Eelmisel teisipäeval käis meie koolis esinemas üks väga tore ansambel. Selle ansambli nimi oli ,,Svjata Vatra". Ansambel koosneb viiest inimesest , kahjuks aga meie kooli tulid ainult kaks neist. Üks ,,Svjata Vatra" liige oli pärit Ukrainast, tema nimi oli Ruslan Trochynskyi. Ta tuli kuus aastat tagasi Eestisse oma punkfolk-bändiga ,,Haydamaky" ja armus ühe tüdrukusse, ja jäi siia elama.Teise liige nimi oli Kulno Malva. Nad mängisid erinevatel pillidel. Kulno mängis akordiooni, torupille ja lalulis ka. Ruslan näitas meile Ukraina pilli, mille nimi oli trambita. Ta oli umbes kolm meetrit pikk , tehtud puust ja väga meeldiva ja huvitava häälega. Veel ta mängis trombooni ja duduki , mis olid väga kõva häälega. Ruslanil oli väga hea hääl ja ta vahepeal laulis igasuguseid laulu ja sellel ajal kui Kulno mängis pille , ta karjus ,,Hei , Hei , Hei". Ullatas mind see, et nad oskasid väga hästi tansida ja konserdi lõppus Ruslan kutsus lapsi tansima.
aidas kogunesime me ühte saali, kus oli palju sepistatud asju ning istusime kuulama. Ruumi kujundus oli väga vanamoodne, mis meeldis mulle väga. Meile räägiti mitmete pillide ajaloost ning meile mängiti nendega lugusid. Jutustajad olid 2 meest ja 1 naine. Peamine jutustaja oli ansambli Metsatöll liige Lauri Õunapuu. Räägiti hiiukandla, kandla, torupilli, parmupilli, lõõtsa ja akordioni ajaloost, milleks neid kasutati ja nende saamis lugu. Huvitav oli kuulda, et torupille on olemas mitut sorti, et igal maal on torupill erinev. Lõbus oli kuulata vana lõõtspilli mängu, mis kõlas väga imelikult, nagu oleks olnud vanalajal kõrtsis. Lauri Õunapuu mängis meile kah palju pille nagu näiteks, hiiukannelt, kannelt, torupilli ja lõõtspilli. Lauri Õunapuu laulis vanade eestlaste jahilaulu, kuidas lasti tedreparve, haavati parte, kuis Riia härrad ja Saare saksad küsisid, miks mets verd täis on. Mulle meeldis väga kuidas Lauri
Igale klahvile vastab üks keel. Kui klahv alla vajutada, tõmbab keelt mehhanism, mille otsas on sulerootsust naastuke. seetõttu on pilli kõla järsk, terav ja lühike. Dünaamilised võimalused on piiratud kuna kõlatugevus ei sõltu sõrmelöögi tugevusest. Kõla poolest on klavessiin võrreldud harfi ja kandlega. Klavessiini kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Orel Orel on üks vanimaid pille, selle eelkäijaks võib pidada paaniflööti ja torupille. see on ka suurim ja keerukaima konstruktsiooniga muusikainstrument. Kuna iga orel on ehitatud kindla ruum jaoks, erinevad pillid nii kuju kui ka suuruse poolest. Oreli heli tekib õhusamba liikumisel viledes. Õhu paneb liikuma õhuseadeldis , pumpab elektrimootor õhu läbi õhukanalite ja –kastide viledesse. Oreli viled valmistatakse metallist või puust, ehitusviisi järgi jagunevad need huul- ja keelviledeks. Huulviles tekitab heli õhusamba võnkumise
Nekruitiks minemise kohustus Mõisa koormised Kiriku koormised Kindlustustööd Küüdikohustus Vägede majutamine Vennaste kogudused Vennaste kogudused ehk hernhuutlasid Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust Asusid võitlusse vanade kommetega ( hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkusasju, torupille ja viiuleid) Hernhuutlaste mõjul võõrduti kõrtsidest Erakordselt tähtsad talurahva eneseteadvuse kasvatamisel Vennaskoguduste väljumine kiriku ja aadli kontrolli alt oli üheks põhjuseks, miks keisrinna Elisabeth 1743. Aastal vennaskoguduse liikumise keelustas Kuigi ametlikust luteri kirikust hernhuutlased lahku ei löönud, moodustasid nad omaette kogudusi, valides ise endile ka jutustaja. Koguneti lageda taeva all.
