Bikarbonaadi imendumine - H+ATPaas (pumpab H+ valendikku) ja Na+/H+ vahetaja – Na+ võetakse toru valendikust sisse ja H+ läheb välja. Torukese vedelikus ühineb H+ HCO3-ga > tekib H2O ja CO2 (karboksüanhüdraas, apikaalse plasmamembraani rakkudes. CO2 siseneb rakku, tsütoplasmas hüdroksüleeritakse CO2 > tekib H+ ja HCO3-. Bikarbonaat väljub basolateraalsest membraanist Na + kotransporteri ja Na-sõltuva vahetaja abil. Cl- - imendub tagasi transtsellulaarset (transporterid apikaalis ja basolateraalis, Cl- kanalid basolateraalis) ja paratsellulaarset teed pidi. Insuliin, glükagoon, paratüroidhormoon jpt võetakse apikaalse plasmamembraani endotsütoosi teel. Proteiinid seonduvad membraanil oleva retseptoriga (megaliin, kubiin), võetakse endotsütoosiga sisse, vesiikulitena liiguvad lõpuks lüsosüümidesse, retseptorid lähevad tagasi membraani ja proteolüütilised ensüümid lagundavad AH-teks proteiinid. AH lähevad edasi verre.
Kestva valguvaese toidu puhul on aminohapete tase madal ja soodustatud nende süntees. Ammoniaagi teke ja saatus Ammoniaagi normtase vereplasmas on 0,015 ... 0,048 mmol/l. Ammoniaagi teke mehhanism koosneb järgmistest protsessidest: 1) Aminohapete katabolism 2) Puriin ja pürimidiinide katabolism 3) Karbamiidi lõhustamine 4) Gln lõhustamine glutaminaasiga glutamaadiks ja ammoniaagiks Gln ja Ala on ammoniaagi kiirelimineerimise teed ja organitevahelised transporterid, st mitmed koed saadavad ammoniaagi Gln (aju,lihased) ja Ala (lihased) vormis. Gln on ammoniaagi ohutu transportija kui ka lühiajaline varu. Gln transpordib ammoniaagi lihastest ja ajust maksa ning maksast neerudesse. Ammoniaagi kiir-detoksikatsioon närvikoes glutamiiniks toimub glutamiini süntetaasi ja ATP toimel. Milles avaldub ammoniaagi tsütotoksilisus ja kuidas inimkeha seda väldib? Ammoniak esineb inimkehas rohkesti NH4+ vormis ning ka NH3 vormis. Ammoniaagi
Enterohepaatiline ringe - sapiga erituvad konjugaadid lagunevad soole mikrofloora toimel ja ravim või selle metaboliit imendub tagasi süsteemsesse vereringesse. Eritumine Ravimid erituvad organismist muutumatul kujul või metaboliitidena. Ekskreteerivad organid eemaldavad organismist paremini polaarseid, lipiidides halvasti lahustuvaid ravimeid. Peamised ekskretsiooniteed on neerude, sapi ja väljaheidete kaudu. Neerude ja maksa rakkudel on ka aktiivsed transporterid. Eritumisel neerude kaudu on 3 olulist protsessi Glomerulaarfiltratsioon- sõltub ravimi kontsentratsioonist plasmas ja neerude verevarustusest. Aktiivne sekretsioon toimub proksimaalsetes neerutorukestes. Reabsorptsioon ehk tagasiimendumine toimub proksimaalsetes ja distaalsetes torukestes ja sõltub pH-st. Eritumine sapi ja väljaheitega Sapiga eritatud metaboliidid või seedetraktist imendumata jäänud ravimid erituvad väljaheite kaudu
· riketsiad kui energeetilised parasiidid · Premeesorganism kahjustub mitte ainult rakkude lüüsi tõttu, vaid ka seetõttu, et riketsiate rakukestad on inimesele toksilised. · Riketsiad erinevad kõigist teistest bakteritest füsioloogia ja metabolismi poolest. Neil puudub glükolüüs ja nad ei saa glükoosi kasutada energiaallikana. Selle asemel oksüdeerivad nad glutamaati ja TCA tsükli vaheprodukte. · Riketsiate rakumembraanis on transporterid, mis võimaldavad kasutada peremeesraku metaboliite. Näiteks transpordivad nad NAD-i ja UDPGlc. Membraanis on ka antiport ATP/ADP, mis transpordib peremeesrakust ATP-d ja annab vastu ADP (samasugune antiport ka klamüüdiatel). Seega saab peremeesraku ATPd kasutada energiaallikana. · Selliste keeruliste toitumisnõudluste tõttu kasvatatakse riketsiaid koekultuuris või kanaembrüos. Olulised patogeenid: · R. prowazekii · põhjustab tüüfust e
