Meditsiiniliste jäätmete käitlus Jäätmed jagunevad: TAVAJÄÄTMED OHTLIKUD JÄÄTMED MEDITSIINILISED JÄÄTMED ERIKÄITLUST VAJAVAD MED. JÄÄTMED o Vere, vereproduktide, muude kehavedelike, ekskreetide ja sekreetidega küllastunud materjalid o Teravad ja torkivad jäätmed o Patoloogilised jäätmed NB ! Meditsiiniliste jäätmete hulka ei loeta fotojäätmeid, ravimijäätmeid, kemikaalide jäätmeid, elavhõbedajäätmeid, radioaktiivseid ja tsütostaatiliste ravimite jäätmeid. 4 Etappi jäätmete käitluses Sorteerimine Erikäitlust vajavad med. jäätmed kogutakse eraldi Jäätmete kahjustamine Ladustamine Nakkusohtlikud jäätmed Seadmed jäätmete kahjustamiseks Põletusseade Autoklaav
katai kattai murepuu TAKSONOOMIA Riik; taimed (Plantae) Hõimkond; paljaseemnetaimed (pinophyta) Klass; okaspuud (pinopsida) Selts; okaspuulaadsed (pinales) Sugukond; küpressilised (cupressaceae) Perekond; kadakas (juniperus) Liik; Harilik kadakas KUIDAS KADAKAS VÄLJA NÄEB Kadakas kasvab 35 meetr i kõrguse põõsa või kuni 15 meetr i kõrguse koonusja kujuga puuna. Koor on hallikaspruun, kestendav, noorelt punakaspruun Okkad (lehed)11,5 cm pikkused, tugevad, teravad ja torkivad Viljad meenutavad mar ju, noorelt rohelised, valminult mustad KADAKAS RAHVAMEDITSIINIS Kadakamar ja kohta ütles rahvas, et selle sees on 9 arsti. Kadakamar jadest tehakse teed, neid v õib aga ka niisama suhu pista, sest need parandavad seedimist. Valminud käbid aitavad neer u ja p õiehaigustepuhul, samuti soole, mao ja eesnäär mehädade kor ral. Neil on s öögiisu tekitav toime, soodustavad ur iinier itust
sõrmedega ninajuurelt kokku, asetada külma kuklale või ninajuurele. 13. Kuidas abistada kinnise sääreluumurruga haiget? Jäset mitte liigutada, panna külma peale, kutsuda kiirabi. 14. Kuidas abistada haiget värske liigese nikastuse korral? 3K: külm, kompress (rõhkside), kõrgemale. 15. Kuidas abistada haiget põletuse korral? Jahutada näiteks jaheda veega, katta puhta riidega, kutsuda kiirabi. 16. Millised valud rinnus viitavad tõsisele südamehaigusele? Igasugused valud torkivad, pigistavad, kiirgavad. 17. Kuidas anda esmaabi krampide korral? Liigutusi ei tohi takistada, eemaldada ümbritsevad esemed, panna pea alla midagi pehmet, jälgida kella, kutsuda kiirabi, kui hoog kestab üle 10 minuti või on mitu hoogu üksteise järel ilma vahepealse teadvusele tulemiseta. 18. Millised on kõriturse/ larüngiidi tunnused? Vilistav hingamine. 19. Kuidas abistada larüngiidi tunnustega last? Teha auru. 20
Sukulendid, Sisalik, maod, Lühieataimed, Kiire kaamel. kasvuga. VAHEMERE Lähistroopiline kliima, Suved Loorberipuu, Iseloomulike liike Pruunmullad, kui Karjakasvatus,Turis Lilekstamm, loorber, Maksja-torkivvõsa(Pr) LINE kuumad ja sademete vaesed, Torkivad madalad vähe, Känguru, nad ei ole välja m. Taimekasvatus : pitsaatsia, olender, Goriig(Itaalias) PÕÕSASTIK talved pehmed ja sademete roh. võsad, pekaari. kunatud või sitrus, viinamarjad, oliivipuu korgipuu Chaparra (Ameerikas) JA METS erroteeritud. oliivid, Kalapüük,
