tunda stiimuleid ja desorientatsioon; isoleerumine ümbritsevast situatsioonist kuni dissotsiatiivse stuuporini ; rahutus Lisaks esinevad : sümptomite kiire teke ; tugevalt väljendunud ärevuse vegetatiivsed sümptomid ; amneesia traumeeriva episoodi suhtes võib olla osaline või täielik. Diagnoosimine: 1) Peab esinema vahetu ja selge ajaline seos erakordse stressori ja sümptomite alguse vahel, mis tavaliselt ei ületa minuteid. 2) Sümptomite muutlikkus ja komplitseeritus; (võrdle dissotsiatiivse häirega) 3) Psüühikahäire järsk vaibumine; Kui stress on kestev või oma olemuse tõttu kõrvaldamatu, hakkavad sümptomid tavaliselt nõrgenema 24-48 tunni möödudes ja on minimaalsed ligikaudu kolme päeva pärast.
Obsessiiv-kompulsiivne häire: Obsessiivsed e sundnähud on ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusesse Kompulsiivne tegu või rituaal on pidevalt korduv stereotüüpne käitumine ÄGE STRESSIREAKTISOON Iseloomulik nõutus, teadvuse mõningane kitsenemine, tähelepanu ahenemine, võimetus ära tunda stiimuleid ja disorientatsiooni Tavaliselt esinevad ka paanilised hirmu vegetatiivsed sümptomid (südamepekslemine, higistamine, kuumahood). Traumeeriva episoodi suhtes võib olla osaline või täielik amneesia. POSTTRAUMAATILINE STRASSHÄIRE Tüüpilisteks sümptomiteks on trauma korduvad läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes Võib toimuda eraldumine teistest inimestest, anhedoonia ning traumat meenutava tegevuse ja situatsioonide vältimine Tavaliselt on hirm traumat meenutavate objektide, helide jms ees F44 dissotsiatiivsed (konversiooni häired):
Obsessiiv-kompulsiivne häire: Obsessiivsed e sundnähud on ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusesse Kompulsiivne tegu või rituaal on pidevalt korduv stereotüüpne käitumine ÄGE STRESSIREAKTISOON Iseloomulik nõutus, teadvuse mõningane kitsenemine, tähelepanu ahenemine, võimetus ära tunda stiimuleid ja disorientatsiooni Tavaliselt esinevad ka paanilised hirmu vegetatiivsed sümptomid (südamepekslemine, higistamine, kuumahood). Traumeeriva episoodi suhtes võib olla osaline või täielik amneesia. POSTTRAUMAATILINE STRASSHÄIRE Tüüpilisteks sümptomiteks on trauma korduvad läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes Võib toimuda eraldumine teistest inimestest, anhedoonia ning traumat meenutava tegevuse ja situatsioonide vältimine Tavaliselt on hirm traumat meenutavate objektide, helide jms ees F44 dissotsiatiivsed (konversiooni häired):
vähendaja. Esialgu adaptiivne (vähendab traumast põhjustatud stressi). Traumamälestuse eripärane salvestamine ajus. Häiritud teadliku ja valiklise kontrolli võime. Ulatus võib varieeruda päevast päeva, tunnist tundi. Raske hinnata määra, millises ulatuses teatud funktsioonide kaotus võiks olla tahtliku kontrolli all. Mõnede hinnangutel elu jooksul 5-10% elanikest - Sageli ootamatu alguse ja lõpuga - Kalduvad korduma, eriti traumeeriva elusündmusega - Kroonilisemad seisundid (paralüüsid ja anesteesia) võivad areneda seoses mingi lahendamatu probleemi või interpersonaalsete raskustega - Dissotsiatiivsed seisundid mis on tekkinud enam kui 1-2 aastat enne psühhiaatri juurde pöördumist, on sageli ravimile resistentsed Dissotsiatiivsete häiretega inimesed - Sageli eitavad neil esinevaid probleeme ja raskusi - Omaks võetakse neid probleeme mida tegelikult on võimalik pidada dissotsiatiivsete
käivitada teise mälus säilitatava fakti taasesituse ja mäletamise. Retroaktiivne interferents tähendab eelneva (vanema) info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Proaktiivne pidurdus aga tähendab eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel. Kui inimese psüühika tegeleb mingisuguse asja meenutamisega vmt, siis sellel on oma mõju järgnevale. Kui on tegemist millegi väga traumeeriva ja dramaatilise sündmusega, on samuti ajas oma kindel mõju mälule. Ajas eri hetkedel toimunud sündmuste vastastikmõju kirjeldab proaktiivse ja retroaktiivse interferentsi mõju. - Ebbinghaus´i unustamiskõver 3. Reprodutseerimine (ammutamine ja taastamine). Selle peamised alaliigid on äratundmine, mäletamine (ehk meenutamine), meenumine. Äratundmine on efektiivseim, sest
rääkijale) 3. Tähenduse peegeldamine (kui tunded ja faktid on koondunud ühte vastusesse; “Sa tunned, et… sest…”) 4. Kokkuvõtlik peegeldamine (kuulaja võtab kokku kõneleja pikema jutulõigu peamise sisu ja tunded) 18. Konflikti kulgemise protsess Konflikt on inimestevahelistes suhetes esinev vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist ja tekitab nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 3 erinevat tüüpi konflikte: *eesmärgikondliktid – need on situatsioonid, milles saavutatud seisund või tulemus osutub sobimatuks püstitatud eesmärgiga. Nt kui inimene ei saa oma isiksuslikke eesmärke realiseerida või kui ta on töö põhieesmärkide saavutamisega seotud raskused. *tunnetuslikud ehk arvamuste konfliktid – need on situatsioonid, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi tajutakse ebasobivatena.
annaabi.ee 
