tasakaaluasendist väljaviidud ja siis vabaks lastud keha. Võnkumine on perioodiline protsess, kus liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoori mööda. Võnkumist kirjeldab: sagedus f, mis näitab, mitu täisvõnget tehakse ajaühikus, ühikuks on 1 herts (Hz): 1 täisvõnge ühes sekundis; periood T mis näitab, kui kaua kestab üks täisvõnge, ühikuks 1 s. Ühtlane ringliikumine (tiirlemine) on punktmassi liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed kaarepikkused. Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Sealjuures v = const. ja a = 0, sest v = 0. Ühtlaselt muutuva liikumise korral muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul keha kiirus võrdsete suuruste võrra. See tähendab, et a = at 2 const ja v = const
Ühik: 1m/s valem: = * r, kus (oomega) on nurkkiirus Nurkkiirus: Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta.Tähis: (omega) Ühik: rad/s Valem: , , , Kesktõmbekiirendus: väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. Kesktõmbekiirendus avaldub kujul a= v2/ r ehk a =2 r . Kesktõmbejõud: Tsentripetaaljõud ehk kesktõmbejõud on kõverjoonelisel trajektooril liikuvale kehale mõjuv jõud, mis on suunatud trajektoori kõveruskeskmesse (ringliikumise korral ringjoone keskpunkti). Tsentripetaaljõud hoiab keha kõverliikumises.F=ma=mv²/r = m²r
Mees tõstab kivi korduvalt üles. Ehk ta teeb tööd, selle töö jagamisel töö tegemise ajaga saame teada kui suurt võimsust inimene arendas. Energia Energia E on keha töö varu (e. keha võime teha tööd). Tööd saab teha ainult siis, kui keha omab energit, tööd tehakse energia arvelt. E = 1J Konservatiivsed, dissipatiivsed jõud ja tsentraalne jõuväli Tähtis jõudude liigitamise viis. Vaadatakse jõudusid töö seisukohalt kinnisel trajektooril. Konservatiivne jõud on jõud, mille töö kinnisel trajektooril võrdub nulliga, e.tehtud töö ei olene trajektoorist, ainult trajektoori alg ja lõpppunktistnt gravitatsioonijõud. Dissipatiivne jõud töö on nullist erinev (nt takistusjõud). Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugustest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget. Vaatame keha liikumist kinnisel trajektooril jõuväljas.
Mis on punkti trajektoor? Trajektoor - pidev joon, mille joonistab punkt oma liikumisel. Milline on punkti liikumise seadus vektorkujul? r = r(t) Mida nimetatakse loomulikuks koordinaadiks punkti liikumise korral trajektooril? Loomulik koordinaat punkti liikumisel on kõverjooneline koordinaat s. s = f (t ) Mis vahe on ristkoordinaatidel ja loomulikel koordinaatidel punkti kinemaatikas? Loomulikel koordinaatidel on trajektoori kujuline kõverjooneline koordinaattelg. t s x 2 y 2 z 2 dt 0 Neid seob valem: Kirjutada punkti liikumise seadus trajektooril loomuliku koordinaadi kaudu. s f (t )
vahele. Eritunnus- temperatuuri tõustes pooljuhtide takistus väheneb. N:Ge, Si, Se, As, In, PbS 16. Ränikristallis on aineosakesed paigutatud kindla korra järgi. Ränikristallil on kindel sulamistemperatuur. 17. Kuna kõikide aatomite valentselekrtonid tiirlevad korraga ümber 2 tuuma, siis muudustub aatomite vaheline kovalentne side elektronpaaride kaudu. Teatud temperatuurini püsivad kõik valentselektronid oma radadel- vabu elektrone pole. Temperatuuri tõustes ei suuda elektronid oma trajektooril püsida ja saavad vabadeks elektronideks, elektri juhtideks. 18. Pooljuhi omajuhtivus- puhta pooljuhi elektrijuhtivus. Puhtas pooljuhis puuduvad normaaltingimustel vabad elektronid. 19. Lisandjuhtivus- võõraste aatomite poolt põhjustatud elektrijuhtivus. 20. 1)Doonorlisandil jääb elektrone üle(elektronjuhtimine, n-tüüpi pooljuht) 2)Akseptorlisandid on lisandid, milles sidemete moodustamisel naaberaatomitega jääb elektrone puudu. läheb edasi:20
joonkiirus v m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f; pööret/sekunids; Pööret/s herts Hz Periood T sekund s Ringliikumine. Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused, nim ühtlaseks ringliikumiseks ehk ühtlaseks tiirlemiseks. Ringliikumisel asub telg, mille ümber liikumine toimub kehast väljas, pöörlemise korral sees. Joonkiirus (ringjoonel liikumise kiirus) l näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus ( v , kus v on t
joonkiirus v m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f; pööret/sekunids; Pööret/s herts Hz Periood T sekund s Ringliikumine. Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused, nim ühtlaseks ringliikumiseks ehk ühtlaseks tiirlemiseks. Ringliikumisel asub telg, mille ümber liikumine toimub kehast väljas, pöörlemise korral sees. Joonkiirus (ringjoonel liikumise kiirus) l näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus ( v , kus v on t
· Kõik katapuldid viskavad midagi. · Katapult on ammu järeltulija . · Esimesed nähtused katapuldist olid 3-4 sajand enne kristust selle aja katapuldid olid lihtsalt hästi suured ammud. BALLISTA · Ballista ehitus oli sarnane suure ammuga ja see töötas pinge abil. · Ballistad olid mõeldud suurte puust või rauast noolte lennutamiseks. · Jõu sai masin venitatud nööridest või vedrudest. Ballistad lennutasid raskeid polte viskenooli ja odasi sirgel trajektooril. · Ballista oli leiutatud Kreekas ja nimetus tuleb kreeka keelest ja tähendab viskamist MANGONEL · Mangonelid lasid suuri kive kausikujulisest ämbrist ,mis oli tala külge kinnitatud. · Teises otsas oli vedru, mis hoidis tala pinges ja nöör millega tala pingutati. Kui nöör lahti lasti ,lendas vistav ese suurel kiirusel sihtmärgi poole. · Loobiti kõike ,mis võis tekitada segadust lossimüüride sees alates kividest kuni laipadeni välja.