2 Sissejuhatus Kadakas on visaduse ja sitkuse sümbol. Ta on põhjamaade küpress. Heleroheline okaspõõsas selle kuulsast sugukonnast. Lagedal paesel pinnal, kus teised puud ei leia juurtele toetuspinda, kasvab kadakas reipalt. Ta ei karda põuda, suvepäikese lõõmas, ei talvel karmi pakast. Kadakast üldiselt Lagendiku kadakas on madal, kuni 3-4 meetri kõrgused põõsad. Okkad on kadakal klorofüllirikkad, tihedad, kõvad ning torkivad, kasvavad kolmekaupa männases ning püsivad põõsal 4-5 aastat. Mais- juunis kadakas õitseb. Tuulise ilmaga on siis kadastikus palju õietolmu. Kui lööd kepiga vastu õitsvat kadakapõõsast, tõuseb sealt kõrgele tore tolmusammas, hajudes kergelt hõljuvaks tolmupilveks. See on kadastiku pidupäeva tolm, sigitav ja elu edasi andev. Puidu kirjeldus Kadaka puit on peenetoimeline ja elastne, raske ja tihe ning omapärase meeldiva lõhnaga
jäätmed ) Prügikoti mahutavus 30 l ; 75 l; 100 l § Patoloogilised jäätmed § Vere, vereproduktide,muude kehavedelike, ekskreementide, sekreetidega küllastunud materjalid- nakkusohtlikud/potentsiaalselt nakkusohtlikud jäätmed § Laborijäätmed MUST PRÜGIKOTT (erikäitlust mittevajavad jäätmed) § Haigla segaolmejäätmed KANISTER(erikäitlust vajavad jäätmed - riskijäätmed) ·Valmistatud mitteläbitorgatavast materjalist § Teravad,torkivad jäätmed Millised on riskijäätmetega seotud ohud? ü Füüsilised vigastused riskijäätmete käitlemisel ü Töötajate limaskestade, kahjustunud naha ja silmade saastumine patsiendi vere ja teiste kehavedelikega ü Nakatumine vere ja teiste kehavedelikega levivatesse viirustesse (HBV, HCV, HIV) Ravimite konteiner http://www.kliinikum.ee/patoloogia/index.php?menu=68&mod=page&id=38 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1024264 http://www.paroc
1) tervishoiujäätmed on nii inimeste kui ka loomade tervishoiu, ravimise ja hooldusega seotud asutustes tekkivad jäätmed. Termin hõlmab haiglates, hooldekodudes, perearstikeskustes, hambaravi asutustes ning veterinaarasutustes tekkivaid jäätmeid. 2) riskijäätmed on sellised jäätmed, millede käitlemisel vahetu kontakti puhul on teatud risk: teravad ja torkivad jäätmed – ühekordsed süstlad, nõelad, skalpelliterad jne. nakkusohtlikud jäätmed – vereülekandesüsteemid, verd sisaldavad meditsiinitarbed jne. bioloogilised jäätmed – koed, organid jms. 3) ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud. 4) jäätmehoidla on tervishoiu- või veterinaarteenust osutava asutuse ruum, mille kohta kehtestatakse erinõuded.
