Artemis Athena Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose. Vanim on dooria order, tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Korintose stiil tekkis hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele. Korintose stiilis katavad kapiteele rikkalikult mitmesugused taimemotiivid. dooria korintose joonia Kreeka templite põhiplaanid Athena Nike tempel Tempel on joonia stiilis, amfiprostüül. Nike oli Ateena võidutooja. Türklaste ajal kanti tempel laiali, aga saksa arheoloogid ehitasid selle uuesti üles. Artemise tempel Üks seitsmest maailmaimest. On pühendatud jumalanna Athenale. Rajatud 550 e.m.a. 365 e.m.a
Klassitsism jäljendas antiikaega. Pääses võimule Prants, seda toet absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. GB mõjutasid mõlemad kunstisuunad, sama ka Saksaga. Pol killustatusele vaatamata kujunes sakas välja oma kunstisuund klassitsismi, baroki ja renessansi koostoimel. Barokk täh alguses korrapäratu kujuga pärlit, hiljem Ita kunstistiili. See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, pateetikat ja pila, askeetlikust ja meelelisust. Iseloom dramaatilised situatsioonid, metafoorne v allegoorilis- sümolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ja mängulisus, ülevus, jõulisus, tundeküllus. Balthasar Gracian (1601-1658). ,,käsioraakel ja arukuse kunst" ,,criticon". Luis De Gongora kujundlik ja peenelt viimistletud luule. Fransisco De Quevedo kriitik, luuletaja
Charles'i naine keelas selle lõpuks ära, kuniks naine suri. Pärast surma sai mees rahumeelselt Emmat külastamas käia. Charles ja Emma abiellusid. Nende abielus oli kõik hästi, Emma sünnitas tütre. Naise arust muutus aga elu igavaks, ta ei tahtnud elada ilma pidude ja meelelahutusetta. Charles ja Emma käisidki kord ballil, kus naine tantsis ühe võõra mehega, kes talle hinge l äks. Hilisemal ajal oli ta hajameelne ning mõtles lugedes vaid balli toredusele ja tollele võõrale mehele. Emma igav elu hakkas teda aga nii palju mõjutama , et ta võttis endale armukese. Naine armus Rodolphe. Algselt ei suutnud naine muidugi mehega koos olla , kuna arvas et see pole sünnis. Hiljem ei suutnud naine mehele vastu panna ning hiilis tihtilugu tema juurde. Käis ka tihe kirjavahetus. Charles ei saanud millesti aru. Naine tellis aga kaupmehelt Lheureuxilt kaupu ning ei tasunud talle koheselt sellest tekkisid võlad millest tekksisid suured probleemid
meeleolud veelgi tugevamad. Ühine vastuseis katoliku maailmale tõi hollandi kultuuri mõjupiirkonda ka mahajäänumad alad, nagu luterliku Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia ning nõnda ka Rootsi koosseisu kuulunud Eesti. Hollandi juhitud piirkonnas saab rääkida klassitsismistki vaid arhitektuuri alal, sest kujutavas kunstis on pigem tegemist realismiga. Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega. Välisele toredusele ei pööratud esialgu erilist tähelepanu. Ei huvitanud ka allegoorilised ega mütoloogiast laenatud süzeed, sest ta tahtis kõike näha reaalsena, ühemõttelisena, käegakatsutavana. Siiski on erinevuste kõrval kõigi maade 17. Sajandi kunstis ka olulisi ühisjooni, mida iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid ja üksikosade allutamine maalilisele tervikule.