Mida endast kujutas: a) Pietism - Pietism oli luterluse süvenevale konservatismile vastuolev usuvool, mille õpetajad üritasid elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetuamise suunas. b) Vennasteliikumine ehk hernhuutlaste liikumise: positiivsed küljed: Peeti tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Kasvas rahva eneseteadvus ning kirjaoskus negatiivsed : Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju, torupille ja viiuleid. Mindi kirikuga vastuseisu, kõlbelisus ületas piirid. c) Ratsionalistid milles seisnes nende vaadete uudsus : Jutlused muutusid õpetlikuks; kritiseeriti ühiskonna korraldust, eriti Baltikumi pärisorjust tuntumad esindajad, nende tegevus: J.G.Eisen töötas välja mitmed agraarprojektid, kavandas saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, alustas rõugete vastast kaitsepookimist Eestis A.W
· Paralleelselt käibel põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel (ilmus lõunaeestikeelne Wastne Testament) · Eesti keel sobitati saksa keele reeglitega, mis jäi rahvakeelest kaugele (Hornungi "vana kirjaviis" arvestas rohkem eesti keele eripära) 19. Mil moel mõjutas vennasteliikumine eestlaste igapäevaelu? · Moodustas omaette kogudusi, valisid ise endale jutlustaja, ehitasid palvemajad · Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid, lõpetati peod ja alkoholi tarbimine · Päevikute ja kirjavahetuse pidamine innustas kirjutamisoskust arendama · Andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas 20. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? · Pietistlik jutlus pidi mõjutama usu sügavamat tundmist, panema nutma või õhkama · Ratsionalistlik jutlus oli õpetlik, jagas kasulikke nõuandeid või praktilist elutarkust
· Veel levis siin vennasteliikumine. Eestvedajateks olid hernhuutlased saksa rändkäsitöölised, kes tõid selle 1830.a Eestisse. Nad meeldisid siinsetele talupoegadele, sest nad pidasid tähtsaks kõlblust, alandlikkust ja sotsaiaalset võrdsust. Nad hakkasid rajama raamutukogusid, koore, orkeistreid ja sellega andsid eeskuju talupoegadele. Nende tegevuses oli ka negatiivset: nad olis vastu Eesti maa usule hävitasid vanu ohvrikohti, torupille, ehteid Ratsionalism · 18.saj siia jõudnus uus usuvool. Ratsionalistid püüdsid rahvast harida ja valgustada. Eriti paistis silma Torma kirikuõpetaja E. von Scwarzenberg, kes õpetas talupoegadele puuvilja kasvatust, võtles nakkushaiguset vastu, alustati kaitset rõugete vastu. · Põlvamaa kirikuõp. Hupel, kes levitas raamatuid, osales lugemis seltside moodustamisel, andis välja Eesti esimest ajalehte "Lühike õpetus".
Pietism oli rohkem haritud teoloogidele, rahva kaudu jõudsid pietistlikud ideed vennastekoguduste e. hernhuutlaste (Sks. linn Herrnhut) kaudu. Eestisse jõudis liikumine 1730ndatel tänu saksa käsitöölistele, võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Propageeriti alandlikust, kõlblust, usuvagadust, sotsiaalset võrdsust. Luteri kirikust nad lahku ei löönud, kuid moodustasid omaette kogudusi. Hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid, torupille, viiuleid, võõrduti kõrtsidest (paljud suleti). Esimese kümne aastaga saadi 10 000 liiget, kirikuõpetajad olid asja poolt, kuna tõi rahva kirikule lähemale. Liikumine oli tähtis talurahva eneseteadvustamise kasvatamisel, koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalust olenemata seisusest, varandusest. Andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule.