pikkuseni. Seemnesoomused sametkarvased, laikumera, peaaegu terve servaga. 9) Abies balsamea palsaminulg *Võrse karvane (hõredalt hallikarvane). *Okas pealt tumeroheline, all 2 rohekasvalget riba. *Pung vaigune, punakaspruun, koonusjad. *Käbi piklikovaalne, pealt kaetud kollakas. Seemnesoomused tumehallid, lühikarvased, kumera servaga. Kattesoomused pole nähtavad. *Tugev lõhn 10) Abies concolor hallnulg *Võrse kollakas-roheline. *Okas väga pikad, teravad(mitte torkivad), sama värvi (alt ja pealt), sisselõiget tipus pole. *Pung läikivalt vaigune, tömpja tipuga. *Käbi silinderjas, ümardunud tipu ja alusega. Kattesoomused (pole nähtavad) lühemad seemnesoomustest. 11) Abies alba euroopa nulg [haruldane] *Võrse peenkarvane, hallikaspruun, vaiguta või kergelt vaigune. *Okkad erineva pikkusega, pealt läikiv- tumerohelised, all valged õhulõheribad. Täisvalguses püstised, varjus kahele poole kammitud. *Pung
Noor taim tuleb talveks kinni katta ja alguses kasvab taim aeglaselt. Tolmule ja saastele vastupidav. 4. Kadakas (juniperus communis) Kadakas asutab kasvupaiku, kus ükski teine puu toime ei tule. Eestis on tüüpilisteks kasvukohtadeks kuivad liivasossid ja kivised paepealsed. Kadakas kaitseb väga hästi mulda. Pikkust tuleb kadakal iga aasta juurde umbes 2cm. Aeglase kasvu tõttu on puit tihe. Eestis võib eluiga ulatuda üle 500 aasta. Kadaka okkad on tipust hästi teravad ja torkivad sellepärast, et võimalikult vähe vett korraga ära auraks (suudab hästi vastu pidada seega põuasemates tingimustes). Kadakas on kahekojaline puu. Isaskäbid on ümarad, kollakat ja poole okka pikkused. Emaskäbid on isaskäbidest 2 korda väiksemad. Kadakamarjad on hästi C-vitamiini rikkad (5-6 korda rohkem kui apelsiinis, ananassis) Kadaka puit on oma tiheduse tõttu hästi vastupidav. Kadakamarjadest hakati tegema viinaga jooki, mis kannab nime Gin
tipus; emaskäbikesed on pikkvõrsed ja lühivõrsed; okka pikkus 0,5-5 0,7-1,5 cm pikad. cm, torkivad. Perekonnas esineb nii ühetüvelisi, kui ka Isaskäbikesed asuvad Viljastumine toimub mitmeharulisi põõsaid. Noortel on koor sile või kasvama hakanud juuni algusest kuni
- Piisab tavaliselt haigla masinapesust · Patsiendi vedu Võimalusel kõik protseduurid palatis, transportimisel rakendada kõiki kontaktisolatsiooni puhul kehtivaid nõudeid. · Eritised, jäätmed - Ekskremendid otse kanalisatsiooni - Igal patsiendil oma uriinipudel ja siiber kaitstult osakonna desinfetsiooni pesumasinasse, seejärel tagasi patsiendile. - Jäätmed kilekotti jäätmekotti. - Teravad, torkivad vahendid torkekindlasse anumasse. · Külastamine Külastajal vajalik teavitada õde, külastajad peavad teadma nakkusohust ja nõutavatest kaitsevahendidest, käte hügieenist. · Koristamine - Igapäevane koristamine viimasena, kasutatakse kaitseriietust - Tavalised puhastusvahendid, ühekordsed tolmulapid. - Kõik pinnad puhastada sooja vee ja des.ainega desinfitseerida. PIISKNAKKUS
"lehtedeks" on okkad 20. kuusk, mänd, Okastega puu - Ei tööta hetkel kadakas 21.kuusk, mänd Puu, millel on okkad - õpilane 22. kuusk , mänd, nulg, millel on okkad mille - päästeteenistus kadakas, lehis tüvi on puitunud ja millel on suured harulised oksad 23.kuusk, mänd, mis torkivad ja neil on - õpilane kadakas okkad 24. kuusk, mänd, okaspuu , et tal on - õpilane kadakas lehtede asemel okkad 25.kuusk, mänd Puu, millel on okkadKuusk, mänd õpilane 26. mänd, kuusk Okastega puu kuusk õpilane 27.kuusk, mänd, lehis Okkad Mänd, kuusk ehitaja 28
Palju siniseid, valgeid ja lillasid. · Kurekell on üks vähenõudlikumaid dekoratiivtaimi, mis kasvab nii päikesepaistel kui varjus, ta on mullastiku ja hoolduse suhtes leplik ning talvekindel. Sinine mesiohakas ja valkjas mesiohakas Echinops ritro ja Echinops sphaerocephalus Sinine mesiohakas ja valkjas mesiohakas Echinops ritro ja Echinops sphaerocephalus · Kõrgus 80-150 cm. · Kerajad õisikud. Õitseb juunist septembrini. · Hallikasrohelised ja torkivad lehed. · Päikeseline, kuivem kuni parasniiske kasvukoht. · Hea meetaim. · Sobib kuivseadesse. Hobukastanilehine rodgersia (Rodgersia aesculifolia) Leedrilehine rodgersia (Rodgersia sambucifolia) Sulgjas rodgersia (Rodgersia pinnata) Hobukastanilehine rodgersia (Rodgersia aesculifolia) Leedrilehine rodgersia (Rodgersia sambucifolia) Sulgjas rodgersia (Rodgersia pinnata) · Tavaline kõrgus 70-80 cm, kuid on ka 150 cm kõrgeid liike.