kastutatakse molekulide liigutamiseks vastu kontsentratsiooni gradienti või / ja keemilist gradienti (nt. positiivse laenguga osakeste viimine suhteliselt suure positiivse laenguga piirkonda). Lisaenergiaks tavaliselt ATP hüdrolüüsil vabanev energia. Transport on spetsiifiline. Aktiivtransporti viivad läbi transportvalgud. Integraalne membraanivalk – membraani läbiv valk, st. valgu üks ots ühelpool ja teine teiselpool membraani. Nt. transporterid, pumbad. Valgu keskmine (membraani sees olev) osa koosneb valdavalt hüdrofoobsetest aminohapetes ning otsmised osad hüdrofiilsetest. Perifeerne membraanivalk – membraani sise- või välisküljel paiknev, kovalentselt membraani külge kinnitatud valk. Na/K ATPaas – antiportne? aktiivtransporti (vajab lisaenergiat, töötab vastu keemilist- või/ja kontsentratsioonigradienti) läbiviiv pump. Transpordib 3 Na+ rakust välja ning 2 K+ sisse, kasutades selleks 1 ATP?.
põhinevad ATP süntees, närvi + lihasraku erutus, optimaalne pH erinevus, optimaalne osmolaarsus) ● eeldab aktiivseid transport mehhanisme Rakumembraani läbitavus sõltub: ● rasvlahustuvus - mida rohkem rasvlahustuv, seda paremini läbib ● molekuli suurus - eriti halvasti läbivad ioonid 91.Transportvalkude põhiklassid (viivad läbi transporti läbi membraani) Kaks põhi klassi: ● transporterid - muudavad transporditava molekuliga seondudes konformatsiooni ● kanalivalgud - moodustavad läbi bilipiidkihi (vajadusel avatava) poori Transport võib olla: 1. passiivne e madalama kontsentratsiooni/elektrokeemilise grandiendi suunas. Ei vaja lisaenergiat. Siia kuuluvad nii osad transporteritest kui ka kõik kanalivalgud. 2. aktiivne ehk madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale. Vajab lisaenergiat ning seda teostavad transporterid, mida kutsutakse ka pumpadeks. 92
Na+-glükoosi sümport-proteiini abil ja Sooleepiteelist kapillaari suunas glükoosi kergendatud kergendatud difusiooni (facilitated diffusion) teel (Kingisepp 2006: 145). Aminohapete transport rakku koos Na+ ioonidega (neerurakud, enterotsüüdid) Glükoosi transport transportproteiini (GLUT) abil Glükoosil on paljudes erinevates rakkudes erilised transpord proteiinid mida nimetatakse GLUT-ideks. Glükoosil on transporterid GLUT1- er-de membraanis; GLUT2 hepatotsüütides, neerude ja soole epiteelis (basolat. osas); GLUT3 neuronites ja gliiarakkudes; 17 18 GLUT4 rasv- ja lihaskoes (ka südamelihases), kuid tema aktiivsust reguleerib insuliin; GLUT5 kannab fruktoosi sooleepiteeli apikaalses osas; GLUT7 glükoosi rakusisene kandur ER-s. Prootoni pumba abil saab rakust välja viia vesiniku ioone.
9. Kuidas tekib ammoniaak ja miks on Gln (Ala) tema metabolismis väga oluline? Ammoniaagi teke: 1) aminohapete katabolismi käigus 2) puriinide ja pürimidiinide katabolismis 3) karbamiidi lõhustumise käigus seedetrakti mikroobide toimel 4) Gln lõhustumisel neerudes glutaminaasi toimel Ammoniaagi normaaltase tagatakse seostades teda nii glutamiinina ja alaniinina kui ka tema kiire elimineerimine verest maksa poolt. Seega Gln ja Ala on ammoniaagi organitevahelised transporterid, tähendab organid saavad vajaliku ammoniaagi Gln(aju, lihased) ja Ala(lihased) vormis. Gln ja Ala tähtsus veel –potentsiaalselt toksiline ammoniaak seostatakse kiiresti mittetoksilise vormina. Gln on põhiline ammoniaagi transportija. See toob ta lihastest, ajust jt kudedest maksa ja maksast neerudesse. 10.Miks on metabolismis tekkiv ammoniaak väga toksiline ja kuidas organism lahendab selle probleemi?