usudogmade päheõppimine hernhuutlased läksid lugema õpetama. nende arusaadavaks muutmise kõlblustaotluses sageli väga Tõid uusi taimekultuure ning seletamisega. äärmuslikuks. Hävitati vanu ning õpetati paremini 1739. ilmus eesti keeles piibli ohvrikohti, ehteid ja maad harima. täielik tõlge. uhkusasju, torupille ja Negatiivseks see, et oli pigem viiuleid, sündivuse haritud inimeste pärusmaaks. vähenemine vagaduse tõttu. ,,Hõbeda vihma sadu" Toimus 18. sajandi lõpus Eestis ja Liivimaal. Peaaegu kõikidesse mõisatesse ehitati viinaköögid, kus hakati viina tootma. Andis hoogu nisu kasvatusele, kuna sellest tehti viina. Peale seda hakkasid tekkima kivist häärberid ning mõisnikud hakkasid märgatavalt paremini elama
Kirikuelule segas pidevalt aadel vahele, kelle tahe jäi ka otsustavaks. - Pietism- usu sügavam sisemine tunnetamine ja elu kõlbelisemaks muutmine. Pietsitid aitasid kirikuõpetajaid. Luteri usu lähendamine! 1739. esimene eesti keelne piibli tõlge A.T.Helle - Vennastekoguduste liikumine-propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlbust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hävitasid vanu ohvrikohti,ehteid,uhkusasju,torupille,viiuleid. Võõrduti kõrtsidest;kuritegude arv vähenes. Koguduse sisekord lubas kõigil kaasa rääkida. Vennastekogudus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt, keelustati 1743.aastal. 9) Kes ja millal tõlkis piibli eesti keelde? - 1739. aastal Jüri kiriku tegelane Anthon Thor Helle 10) Milliseid edusamme tehti rahvahariduses 19.saj alguses? - Koole nappis,õpetajad olid kiriku köstrid,kes veerisid koos lastega lugemist eesti
rääkida. liikumine oli vaid usulise suunitlusega mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõdmisi liikumine ei tegelenud hävitustööga hävitati kõik, mis oli seotud vanade kommetega: ohvrikohti, torupille, kandleid, viiuleid, rahvariideid, ehteid Mõlemad said alguse Saksmaalt. Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sellega kaasnes näiteks paljude kõrtside sulgemine. Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada. Suurt rõhku pandi lugemisoskuse levitamisele. 8. Pietism, hernhuutlus
· Liikumine oli vaid usulise suunitlusega · Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi, mistõttu valitsus keelustas liikumise · Liikumine ei tegelenud hävitustööga · Hävitati kõike, mis oli seotud vanade kommetega. Näiteks ohvrikohti, torupille, kandled, viiulid, rahvariided · Said alguse Saksamaalt ja levisid Baltikumis 19. sajandi 20.-40. aastateni · Mõlemad propageerisid usuvabadust, alandlikkust, kõlblust. Sellega kaasnes nt. paljude kõrtside sulgemine. · Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada · Suurt rõhku pandi lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse arendamisele Hernhuutlaste tegevuse tähtsus:
Liikumine oli vaid usulise suunitlusega. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi, mis tõttu valitsus keelustas liikumise. Liikumine ei tegelenud hävitustöödega. Hävitati kõike, mis oli seotud vanade kommetega: ohvrikohti, kandleid, torupille, viiuleid, rahvariideid, ehteid. Said alguse Saksamaalt, Baltimaile levisid 1820.-1840.aastateni. Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust; sellega kaasnes nt paljude kõrtside sulgemine. Andis tõuke koorilaulule ja puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Eestlane muutus kõlbelisemaks: töökamaks, ausamaks, tarvitas vähem alkoholi ja harvenesid kaklused.
Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutumist. Nende teeneks tuleb lugeda luteriusu lähendamist rahvale. Elavnes usukirjanduse väljaandmine ja 1739 ilmus eesti keeles piibel. Kui pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistide ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Võideldi vanade kommete vastu: hävitati ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid. Võõrutati kõrtsidest, millest paljud sulgeda tuli. Kirikuõpetajad suhtusid hernhuutlastesse pooldavalt, sest see lähendas rahvast kirikule. Samas oli hernhuutlaste liikumine tähtis eestlastele, kuna see kasvatas nende eneseteadvust- koguduse sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, tegemata vahet seisusest. XVIII saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu- ratsionalismi. Ratsionalistid suhtusid aasiva üleolekuga pietistide vagatsemisse
olla halbu tagajärgi. Usuti, et enne jüripäeva või jüripäeval tapetud rästik on täis erilist maa väge ning seda kasutati erinevate haiguste ravimiseks. Hoolitseti ka näonaha valge jume eest. Selleks pesti nägu konnakudu, lume või kasemahlaga. Jüripäeval püüti rohkelt ennustada. Eriti hoolikalt jälgiti äikest ja tehti selle põhjal järeldusi suveilmade kohta. Õhtul enne jüripäeva tehti jürituld. Ümber tule mängiti ringmänge, tantsiti, lauldi ning mängiti torupille- nii tervitati kevadet. See komme on väga vana ja püsib ka tänapäeval. Ega eestlased ilmaasjata 1343. Aastal valinud oma ülestõusu alguseks just seda ööd. Mõisnikud ja orduvennad ei osanud selle öö märguandetuledes näha muud kui tavapärast kevadpidu ja seepärast eestlased algul nii edukad olidki. VOLBRIPÄEV,1. MAI Muistsed germaanlased uskusid, et nõiad kogunevad ööl vastu 1. Maid Walpurgi ööl Blocksbergi mäel metsikut pidu pidama. Seetõttu nimetatakse 1
Pietism pani rõhku usudogmade arusaamisele, mitte pähetuupimisele, pietistid tõlkisid esimese eestikeelse piibli, 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! - Vennastekoguduste liikumine ehk herhuutlus oli talurahva seas levinud pietismi kõrvalharu, mis tõi usku rahvale lähemale, ehitati palvemaju ning hävitati vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkusasju, torupille ja viiuleid. Paljud kõrtsid pandi vähese huvi tõttu kinni kuna pietism toonitas kõlbelise elu tähtsust. 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga - Ratsionalism seadis eesmärgiks rahva harimise ja valgustamise. Ratsionalistllikud õpetlased jagasid lihtrahvale kasulikke näpunäiteid ja teadmisi. 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang!