Kunstiajaloo kontrolltöö III Keskaeg 1. Mida kujutas endast Bütsant? Kirjelda ühiskonda! Rõhuti välisele võimsusele ja toredusele. Ida-Rooma keisririik, mille pealinn oli Konstantinoopol. Ristiusk, kreeka keel, keisrid, keerulise kombestikuga nn kreekakatoliku kirik 2. Kirjelda Hagia Sophiat! Mis on sellest tänapäevaks saanud? Konstantinoopolis, ehitati keiser Justianus I ajal. Tsentraalehitis. Väljas kuppel, mille alumises osas arvukalt aknaid. Tänaseks moonutavad vana ristiusukiriku välisilmed minaretit (seal asub türklaste mosee). Maalingud ja mosaiigid on kinni kaetud, sest
Kõik lood on noortest, kes leiavad ennast silmitsi põnevate sündmuste j olukordadega. Esimene lugu rääkis ühest tüdrukust Kaarinast ja tema lapsepõlve parimast sõbrannast Katsist, kes oli rahvuselt venelane. Pärisnimi oi tal rahvuspäraselt Jekatarina, aga sõbrad kutsusid lühidalt Katsiks. Juba paar aastat elas Kaarina nende uues kodus Kakumäel. Oma maja, ujumisrand- igati super elamis koht. Kuid vaatamata uue kodu toredusele mõtles Kaarina sageli oma lapsepõlvekodust, mis oli olnud äärmiselt tagasihoidlik: Mustamäe kõige tavalisemas rajoonis, suure sõidutee ääres, sisehoov lastest ja hulkuvatest kassidest kubisemas. Mustamäel oli neil väike korter, kus tuli noorema venna Eediga tuba jagada. Vanal kodul oli üks väga oluline plusspunkt- kohe kõrvalkorteris elas Kaarina parim sõber. Nende naabriks oli sattunud vene perekon, pärit Krimmist. Vanaema Babuolevat kunagi ammu tüdrukuna koos isa ja
· Kunstilt nõuti looduslähedust, Third level Fourth level pilt pidi olema võimalikult Fifth level sarnane kujutatava inimese või esemega. · Ei pööratud tähelepanu välisele toredusele ega allegoorilistele ning mütoloogiast laenatud süzeedele. · Maastiku kujutati ilma Pieter de Hooch. Naine ja teenijanna ilusatamata. õues. Peamised zanrid - Portreemaal Sageli grupiportreed. · Üks kõige aegade suuremaid portreemeistreid oli hollandalane Frans Hals. · Sidus tihti üksikportreed olustikulise tegevusega. · Tabas momenti, mil kujutava isiku iseloom avaldus kõige selgemalt. Frans Hals
kõige sagedamini punase ja sinisega. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas. Korintose sammas on võrreldes joonia ja dooria sambaga saledam ja pikem. Kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna- Itaalias
Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleks nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. · Korintose Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas lilleõite ja akantuse lehtede kujutised. Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, eriti sambakapiteelis. Kreeka templid Kreeka templid on kõige kuulsam osa Kreeka arhitektuurist. Siinkohal on Egiptuse templid kombineeritud kohalike traditsionaalsete megaronidega, et luua uuemat, lihtsamat ja elegantsemat vormi.