Valkude pöörduv ankurdamine membraanile ja vabastamine membraanilt kontrollib signaaliülekannet. 4 ankru tüüpi: Amiid-seotud müristüülankrud; Tioester-seotud (rasvhappe-) atsüülankrud; Tioeeter-seotud prenüülankrud; Glükosüül-fosfatidüülinositoolankrud. Membraanivalke jagatakse ka vastavalt funktsioonile: Ioonpumbad (ATPaasid) transpordivad ioone vastu gradiente ja kulutavad selleks ATP energiat. Transportervalgud (permeaasid, transporterid, aktiivne ja passiivne transport) Uniporterid, antiporterid, sümporterid -Paardunud transport ühe iooni transpordiga piki gradienti kaasneb teise liikumisega vastu gradienti - Antiporterid ja sümporterid nimetatakse ka kotransporteriteks Kanalivalgud (poriinid, ioonkanalid)- aitavad transportida ioone piki gradiente (facilitated transport Membraanipot
7 . Mis on esmane maksapassaaz ja millise manustamisega on seda võimalik kas osaliselt või täielikult vältida? Protsessid, mis leiavad aset nii seedetraktis kui ka maksas enne ravimi jõudmist süsteemsesse vereringesse. Vältida: - parenteraalse manustamisega - sublingvaalse manustamisega - osaliselt ka rektaalse manustamisega 8. Kus toimub suukaudse manustamise korral manustatud ravimi nö kadu? 9. Mis on P-glükoproteiin ja mis on selle peamine füsioloogiline ülesanne? Transporterid soole enterotsüütide pinnal. Ravimid, mis PgP-le substraadid, transporditakse osaliselt tagasi soolevalendikku. 10. Kuidas esineb raviaine veres? Milline raviaine fraktsioon avaldab toimet? Nii seotult kui ka vabas fraktsioonis - tasakaal, suhe on püsiv. Toimet avaldab vaba fraktsioon. 11. Kuidas seletada ravimite koostoimeid, mis on seotud plasmavalkudega? · Kui ravim seondub 90% ulatuses plasmavalkudega, siis 10% on vaba fraktsioon.
(rasvkude) Mehhanismid vastusena madalale [glükoos]veres Glükogenolüüs Glükoneogenees (püruvaadist ja laktaadist) Vastusena piiratud glükoosi sisenemisele rakkudesse (diabeet): Moodustatakse rasv- ja ketohappeid kui alternatiivseid energiaallikaid Insuliin toimib läbi membraani retseptori (türosiini kinaasiga seotud), et suurendada glükoosi sisenemist lihas ja rasvarakkudesse. Selleks viiakse GLUT4 (kergendatud transporterid) sisaldavad põikesed rakumembraani. Insuliini seostumine membraani retseptoritega maksas põhjustab heksokinaasi aktiivsuse suurenemist, et vähendada [glükoos]raku sees ja suurendada glükoosi sisenemiseks vajalikku gradienti. GLUT2 (kergendatud transporterid) tegutsevad pidevalt maksa rakkude membraanidel, sest maks on põhiline glükogeeni varu, et varustada teisi kudesid glükoosiga tühja kõhu puhul. 63 28
Degradatsioon on samuti reguleeritud (avaldub ensüümide poolestusaja erinevuses) Ensüümaatilise aktiivsuse regulatsioon on eelmistest kiirem Hemoglobiini funktsioon a2,b2 dimeer, sarnased müoglobiinile · Transpordib hapnikku kopsudest kudedesse. · O2 difusioon on liiga ebaefektiivne suurte loomade jaoks. · O2 lahustuvus on plasmas madal, i.e. 10-4 M. · Seotuna hemoglobiinile on [O2] = 0.01 M, ehk sama mis õhus · Alternatiivsed O2 transporterid; · Hemotsüaniin, Cu sisaldav valk. · Hemerütriin, heemi mittesisaldav valk. 1. Energia ja aine liikumine looduses. Looduse eluta ja elusad osad on tihedalt seotud ega saa teineteiseta hakkama. Taimed valmistavad toitaineid looduses leiduvatest elututest ainetest: süsihappegaasist, veest ja mineraalainetest. Toitainete valmistamiseks kasutavad taimed valgusenergiat.
