AUTORITARISM Sõna ,,autoritaarne" tuleneb ladinakeelsest sõnast auctoritas (täielik võim, käsk) ja see on riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. Autoritaarses riigis on teatud valdkonnad riigivõimu totaalsest reglementeeritusest vabad. Autoritaarne reziim lubab sageli teatud piirides teisitimõtlemist ega välista isegi demokraatlikke elemente: valimisi, parlamendivõitlust, opositsiooni jm. Autoritaarsed riigid tekivad sageli seal, kus pole kujunenud võistlevat demokraatiat, kus pole olnud õigusriiki ega tunta liberaalset ideoloogiat, kus puudub pikaajaline demokraatia kogemus. Praktikas esineb palju segavariante, kuid enamik mittedemokraatlikest riikidest on praegu
valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja sellele, et ei ole ideoloogiavaba teadmist. Strukturalismist ja lingvistikast välja kasvanud diskursuseanalüüsi ja sotsiolingvistiliste meetodite pooldajate jaoks ei ole enam puhast tõde või reaalsust.
Praeguseks oleme jõudnud punkti, kus see mõte on saanud reaalsuseks ega tundugi enam naljakas. Otsides telefonikataloogist vajaminevat numbrit, suunab rubriik abi su leheküljele, kus rubriik abi abi suunab su edasi ning kui sa lõpuks õigele leheküljele oled jõudnud, selgub, et on olemas veel neli lehekülge, milles sisalduv tundub omakorda õigem ning täpsem. Nõnda saame me rääkida ühestküljest informatsiooni üleküllusest kui teisalt selle totaalsest korrastamatusest. Mõtlev inimene peab selleks, et endale sobiv ja kvaliteetne informatsioon kätte saada kulutama tunde erinevate välja annete läbitöötamiseks.
Empirism või ratsionalism? Juba pealkirjast lähtuvalt võime väita, et need kaks suunda on vastandid. Need oleks justkui loodud just üksteisega pidevas ahelas olles. Nagu olekski üritatud luua täielikke vastandeid. Hoolimata totaalsest vastandlikkusest, tõmbuvad need kaks kohast, kus käsitletakse inimese olemust ja mõtteid, mitte nii väga nende maailmavaatlikke omadusi. Empirism pühendub oma olemuses inimese tunnetele ja emotsioonidele. Sellele, kuidas inimene mingis olukorras käitub ja mida sellest õpib. Kuidas salvestab ta mingid antud olukorrad oma olemusse ja hiljem kogutud kogemusi-tundmusi kasutab. Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust
president Georges Pompidou ettepanekul Pariisi Pompidou keskuses elektronmuusikastuudio IRCAM (Institut de Recherche et Coordination Acoustique/Musique), mis tegutseb tänaseni ning on maailma juhtivaid muusika- ja akustikauuringute keskusi. Alates 1970ndaist on ka ise loonud elektroakustilist muusikat. 1976 asutas nüüdismuusika ans. "Ensemble InterContemporain", mis on praegu üks maailma kuulsamaid. Looming 1940ndate lõpus ja 1950ndail komponeeris lähtudes rangest (kohati ka totaalsest) serialismist Esimene klaverisonaat, "Polyphonie X" 18 instr-le; esimene totaalselt serialistlik teos oli "Struktuurid I" (1952) kahele klaverile, esiettekandel Pariisis mängisid Messiaen ja Boulez. 1950ndate teisest poolest alates viljeles vaba serialismi, st kasutab seeriaid ositi või on seeria lühem kui 12 nooti. Rohkem tõuseb esile kõlapeenus, tämbrinüansid. Tähtteoses "Meistrita haamer" ("Le
