Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. Viiruste paljunemine: Lüütiline tsükkel ja lüsogeenne tsükkel Lüütlilise tsükli puhul peremeesrakk hävitatakse, see lüüsub. Lüsogeense tsükli puhul peitub viirus pikka aega organismis ja paljuneb, ning inimene haigestub järsult. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. HIV - > AIDS Transduktsioon Ühe liigi pärilikkusaine üle kandumine teisele liigile. Geenitehnoloogid kasutavad transduktsiooni, et soovitud geene üle kanda. Viiruse DNA-le lisatakse geen, mille ta rakku viib. Sellist kandurviirust nimetatakse viirusvektoriks. Immuunsüsteem Kaitseb viiruste eest, mille moodustavad valged vererakud ehk lümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid toodavad antikehasid. T-lümfotsüüdid lagundavad valesid valke tootvaid rakke. Makrofaagid ehk õgirakud toituvad fagotsüntoosi teel antikehadega märgistatud ,,vaenlastest". Vaktsineerimine Immuunvastuse esilekutsumine. Vacca lehm.
teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju. Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus. Lühidalt: Võnkuvad molekulid jõudnud teo juurde, teos hakkab liikuma vedelik, vedelik paneb liikuma basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal Corti elundis karvarakud hakkavad liikuma sellest liikumisest. Seega, see basilaarmembraan paneb liikuma need karvarakud. Basilaarmembraani paneb võnkuma 50+ Hz
jne. on kõigil erinev MEIE MEEL ON NÄLJANE AISTINGUTE TÕLGENDAMISE JÄRELE! TAHAME ASJADEST ARU SAADA! Sensoorsed modaalsused ehk meeled: nägemine kuulmine, maitsmine, haistmine ja puudutus(nahameeled) Meelte sisend kas energiavormis või keemlist laadint footon nägemise puhuk v mlekul maitsmise ja haistmise puhul Füüsikaline stiimul muutub meele organi abil närvisignaaliks transduktsiooni protsessis Peale transduktsiooni toimub sensoorne kodeerimine-sissetuleva inf omadusi kodeeritakse spetsiifiliseks Meelte erisamine toimib lihtsalt- erine sisend stimuleerib erinevaid sensoorseid närve ejl retsepotoreid Erinevused üheainsa meelde piirdes nt hapu v magus onkodeeriud selle meele närvirakkudes olebate seriidiliste erutuste mustrite poolt(mustrite teooria) AISTING Sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tegevusest nt ilm reageerib erinevalt hämara
kontsentreerida, 70% EtOh aitab veel soolasid välja pesta (ensüümid ei tööta, kuid DNA lahuses on soolad). 23. Miks kasutati 70% etanooli dsDNA eraldamisel ja 96% etanooli ssDNA eraldamisel? 70% EtOH on piiriks, mil DNA veel ei hakka lahustuma. 96% EtOH + NaAc kasutatakse ssDNA puhul, kus Ac aitab hoida keskkonda happelisemana. DNA on vees lahustuv, kuid 70% EtOH-s mitte. Kangem EtOH ei pese välja soolasid lahusest, kuid 70% teeb seda. 24. Millest sõltub faagi valik üldise transduktsiooni puhul? Faag peab pakkima DNA-d, mis a) pole väga suure tundlikkusega cat saidi suhtes; b) sobiva genoomi suurusega; c) retseptor-antiretseptor seondumine. 25. Mille poolest erinevad T4 ja M13? T4 on lüütiline faag ehk ta tapab kõik bakterirakud oma elutegevuse käigus (faagilaikudes pole ühtegi bakterit). M13 on aga lüsogeenne faag, mis ei lüüsi oma rakke, vaid aeglustab nende kasvu (faagilaikudes võivad olla mõned rakud). 26. Kirjelda M13 elutsüklit
iseloomulik bakteritele, kuna nad paljunevad mittesuguliselt geomeetrilises progressioonis. Horisontaalne ülekanne - informatsiooni ülekanne toimub geneetiliselt sõltumatute isendite vahel. Selline ülekandeviis on seotud mõistega kombinatiivne muutlikkus. Siinjuures peab esinema kaks osapoolt: doonor - bakter, kes väljastab geneetilist materjali DNA näol; retsipient - bakter, kes võtab väljastatud geneetilise materjali vastu. Bakteritel toimub horisontaalne ülekanne konjugatsiooni, transduktsiooni ja transformatsiooni kaudu. Plasmiidid - on peamiselt prokarüootides esinevad rõngakujulised DNA molekulid, mis eksisteerivad raku genoomist eraldi. Plasmiidid määravad ära omadused, mis avalduvad bakteriraku fenotüübis. Nende alla kuuluvad: *fertiilsus - bakteri võime konjugeeruda; *toksiinide produktsioon; *pilide nt F(fertility)-pilid produktsioon; *ravimiresistentsus; *resistentsus keemiliste ainete suhtes; *orgaaniliste ainete lõhustamise eest vastutavate ensüümide teke.