paigutada ümbritsevale maastikule sobivaimasse paika, reeglina kas väheldase künka otsa või veerja koha peale. Kogu ülejäänud kompleks oli tavaliselt planeeritud peahoone asukoha järgi kujundatud selle järgi. Mõisahoone paiknes tavaliselt nii, et tal olid eristatavad hoovi- ja pargipool ehk siis esi- ja tagakülg.(vt.foto 3).Hoone esiküljel asus tavaliselt peaasissepääs, mille ees oli auring: mõnekümne kuni saja meetrise läbimõõduga ringtee. Vaatamata ringtee toredusele ja stiilsusele oli ringteel tegelikult vägagi praktiline otstarve-ta võimaldas tõllaga sõita mõisa peahoone trepi ette, nii, et sealt sai ära sõita teist haru pidi. Erinevalt kaasaja autodest ei olnud mitmehobusetõllaga praktiliselt võimalik ju "tagurdada",-liikuda sai ainult edaspidi. (foto 3) 3.2 Aidahoone Peahoonele lisandus Anijal suur hulk kõrvalhooneid. Peahoone parempoolses osas paiknes massiivne kaaristuga aidahoone. (v.foto 4)
reaalsete ja meeleliste vahenditega. Piltide tegevus liigub diagonaalidena. Maalid fantaasiarohked, dünaamilised, märatsevad, lopsakad kehad. Hollandi kunst 17. saj Hollandi ehituskunstis hinnati praktilisust ja mugavust. Tüüpiline arhitektuur oli raekoda(kõrge katusega hoone, väike haritorn) Maalikunst. Elas üle õitsenguaja. Kunstikultuur oli täis võidurõõmu, optimisti. (Hispaaniast vabanemine). Kunstilt nõuti looduslähedust, välisele toredusele ei pööratud tähelepanu. Ka maastik pidi olema ilustamata. Peamised zanrid: portreemaal: FRANZ HALS Sidus portreed olustikulise tegevusega, oskas tabada momenti, mis isiku iseloom oli kõige ilmekam. Maalis vabalt ja hoogsalt, jõuliste pintslilöökidega. Ei püüdunud publikule meeldida. Olustikumaal: Kuna maalide formaat oli väike, nimetatakse olustikumaalimaalijaid ,,väikesteks hollandlasteks". Kunstnikud võistlesid esemete, rõivaste ja mööbli materjali
maastikupildid.Ühendatud on elulähedus ja idealiseerimine.Erinevate materjalide kujutamine, usutavad üksikasjad.Maalid on soojad, dünaamilised, säravad. Van Dyck- Paraadportree.Rahvalik suund-Jakob Jordaens- kujutas peamiselt talupoegi pidutsemas ja söömas.Kõrtsistseenid, logelevad või kaklevad talupojad, karikatuuri ja irooniat.Imetletakse lihtrahva elujõudu. 6.Hollandi barokkmaal- ooduslähedane, pilt pidi olema sarnane kujutatava inimese või esemega, välisele toredusele ei pööratud rõhku, maastik ilma ilustamata. Zanrid: olustikumaal (kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodudes, hollandlaste kodusid) Steen, de Hoochi, Jan Vermeer van Delft. portreekunst (rahulolev, energiline kodanik) Hals. natüürmort (jahisaak, lillevaasid, puuviljavaagnad, veinikarikad, vaibad) Kalf, Willem Claesz Heda maastikumaal (meremaalid) Rembrandt, Potter, van Ruisdael 7. Uued graafikatehnikad- ofort, metsotinto, akvatinta 8
Friis ja otsaviilud olid kaunistatud skulptuuridega. (Kreeka vallutanud türklased kasutasid Parthenoni 17. sajandil püssirohulaona. Järgijäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19. sajandil Inglismaale, originaalid praegu Briti Muuseumis). Akropolil seisis Parthenoni ees veel üks Pheidiase valmistatud Athena kuju. 4. sajandil e. Kr., hellenismi ajal levis Kreeka kunst kaugele väljapoole Kreeka piire. Senisest enam pandi rõhku toredusele, ehitati rohkem losse, teatreid jm avalikke hooneid. Tähtsad kultuurikeskused olid Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike-Aasia poolsaarel. * Mausolose hauamonument Halikarnassoses kõrgel nelinurksel alusel seisev sammastest ümbritsetud hauakamber, katuseks astmeline püramiid, mille tipus on skulptuurigrupp neljahobuse-vankri ja Mausolose figuuriga. Oli 7 maailmaime hulgas. Siit tuleb sõna mausoleum. (Mausolos oli Pärsia ülik, satraap Kaarias).