13.sajandi algusest vastureaktsioonina kirikuelu ilmalikustumisele ja ketserlusele. Paljudele ei meeldinud varasemate kloostrite (benediktlaste) liigne rikkus ja ilmalikele sarnanev elulaad. Samuti jäid maal asuvad kloostrid eemale 11.sajandist taastekkinud linnadest ja sealsest usuelust. Kerjusmunkadel ja ordudel ei tohtinud olla varandust, nad pidid elatuma füüsilisest tööst ja almustest ning ühitama kloostrielu usu levitamisega. Aja jooksul kerjusmungaordud järk-järgult kaugenesid totaalsest vaesuse põhimõttest (said annetustena maid ja varandusi). mungaordud, kelle seast suurima tuntuse ning mõju saavutasid dominiiklased. Alustanud põliselanike kaitsjaina, muutusid nad peagi suurmaaomanikeks, kes kasutasid oma valduste harimiseks põliselanike tööjõudu. Selleks, et neid paremini kristianiseerida, ohjes hoida ja tööle sundida, koondati nad erilistesse asulatesse, reduktsioonidesse. Rüütel: Rüütlite kasvatus 7 a. paaz , 15 a. kannupoiss, u.18 21 löödi rüütliks
Niisiis peaks egoist langema madalamale tasemele, otsima õnne ühiskonnast, kus me kõik toimime õiglaselt ja armastavalt ning altruistlikult. Intuitsioonivastaste tagajärgede argument- argument ütleb, et iseenda arvelt teiste aitamine on mitte üksnes ebavajalik, vaid moraalselt väär. Alati kui mul puuduvad kaalukad argumendid selle kohta, et sinu aitamine toob mulle kasu, pean hoiduma sinu aitamisest. Kui mul on võimalus päästa Aafrika totaalsest hävingust vait nupuvajutusega, siis miks peaksin seda tegema kui see mulle endale mingit kasu ei too? Eetiline egoism ei saa ennast järje- kindlalt avalikult propageerida ega alati ennast kaitsta. Ta rikub ausamängu reegleid ning toob kaasa absoluutse keelu altruistlikule käitumisele, mida me intuitiivselt taijume moraalselt vajalikuna. 2
kodanikud. Eriti raskeks kujunes nende inimeste olukord, kelle kodumaa oli okupeeritud. Tavaliselt seadis uus võim maa vallutamise järel ametisse nukuvalitsuse, mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest ehk kollaborantidest. Aktiivsete kollaborantide osakaal polnud elanikkonnas suur, väike oli ka vastupanuliikumises vahetult osalejate hulk. Totaalsest sõjast ei jäänud eemale ka naised, kes pidid rindele saadetud meeste asemel asuma tööle nii tööstusettevõtetes kui ka põllumajanduses. "Uus kord Euroopas". Holokaust 1942.aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim, majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Okupeeritud NSVL alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Eriti jõhkralt käitusid saklsased juutidega
Tänapäeval võime üldjoontes eristada totalitaarseid, autoritaarseid, demokraatlikke ja üleminekureziime. Reziimide puhul võime omakorda eristada militaarseid, posttotalitaarseid, ühe partei jt reziime. Võrdleme järgnevalt kaht reziimi totalitaarset ja autoritaarset demokraatliku reziimiga. Kui totalitaarse reziimi puhul on ühiskond täielikult riigivõimu kontrolli all, siis autoritaarses riigis on teatud valdkonnad riigivõimu totaalsest reglementeeritusest vabad. Riikide ajalugu on tõestanud, et totaalse poliitilise ja vaimse elu reglementeerituse juures võib eksisteerida üsna suur autonoomia majandussfääris (näiteks ei riigistata kõiki tootmisvahendeid). Kui totalitaarses reziimis kuulutatakse igasugune teisitimõtlemine ning legaalne opositsioon väljaspool seadust olevaks, siis autoritaarne reziim lubab sageli teatud piirides