Translatsioonile peab eelnema transkriptsioon. Geen avaldub, kui sellest sünteesitakse RNA molekule. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne. Translatsioonil sünteesitakse valku. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt vastavalt regulaatorvalkude valikule. Ühe organismi kromosoomid geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. Muutlikkus jaguneb geneetiliseks ja modifikatsiooniliseks. Mutageenid põhjustavad vähkkasvajaid. Mutant on päriliku mittepäriliku muutuse kandja. Geenmutatsioonid võivad viia uute alleelide tekkele. Downi sündroom on tingitud genoommutatsioonist. Variatsioonirida kirjeldab mutatsioonilist modifikatsioonilist muutlikkust. Generatiivsed mutatsioonid ei pärandu päranduvad järglastele.
Translatsioonile peab eelnema transkriptsioon. Geen avaldub, kui sellest sünteesitakse RNA molekule. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne. Translatsioonil sünteesitakse valku. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt vastavalt regulaatorvalkude valikule. Ühe organismi kromosoomid geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. Muutlikkus jaguneb geneetiliseks ja modifikatsiooniliseks. Mutageenid põhjustavad vähkkasvajaid. Mutant on päriliku mittepäriliku muutuse kandja. Geenmutatsioonid võivad viia uute alleelide tekkele. Downi sündroom on tingitud genoommutatsioonist. Variatsioonirida kirjeldab mutatsioonilist modifikatsioonilist muutlikkust. Generatiivsed mutatsioonid ei pärandu päranduvad järglastele.
tänapäeval selle vastu vaksineerida). Marutõve viirus on püssikuuli kujuline. Tal on peiteaeg (1-3 kuud kuni aasta). Esimesed nähud meenutavad külmetushaigusi. Kui on marutõves loom hammustanud, peab kohe haiglasse minema. Kui marutõve viirus on jõudnud närvisüsteemi, siis saabub surm. Viiruste kasutamine: geenitehnoloogias, geeniteraapia läbimiimises. Geeniterapeudid kasutavad viiruste omadust transduktsiooni (viiruste võime kanda geene ühest peremeesrakust teise).