joonkiirus v m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f; pööret/sekunids; herts Pööret/s Hz Periood T sekund s Ringliikumine- Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Pöördliikumisel (pöörlemine) asub telg, mille ümber liikumine toimub kehas sees. Pöördenurk-Nurk mille võrra võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. -rad =2pr r=2prad 1rad=p/180 =57º Nurkkiirus-pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. =/t=v/r(rad/s)
Võrguõpik "Võnkumised ja lained" asub aadressil: http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/opik.html Tee selgeks mida tähendavad järgmised mõisted (too korrektsed definitsioonid): 1. ringliikumine - Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused, nim ühtlaseks ringliikumiseks ehk ühtlaseks tiirlemiseks 2. nurkkiirus - Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. 3. võnkumine - Võnkumine ehk võnkliikumine on laias tähenduses mistahes protsess, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või ligikaudselt korduva perioodilise muutumisega. 4
1. Millal võib keha lugeda punktmassiks? Keha, mille mõõtmed võime antud liikumistingimustes arvestamata jätta, nim. punktmassiks. Nt: auto mõõtmed pikemal reisil, parkimisel ei saa autot lugeda punktmassiks. 2. Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Nt: auto sõidab. 3. Mis on ühtlane ja mitteühtlane liikumine? Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline, kus keha sirgel trajektooril läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Nt: ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuv auto. Mitteühtlane liikumine on selline, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib mitte võrdsed teepikkused. Nt: kõndiv joodik. 4. Mis on ühtlaselt muutuv liikumine? Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine, mis toimub muutumatu kiirendusega. Nt: pidurdav auto. 5. Mis on taustsüsteem? Taustsüsteemiks nim
Ühtlaselt laetud tasandi elektriväliElektriväljatugevus ei sõltu punkti kaugusest tasandist. Polaarne dielektrik koosnevad molekulidest mille positiivse ja negatiivse laengu jaotuskeskkond ei ühti. Mittepolaarne dielektrik koosnevad molekulidest mille positiivse ja negatiivse laengu jaotuskeskkond ühtib Potensiaaliväli väli mille jõudude töö ei sõltu laengu liikumise trajektoorist. Seal tehtav tõõ võrdub 0 kui laeng liigub uletud trajektooril. Potensiaal elektriväljas oleva laengu potensiaalse energia ja laengu suhe. Potensiaalide vahe laengu liikumise trajektoori algus ja lõpppunkti potensiaalide vahet. 1V (volt) 2 punkti potensiaalide vahe on võrdne 1V kui 1C suuruse laengu ümberpaigutamisel elektrivälja ühest punktist teise tehakse tööd 1 J Seos potensiaalide vahe ja elektriväljatugevuse vahel E=U/d Ekvipotensiaalpinnadpinnad, mille kõikidel punktidel on ühesugused potensiaalid
· Mis on punkti trajektoor? Trajektoor on joon, mille punkt tekitab oma liikumisel. · Milline on punkti liikumise seadus vektorkujul üldiselt? Punkti liikumisseaduseks nimetatakse niisugust võrrandit (või võrrandisüsteemi) mille puhul on võimalik üheselt määrata punkti asukoht ükskõik mis ajahetkel antud taustsüsteemi suhtes. · Mida nimetatakse loomulikuks koordinaadiks punkti liikumise korral trajektooril? Trajektoori kõverjoonelise koordinaatteljena vaatlemisel on s loomulik koordinaat, mis muutub aja vältel s=f(t) · Mis vahe on Descartes'i ristkoordinaatidel ja loomulikel koordinaatidel punkti kinemaatikas? Loomulike koordinaatide puhul asub alguspunkt punkti trajektooril, kuid Descartes'i ristkoordinaatide puhul vaadeldakse liikumist paigalseisvate telgede suhtes. · Kirjutada punkti liikumise seadus trajektooril loomuliku koordinaadi kaudu. S=f(t)
vahelduvvool Elektromagnetlaine-elektroimagnetvõnkumiste levimine. Saavad levida aka vaakumis, ainet pole vaja Induktsioonivool-muutuva magnetvälja korral tekkiv vool. Kui juht panna magnetväljas liikuma, siis koos juhiga liiguvad temas olevad vabad laengukandjad, neile mõjub Lorentzi jõud, mis on risti magnetväljaga. Pööriselektriväli- juhtme liikumisel magnetväljas tekkiv elektriväli, jõujooned on kinnised kõverad, tekkiv väli ei ole potentsiaalne st et töö kinnisle trajektooril ei võrdu nulliga. Emj all mõistetakse siin voolu kontuuri kui tervikliku vooluallika maksimaalselt pinget, isel. Kõrvaljõudude tööd. Elektromagnetilise induktsiooni korral on kõrvaljõududeks need meh.jõud, mis panevad juhtme magnetväljas liikuma, nende toimel liigub laeng läbi kogu vooluringi. Tekkinud emj.nimetatakse induktsioonielektromotoorjõuks, seda võib määratleda kui pinget, mis tekib juhtmelõigu otstele, kui ta liigub magnetväljas ja tarbija puudub.