Bradley "The Serpentine Dancer" (1894 95). Siin joont ja ruumi määratlevad ning täiendavad vastastikku valged ja mustad pinnad. Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel. Püüti kavandada kõik interjööri elemendid ühtses harmoonilises, selges kooskõlas ja tihti algas kujundusprotsess seespidiselt ning suundus hiljem hoonest välja. Kujunduse ühtsuse huvides viidi miinimumini põrandate, seinte ja lagede erinevused (juugendus rakendus Wagneri idee totaalsest kunstiteosest "Gesamtkunstwerk" antud juhul kogu interjöör ühtses disainis). Iga juugend-interjöör on omapärane, teist sellist ei ole. Sünteesi nõue tähendas kõige ruumis leiduva kordumatust (samas võis see piirata tellija individuaalseid soove kui kogu ruumide sisustus oli ette määratud). Tähtsaks uuenduseks oli vahepeal liigselt ülekuhjatud ruumide tühjendamine mööblist. Tekib uut ajastut iseloomustav sõna "komfort"
peen psühholoogiline töö näitlejatega. Peet Vallak/M. Unt, ,,Epp Pillarpardi Panjaba potitehas" 1974, Pärnu teater ja Rein Saluri, Külalised. 1974, Tallinna Draamateater. Kujundlikud misanstseenid. Süntees metafoorse ja psühholoogilise vahel. 10. Jaan Toominga teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. Jaan T jõudis publiku ette seoses teatriuuendusega. Tema tollane ja mõningate reservatsioonidega ka hilisematel perioodidel andis aimu totaalsest teatrist, mis kasutab külluslikult kõiki teatri kasutuses olevaid võimalusi näitlejat emotsionaalsest kõrgepingest lavaefektideni. Tema lavastajaloomingus on olnud oluline koht folkloorsel ainesel. Tundub et sõltumata väljenduslaadist (ekspressiivne või füüsiliselt aktiivne, emotsionaalsetele massistseenidele rõhuv, psühholoogiliselt süvitsi minev jne) on Toominga lavastajakreedo on olnud läbi aegade kuulutada tõde
on romantik - selle tõttu neid nimetatakse ka sajandi lasteks. Realistlikes teostes ei ole olmas ühte inimtüüpi, vaid neid on palju. Inimene on individuaalsus, teda ei ole eriti lihtne tüposeerida. Ta kasutas ka muid kirju ja andis oma teosele teatud erinevad aspektid. Teos on ruumilsem, ei ole ainult ühte väravasse see pall. Obermannil kirjutatakse kirju ainult välja poole - kirjutakse totaalsest üksindatusest, totaalsest lahutatusest maailmast. Obermann äärmiselt endale tõmbunud kangelane, kes kirjutab endast välja poole ja ei heida midagi ette, mässumeelsust tal ei ole. Järgneb Benjamin Constanti "Adolph" - see oleks nagu kirik keset külas, selles jadas on ta tavalisem, ta tuleb selle juurde mis Werther - kannatab vastamata armastuse pärast, mõõdukam teos kui võrrelda Obermanniga. Kui me vaatame seda perioodi, siis on korduv jada sajandilapse romaane. Siit mingine
Kujundlikud misanstseenid. Süntees metafoorse ja psühholoogilise vahel. 10.Jaan Toominga teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. Jõudis publiku ette seoses teatriuuendusega. Tooming ja Hermaküla said mõjutusi maailmas esile tõusnud teatriideedest, nad jagasid loomingulisi põhimõtteid ning mängisid üksteise lavastustes. Ometi on tegu kahe täiesti erineva lavastajaga, kelle loomingus avaldusid sarnased ideed küllaltki erinevas vormis. Toominga teater andis aimu totaalsest teatrist, mis kasutab külluslikult kõiki teatri kasutuses olevaid võimalusi näitlejate emotsionaalsest kõrgepingest pompöössete lavaefektideni. Toominga lavastajaloomingus on olnud oluline koht folkloorsel, rahvapärimuslikul ainesel. Tema 1976. aastal esietendunud ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" oli üks Eesti teatriloo tähtlavastusi. Oma lavastuses toonitas Tooming Tammsaare teoses olevat inimeste ahnust ja omakasupüüdlikkuse teemat