Jäätmed, mis tekivad tervishoiuasutustes, võib jagada nelja põhilisse rühma järgmiselt: · riskijäätmed (risk nakkusohu tõttu) · bioloogilised jäätmed inimestelt ja loomadelt · ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed · tavalised olmejäätmed ja muud jäätmed Tervishoiul tekkivad riskijäätmed Tervishoiul tekkivad riskijäätmeid võib defineerida kui jäätmeid, mille vahetu kontakti puhul on käitlemisel teatud risk: · teravad-torkivad jäätmed · nakkusohtlikud jäätmed · bioloogilised jäätmed · nakkusohtlikud jäätmed: · sisaldavad tõenäoliselt mikroorganisme diagnostika- protsessist ja patsientide ravist ja katsetes kasutatud loomadelt, nt Petri tassid, mis sisaldavad elusbaktereid ja/või viirusi, meditsiinitarbed, mis sisaldavad verd ja/või kehavedelikke, verine või niiske sidumismaterjal, vereülekandesüsteemid jne Inaktiveerimine
Kompost parandab mulda ja väetab, kuid tuleb mullaga segada, muidu on liiga vänge Ohud kompostimisel - Veereostus - Tolm - Seeneosed - Lagugaasid - Hais - Närilised ja putukad - Tuleoht Ohud komposti kasutamisel • Reoainete kandumine vette ja toiduahelasse – Raskmetallid – Orgaanilised reoained – Kahjulikud mikroelemendid ja toksilised ühendid • Umbrohuseemned • Terviseriskid – Vigastamise oht (torkivad ja haavavad esemed) – Salmonella, coli, helmindid • Reoainete akumuleerumine, toitainete väljakanne – Lämmastiku väljakanne toorkomposti kasutamisel – Raskmetallide akumuleerumine • Metaankääritamine on orgaaniliste kompleksühendite lagunemine ja käärimine mikroorganismide abil õhu juuresolekuta. • Käärismissaadusteks on: – Biogaas (metaan + süsinikdioksiid) – Käärimisjääk (stabiliseeritud muda, digestaat), mis võib olla vedel või tahendatud.
õlgkollane: P.jezoensis P.omorika Okkad: Okkad: * tömpjad, poolviltu üles, hõõrumisel lõhn: * peened, lühikesed * võrse kollakashall; võra ülaosas P. glauca (pikkus 0,5...1,5 cm): P. mariana õhulõhesid ka okka pealküljel: * radiaalsed, valusalt torkivad: * pintslina ette, valusalt torkivad; P. sitchensis P.pungens pikkus 1,5... 2,5 cm: P. engelmannii MÄNNILIIKIDE MÄÄRAMINE OKASTE JÄRGI Okkad 2-kaupa 5-kaupa, okka ristlõige
Niiskus- Valgus- vajab avarat kasvuruumi Haljastusväärtus- Puu võra- koonusjas Okkad- lineaalsed, lamedad, tipust tömbid Käbid- noorelt heleroh kuni purpurpunane Talub linnatingimusi KADAKAS Juniperus Mullastik- vähenõudlikud, sest neil on võimsad juured ja need saavad tungida igalepoole. Niiskus- põuakindlad, Valgus- valgusnõudlikud Haljastusväärtus- meeldiv lõhn ja ilus puit Puu võra- munajas, koonusjas või sammasjas. Roomavad, lamenduvad Lehed- nõeljad, torkivad või pehmed, lineaalsed, eemalehoidvad, asetsevad paariti või kolmekaupa Käbid- ovaalsed, kadakad on kahekojalised või ühekojalised Viljadest ja käbidest saadud õli kasutatakse meditsiinis. JUGAPUU Taxus Mullastik- lubjarikas ja viljakas Niiskus- vähe valgust Valgus- täisvarjus ja poolvarjus Haljastusväärtus- Puu võra- mosaiikne Okkad- kinnituvad spiraalselt, pealt okkad tumeroh, alt heledad Käbid- kahekojalised.