Õige 3. Geen avaldub, kui sellelt sünteesitakse RNA molekule. Õige 4. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne. Õige 5. Translatsioonil sünteesitakse valku. Õige 6. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni. Õige 7. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt vastavalt regulaatorvalkude valikule. Vale 8. Ühe organismi kromosoomid geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. Vale Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. 10. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c) ribosoomis, d) Golgi kompleksis. 11. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: ks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet. a) ü 12. Antikoodon on osa:
Õige 3. Geen avaldub, kui sellelt sünteesitakse RNA molekule. Õige 4. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne. Õige 5. Translatsioonil sünteesitakse valku. Õige 6. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi moodustavad koodoni. Õige 7. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad samaaegselt vastavalt regulaatorvalkude valikule. Vale 8. Ühe organismi kromosoomid geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. Vale Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma: a) koodoniga, b) antikoodoniga, c) promootoriga, d) terminaatoriga. 10. Valgusüntees toimub: a) rakutuumas, b) tuumakeses, c) ribosoomis, d) Golgi kompleksis. 11. Ühele koodonile vastab maksimaalselt: ks aminohape, b) kaks aminohapet, c) neli aminohapet, d) kuus aminohapet. a) ü 12. Antikoodon on osa:
geeniteraapias. 1. Indiviidi fenotüüp on üheselt määratud tema genotüübi ja keskkonnatingimuste poolt. 2. Translatsioonile peab eelnema transkriptsioon. 3. Geneetiline kood on kolmenukleotiidne 4. Translatsioonil sünteesitakse valku. 5. mRNA 3 järjestikust nukleotiidi moodustab koodoni. 6. Hulkrakse organismi kõik geenid avalduvad eriaegselt ja mõned geenid ei avaldu üldse. 7. Ühe organismi geenid võivad teisele kanduda transduktsiooni teel. 8. RNA sünteesiks peab transkriptsiooni läbiviiv ensüüm seostuma promootoriga. 9. Valgusüntees toimub ribosoomis. 10. Ühele koodonile vastab max-lt 1 aminohape 11. Antikoodon on osa tRNA molekulist 12. Transkriptsioon toimub päristuumse organismi raku rakutuumas 13. Initsiaatorkoodonist alustatakse transkriptsiooni. 14. Kõigi viirusosakeste koostisesse kuuluvad valgud. 15. Sarnaselt elusorganismidega on kõigile viirustele omane pärilikkus
b) Lüsogeenne paljunemine PP-esitlus 16sept. NOHU 1) sümptonid 2) Leviku teed 3) levik maailmas 4) ravi, vaktsiin max 3min, 5 slaidi TRANSDUKTSIOON - See on geenide ülekanne ühest rakust teise viiruse abil. Kui lüsogeenne tsükkel läheb üle lüütiliseks siis viirus-DNA võtab kaasa ka osa peremeesraku DNA-st. Järgmisel nakatumisel kandub see osa uude rakku. Geenitehnoloogid kasutavad transduktsiooni, et soovitud geene üle kanda: Viiruse DNA-le lisatakse geen, mille ta rakku viib. Sellist kanurviirust nimetatakse viirusevektoriks. Mis kaitseb meid viiruste eest? · Immuunsüsteem, mille moodustavad valgeds vererakud e. Lümfotsüüdid · B-lümfotsüüdid, mis toodavad antikehasid · T-lümfotsüüdid, mis lagundavad valesid valke tootvaid rakke. · Makrofaagid e. Fagotsütoos e. Õgirakud, mis fagotsütoosi teel toituvad
teosse ja teos paikneb baislaarmemraan ning hakkab vibreerima. Selle membraani peal on Cort-i elund – kompleks. Sellel paiknevad karvarakud, mis hakkavad rõhusignaalile võnkuma, panevad vedeliku võnkuma. Endolümf mõjutab karvarakke ja see liikumine on see signaal, mis transduktsiooni käigus muudetakse närvisignaaliks ning kantakse edasi ajju. Kuidas toimub 1. kohateooria – esimene teooria, mis ÕO3 sisekõrvas erineva helide eristamiseks välja pakuti. Helide L3 kõrgusega helide kõrguste eristamise aluseks on signaali eristamine? neuraalselt see, millised neuronid basilaarmembraanil parasjagu signaali