2) Millal valitses juugendstiil? Umbes 1890-1910.aastatel valitses juugendstiil. 3) Iseloomusta juugendstiilis interjööri, kasutades lk 19-21 olevaid näiteid! Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel. Püüti kavandada kõik interjööri elemente ühtses harmoonilises, selges kooskõlas ja tihti algas kujundusprotsess seespidiselt ning suundus hiljem hoonest välja. Kujunduse ühtsuse huvides viidi miinimumini põrandate, seinte ja lagede erinevused (juugendus rakendus Wagneri idee totaalsest kunstiteosest "Gesamtkunstwerk" antud juhul kogu interjöör ühtses disainis). Iga juugend-interjöör on omapärane, teist sellist ei ole. Sünteesi nõue tähendas kõige ruumis leiduva kordumatust (samas võis see piirata tellija individuaalseid soove kui kogu ruumide sisustus oli ette määratud). 4) Kuidas avaldus juugendstiil kujutavas kunstis? Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele
Vetemaa labiilne tegelane oma vahekorras ühiskonnaga on sugulane eksistentsiaalse subjektiga: välismaailm on üksiku suhtes vaenulik jõud. Ruuben arutleb: «Üksikisik ei tähendanud midagi» ja «see oli mingi imelik isetöötav masinavärk». Seetõttu kaobki tegelasel kujutlus endast kui vaba tahtega isikust, kui sõltumatust ja autonoomsest subjektist. XX sajandil on inimkonna ette kerkinud probleem üksikisiku olemisest maailmas, tema totaalsest vastutusest. Maailmas toimuva ülekohtu eest ei saa vastutust kellelegi teisele panna. Tingimusteta allumist, mis varasematel epohhidel oli ainumõeldav käitumisviis, on teadvustatud kui kaassüüd. Moraalne kapituleerumine nagu Abrahamil draamas «Jälle häda mõistuse pärast» tähendab kurjuse soodustamist. Siin kerkib Vetemaa loomingus esile veel üks oluline probleemide ring, indiviidi ja ühiskonna, inimese ja idee vahekord, konkreetse inimese ja abstraktse idee vastuolu.
5) GTP arvel tekib otse TKT tasemel 1 ATP Glükoosimolekuli täieliku lõhustumise saagis on 38 ATP-d. 38. Pentoosfosfaadi tsükkel ja selle bioloogiline tähtsus Glükoosi anaeroobse oksüdatsiooni rada, mille ülesandeks on toota rakufunktsioonideks vajalikke biomolekule (või nende eelühendeid) ja luua redutseerivat energiat (NADPH) Tätsus: · hõlmab 15-30 % maksa, piimanäärmete, neerupealiste, seemnesarjade, rasvkoe, erütrotsüütide totaalsest glükoosi metabolismist · toodab peaaegu poole NADPH-st, mida kasutatakse rasvhapete, steroidide, aminohapete biosünteesis, fagotsütoosis ja ksenobiootikumide detoksikatsiooniks · tootab riboos-5-P, mida vajab nukleotiidsete koensüümide (NAD, NADP, FAD) ja nukleotiidide biosüntees · aitab lahustada viiesüsiniklisi monoose. Vajadusel annab ka panuse ATP biosünteesiks Biokemism: PFT-l on kaks osa: 36
puutudes. Leidub nii turvalist lapsepõlve ("Bullerby lapsed") kui ka viletsust ja hirmu täis olevat lapsepõlve ("Meisterdetektiiv Blomkvist", "Hulkur Rasmus") 20. Inimsuhete peegeldusi T.Janssoni muumilugudes. Tove Janssoni maailmakäsitlus on terviklik. Fantastiline muumimaailm pole lihtsalt ilus muinasjutt, vaid inimliku eksistentsi ja inimsuhete üsnagi modernne kujutus, mis lähtub Teise maailmasõja tekitatud totaalsest ohutundest. Reaalne maailm seguneb ebareaalsega. Olulisel kohal on isiksuse õigus vabale eneseteostusele ning suhted erinevate tegelaste vahel. (Reet Krusten) Muumitrollijutud on osalt kõik sarnased, nende tegelastele on kinnistatud teatud funktsionaalsus. Erilugudes tehakse enamvähem ühtsama ikka ja jälle, piisamrott on porisemas alatasa, mõistatuslikud hatifnatid ilmuvad sarnasel moel «Sabatähest» alates,