Rahva sekka jõudsid pietislikud ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse jõudis see 1730 ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlbust, sotsiaalsed võrdsust ja vendlust. Ametlikult olid nad luteri kiriku all, aga moodustasid ka omaette kogudusi. Hernhuutlased hakkasid võitlema sellega, mis võis taluravast vanadesse kommetesse tagasi kiskuda, seega hävitasid nad vanu ohvrikohti, ehteid, torupille, viiuleid. Võõrduti kõrtsidest ja pandi suur rõhk kõlbusele. Saaremaal, kus see kogudus eriti ulatuslik oli ei toimunud 1740-45 ühtegi kuritegu. Vennastekoguduste liikumine oli tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel. Kogudustel lubati neil sõnavõtta, kehtis samaväärsusnõue. Mitmetes paikades aga väljus liikumise usulistest raamidest ja hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi. Kõlblustaotlustes mingi sageli äärmustesse. Vennastekoguduste väljumine kiriku ja
Peeti vajalikuks lugeda iga päev pühakirja Loobuti kõikvõimalikest lõbustustest · Vennastekoguduste (hernhuutleste) liikumine Jõudis Eestisse 1730ndatel Propageeriti vagadust, kõlblust, töökust ja sotsiaalset võrdsust Igasuguse luksuse ja ehtimise vastu Suur rõhk kõlblusel (kuritegelikkuse vähenemine) Rahva eneseteadvuse kasv Kõrtsidest võõrdumine Hakati hävitama muinasusu paiku Hävitati torupille ja viiuleid · Ratsionalismi levik ratio lad mõistus Üleolev suhtumine vagadusse Eesmärgiks rahva harimine ja valgustamine Püüti rahvale anda kasulikke teadmisi ja nõuandeid Kritiseeriti pärisorjust Hariduselu 18. saj. · Pärast Põhjasõda olid tingimused hariduse edendamiseks halvenenud · 18. saj. II pool Zimmermanni koolikorralduse kava (ei rakendatud täielikult) Koolikohustuse kehtestamine
madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale Pietism levis enamasti kirikuõpetajate seas, kuid rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste (vennaste koguduste liikumise) kaudu. Pidasid oluliseks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust. Rõhutati seda, et inimesed peavad töötama alandlikult, ei tohi lõbutseda ning uhkeldada, mistõttu hävitati ehteid,paremaid riideid, uhkuseasju,torupille ja viiuleid+suleti mitmed kõrtsid. 18.saj keskpaigas jõudis Baltikumisse (teoloogiline) ratsionalism. Levis peamiselt kirikuõpetajate seas. Kui pietistlikud pastorid suutsid panna kirikutäie rahvast nutma või ohkama,(ehk emotsionaalne pool oli ülekaalus) , siis ratsionalistlike vaadetega pastorite jutlustes oli alati ka midagi õpetlikku. Ratsionalistid kritiseerisid Baltikumis valitsevat pärisorjust. (August Wilhelm Hupel andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. )
Kujunes Saksamaal hernhuutlusena, Eestisse levis 1730.aastatel Propageeriti vagadust, alandlikkust, kõlblust, töökust, sotsiaalset võrdust Moodustati kogudusi Valiti jutlustaja Algul lageda taeva all, hiljem palvemajad Positiivne: Suur rõhk kõlblusele Rahva neseteadvuse kasv Võõrduti kõrtsidest Tulevaste ärkamisaegsete mõttemaailm Negatiivne: Eitati muinasusundit hävitati vanu ohvrikohti Igasugu luksuse ja ehtimise vastu Hävitati torupille ja viiuleid Vastuhakanud mõisnikele tõi kaasa koguduste tegevuse keelustamise 4) ratsionalism miks levis, ideed, esindaja A.Hupel, Lühike Õpetus: Tänu Saksamaal õppinud baltisakslastele ja saksa haritlastele, kes Baltikumis tööd leidsid Vajadus rahvast harida, anda kasulikke nõuandeid, kritiseeriti andeid Õhutati talupoegi võtma kasutusele uuendusi A.Hupel kirjtuas Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost, geograafiast. 1766 hakkas välja andma esimest