..? a) Minapilt b) Enesehinnang c) Moraalsus d) Võime oma sugu määrata e) Eneseteadlikkus 12. Sakaad on osa...? a) Puhta sõna kurttusest b) Heuristikust c) Assimilisatsioonist d) Silmaliigutustest e) Testikulaarse feminisatsiooni sündroomist 13. Värvitaju väljaarenemise põhjuseks peetakse...? a) Tunnetuse tõhustamist b) Eristamise tõhusust c) Kontrollifunktsioonide tõhustamist d) Emotsionaalsete protsesside tõhustamist e) Transduktsiooni tõhustamist 14. Millal on tegemist pimenägemisega? a) Kui nägijana sündinud pime inimene muutub ajatrauma tagajärjel uuesti nägijaks b) Kui inimene teeb säilitamisvigase tõttu tegevusvigu c) Kui aju nägemispiirkondade kahjustusega patsient eristab kahjustatud nägemisväljas olevaid stiimuleid d) Kui pimedana sündinud inimene muutub ajautrauma tagajärjel nägijaks e) Õiged on vastused a ja d 15
basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju. Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus. 2. Kuidas toimub sisekõrvas erineva kõrgusega helide signaali eristamine? Kohateooria olemasolu selgitab siis nõnda, et helide kõrguste eristamine on neuraalne ja heli eristumine toimub vastavalt sellele, millised neuronid siis parasjagu basilaarmembraanil teos signaali edastavad.
v kokkutõmbumise, sõnaõigus, kui palju valgust võrkkestale jõuab.Imetaja silmas fokuseerivad sarvkest ja lääts sissetulevat valgust. 13. Milles seisneb kahene nägemine silmas ja kuidas on sellega seotud fotoretseptorid ning nendes sisalduvad fotopigmendid? Kaks tüüpi retseptorrakke - kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed pimedas nägemiseks, kolvikesed päeval nägemiseks. Iga fotoretseptori seest leiab fotopigmendi - pigmendi, mis võimaldab valgusenergia transduktsiooni närvisignaaliks. Kepikestel ja kolvikestel on erinevad fotopigmendid. 14. Miks tekivad heleduskontrastid? Serva võimendamine ja lateraalne pidurdus nägemissüsteemis (Näited: Hermanni võreillusioon, Machi ribad) Seos sensoorse adaptatsiooniga - nägemine. Tundub, et tumedamal taustal olev stiimul on palju heledam, kui heledal taustal olev. Lateraalne pidurdus - nägemissüsteemi närvirakkude vastastikmõju muster,
tsütokroom-o kompleks on represseeritud. Anaeroobsetes tingimustes toodetakse lisaks veel vähemalt viite terminaalset oksüreduktaasi (nitraadi reduktaas, DMSO/TMAO reduktaas, TMAO reduktaas, fumaraadi reduktaas). Kui mitmed elektroni akseptorid on olemas üheaegselt, siis energeetiliselt rohkem soodustatud akseptoreid kasutatakse kõigepealt. Kogu see akseptorite süsteem on reguleeritud erinevate mehhanismide poolt. ArcAB süsteem ArcAB kahe-komponendiline signaali transduktsiooni süsteem kontrollib geeni ekspressiooni vastuseks kasvu respiratoorsetele tingimustele ja on kaasa arvatud bakteriaalsesse patogeneesi. 3 ArcAB süsteem on kõige aktiivsem madala hapniku tingimustes ja vähem aktiivsem kõrgetes hapniku tingimustes. ArcAB süsteem koosneb arcA ja arcBst. ArcB funktsioneerib kui membraan-seoseline sensor/transmitter, mis edastab signaali ArcA vastuvõtja/regulaatorile. 1
tekitatakse geneetilise materjali muundatud kombinatsioone, mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid nad on võimelised jätkuvalt replitseeruma, 2. väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimist, 3. kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist viisil, mis looduses ei esine. Geneetiliseks muundamiseks ei loeta viljastamist väljaspool vanemorganismi, konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni või mõnda muud looduslikku protsessi, indutseeritud polüploidsust. Täpsemalt saab GMO-d puudutavate õiguslike punktidega tutvuda ,,Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses." [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12803820] (8.03.2008) Kes vastutab? Kui GMO satub keskkonda ettekavatsematult, on oluline teada, kes vastutab? Kehtiv