Huvijurisprudents asendus väärtusjurisprudentsiga. Väärtusjurisprudents on õigusteadus kitsamas mõttes. Kaasajal käsitlevad pea kõik metodoloogiadiskussioonis osalejad õigust mingis seoses väärtusmastaapidega õigluse ja headusega. Kaasaegne õigusteadus väidab, et väärtusmastaap e õiglus ei esita õiguskorrale nõuet: igaühele võrdselt. Eesti õiguskorra loomisel tuleb arvestada sellega, et võidakse esitada nõudmisi totaalsest võrdsustamisest. 20. sajandi tuntuim väärtusjurisprudentsi teoreetik J. Rawls: kõigepealt tuleb jaotada õiglus ühiskonna põhistruktuurides vaja leida viis, kuidas põhiõigused- ja vabadused ja kohustused ning ühiskondliku tööga loodud hüved jaotuvad riiklikult organiseeritud ühiskonna tähtsamates struktuurides. Õiglus õigusloomes õiguse rakendamisel garanteerib eesmärgipärase huvide rahuldamise. Õiguslik vaidlus on alati teatud huvide konflikt
halvema vahel. Eriti keeruliseks muutis otsustamise asjaolu, et võideldes ühe totalitaarse suurvõimu vastu, tuli demokraatlikel lääneriikidel kasutada teise totalitaarse suurvõimu abi. Mitmed riigid ja rahvad olid sõjas sunnitud osalema poolel, mis polnud neile kuidagi meele järele, või võitlema võõraste ideede eest. Näiteks oli natsliku Saksamaa liitlaseks sõjas NSV Liidu vastu demokraatliku riigikorralduse säilitanud Soome. Totaalsest sõjast ei jäänud eemale ka naised, kes pidid rindele saadetud meeste asemel asuma tööle nii tööstusettevõtetes kui ka põllumajanduses. Paljudes maades tõi sõda naistele erilisi kannatusi. Neile langesid osaks „etniline puhastus“, massilised vägistamised ning muu vägivald. Neis kuritegudes olid süüdi paraku mõlemal poolel võidelnud riigid. Nii aitas II maailmasõda ühelt poolt kaasa naiste iseseisvumisele, teisalt põhjustas aga uusi traumeerivaid kogemusi
inimeste seas (onu Einar) kui võõrastega kokku puutudes. Leidub nii turvalist lapsepõlve (“Bullerby lapsed”) kui ka viletsust ja hirmu täis olevat lapsepõlve (“Meisterdetektiiv Blomkvist”, “Hulkur Rasmus”) 20. Inimsuhete peegeldus T. Janssoni muumilugudes Tove Janssoni maailmakäsitlus on terviklik. Fantastiline muumimaailm pole lihtsalt ilus muinasjutt, vaid inimliku eksistentsi ja inimsuhete üsnagi modernne kujutus, mis lähtub Teise maailmasõja tekitatud totaalsest ohutundest. Reaalne maailm seguneb ebareaalsega. Olulisel kohal on isiksuse õigus vabale eneseteostusele ning suhted erinevate tegelaste vahel. Muumitrollijutud on osalt kõik sarnased, nende tegelastele on kinnistatud teatud funktsionaalsus. Erilugudes tehakse enamvähem ühtsama ikka ja jälle, piisamrott on porisemas alatasa, mõistatuslikud hatifnatid ilmuvad sarnasel moel «Sabatähest» alates, Filifjonka aina võitlemas neuroosidega, koduvanadki
Kui alguses on tegemist väga kirsa ja spetsiifilise, valdavalt (kohtuliku) õigusmõistmist teenindavate institutsioonidega, siis ühiskonna organisatsioonilise korralduse arenedes, eriti seoses riikluse tekkimise ja tugevnemisega sünnib riigi ning õiguse sümbioosist institutsiooniline süsteem, mis ühelt poolt ,,toodab" õigust, teiselt poolt aga oma toimimises, iseenda kaudu realiseerib seda. Totaalses riigis, mida tingituna õiguse totaalsest institutsionaliseerumisest nimetatakse õigusriigiks, peaks lõppema õiguse ajaloolise arengu üks tsükkel. (Raska lk 103-104) Õiguse vaimse infrastruktuuri näitajate süsteem (lk. 87) amorfne (kujutu, vormitu) -struktuurne, irratsionaalsus (mittemõistuslik, mõistusega haaramatu, loogiliselt seletamatu) ratsionaalsus (mõistuslik, mõistuspärane; otstarbekas), desintegreeritud-integreeritud (lõimima, osadest tervikut moodustama) (teljed) Õiguse struktuur