· Propageeriti vagadust, alandlikkust, kõlblust, töökust, sotsiaalset võrdsust · Esimesed raamatukogud loodi palvemajade kõrvale Positiivne mõju: · Suur rõhk kõlblusele, moraalile · Rahva eneseteadvuse kasv · Võõrduti kõrtsidest · Tulevaste ärkamisaegsete mõttemaailm Negatiivne mõju: · Eitati muinasusundit hävitati vanu ohvrikohti · Igasuguse ehtimise ja luksuse vastu · Hävitati torupille ja viiuleid · Vastuhakud mõisnikele tõi kaasa koguduste tegevuse keelustamise 4) ratsionalism miks levis, ideed, esindaja A.Hupel, Lühike Õpetus · 18. sajandi II poolel Saksamaalt · Levis tänu Saksamaal õppinud baltisakslastele ja saksa haritlastele, kes Baltikumis tööd leidsid Ideed: 1. Vajadus rahvast harida, anda kasulikke nõuandeid 2. Kritiseeriti pärisorjust Hupel Põltsamaa kirikuõpetaja
selgeks teha. Inimese paljudes hädades süüdi puudulik kõlblusetunne. Hernhuutlus vennastekoguduse (173040). Talupojad + kirikuõpetaja toetus. Jõudis rändkäsitööliste kaudu. - vagadus, jumalakartlikus, alandlikus, kõlblus - võrdsus ja vendlus - koostöö inimeste vahel moodustusid talupoegade seas vennastekogudused, olid omad juhid, palvekoosolekud. Põlu alla sattusid rahvarõivad, regilaul. Hävitasid torupille, viiuleid, kandleid, ohvrikohtasid. Vargused vähenesid. Kirikuõpetajad suhtusid sellesse positiivselt, kuna see tõi rahva usule lähemale. Alge, mis õpetas inimesi koostööd tegema. Äärmuseks oli: Tallima Paap, tegutses Haanjas. Hakkas jutlustama, et mõisnike võim on kuradist kõik on vennad, vara tuleb jagada, ühiselt vara jagada. Ohtlik ühiskonna idee vennastekogukond ohtlikuks muutumas, 1743
* Loobuti kõikvõimalikest lõbustustest Vennastekoguduste (hernhuutleste) liikumine * Jõudis Eestisse 1730ndatel * Propageeriti vagadust, kõlblust, töökust ja sotsiaalset võrdsust * Igasuguse luksuse ja ehtimise vastu * Suur rõhk kõlblusel (kuritegelikkuse vähenemine) * Rahva eneseteadvuse kasv * Kõrtsidest võõrdumine * Hakati hävitama muinasusu paiku * Hävitati torupille ja viiuleid Ratsionalismi levik * ratio lad mõistus * Üleolev suhtumine vagadusse * Eesmärgiks rahva harimine ja valgustamine * Püüti rahvale anda kasulikke teadmisi ja nõuandeid * Kritiseeriti pärisorjust · 1802. (Eesti) JA 1804. (Liivimaa) AASTA TALURAHVASEADUSED (iggaüks): Kehtestati talude pärandatav kasutamisõigus Teokoormised viidi vastavusse talude majandusliku kandevõimega
Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete kirikõpetajate sead pietism(taotles usu sügavamat tunnetamist ja senisest vagamat elu). · Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine levis talurahva seas. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ja vendlust. Koguneti lageda taeva all. Kohati hävitati vanu ehteid, ohvrikohti, viiuleid, torupille. Võõrduti kõrtsidest. Liikumine keelati 1743.aastal. · Ratsionalism eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine, ka praktiliste teadmiste jagamine(nt uuendused põlluharimisel). Jutlused olid õpetlikud. Johann Georg Eisen- ratsionalistidest kirikõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma pastor. · Valgustus: valgustusajastul kuulus Baltikum kõige kindlamalt saksa kultuuripiirkonda.