töö, võimsus) 3. Millega tegeleb staatika?Staatika uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, st keha on tasakaalus. (nt kui kõik jõud on võrdsed, siis keha on tasakaalus) 4. Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. (nt lind lendab, inimene kõnnib, auto sõidab jne)5. Miks öeldakse, et liikumine on pidev? Liikumine on pidev, st keha ei saa ühtegi punkti oma trajektooril läbimata jätta.6. Miks öeldakse, et liikumine on suhteline?Liikumine on suhteline, st üks ja sama keha võib samaaegselt erinevate kehade suhtes liikuda erinevalt. (nt parv liigub vabalt allavoolu. Kalda suhtes ta liigub, kuid vee suhtes mitte, sest jõe vee kiirus ühtib paadi kiirusega) (nt meile tundub, nagu Maa oleks paigal ja Päike tiirleks ümber meie. Samas teame, et Maa tegelikult pöörleb ümber oma telje ja tiirleb samas suure kiirusega (30 km/s) ümber Päikese)7. Ülesanded
Ometi leidub igal asjal oma korrapära, mille järgi me saame otsustada, mis suunas ja kuidas mingi asi liigub või on. Selliseid asju võib märgata nii looduses kui ka meie igapäevaelus. Kuid tekib küsimus, milline seos on juhuslikkuse ja korra vahel. Planeedid tekkisid ja hakkasid ümber päikese tiirlema täiesti juhuslikult. Siiski näeme nende paigutuses maailmaruumis teatud korrapära: planeedid tiirlevad ümber päikese kindlal trajektooril ja kaugusel. Selline korrapära tagab selle, et planeedid saavad eksisteerida miljardeid aastaid ilma teiste planeetidega kokku põrkamata. Kui mingite kokkusattumuste tulemusel kalduks planeet oma trajektoorilt kõrvale ja uus liikumistrajektoor kattuks teise planeedi trajektooriga, toimuks mingil hetkel suur kokkupõrge, millest tekiks tuhandeid väiksemaid kehi, mis liiguksid oma kindlas suunas, siis tekiksid uued juhuslikud olukorrad, millest kujuneb korrapära
see töötas pinge abil. kausikujulisest ämbrist ,mis oli tala Ballistad olid mõeldud suurte puust või külge kinnitatud. rauast noolte lennutamiseks. Teises otsas oli vedru, mis hoidis Jõu sai masin venitatud nööridest või tala pinges ja nöör millega tala vedrudest. Ballistad lennutasid raskeid polte pingutati. Kui nöör lahti lasti viskenooli ja odasi sirgel trajektooril. ,lendas vistav ese suurel kiirusel Ballista oli leiutatud Kreekas ja nimetus tuleb sihtmärgi poole. kreeka keelest ja tähendab viskamist Loobiti kõike ,mis võis tekitada segadust lossimüüride sees alates kividest kuni laipadeni välja.
nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f; pööret/sekunids; Pööret/s herts Hz Periood T sekund s Ringliikumine: Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Ringliikumisel asub telg, mille ümber liikumine toimub kehast väljas, pöörlemise korral sees. Joonkiirus (ringjoonel liikumise kiirus) näitab, kui pika tee läbib keha mööda l ringjoont ajaühikus ( v = , kus v on joonkiirus (m/s), l on aja t (s) jooksul t läbitud kaare pikkus (m) Kaare pikkust saab leida raadiuse poolt kaetud nurga ja raadiuse väärtuse r
Ringliikumine Tiirlemine on keha liikumine kinnisel trajektooril, tiirlemise trajektooriks võib olla mistahes kinnine kõver. Nt ring, ellips, ovaal, kuu tiirleb umber maa. Kui jõud on konstantne, ja jõu ja kiirusevaheline nurk on 90kraadi, ss tekib ringliikumine. Joonkiirus näitab punktiliikumise kiirust ringjoonel. 1 toll- 2,54 cm Auto liigub kiirusega 54km/h rataste diameter on 50 cm, arvuta rataste nurkkiirus. Andmed v- 54 km/h D- 50 cm r- 25 cm- o,25m v-? Lahendus V -v/r v- 15:0,25= 60 rad/s Mootori võll teeb 2400 pööret minutis
Ioonid - Keemilised omadused sarnased, kuid füüsikalised omadused erinevad (?) Looduslik radioaktiivsus- looduses on selliseid aineid, mis iseeneslikult kiirgavad radioaktiivkiirgust. Alfa kiirgus - täielikult ioniseeritud heeliumi ioon? Beeta - liikuvate elektronide voog? gamma - ülilühilaineline elektromagnetkiirgus Tehisradioaktiivsus – kunstlikult sünteesitud uute aatomituumade tekitamine Mikromaailma osakeste registreerimine 1) Geiger-Mülleri loendur – trajektooril gaasi iooniseerumine 2) Wilsoni (udu)kamber – osake põhjustab kondenseerumise, trajektoor nähtav 3) Mullikamber – Vedelik, mis on sellisel temperatuuril ja rõhul, et kui osake siseneb kambrisse, hakkab see vedelik trajektoori ulatuses keema 4) Fotoemulsiooni meetod - fotoemulsioonis lõhutakse aine osakesed ära. (fotograafia) Radioaktiivsuse lagunemine – Alfa lagunemine – tuumast heelium välja – alfa lagunemisel tekib uus keemiline