institutsioonide ja asutuste süsteemis. Kui alguses on tegemist väga kitsa ja spetsiifilise, valdavalt (kohtuliku) õigusmõistmist teenindavate institutsioonidega, siis ühiskonna organisatsioonilise korralduse arenedes, eriti seoses riikluse tekkimise ja tugevnemisega sünnib riigi ning õiguse sümbioosist institutsiooniline süsteem, mis ühelt poolt ,,toodab" õigust, teiselt poolt aga oma toimimises, iseenda kaudu realiseerib seda. Totaalses riigis, mida tingituna õiguse totaalsest institutsionaliseerumisest nimetatakse õigusriigiks, peaks lõppema õiguse ajaloolise arengu üks tsükkel. (Raska lk 103-104) Õiguse vaimse infrastruktuuri näitajate süsteem (lk. 87) amorfne (kujutu, vormitu) -struktuurne, irratsionaalsus (mittemõistuslik, mõistusega haaramatu, loogiliselt seletamatu) ratsionaalsus (mõistuslik, mõistuspärane; otstarbekas), desintegreeritud-integreeritud (lõimima, osadest tervikut moodustama) (teljed) Õiguse struktuur
näidata. Kremli juhtkonda eksponeeriti ka maiparaadil ja oktoobriparaadil. 1953 maiparaad oli väga kasin võrreldes eelneva perioodiga plakatite suhtes. Hiljem osaliselt liialdused tulevad tagasi Hruštšovi ajal. Olulised on ka need ettevõtmised, mis tehti rahvuspoliitikas. Nendest on natuke ka varem juttu olnud, väga tähtis on see, et muudeti suhtumist vastupanuliikumisse, NL impeeriumi äärealadel, Baltikumis, Lääne-Ukrainas, Valgevenes. Moskva sõnum oli, et tuleb loobuda totaalsest sõjalisest vägivallast ja panustada pehmematele meetoditele, et vastupanu järk-järgult tasa lülitada. Pehmemad meetodid tähendasid veelgi rohkem, kokkulepete sõlmimist. Julgeoleku ülesandeks oli rahva seas tuntud inimeste enda poole meelitamine ja nende abil vastupanu järk-järgult tasalülitamine. Berial olid suhteliselt mastaapsed plaanid selles osas. Ka üksikud seigad ja mõned juhuslikud materjalid annavad päris huvitava pildi. Kõige jõulisemalt 1953 kevadel hakkas Beria
valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja sellele, et ei ole ideoloogiavaba teadmist. Strukturalismist ja lingvistikast välja kasvanud diskursuseanalüüsi ja sotsiolingvistiliste meetodite pooldajate jaoks ei ole enam puhast tõde või reaalsust.
kolmandikku (68) või nelja viiendikku (81) häälteenamust. Ehitatakse igasuguseid keerukaid süsteeme eesmärgiga luua selline hierarhiline püramiid, mille tippu saavad sattuda üksnes asja tundvad otsustajad. Demokraatia sisaldab palju rituaale, mille sooritamine annaks justkui tunnistust laiade rahva- hulkade osalemisest riigi ja ühiskonna asjade saatuse määramises. Valijatele peab jääma mulje 106 totaalsest osalusest, aga ühiskonna huvides on vaja tegelik otsustamine anda siiski kompetent- sete inimeste, mitte aga rumala massi kätte. Eriti küsitav on referendumite (rahvaküsitluste) korraldamine. Ajaloos on kurbi näiteid, mis võib juhtuda rahva tahte järgimisel. Huupi antud vastused keerulistele küsimustele pole töötav osalusdemokraatia, vaid hoopis osalusdemokraatia simuleerimine. Üsna raske on mää- ratleda seda piiri, mil küsitlus kisub lihtsalt populismiks
annaabi.ee 