CI proteolüüs viib profaagi induktsioonile, UmuD lõikus aga aktiveerib UmuD valgu. 13. Võrrelge primaarseid ja sekundaarseid transportsüsteeme. Miks võib bakteril ühe ja sama komponendi transportimiseks läbi membraani olla välja kujunenud mitu erinevat transportsüsteemi? Sekundaarne transportsüsteem - elektrokeemilise potentsiaali varal töötavad porterid, kuhu kuuluvad sümporterid, antiporterid ja laenguga molekulide uniporterid; Primaarsed aktiivsed transporterid kasutavad primaarseid energiaallikaid, mille tagajärjel tekib ioongradient, mis on omakorda energiaallikaks sekundaarsetele transportsüsteemidele; Primaarsed transportsüsteemid on otseselt seotud kas keemiliste või fotokeemiliste reaktsioonidega. Nende süsteemide töö tulemusena tekkiv elektrokeemiline ioonpotentsiaal on kasutatav sekundaarsete transportsüsteemide poolt. Primaarseid transportsüsteeme jaotatakse nende toimimise alusel:
Selleks kasutatakse aktiivtransporti. Ioontransporterid kasutavad ainete rakku transportimiseks energiat ning tavaliselt saadakse vajalik energia prootongradiendist. See tähendab, aine transportimiseks viiakse koos substraadiga rakku ka H +. Prootongradient taastatakse hingamisahelaga. Näiteks E. coli laktoosi transporter LacY kasutab prootonit laktoosi transportimiseks rakku. ABC-tüüpi (inglise keeles on kasutusel kaks varianti ATP-binging cassette või antigen-binding cassette) transporterid koosnevad mitmest valgust. Näiteks E. coli's on maltoosi jaoks ABC-tüüpi transporter, mis kulutab maltoosi transpordiks ATP energiat. ABC-transporterid koosnevad kolmest osast: periplasmas on substraati siduv valk (MalE), mis annab substraadi edasi membraanivalkudele, mis tegelikult transpordivad substraati (MalFG), ning kolmanda osana on membraani tsütoplasma-poolses osas ATPaasid (MalK), mis genereerivad transpordiks vajaliku energia ATP hüdrolüüsiga. ABC-transportereid
vaja energiat nõudvaid transportsüsteeme. Lähtudes transportimise viisist ja energiaallikast on transportsüsteemid klassifitseeritavad järgmiselt: 1) Kanalid ja poorid molekulid läbivad membraani passiivselt, ei vaja energiaallikat; 2) Elektrokeemilise potentsiaali varal töötavad porterid (sekundaarne transportsüsteem), kuhu kuuluvad sümporterid, antiporterid ja laenguga molekulide uniporterid; 3) Primaarsed aktiivsed transporterid kasutavad primaarseid energiaallikaid, mille tagajärjel tekib ioongradient, mis on omakorda energiaallikaks sekundaarsetele transportsüsteemidele; 4) Rühma translokaatorid (group translocators) substraadi transportimisega kaasneb selle keemiline modifitseerimine (näiteks glükoosi fosforüleerimine glükoos-6-fosfaadiks PTS süsteemis). Järgnevalt kõigest täpsemalt. Passiivne difusioon