magnetväljas mööda spiraalikujulist trajektoori. Vaatame nüüd olukorda, kus positiivselt laetud osake lendab mittehomogeensesse magnetvälja tasandis S. Lahutame magnetilise induktsioonivektori B punktis A kaheks komponendiks.Vektor BA1 on tasandiga S risti ja vektor BA2 tasandis S (risti teljega Z). Viimase komponendi esinemine on tingitud magnetvälja mittehomogeensusest ja homogeense magnetvälja korral see puudub. Vektor BA1 tekitab jõu F, mis sunnib osakese liikuma ringikujulisel trajektooril, nagu juba eespool mainitud. Vektor BA2 tekitab jõu F2, mis on risti tasandiga S ja mis on suunatud teljele Z vastupidises suunas. Sama olukord valitseb ka teistes joonisel punktiiriga tähistatud trajektoori punktides, näiteks punktis C. Jõud F2 mõjub laetud osakesele magnetvälja nõrgenemise suunas. Selle materjali lugejale jääb tõestada, et samasugune jõud F2 mõjub ka negatiivselt laetud osakesele. Pole raske ette kujutada, kuidas liigub laetud osake eelpool mainitud
1954.a. juulikuus jälgiti Alberquerques'is (New Mexico osariik) üheksat rohelist helendavat ümmargust, liikumatult rippuvat UFOt, kes siis arendasid äkitselt kiirust 4000 km/h ja sooritasid 340o pöörde. 3.Võime muuta suure kiirusega liikudes oma lennusuunda momentaalselt vastupidiseks 4) UFODE LENNUTRAJEKTOORID 1. Siksakilised lennutrajektoorid 2. Lennul objektide kõikumine kahele poole nagu "langevad lehed" 3. Liikumine spiraalikujulisel trajektooril 4. Liikumine lainekujulisel trajektooril 5. Hüppeline liikumine, nagu lapergused kivid "lutsuviskamisel" 6. Objekti korpuse asendi muutus lennul või rippumise ajal 7. Lendavate või rippuvate UFOde küljelt küljele kaldumine nagu "põrandale visatud mündid" 8. Vertikaalses asendis UFO veeres nagu ratas 9. Kaootiline liikumine 1967.a. jaanuaris jälgisid paljud Houstoni linna (USA) elanikud 30 minuti vältel, kuidas rohekassinakalt helendav ümmargune UFO "joonistas" kõrgema pilotaazhi figuure. See objekt
jõuab kõige kiiremini stardist finisisse. Driftingus erineb teistest selgelt siin saavad otsustavaks sõidustiilstiil ja äärmuslikkuseni viidud auto käsitsemise oskus. Driftingu põhiline mõte on läbida tagaveolise autoga eelnevalt määratletud asfalteeritud kurviline võistlusrada võimalikult suure libisemisnurgaga ilma, et libisemine kordagi soorituse ajal katkeks. Sooritust hindavad võistluse kohtunikud, kes hindavad libisemisnurka, kiirust ja ettemääratud trajektooril püsimist. (EAL 2015) 6 1.4 Võistluste läbiviimine Olenemata maast ja võistlussarjast, on drifti võistluse kulg järgmine: kõigepealt sõidab iga juht mitu individuaalsooritust, mille parim tulemus määrab tema koha osavõtjate hulgas. Ideaalne sooritus annab 100 punkti. Üksiksõitudes vaadatakse enim libisemisnurka, kiirust ja trajektooril püsimise täpsust ning nagu kohtunike poolt
[T = 2π √ R3 / G*M] 1h 24min - aeg, millega tehiskaaslane (200km) teeb tiiru ümber maa I kosmiline kiirus - 8km/s, keha muutub maa tehiskaaslaseks II kosmiline kiirus - 11,2 km/s, keha lahkub maa mõjusfäärist ja muutub päikese tehiskaaslaseks III kosmiline kiirus - 42,1 km/s, keha lahkub päikesesüsteemist Kepleri seadused käivad planeetide liikumise kohta ümber päikese I - planeedid tiirlevad ümber päikese ellipsikujulisel trajektooril, mille ühes fookuses asub päike II - tiirlemise käigus katab planeeti ja päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III - erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega [T12 / T22 = r13 / r2 3] Geostatsionaarne orbiit - orbiit, millel olev tehiskaaslane on Maa suhtes koguaeg ühe koha peal
tulemusel paiskuvad kosmosesse osakesed, mis põhjustavad Maal tugevalt virmalisi, elektrihäireid. Tähed: jagunevad temperatuuri, suuruse, äärmuse järgi Temp: punane (3000-3500K), kollane (5000-6000K - Päike), valge (7500-10000K), sinakas (30000K-) Suurus: kääbus, keskmine, hiid Äärmus: valge kääbus, punane hiid Erilised tähed: tähesüsteemid (2-5 tähte); üks heledam ja suurem, teine väiksem, tumedam, trajektooril liigub nende masskese, ise pöörlevad ümber masskeskme. Muutlikkud tähed: heledus muutub (mitteperioodiliselt vs perioodiliselt) Tsefeiidid: periood sõltub tähe heledusest (mõnikümmend minutit vs mõni ööpäev) Noovad: heledus kasvab väga kiirelt, kahaneb aeglaselt Supernoovad: tohutult hele täht, mis seejärel kustub (sureb) Linnutee - tüüpiline näide spiraalsest galaktikast (2*10^9 tähte). Tsentris on
Ühtlane sirgjooneline liikumine keha suund ja kiirus on jäävad. Võrdsed ajavahemikud ja teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda. Teepikkus keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2 Nihe suunatud siglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus keha kiirus kindlal ajahetkel, vektoriaalne suurus. Kiirendus suurus, mis näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. a=(v-v0)/t a=v2-v02/2s Liikumisvõrrand näitab, kuidas keha koordinaat sõltub ajast. Mass keha inertsuse mõõt, väljendub vastupanus keha oleku muutumisele väliste jõudude toimel.