väliseskkonna signaali, mille tulemusena ta aktiveerub ning seondub seejärel tsütoplasmaatilise domeeniga virulentsusgeenide promootorregiooniga. 11. Milliste protsesside toimumisega võib olla seotud valkude translatsioonijärgne kovalentne modifitseerimine? Tooge mõni näide. Valkude posttranslatsiooniline kovalentne modifikatsioon Regulatsioon valkude fosforüleerimise kaudu Valkude fosforüleerimine (ja mõnel juhul metüleerimine) toimub näiteks signaalse transduktsiooni radades, kus esmalt autofosforüleerub välise signaali mõjul spetsiifiline sensorvalk ning seejärel kantakse fosforüülrühm sensorvalgu poolt äratuntavale regulaatorile (response regulator) (näiteks viburi pöörlemissuuna muutus kemotaksisel, N-fikseerimisel osalevate geenide transkriptsiooni regulatsioon, Bacillus'e sporulatsioon jt.). Fosfotransferaasi süsteemi, PTS valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise kaudu kontrollitakse süsivesinike transportimist rakku ja nende
European Society of Regional Anaesthesia and Pain Therapy vähemalt 2 erineva toimemehhanismiga analgeetikumi (epiduraalselt opioid + lokaalanesteetik; i/v opioid + NSAID või/ja Paracetamol) ASA (2004)American Society of Anesthesiologists vähemalt 2 erineva toimemehhanismiga analgeetikumi sama manustamistee kaudu (epiduraalselt opioid + lokaalanesteetik; i/v opioid + NSAID; p/o NSAID (COXIB) + Paracetamol MILLEGA MÕJUTAME · Transduktsiooni MSPVA (NSAID) · Transmissiooni - lokaalanesteetikumid (LA) · Modulatsiooni - opioidid, tritüklilised antidepressandid, i/v - ja inhalatsioonanesteetikumid, paracetamool · Tunnetamist - "rahustid" RAVIMITE NIMEKIRI GRUPP NIMETUS KIR UROL ORT NAISTE EMO LOKAAL S.Bupivacaini 0,5% + + + + + ANESTEETIK S.Lidocaini 1%, 2% + + + + +
kogemusest, vaid osad teadmised on kaasasündinud ning osad õpitud. J.Locke'i arvates aga teadmised pärinevad kogemusest, inimene sünnib puhta lehena. 8. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talitluse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeleelundeile ühised füsioloogilised protsessid: kõik nad registreerivad infot (heli, valgust, lõhnamolekule), mis transduktsiooni käigus moondatakse närvisignaaliks. 9. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Alla 15 näsa nontaster 15-35 näsa average taster Üle 35 näsa supertaster Umbes 35% naistest, 15% meestest on kõrgendatud maitsetundlikkusega. 10. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada) Kuidas ning miks? 1) Vigastus
Üldjuhul on bioloogilise protsessi muundamine elektrooniliseks signaaliks kõige efektiivsem siis, kui kaugus bioloogilise reaktsiooni toimumiskoha ja transduktsioonikoha vahel on minimaalne. Selle saavutamine on biosensorite valmistamisel tihti ka kõige keerukam. Milliseid biosensoreid on? Tuntakse näiteks elektrokeemilisi, termokeemilisi ja optilisi biosensoreid. Sensorelemendi töö aluseks on ikka bioloogiline reaktsioon. Edasise transduktsiooni (reaktsiooni muutmisel signaaliks) tagajärjel mõõdetakse näiteks: · voolutugevust (elektrokeemiline); · elektroodide potentsiaalide vahet (elektrokeemiline); · muutunud elektrijuhtivust, mis tulenes ioonide sisalduse muutumisest reaktsiooni käigus (elektrokeemiline); · reaktsiooni soojusefekti (termomeetriline); · fluorestsentsi kustumist/teket (optiline). Enim kasutatakse elektrokeemilisi biosensoreid. Elektrokeemilise biosensori lihtsustatud tööpõhimõte.