Mahutid paigaldab selleks ette nähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja. Väiksemad jäätmekotid tuleb vajaduse korral pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse. · teravad ja torkavad jäätmed - nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms. Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti,
(sallid, kampsunid, laste rõivad), jämedamast lõngast aga esemeid ,mis peavad olema tugevamad, vastupidavamad ja võivad olla karmimad (sokid, kindad, mööbliriie, vaibad ). Kuigi villa peenus ja pehmus on omavahel tihedalt seotud ei ole seos absoluutne (vt. villa läige). On teada, et villkarva diameetrist sõltub ka toodete torkivus. Kui vill on jämedam kui 30 m, siis kootud esemed on sõltuvalt villa peenusest vähem või rohkem torkivad (Naylor, 1992). Kuna villkarv on väga peenike, siis peenuse määramiseks kasutatakse kas okulaarmikromeetiga varustatud mikroskoopi, spetsiaalset villa peenuse mõõturit lanameetrit või kaasaegset elektro-optilist või lasertehnikat. Villkarva peenust iseloomustab tema diameeter, mida mõõdetakse mikromeetrites (m) või väljendatakse Bradfordi kvaliteedinumbritena-Peenem vill Merinolambal. Villkarva pikkusel on praktiline tähtsus just villa töötlejale
Selleks on vaja kohastumusi. Suhted tarbijatega. Taimede pikaajaline kooselu loomadega kui taimse aine tarbijatega on tinginud rohkeid vastastikuseid kohastumusi, mis on stabiliseerinud taime- ja loomapopulatsioonide suhteid, võimaldavad mõlemal poolel säilida. Ühe liigi piiramatu paljunemine lõhub kohalikku konneksi, kooslus vaesub ja osa põhiliike võib seejuures hävida. Peamised kaitsevahendid loomade vastu on torkivad moodustised. Võsude kärpimine soodustab uute teket kasulik. Taimede kasutamine loomade poolt ja loomade mõju taimedele on kui vastastikku reguleeruv protsess, välja on kujunenud keerukad suhted. Suhted tolmendajatega. Kõige keerukama vastastikuse kohastumusega. Tolmendaja etendab määravat osa taimeliigi levikus.
viirushaiguste ja veresoonte lupjumise vastu. 4.3. Laukapuu (Prunus spinosa) andide tarvitus. Siin saab eristada kahte tasandit: kasutus otsese toidupoolisena ja raviotstarbel. Kõige rohkem pruugitakse toiduks ikkagi loo peategelase vilju. Looduslike puude viljad jäävad väikseks (pikkus 710 mm ja läbimõõt 1015 mm), samuti ei hiilga nad massiga nende tagasihoidlik raskus ei soodusta isegi rippumist viljavarre küljes. Lisaks on vilju raske koguda (torkivad astlad, viljade väiksus, võrdlemisi kehv saagikus) ja nende maitsegi pole kõige isuäratavam. Isegi täisküpsetel viljadel on raske luuseemet viljalihast eraldada ning viljaliha on suhteliselt kasinalt. Värvuselt on valminud viljad tumedad ja neid katab kerge vahakirme. Ometi on põhjamaades neid vilju korjatud ja toiduks pruugitud lausa aastasadade vältel. Miks siis ometi? Üks põhjus on kindlasti põhjamaade looduslike olude viljanappus, mis soosis