ühendav raadius. Pot.energiaks- kehade vastastikmõjudest tingitud energia Raskusjõud- jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Ristlaine- laine, mille puhul võnkumiste siht ja lainelevimissiht on omavahel risti. Sagedus- näitab ajaühikus tehtud täisringide arvu. Tämber- e.helispekter, kõla intensiivsuse olenevus sagedusest. Taustsüsteem- Taustsüsteemi moodustavad taustkeha, koordinaadisüst., ajamõõtmsvahend. Teepikkus - keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub. Ühtlaseks liikumiseks- nimetatakse liikumist, kus keha kiirus ei muutu. Ühtlaseks ringliikumiseks- nim. Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine Liikumine, mille korral kiirendusvektor on jääv. Vabalangemine- ühtlaselt muutuva sirgliikumise erijuht, mille korral keha liigub maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel.
TRAJEKTOOR-joon mida mõõda keha liigub LIIKUMISVÕRRAND-nim. Diferentsiaali võrrandit ,mis määrab keha või süsteemi dünaamika(x(t),y(t),z(t) r=(x,y,z) KIIRUS-nim vektorjaalset suurust mis võrdub nihke ja selle sooritamisek kulunud ajagavahemiku suhtega KIIRENDUS-nim kiiruse muutu ajaühikus . kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. 2)Ühtlaselt kiireneva sirgjoonelise liikumise korral liigub keha sirgjoonelisel trajektooril kusjuures tema kiirendus on muutumatu. ÜTLASELT MUUTUV LIIKUMINE –on masspunkti või keha mehaaniline liikumine ,mille korral kirendus on konstantne. 3)KÕVERJOONELINE LIIKUMINE –on punktmassi või jäiga keha liikumine mille korral kiirus vektori siht muutub a=dv/dt=d/dt*v*T(tau)=dv/dt*(tau)t+*dT(tau)/dt 4)NEWTONI SEADUS 1-iga keha säilitab oma olekut kas paigalseisu või ühtlaseliikumine kujulseni kuni temale mõjuvad jõud seda olekut ei muuda
korrutisega Kaks vastumõjus olevat keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, suunalt vastupidiste jõududega 5) Mehaaniline töö (+ “mehaanika kuldne reegel”) •Võimsus (+ valem ja mõõtühik) •Konservatiivsed, dissipatiivsed jõud ja tsentraalne jõuväli (+ joonis) Konservatiivsed jõud on jõud, mille töö kinnisel trajektooril võrdub nulliga e. tehtud töö ei olene trajektoorist, ainult trajektoori alg ja lõpppunktist. Dissipatiivsed jõud: Takistusjõud selle igasuguses esinemisvormis. Takistusjõud on alati suunatud nihkele vastupidises suunas ja on muutuva suunaga erinevalt konservatiivsest jõust, mis “ei jälgi” keha liikumist. Tsentraalne onjõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on
jagatisega. Valem: N=A/t, ühik 1W=1J/1s=1kgm2/s3. Mehaaniline energia: iseloomustab keha võimet teha tööd. Liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks: Ek=(mv2)/2. Kehade vastastikmõjust tingitud energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks: Ep=mgh. Energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. Ek+Ep=const Ringliikumine: punktmassi liikumine ringjoonelisel trajektooril. Nurkkiirus: näitab, millise pöördenurga sooritab keha ajaühikus. Valem: v=r. Ühik 1rad/s. Kesktõmbekiirendus: kiirendus, mis on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole. Tähis an Valem: an=v2/r. Ühik: 1m/s2. Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos: Võnkumine: liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel. Periood: aeg, mis kulub võnkuval kehal ühe täisvõnke tegemiseks. Tähis T, ühik 1s. Sagedus: võngete arv ajaühikus. Tähis f, ühik 1Hz, valem f=1/T.
vooluga juhtmeraami abil. Rauapuru asetub mööda mõttelisi jooni, mida nimetatakse magnetvälja jõujoonteks. Magnetnõelad pööravad oma teljed piki nende joonte puutuja sihti ja vooluga juhtmeraam pöördub nii, et raami pinna ristsirge ühtiks magnetinduktsiooni vektori sihiga (raami pind jääb risti jõujoontega). 17. Miks magnetvälja nimetatakse pöörisväljaks? Et magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned (alguse ja lõputa) ja magnetvälja töö suletud trajektooril ei võrdu 0-ga, siis loetakse magnetvälja pöörisväljaks 18. Mida iseloomustab Lorentzi jõud? Lorenz'i jõud on magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud. 19. Millest ja kuidas sõltub magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud? See jõud on seda suurem, mida suurem on liikuva osakese laeng (q) ja kiirus (v), ning mida suurem on magnetinduktsioon (B). Suurim jõud mõjub jõujoontega risti liikuvale laetud osakesele. 20
liikumisega seotud prob. kehakiirus muutub Kinem. on meh. osa,mis uurib liikuva keha võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused asukohta,mis tahes aja hetkel. ÜML on selline liikumine, mille puhul keha Meh. liiku. Nim. keha asukoha muutumist kiirus muutub ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste Meh. põhiül. On määrata keha asukohta, mis võrra. tahes aja hetkel/trajektooril. Keha kiirendus näitab keha kiiruse Kulgliiku. On liiku., kus keha kõik punktid muutumise kiirust. liiguvad ühe suguselt. Kiirendus on f.s.,mis näitab keha muutumise Taust keha on keha, mille suhtes meid kiirust. vaadeldakse 1m/s on niisugune kehakiirus, mis sooritab 1s huvitava keha asukohana. (vabaltvalitav, jooksul nihke 1m.