kasutusel ja võimaldab liike täpsemalt defineerida. Siiski on ka ristumisbarjääril põhinev liigikontseptsioon osade organismide (tegelikult väga paljude puhul!) nagu näiteks bakterite puhul halvasti rakendatav. Kui vaadata mikroorganismide maailma, siis seal on ka erinevatesse perekondadesse kuuluvate organismide vaheline ristumine üsna tavaline. Geenide horisontaalne levik erinevate bakteriliikide vahel võib toimuda nii konjugatsiooni teel kui ka transformatsiooni ja transduktsiooni teel, ähmastades oluliselt liikidevahelisi piire. Viimasel ajal on bakterite klassifikatsioonil lisaks biokeemilistele testidele hakatud rakendama üha enam DNA võrdlevat analüüsi. Liikidevaheline ristumisbarjäär. Erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite vaheline ristumisbarjäär on tagatud kahe mehhanismiga. Presügootilise isolatsiooni mehhanismi teel on takistatud erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite paaritumine ning seega hübriidsete järglaste saamine
materjali muundatud kombinatsioone ja mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid milles on nad voimelised jatkuvalt paljunema; 2) valjaspool organismi valmistatud pariliku materjali organismi viimist; 3) looduses mitteesineval viisil kahe voi enama raku uhinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist. Geneetiliseks muundamiseks ei loeta*: 1) viljastamist valjaspool vanemorganismi; 2) konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni voi mond muud looduslikku protsessi; 3) indutseeritud poluploidsust. 4) mutatsioonide indutseerimist. * -kehtib tingimusel, et ei kasutata rekombinantse DNA molekule voi geneetiliselt muundatud organismi. Transgeensed taimed ja loomad Transgeensete taimede ja loomade konstrueerimisel on kolm pohilist eesmarki: 1) soovitavate tunnuste lisamine voi voimendamine kultuurtaimedel ja koduloomadel 2) huvipakkuva produkti tootmine taimes voi loomas
väljaspool organismi geneetilise materjali muundatud kombinatsioone ja mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid milles on nad võimelised jätkuvalt paljunema; 2) väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimist; 3) looduses mitteesineval viisil kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist. Geneetiliseks muundamiseks ei loeta: 1) viljastamist väljaspool vanemorganismi; 2) konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni või mõnd muud looduslikku protsessi; 3) indutseeritud polüploidsust. 4) mutatsioonide indutseerimist. 12. Mis on taimede geneetilise muundamise eesmärgiks? Tooge näiteid. Mais: vastupidavus putukate ja taimekaitsevahendite suhtes Sojauba: vastupidavus taimekaitsevahendite ja viiruste suhtes Raps: õli koostise muutmine, vastupidavus taimekaitsevahendite suhtes Kartul: vastupidavus putukate ja taimekaitsevahendite suhtes, suurem tärklisesisaldus
katabolismiraja toimumise kasuks. Omavahel seotud tsentraalsete metabolismiradade puhul nagu glükolüüs, glükoneogenees ja TCA tsükkel on regulatsioon kompleksne. 21 Valkude posttranslatsiooniline kovalentne modifikatsioon Regulatsioon valkude fosforüleerimise kaudu Valkude fosforüleerimine (ja mõnel juhul metüleerimine) toimub näiteks signaalse transduktsiooni radades, kus esmalt autofosforüleerub välise signaali mõjul spetsiifiline sensorvalk ning seejärel kantakse fosforüülrühm sensorvalgu poolt äratuntavale regulaatorile (response regulator) (näiteks viburi pöörlemissuuna muutus kemotaksisel, N-fikseerimisel osalevate geenide transkriptsiooni regulatsioon, Bacillus'e sporulatsioon jt.). Signaali ülekanderadadest tuleb täpsemalt juttu hiljem, seoses globaalse geeniregulatsiooniga