Kultuur. Vaimuelu. Saksa kultuuriruumi mõjud Pietism- taotles usu sügavamat tunnetamist ja senisest vagamat elu. Rääkisid talurahvaga rohkem kui luteri õpetajad + 1739.a ilmub (põhja)eestikeelsena piibel (tõlkijaks Anton Thor Helle) Hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine levis talurahva seas. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ja vendlust. Koguneti lageda taeva all. Kohati hävitati vanu ehteid, ohvrikohti, viiuleid, torupille. + Tallinna Paap- peeti vahepeal nõdrameelseks, tegi rituaalseid toiminguid paastus ligi 5 päeva, vahepeal ,,pesi end pattudeks puhtaks" ja tänas selle eest jumalat. Põletas ära enda luksesemed ja nimetas end prohvetiks. Tundis hästi piiblit. Elu lõpu poole + Haridus oli oluline, iga inimene pidi oskama kirjutada, lugeda ja arvutada. Arendati koorilaulmist. Samuti võõrduti kõrtsidest ja kuritegevuse tase langes meeletult.
jõudis eestisse 1730 aastal Saksa rändkäsitööliste kaudu ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernuutlasedt propageerisid usuvagadust, alandlikust, kõlbust ja ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Nad moodustasid omaette koguduse, valides ka ise endale jutustaja. Esiteks nad hävitasid vanu ohvrikive, ehteis, uhkusasju, torupille ja viiuleid, sest need kiskusid vande kommete juurde tagasi. Hernuutlaste mõjul võõrduti kõrtsidest. Suurt rõhku pandi kõlbusele. Vennaskoguduste liikumine aitas talurahval eneseteadvust kasvatada lubades kõikidel koguduseliikmetel kaasa rääkida. Kehtis samaväärsusnõue mis keelas vahe tegemise jõukuse või seisusejärgi.
1739.a ilmub (põhja)eestikeelsena Piibel (tõlkijaks Anton Thor Helle) Eesti aladele jõuavad uued usuvoolud: · Pietism taotles usu sügavamat tunnetamist ja senisest vagamat elu. Rääkisid talurahvaga rohkem kui luteri õpetajad · Hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine levis talurahva seas. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ja vendlust. Koguneti lageda taeva all. Kohati hävitati vanu ehteid, ohvrikohti, viiuleid, torupille. Võõrduti kõrtsidest. Liikumine keelati 1743.aastal. · Ratsionalism eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine, ka praktiliste teadmiste jagamine(nt uuendused põlluharimisel). August Wilhelm HUPEL ja Peter Ernst WILDE andsid 1765.a Põltsamaal välja esimese eestikeelse ajalehe "LÜHHIKE ÕPPETUS...". Algas kalendrite väljaandmine. Rootsi ajal pidi kool olema igas kihelkonnas; vene ajal, peale Browne määrusi, igas mõisas.
Saavutas prohveti kuulsuse. Upa Jürgen, Triinu ja Tuleselja Krõõt suutsid organiseerida tõelisi ärkamisõhtuid, ,,vennastumistunde". Oli populaarne üle kogu Saaremaa. Seal on ka kirikuringkondades üsna suur toetus. Saaremaa superintendent (E. Gutzlav) on samuti aktiivne toetaja vaimsele liikumisele. Saaremaa saavutab ka teatava äärmusliku külje. Seal ollakse eriti tõsiselt usklikud. Mindi sinnamaani välja, et igasugune varasem pidutsemine, torupillimäng jne on väga taunitud. Torupille, viiuleid jne hävitatakse. Kõrtsid on kinni, kõik varasemad peod, mis kaasnesid laste ristimise, abielu ja matstega on sordiini all, ka neid protseduure teostades on inimese väga vagatsevad, ka seitse surmapattu on väga range vaatluse all. Talima Paap Haanjast. Ka teda peeti prohvetiks. Võtab endale selle positsiooni, et ta on maa peale saadetud Jumala poolt. Oma juttudega suudab enda ümber koondada üsna suure talupoegade grupi. See grupp läheb täiesti äärmusse
annaabi.ee 