tõusunurga. Tegijapoiss Mida kõrgemale tõuseme seda väiksemaks muutub õhutihedus , seetõttu väheneb lennuki mootori võimsus kui ka sellest tulenev võimsuse ülejääk. Et hoida lennukitõstejõudu soovitud tasemel , suurendatakse tõstenõrka kõrgemale jõudes. Lennukõrguse kasvades vajaminevat tõmmet pole vaja suureneda , kuid küll suureneb vajaminev võimsus. Lauglemine on lennuki sirgjooneline liikumine jääval kiirusel horisondi suhtes laskuval trajektooril , tingimustel et puudub mootori tõmme. Vastutuulega lauglemiskaugus väheneb , pärituulega aga suureneb. Et maksimaalselt kaugele lennata tuleb lennata maksimaalsel kiirusel aga et maksimaalselt kaua õhus olla tuleb lennata ökonoomsel kiirusel. Vastutuulega laugeldes peame suuredama laulgemiskiirust.
laskma väikesed mürsud asteroidi pinnale ja siis koguma tulemuslikke pritsmeid. Kõik proovid mis koguti on nüüd hoitud eraldatud kapslites. Siiski ei ole praegu kindel, kas metallist mürsud lasti kontakti kestel ja proovid saadi. Pärast paari kuud asteroidi läheduses oli kavandatud kosmoseaparaadi mootorite käivitamine ja reis tagasi Maale. See manööver oli edasi lükatud lisamootorite probleemi tõttu. Kui aparaat on uuesti oma tagasituleku trajektooril, siis ühendatakse taassisenemiseks kapsel põhi kosmoseaparaadiga kusagil 300 000-400 000 km kaugusel Maast. Hayabusa maandub langevarju abil Woomeras, Austraalias. (2) 4 • Sellel pildil on näha Hayabusa kosmoseaparaati. • • 25143 Itokawa 25143 Itokava on Apollo ja Marsiga ristuv asteroid. See on esimene asteroid mis on asteroidi
−9 1,6·10 ·5·10 ·5·10 −9 q2=3,7nC= 3,7·10 C q1= 9 −9 =1,2·10 (C) 9·10 ·3,7·10 −2 r=5cm=5·10 m 9 2 2 k=9·10 N𝑚 /𝐶 q1= ? −9 Vastus: Laeng q1 on 1,2·10 (C) 8. Laeng liigub magnetväljas, mille induktsioon on B, ringikujulisel trajektooril, mille raadius on r. Laengu liikumise kiirus on v. Võtke tabelist vastavalt versioonile andmed ja leidke puuvuv suurus. Antud Lahendus 2 −3 𝑚𝑣 B=0,25 mT=0,25·10 𝑇 Fl=qvBsinα ja Fk= 𝑟 2
Nad on ka odavad ning lihtsa tehnoloogiaga. Neil on ka omad miinused - mitte väga hea ruumiline lahutus, andmed ainult pinnakihist, vähe parameetreid (Liblik, T. 2010) 5.1.4 Järelveetavad või laevalt juhitavad seadmed Nagu nimigi ütleb on tegu järelveetavate seadmetega, tihtipeale ühendatud kaabliga laeva külge. Selliste mõõteriistadega on võimalus andmeid näha reaalajas ning oma elektritoite saavad nad laevalt. Nende plussideks on väga hea lahutus valitud trajektooril. Võrreldes autonoomsete seadmetega nagu seda on gliderid, on neil odavam ostuhind. Energia ja sidekulud ei ole probleemiks. Siiski nendega peab pidevalt kontaktis olema laev. (Liblik, T. 2010) 5.1.5 Kaugjuhitav, programmeeritav mõõtmisseade Nimetatakse ka glideriteks Need on iseliikuvad mõõtmisseadmed, mida on võimalik juhtida eemalt või programmeerida ette nende trajektoor. Neid ei ole palju, seadmed on enamasti veel prototüüp-versioonid ning masstootmist ei toimu
Võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne ajaühikus tehtava tööga. Võimsus on seega töö tegemise kiirus. Hetkvõimsus keskmise võimsuse kaudu: [ ] Võimsuse ühik: [ ] , ehk 1 vatt. 32. Millised on konservatiivsed ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. Konservatiivseks ja dissipatiivseks jaotatakse jõudusid töö seisukohalt kinnisel trajektooril potentsiaalses jõuväljas. Konservatiivse jõu puhul on summaarne töö kinnisel trajektooril null: . Dissipatiivse jõu puhul on töö kinnisel trajektooril nullist erinev, sellised jõud on kõik takistusjõud: . 33. Andke kuivhõõrdumise hõõrdejõu arvutamise valem, selgitage suurused ja kujutage kuivhõõrdejõu sõltuvust kiirusest graafikul.