isotoonilisse lahusesse, siis võtavad nad kera kuju o Bakterite jaotus rakukesta ehituse järgi Mükoplasmad kest puudub G(+) bakterid kest paks, homogeenne G(-) bakterid kest mitmekihiline, välismembraan, mis takistab mitmete hüdrofiilsete antibiootikumide (penitsilliin) rakku tungimist; välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum periplasma; periplasma sisaldab valke, mis osalevad ainete transpordis (transporterid) Valguline kest osad arhed; värvub G(-)-lt; halobakterite valguline kest püsib vaid kõrge NaCl sisaldusega keskkonnas, muidu lüüsub Pseudopeptidoglükaankest osad arhed G(+) ja G(-) kesta vahepealne vorm mitmekihiline kest, peptidoglükaankiht paks o Võib eristada kahte komponenti: Struktuurifibrille · Koosneb peptidoglükaanist (struktuuri- ja tugikomponent) Nendevahelist maatriksit o Funktsioonid: (6)
(Mycobacterium, Corynebacterium). G(-) bakterite rakukesta ehitus Rakukest on mitmekihiline. Peptidoglükaanis on tetrapeptiidid seotud otse. Välismembraanis on ka poriinid.Välismembraan takistab mitmete hüdrofiilsete AB (penitsilliin) rakku tungimist ja seetõttu on g(-)bakterid penitsilliinile vähem tundlikud. Välismembraani ja rakumembraani vahelist ruumi g(-) bakteritel nimetatakse periplasmaks. Periplasma sisaldab mitmesuguseid valke, mis osalevad ainete transpordis (transporterid). Periplasmas on ka detoksifikatsiooniensüüme (penitsillinaas), restriktaase ja hüdrolaase (glükosidaasid, proteaasid, lipaasid), mis lagundavad neid molekule, mis hüdrolüüsimata kujul rakumembraani ei läbi. Poorid välismembraanis neid läbi ei lase, sest poori diameeter on selleks liiga väike. Lipopolüsahhariidide (LPS) erinevused annavad bakteritele erinevad seroloogilised omadused. LPS lipiidosa on toksiline inimesele ja loomadele, põhjustades palavikku, lööbeid ja sokki.
erineva kiirusega toimuvaid protsesse, mis viivad kasvu muutusele. • Signaalainete kontsentratsiooni tõus on tavaliselt ajutine ja eelneb pikemaajalisele muutusele kasvus. Näiteid signaalainete kohta: • abstsiishape (ABA) – vähendab kasvukiirust, väikeses koguses kasvuks vajalik. ABA liigub läbi membraanide ja koguneb aluselisemasse keskkonda, plasmamembraanis on ka ABA transporterid. Ksüleemis ja rakuseintes liigub ABA koos vee vooluga. (Nt. kui ksüleemi veepotentsiaal langeb, sünteesitakse esmalt juurte ja varre elusates rakkudes ABAt mis liikub koos transpiratsiooni- vooga lehtedesse). ABA-t transporditakse ka floeemi kaudu (noortes lehtedes on ABA kontsentratsioon suur aga sünteesikiirus väike. ABA suurenenud kogused pärsivad kasvu, aga ABA (väikestes kogustes) on kasvuks vajalik (mutandid mis üldse ABA-t ei sünteesi on kääbused).
komponentide paiknemist mitokondris. Mitokondri sisemembraan barjäär metaboliitidele. Sisaldab suurel hulgal valke, mille funktsiooniks on metaboliitide transport. Välismembraan vabalt läbilaskev väikestele molekulidele ja ioonidele. Sisemembraan läbilaskev enamikele väikestele molekulidele ja ioonidele, kaasaarvatud H+. Sisaldab: - respiratoorsed elektronkandjad (kompleksid I-IV). - ADP-ATP translokaas - ATP süntaas - teised membraansed transporterid Maatriks sisaldab: püruvaadi dehüdrogenaasi kompleks, tsitraadi tsükli ensüüme, rasvhappe beeta- oksüdatsiooni ensüüme, ainohapete oksüdatsiooni ensüüme, DNA, ribosoomid, ATP, ADP, Pi, Mg 2+, Ca2+, K+. HINGAMISAHEL 3. Nimetage hingamisahela komponendid ja nende töös osalevad elektronide ülekandes osalevad rühmitused. Komponendid tsütokroomc, NADH Q reduktaas, tsütokroomi oksüdaas, ubikinoon, tsütokroomi reduktaas.