Transduktsioon jaotatakse: Mittespetsiifiline transduktsioon - faagi satub juhuslik bakteri DNA lõik ja defektsete faagide tekkesagedus on 10-3 Spetsiifiline transduktsioon - toimub lüsogeense bakteriraku (bakteriofaagi DNA on bakteri genoomi teatud lookuses) aktiveerumine ja faagi genoomi haaratakse kaasa bakteriaalse DNA osakesi (moodustub defektne faag). Edasi satub bakterirakk lüütilisse tsüklisse (hukkub). Transduktsiooni tagajärjel võivad osad bakteriliigid omada virulentseid omadusi (Clostridium botulinum -- neurotoksiini produktsioon). Transduktsioonil on osa ka stafülokokkide ravimiresistentsuse kujunemisel. 24. Transformatsioon Doonorbakterist väliskeskkonda vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik. Transformatsioon on omane sellistele perekondadele nagu
ühemomentselt. § Resistentsus võiv avalduda ristresistentsusena või siis multiresistentsusena. Resistentsuse tekkimine ja levik § Ravimresistentsust määravate mutatsioonide esinemissagedus 10-6-10-8, s.o. 1 miljonist. § Enamasti tekib resistentsus vaid ühe kas ühe AB või ühe AB rühma suhtes. § Resistentsed mutandid selekteeritakse AB raviga § Nn infektsioosne resistentsus DNA lõigu ülekandumine teiselt bakterilt konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni mehhanismiga. § Bakterite plasmiidid ja transposoond kandjaks ja levitajaks levivad bakterite vahel sama liigi sees kui ka eri liikide vahel. Ravimresistentsuse mehhanismid § Ensüümi produktsioon, mis lõhustab või inaktiveerib kemoterapeutilise preparaadi § Rakumembraani läbilaskvuse vähenemine kemoterapeutikumi suhtes. § Sihtmäri (PBP, ribosoomi) modifikatsioon, mille tulemusena kemoterapeutikum ei ühine ribosoomiga. §
Viiruse genoom võib olla integreeritud raku sees nii, et viirus ei tooda pikka aega seal mitte midagi. Teatud hetkedel ta avaldub (huuleherpes). Siis muutub lüsogeenne seisund lüütiliseks. Rakud hävinevad, tekib põletikuline protsess. Päris paljud viirused on organismis juba genoomi integreeritud (ntx papilloomviirus). See tähendabki seda, et viiruste abil kantakse üle peremeesraku geene. Ühelt poolt transformeeruvad viirused, teiselt poolt lähevad geenid üle. Transduktsiooni abil kaardistamine sarnane transformatsiooniga kaardistamisele: Geenide järjestus määratakse rekombinantide sagedusega Kui sagedus kõrge, siis geenid üksteisest kauge Kui madal, siis lähedal Mida kõrgem on rekombinantide sagedus, seda kaugemal peremeesraku geenid üksteisest on. Geenide kaardistamine bakterifaagide abil: Infitseeritakse baktereid eri faagide tüvedega crossover. Loetakse rekombinantsed faagide