tipuosaga. P. abies f. squarrosa seemnesoomused käbi ülemises osas kumeralt tagasipöördunud. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 12 Võra kuju ja okste järgi eristatavad vormid: P. abies 'Viminalis' vitskuusk. Esimese järgu oksad normaalsed, teise järgu oksad rippuvad. P. abies 'Virgata' ussikuusk. Hõre väheharunev puu, teise järgu oksad peaaegu puuduvad. Okkad asetsevad tihedalt, võrse ligi hoiduvad ja torkivad. Areaal on väga lai. Hariliku kuuse hiiglaslik areaal ulatub Põhja- ja Kesk- Euroopast kuni Kaug-Idani) (läänest itta 9500 km ja põhjast lõunasse 2500 km). Kuivõrd nii suurel levilal liigitunnused veidi varieeruvad eristatakse liigisiseselt kahte alamliiki: siberi kuusk (P. abies ssp. obovata) (mõnikord käsitletakse teda ka omaette liigina P. obovata), mis on levinud Põhja- ja Ida-Euroopas, Uuralites ja Siberis ning Kesk-Euroopas ja mõnel pool Lääne-
mis peavad olema pehmemad (sallid, kampsunid, laste rõivad), jämedamast lõngast aga esemeid ,mis peavad olema tugevamad, vastupidavamad ja võivad olla karmimad (sokid, kindad, mööbliriie, vaibad ). Kuigi villa peenus ja pehmus on omavahel tihedalt seotud ei ole seos absoluutne (vt. villa läige). On teada, et villkarva diameetrist sõltub ka toodete torkivus. Kui vill on jämedam kui 30 µm, siis kootud esemed on sõltuvalt villa peenusest vähem või rohkem torkivad (Naylor, 1992). Kuna villkarv on väga peenike, siis peenuse määramiseks kasutatakse kas okulaarmikro- meetiga varustatud mikroskoopi, spetsiaalset villa peenuse mõõturit lanameetrit või kaasaegset elektro-optilist või lasertehnikat. Villkarva peenust iseloomustab tema diameeter, mida mõõdetakse mikromeetrites (µm) või väljendatakse Bradfordi kvaliteedinumbritena (vt. tabel 2). Tabel 2. Villa peenusklassid Eestis
rõivad), jämedamast lõngast aga esemeid ,mis peavad olema tugevamad, vastupidavamad ja võivad olla karmimad (sokid, kindad, mööbliriie, vaibad ). Kuigi villa peenus ja pehmus on omavahel tihedalt seotud ei ole seos absoluutne (vt. villa läige). On teada, et villkarva diameetrist sõltub ka toodete torkivus. Kui vill on jämedam kui 30 µm, siis kootud esemed on sõltuvalt villa peenusest vähem või rohkem torkivad (Naylor, 1992). Kuna villkarv on väga peenike, siis peenuse määramiseks kasutatakse kas okulaarmikromeetiga varustatud mikroskoopi, spetsiaalset villa peenuse mõõturit lanameetrit või kaasaegset elektro- optilist või lasertehnikat. Villkarva peenust iseloomustab tema diameeter, mida mõõdetakse mikromeetrites (µm) või väljendatakse Bradfordi kvaliteedinumbritena (vt. tabel 1). Tabel 1. Villa peenusklassid Eestis
Eesti keeles on taim tuntud ka seakapsana. Sugukond korvõielised. Püsik. Kasvukoht: soorohumaadel ja lodusalumetsades karakterliik. Erinevalt teistest ohakates on seaohakas kollakasrohelist värvi ja ei torgi. Risoom horisontaalne, nöörjate lisajuurtega. Vars püstine, 60-120 cm kõrge, vaoline, paljas. Lehed erineva lõhestatusega: esimesed lehed terved, järgnevad üha rohkem lõhestunud. Lehtedel puuduvad ohakatele iseloomulikud teravad torkivad astlad, lehehõlmade hambad lõpevad lühikeste ogadega. Korvõisikud on kuni 3 cm läbimõõduga, 2-5- kaupa koondunud varre tippudesse. Õied rohekaskollased, õitseb juuni lõpust septembrini. Viljad lendkarvaga seemnised valmivad alates juuli lõpust ja levivad tuule abil. Kasutamine: jäme risoom on söödav ja seda võib kasutada nagu köögivilja. Maapealse osa söödaväärtus väike, karjamaadel on umbrohuks. Ilmaennustajad
annaabi.ee 