agregeerununa moodustavad hüdrofiilseid poore. Läbi nende pooride difundeeruvad väikesed hüdrofiilsed molekulid, mis läbi lipiidse kihi välismembraanis ei pääse. Välismembraan takistab mitmete hüdrofiilsete AB (penitsilliin) rakku tungimist ja seetõttu on g(-) bakterid penitsilliinile vähem tundlikud. Välismembraani ja rakumembraani vahelist ruumi nim periplasmaks. Periplasma sisaldab mitmesuguseid valke, mis osalevad ainete transpordis (transporterid). Periplasmas on ka detoksifikatsiooniensüüme (penitsillinaas), DNA restriktaase, hüdrolaase (glükosidaasid, proteaasid, lipaasid), mis lagundavad neid molekule, mis hüdrolüüsimata kujul rakumembraani ei läbi. Välismembraan on vajalik ka selleks, et periplasmas paiknevad valgud sealt välja ei difundeeruks. Poorid välismembraanis neid läbi ei lase, sest poori diameeter on selleks liiga väike. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Neil puudub rakukest.
allub küllastuskineetikale. Glükoosi, ka anioonide transport erütrotsüütides. c) Aktiivne transport - kulgeb vastu kontsentratsiooni gradiendi suunda, vajab ATP hüdrolüüsi või ioongradiendi energiat. Primaarne aktiivne transport tekitab sellise ioongradiendi ( . Sekundaarne aktiivne transport kasutab välise energiana primaarse protsessi poolt genereeritud ioongradiendi energiat (glükoos ja aminohapped, , GLUT1 .. GLUT5 - glükoosi transporterid). 7. Milliseid aktiivse transpordi alaliike eristatakse? Milles on nende erinevus? Primaarne aktiivne transport ja sekundaarne aktiivne transport. Primaarne aktiivne transport tekitab ja säilitab ioonide kontsentratsiooni gradiente rakus. Sekundaarne aktiivne transport - transpordiprotsessid ioongradientide toel. Liigid: sümport ( ioonid ja aminohapped või suhkrud liiguvad samas suunas läbi membraani - sisenevad rakku) ja antiport (ioonid ja transporditavad
spetsiaalse transporteriga. 4...8- aminohappelised oligopeptiidid lõhustatakse harjasäärisel hüdrolaaside poolt. Duodenumis resorbeeritakse 50...60% toiduvalgust, kuni iileumini on 80...90% toiduvalgust resorbeeritud. Intaktsed valgumolekulid resorbeeritakse vähesel määral pinotsütoosi teel, kuid see ei oma nutritiivset tähtsust. Peptiidid resorbeeritakse di- ja tripeptiididena kandja abil aktiivselt või passiivselt. Aminohapete transporterid on Na+ sõltuvad ja Na+sõltumatud ning jagunevad omakorda: a) neutraalsetele aminohapetele, b) kaksik- aluselistele aminohapetele, c) dikarboksüülsetele aminohapetele, d) iminohapetele, e) glütsiinile Kolm esimest transpordivad aminohappeid soolerakku sarnaselt glükoosi transpordile Na+- sümpordi mehhanismina (sekundaarne aktiivne transport). Struktuurselt sarnased 20 aminohapped konkureerivad omavahel sama kandja pärast
ja jagunevad aktiivselt raku tsütoplasmas. Rakk lõhkeb ja riketsiad vabanevad. Peremeesorganism kahjustub mitte ainult rakkude lüüsi tõttu, vaid ka seetõttu, et riketsiate rakukestad on inimesele toksilised. Riketsiad erinevad kõigist teistest bakteritest füsioloogia ja metabolismi poolest. Neil puudub glükolüüs ja nad ei saa glükoosi kasutada energiaallikana. Selle asemel oksüdeerivad nad glutamaati ja TCA tsükli vaheprodukte. Riketsiate rakumembraanis on transporterid, mis võimaldavad kasutada peremeesraku metaboliite. Näiteks transpordivad nad NAD-i ja UDPGlc. Membraanis on ka antiport ATP/ADP, mis transpordib peremeesrakust ATP-d ja annab vastu ADP. Seega saab peremeesraku ATPd kasutada energiaallikana. Selliste keeruliste toitumisnõudluste tõttu kasvatatakse riketsiaid koekultuuris või kanaembrüos. Olulised patogeenid: R. prowazekii ja R. typhii põhjustavad tüüfust e. soetõbe. Levib näiteks täihammustustega (peatäi ja riidetäi)