Seega võnkumisel muutub pideval kiiruse väärtus ja suund. Lainelise liikumise korral kandub võnkliikumine edasi ühelt osakeselt teisele nende vastastikmõju tõttu. Väliselt tajume seda kuju muutusena (sile veepind hakkab kerkima ja langema, kui kivi vette visata ja lainete levimise suund näitab kuhu poole võnkumise energia kandub). Kulgemine on jäiga keha liikumine, mille korral kõikide keha punktide trajektoorid on ühe kujuga ja ühepikkused. Igasuguse keha liikumine sirgel trajektooril (sirgliikumine) on kulgemine. Kuju muutumine e. deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. Kuju muutumise tunnuseks on see, et keha punktide vahekaugused muutuvad. 9)TEAB, ET LOODUSE KAKS OLULISELT ERINEVATE OMADUSTEGA PÕHIVORMI ON AINE JA VÄLI, NIMETAB PEAMISI ERINEVUSI – Ainet iseloomustab mass. Välja iseloomustab mass vaid liikudes. 10)NIMETAB MÕISTETE AVATUD SÜSTEEM JA SULETUD SÜSTEEM OLULISI
Saab näidata, et gravitatsioonijõud on konservatiivne, tema töö ei sõltu liikumisteest, vaid ainult alg- ja lõpp-punktist. Järelikult võime tehtud töö samastada potentsiaalse energia muutusega. 13.Potentsiaalse energia miinimumi lause Süsteem on püsivas tasakaalus parajasti siis, kui tema potentsiaalne energia on minimaalne. 14.Tsentrifugaaljõud, Coriolise jõud, güroskoopilised jõud tsentrifugaaljõud on jõud, mis tasakaalustab ringjoonelisel trajektooril liikuva keha normaalkiirenduse. Et normaalkiirendus kutsub esile trajektoori kõverdumise ning sõltub keha kiirusest, on tema suurus võrdeline nurkkiiruse ruuduga Coriolise jõud tekib siis, kui mingi "tükike" peab pöörleva keha (näiteks Maakera) pinnal või sees liikuma. Et keha püüab oma tangensiaalkiirust säilitada, tuleb teda pidurdada (kui liikumine on suunatud telje poole) või
Valem: L=Iω näitab pöörleva keha võimet teisi kehi pöörlema panna (ühik: 1kg*m2/s). Pöörlemisteljest kaugusel r kiirusega v liikuv punktmass m omab impulsimomenti L=mvr (või v2?) isoleeritud süsteemis, väliste jõudude puudumisel, on osakeste süsteemi koguimpulsimoment jääv Kolm inertsijõud pöörlevas süsteemis 1) kui keha on paigal selles taustsüsteemis (karuselli juhtum) Tsentrifugaal-e. kesktõukejõud on jõud, mis tasakaalustab ringjoonelisel trajektooril liikuva keha normaalkiirenduse (e.kesktõmbekiirenduse) akt=ω2R=v2/R Kui kehale mõjub liikumissuunaga ristsuunaline jõud, siis liikumistee kõverdub. 2) kui keha liigub seal kiirusega v. Keha püüab oma joonkiirust säilitada, tuleb teda pidurdada (liikumine on suunatud telje poole) või kiirendada (keha liigub teljest eemale) 3) kui keha pöörleb nurkkiirusega ω. Güroskoopilised jõud tekivad, kui püütakse muuta
mine vahetpidamata. * ...aidates inimesi puhtast õilsusest midagi vastu tahtmata. * Filosoof Arthur Schopenhauer leiab, et inimene võib õnnelikuks saada mitmel viisil, kuid ainult üks väike pisiasi võib teha õnnetuks. * Sellepärast tulebki oma eesmärgid ja soovid läbi kaaluda, sest raha avab küll ukse, kuid sulgeb seejuures akna. * Unistus hoida maailma tulevikku vaataval trajektooril on võimalik, kuid selle mõtte teostamiseks oleks vaja, et inimesed muudaksid oma vaenulikku suhtlemist kaaskodanikesse. * Inimesed vuravad nagu oravad rattas, ilma et neil jääks aega mõelda, mis on elus valesti. * Paljude rikaste inimeste võsukesed on ära hellitatud, kelle jaoks on elu ainult lust ja lillepidu. * Roheline mõtteviis koosneb nii paljudest mosaiigi juppidest, et
30. Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss jääv. 31. Mis on töö ja võimsus? Andke valemid. Töö on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu efektiivsust keha mehhaanilise oleku muutmisel. (A=F*s*cos kus on vektorite F ja s vaheline nurk) Võimsus on füüsikaline suurus, mis on võrdne ajaühikus tehtava tööga. (N=A/t) 32. Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid. Vaadatakse jõudusid töö seisukohalt kinnisel trajektooril. Konservatiivne jõud töö on null. Dissipatiivne jõud töö on nullist erinev. 33. Andke kuivhõõrdumise hõõrdejõu arvutamise valem, selgitage suurused ja kujutage kuivhõõrdejõu sõltuvust kiirusest graafikul. 34. Mis on energia? Lähtudes töö valemist, tuletage kineetilise energia valem. Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. 35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. y=h => Ep=mgh 36
pöörlemises, vaid peamiselt ka selles, et ta oli maaorbiidil umbes viiekümnepäevase tiirlemisperioodiga. Kuid selline orbiit ei saa olla püsiv, kuna Kuu poolt tekitatavad gravitatsioonihäired suunavad ta peagi orbiidile ümber Päikese. Seega J002E3 (sellise tähistuse sai avastatud objekt) on saanud Maa kaaslaseks alles hiljuti, arvutuste järgi mõnikümmend aastat tagasi. Kolm esimest lendu Kuule (Apollo 8, Apollo 10 ja Apollo 11 ) toimusid ohutuse kaalutlustel vaba naasmise trajektooril: kui laeva peamootor ei käivituks, lendaks laev ümber Kuu ballistilisel trajektooril ja pöörduks Maale tagasi: kõike vajalikke orbiidi korrektsioone sai teha väikeste juhtimismootoritega. Apollo 12 ekspeditsiooniks oli juba kindlustunne tehnikasse kasvanud ja ülelend Kuule toimus trajektooril, mis lubas viia Kuule suuremat koormist ning täpsemalt juhtida kuumooduli maandumist. Ilma korrektsioonideta liiguks laev