1. Looduslik mikroobikooslus on piisavalt kaua olnud kontaktis ksenobiootikuga, et geneetilise arengu teel tekiks degradatsioonivime. Protsess on aeglane ja tulemuseks vib olla vhearvukas ja/vi madala aktiivsusega sobiva ainevahetusrajaga mikroobipopulatsioon. 2. Looduslik mikroobikooslus on kontaktis ksenobiootikuga. Bakterid saavad antud hendi lagundamiseks vajalikud geenid vljastpoolt migreerunud bakterirakkudelt. Geneetilise materjali lekanne toimub kas konjugatsiooni, transduktsiooni vi transformatsiooni vahendusel. Protsess on suhteliselt aeglane. 3. Nagu punkt 2 , kuid looduslikule mikroobikooslusele lisatakse vastava degradatsioonivimega mikroobe. Laboratoorseid tvesid kasutatakse doonoritena geenilekandel. 4. Valitakse vi konstrueeritakse degradatsioonivimega bakter, mis arvatakse ellu jvat saastunud keskkonnas. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Bioremeditsiooni efektiivsuse testimine. Selleks viiakse lbi laborikatsed, kasutades saastunud
kokkupakkimine. Teatud faagidesse võib sattuda bakteri genoomi osakesi, mistõttu võivad tekkida nn. ,,defektsed" faagid. Selline ,,defektne" faag võib tungida nüüd retsipientrakku ning kombineruda seal bakteriraku genoomi homoloogilises regioonis. Enamasti ta aga degradeeritakse. Harva võib see ülekantud osake jääda tsirkuleerima ka tsütoplasmasse molekulina (tegemist on siis nn. abortiivse transtuktsiooniga). Eristatakse kolme tüüpi transduktsiooni: üldist, spetsiifilist ja abortiivset. Üldine e. mittespetsiifiline transduktsioon- s.o mitmesuguste geenide ülekanne, mis lokaliseeruvad erinevates bakteriaalse kromosoomi osades. Doonorbakterid võivad seega anda üle retsipiendile erinevaid tunnuseid ja omadusi näiteks võimet moodustada uusi ensüüme, vastupidavust ravipreparaatidele jne. Spetsiifiline transduktsioon. Aktiveerub lüsogeenne rakk ning mõnesse tekkivasse faagi
geneetilise materjali muundatud kombinatsioone ja mis viiakse peremeesorganismi, kus neid looduslikult ei esine, kuid milles on nad võimelised jätkuvalt paljunema; 2) väljaspool organismi valmistatud päriliku materjali organismi viimist; 3) looduses mitteesineval viisil kahe või enama raku ühinemisega muundatud geneetilise materjaliga elusrakkude saamist. Geneetiliseks muundamiseks ei loeta*: 1) viljastamist väljaspool vanemorganismi; 2) konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni või mõnd muud looduslikku protsessi; 3) indutseeritud polüploidsust. 4) mutatsioonide indutseerimist. * - kehtib tingimusel, et ei kasutata rekombinantse DNA molekule või geneetiliselt muun- datud organismi. Transgeensed taimed ja loomad Transgeensete taimede ja loomade konstrueerimisel on kolm põhilist eesmärki: 1) soovitavate tunnuste lisamine või võimendamine kultuurtaimedel ja koduloomadel 2) huvipakkuva produkti tootmine taimes või loomas
1. konjugatsioon 2. transformatsioon 3. transduktsioon Prokarüootsed organismid on võimelised kiiresti kohanema keskkonna muutunud tingimustega, sest neil on olemas mitu mehhanismi, mis võimaldavad bakteri füsioloogiat muuta. Üheks selliseks on horisontaalne geeniülekanne konjugatsiooni abil. Arvatakse, et konjugatsioon on bakteritel olulisemaks mehhanismiks võõr-DNA hankimiseks, sest plasmiididega on võimalik üle kanda tunduvalt rohkem geene kui transduktsiooni abil (faag-bakter interaktsioon). Transformatsiooni abil on samuti eelistatud väiksemate DNA molekulide ülekandumine, sest üldiselt DNA laguneb keskkonnas kiiresti. Konjugatsiooniks nimetatakse DNA võimet kanduda ühest elavast bakterirakust teise ning konjugatsiooniks on vajalik bakterite omavaheline kontakt. Nähtuse avastasid Joshua Lederberg ja Edward Tatum 1946. aastal, kui nad segasid kokku Escherichia coli K12 isolaate ning tõdesid fenotüübiliselt
annaabi.ee 