11 · Uniport transporditava aine rakku tungimine ei sõltu mõne teise aine transpordist. Võib energiseerida nt elektriline gradient membraanil. Nt K + uniport E.coli rakku. · Sümport kahte ainet transporditakse samas suunas. Üks aine liigub piki gradienti, teine pumbatakse vastu gradienti. (nt fosfaat koos prootonitega, AH koos prootonitega, galaktoos koos Na-iooniga jne). LacY valk loktoos-prooton sümporter · Antipordid on transporterid mis transpordivad ühe aine välja ja teise sisse. Nt Lactococcus lactis esineb malaat/laktaat antiporter. Seega käärimisprodukti välja transportides pumbatakse substraat sisse. Antiport prootonitega prootonid suunatakse läbi membraani välja. Prootonid sisenevad rakku piki prootongradienti läbi transporterite. Sama transporter transpordib prooton rakku ja samal ajal rakust välja mõne teise aine
Sülje ja kõhunäärme - amülaas lõhustab polüsahhariidid kuni disahhariidi maltoosini. Amülaas inaktiveeritakse maos soolhappe toimel, disahhariidid jõuavad lõhustamatult peensoolde. Süsivesikute lõhustamise lõpetavad peensoole limaskesta epiteelirakkudes tekkivad ensüümid disahharidaasid: maltaas, sahhraas, laktaas. Aineid transporditakse läbi raku, s.o transtsellulaarselt. Enterotsüüdi plasmamembraani apikaalsetes ja basolateraalsetes piirkondades on erinevad kandurid e transporterid. Monosahhariidide kergendatud difusioonis osalevad kandurid kuuluvad GLUT perekonda. Valkude lõhustamine ja imendumine: valku lõhustavaid ensüüme võib jaotada proteaasideks ja peptidaasideks. Proteaasid lõhustavad valkusid väiksemateks peptiidideks, mida peptidaasid omakorda väiksemateks koostisosadeks lõhustavad. Peptidaase jaotatakse endo- (lõhustavad peptiidsidemeid aminohapete sees) ja eksopeptidaasideks (vabastavad üksikuid aminohappeid). Valgud imenduvad aminohapetena.
Pfu-polümeraas, Vent-polümeraas) ja ka näiteks pesupulbrite tegemisel. Pyrolobus'e polümeraas on palju kallim, töötab aeglasemalt, aga sellel on vigade parandamise võime (Taq polümeraasil seda võimet ei ole). Temperatuuritaluvus ja membraanid See, kas mikroob madalal temperatuuril toituda saab või ei, sõltub tema transportsüsteemide seisundist. Kui toiteainete transportsüsteemid madalal temperatuuril ei tööta, siis muidugi ei saa rakk ka kasvada. Transporterid paiknevad membraanis ja saavad töötada siis, kui membraan on parajalt "vedel". Et membraan oleks madalal temperatuuril plastiline, peab temas olema rohkesti küllastumata ja lühikese ahelaga rasvhappeid. Psührofiilide membraanides ongi rohkesti selliseid rasvhappeid. Eeterlipiididega membraanid võivad olla kas ühe- või kahekihilised. Dieeter-tüüpi membraan (vasakpoolne joonis) on kahekihiline, tetraeeter-tüüpi membraan aga ühekihiline (parempooolne joonis)
naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi või kloori sisse- ja väljavoolu rakkudes. Selle mehhanismi näiteks on lokaalanesteetikumid nagu Xylocain, mis blokeerivad avatud naatriumikanalid. Transpordisüsteemide mõjutamine Molekulide transportimine raku sisse ja sealt välja toimub väikeste avade (kanalite) kaudu, mis lasevad läbi ainult väga konkreetseid aineid, või transpordisüsteemide abil (ioonipumbad ja transporterid), mida väga tugevasti lihtsustatuna võib ette kujutada pöördustena või vesiratastena. Toime ravimite endi keemiliste või füüsikaliste omaduste tõttu Selle näiteks on makromolekulaarsete infusioonilahuste toimimine veremahu asendamisel. Manustamisviisid Veeni Intravenoosne (i/v) ravimite manustamine otse veresoontesse, nimelt veenidesse, on kiirabiolukorras soovitatav ravimi manustamisviis. Eelised: Kiire toime – pole vaja toimeaine omastamise mehhanismi järel oodata.
annaabi.ee 