com/tsepeliinid/tsepeliinidest.htm) Uue firma esimese õhulaeva SL I ehitus algas Mannheimi lähedale Rheinausse rajatud angaaris. Krahv von Zeppelinil olid selleks ajaks esimesed riiklikud tellimused juba taskus, nii jäid tema konkurentide võimalused samal alal läbi lüüa iga päevaga väiksemaks. Ajahädast hoolimata otsustati SL I puhul rakendada veel ühte uudset leiutist puidust (õigemini küll lamineeritud vineerist) kokkuliimitud sõrestikku, mille ribid paiknesid geodeetilisel trajektooril, seega mitte kanduritega risti, vaid pigem rombi- või kruvikujuliselt. Kergemast materjalist sõrestik oli Schütte enda leiutis, mis pidi murdunud ribide väljavahetamise lihtsamaks muutma (tsepeliinide sõrestiku materjaliks oli teatavasti duralumiinium). Geodeetilise ehitusviisi pakkus välja Schütte sõber ja kolleeg insener Carl Huber. Tema arvates pidid ribid sellise asetuse puhul mitmest suunast lähtuvat survet paremini taluma ja sõrestiku massi veelgi
ühendada või lahutada transmissiooni ja jõuallika 2. Käigukast – võimaldab muuta transmissiooni ülekandearvu ning sellega valida olukorrale vastav diapasoon 3. Kardaanülekanne – võimaldab pöörleva liikumise ülekandmist muutuva nurga all 4. Koonilisest hammasülekandest koosnev peaülekanne – võimaldab pöörlevat liikumist üle kanda täisnurga all 5. Diferentsiaal – võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erinevate kiirustega kui masin liigub kõverjoonelisel trajektooril. (4. ja 5. moodustavad kokku vedava silla peaülekande.) 6. Poolteljed 7. Vedavad rattad 17. Hüdraulilised transmissioonid ja nende liigitus. Hüdraulilistes transmissioonides toimub energia ülekandmine suletud ruumis liikuva vedeliku kaudu, milleks on enamasti vastavat liiki õli. Liigitatakse tööpõhimõtte järgi a) mahulised e hüdrostaatilised – rõhk süsteemis lineaarses sõltuvuses täidesaatvale elemendile mõjuvast välistakistusest b) hüdrodünaamilised – rõhk
punktid liiguvad tasapindades, mis on paralleelsed mingi antud liikumatu tasapinnaga. Järelikult tasapinnalise liikumise korral liiguvad kõik antud tasapinnaga risti olevad sirged translatoorselt ehk iseendaga paralleelselt. Piisab, kui uurida jäiga keha tasapinnalise liikumise üht ainsat lõiku, mis on paralleelselt liikumatul tasapinnal. Loomulik viis Liikumise määramise loomuliku viisi puhul antakse ette punkti trajektoor ja ta liikumise seadus sel trajektooril. Kõikide liikumiste ühine tunnus on see, et keha asukoht muutub. Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline. Liikumise suhtelisus tähendab seda, et erinevate kehade suhtes võib liikumine väga erinev olla. Keha, mille suhtes me vaatleme teiste kehade asukohta ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaatsüsteemi ning ajaloendamismeetodit ehk kella.
edasi. Mehaaniline töö on ülekandunud ja muundunud energiat iseloomustav suurus, mis võrdub jõu- janihkemooduli ning jõu- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Võimsus kirjeldab töö tegemise kiirust ehk seda, kui palju tööd tehakse ajaühikus. Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. Perioodiline liikumine: Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril. Nurkkiiruseks nimetatakse ringjoone punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet. Kesktõmbekiirendus on kiirendus, mis on igas trajektoori punktis risti kiirusvektori suunaga ning on seega suunatud mööda raadiust ringjoone keskpunkti. Joonkiiruse ja nurkkiiruse vaheline seos joonkiirus võrdub nurkkiiruse ja ringjoone raadiuse korrutisega. Perioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul keha teeb ühe täispöörde või ühe täistiiru.
Selline idee peaks abiks olema ka mängureeglite tõlgendamisel ning rakendamisel, ja kõigi osavõtjate käitumisel nii jääpeal olles kui ka väljaspool seda. Curlingu üks põhjuseid on emotsioonide variatsioonid, mida mängijad kogevad mängu jooksul: tabava viske viskamise rõõm, joovastus sellest, et teele saadetud kivi seiskus täpselt planeeritud kohas, või meeleheide sellest, et see peatus vaid sentimeetrite kaugusel sihtmärgist, või põnevus kivi trajektooril raja pühkimisel, ning endaga rahulolu kui oled mänginud hästi osava vastase vastu. Samuti toob mäng kaasa huvipakkuvaid intellektuaalseid väljakutseid, kuna iga mänguga on seotud kompleksed strateegiad, mis olenevad väga erinevatest asjaoludest, mis selgitab ka, miks curlingu hüüdnimeks on saanud "male jääl". Kõigile neile, kes curlingut veel proovinud ei ole, soovitame seda proovida eelkõige emotsioonide, väljakutsete ja lõbu pärast, mida curling pakub.
Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) Kohavektor Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi 2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas. , kus akiirendus, vkiirus, taeg. Peale integreerimist saame , kus v0keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x koordinaat 3)Kõverjoonelise liikumise kiirendus:
ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 36. Inertsijõu arvutusvalem. Inertsijõud fiktiivne jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvates süsteemides asuvatele kehadele ja avaldub valemist = -ü Miinusmärk näitab seda, et kehale mõjuv inertsijõud on alati suunatud süsteemi kiirendusele vastu. 37. Kesktõukejõu definitsioon ja valem. Kesktõukejõud inertsijõud, mis mõjub kõverjoonelisel trajektooril liikuvale kehale. See on alati liikumissuunaga risti ja püüab takistada liikumise suuna muutumist. 2 = -2 = 38. Vedeliku poolt avaldatava rõhu põhjus. Vedelikus olevale kehale mõjuv rõhk on põhjustatud selle keha kohal oleva vedelikusamba kaalust. 39. Tuletage valem rõhu arvutamiseks vedelikus. = = = 40. Sõnastage hüdrostaatiline paradoks, tehke joonis.
annaabi.ee 