kõige sagedamini punase ja sinisega.Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena
4) Hollandi maalikunsti peamised žanrid, alaliigid, esindajad, värvikasutus. Hollandi skulptuur oli tähtsusetu, aga maalikunst elas 17.sajandi keskel üle sellise õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu maailma kunstiajaloos. Hollandi 17. sajandi kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega. Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega. Välisele toredusele ei pööranud hollandlane esialgu erilist tähelepanu. teda ei huvitanud ka allegoorilised ega mütoloogiast laenatud süžeed, sest ta tahtis kõike näha reaalsena, ühemõttelisena, käegakatsutavana. Ka maastik pidi olema edasi antud just niisugusena, nagu ta oli, ilma ilustamiseta, sest selle maa oli hollandlane ise oma jõuga vabaks võidelnud ja see oli talle just tõepära kallis. 5) PEAMISED ŽANRID: PORTEEKUNST (sageli grupiportreed, vaatab vastu rahulik teovõimas
See on tehtud vaheldumisi asetatud plaatidest, millest ühtedel on kaks püstvagu, teised on kaunistatud reljeefidega. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. 6 Skulptuur Kõrgel tasemel seisis kreeklastel ka skulptuur. Kuulsaim kreeka kujur oli Pheidias. Oma loomingus kajastas ta kujukalt Ateena kõrgeima arengu ajastut. Pheidias kujutas eranditult jumalaid. Enamtuntud olid ta kaks hiigelkuju. Üks oli Athena raidkuju Parthenonis. See kuju
Kreeka ehituskunstis(samba arhitektuuris) valitses 3 stiili(reeglite ranguse tõttu nim neid orderiteks)- 1)dooria-vanim; tekkis arhailisel ajastul;tugev,mugav,lihtne;sammas on madal ja jässakas,ilma baasita; samba tüvest liigendavad püstised vaokesed 2) joonia- sambad saledamad,kõrgemad ja enam kaunistatud;iga sammas tõuseb ümmarguselt baasilt; Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega 3)korintose stiil-katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, lehtede kujutised; rõhk toredusele;hellenistlikul ajal;saledam ja pikem;eriti piduliku ilmega sammas; kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. Kreeka skulptuur- Materjalina kasutati peamiselt puud ja savi, kulda ja elevandiluud, pronksi ja marmorit. Viimast kahte eelistati eriti. Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Aineks oli inimene ja just inimese kujutamise juures jõuti täislikkuseni. Arhailisel ajajärgul on figuurid võrreldes hiljem loodutega veel algelised ja kohmakad
sinisega. Joonia stiil tekkis VäikeAasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka pärisKreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja LõunaItaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. PärisKreekas asunud
sagedamini punase ja sinisega. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli
simsid värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja rohkem kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna- Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud
Kujutab ebareaalset või ülemeelelist reaalsete ja meeleliste vahenditega. Piltide tegevus liigub diagonaalidena. Maalid fantaasiarohked, dünaamilised, märatsevad, lopsakad kehad. HOLLANDI KUNST 17.SAJ Hollandi ehituskunstis hinnati praktilisust ja mugavust. Tüüpiline arhitektuur oli raekoda(kõrge katusega hoone, väike haritorn) Maalikunst Elas üle õitsenguaja. Kunstikultuur oli täis võidurõõmu, optimisti.(Hispaaniast vabanemine). Kunstilt nõuti looduslähedust, välisele toredusele ei pööratud tähelepanu. Ka maastik pidi olema ilustamata. · Portreemaal üks aegade parim on hollandalne Franz Hals, kes sidus portreed olutsikulise tegevusega. Ta tegi grupiportreede kõrval ka üksikportreid. Oskas tabada momenti, mil isiku isloom oli kõige ilmekam. Maalis vabalt ja hoogsalt, jõuliste pintlilöökidega. Ei püüdnud publikule meeldida. · Olustikumaal Kuna maalide formaat oli väike, nimetatakse olustikumaalimaalijaid
Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga uulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas uurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab
Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette
sealt lõike arvutisse. Videokaart: Riistvara seade, mis võimaldab salvestada graafilisi kujutisi, animatsiooni või elavat videopilti salvestada informatsioonina faili. 1.4. Multimeedia kasutamine haridusasutustes Üks kuumemaid multimeedia alasid on haridus. Kuna multimeedia esitab informatsiooni mitmes vormis, on see väga efektiivne leidmaks uusi võimalusi õppevahendite loomiseks. Tänu kõigele sellele toredusele suudab multimeedia õppeprogramm väga hästi tekitada huvi õpitava asja vastu. Paljud kasutajad leiavad, et multimeedia pakub palju loomulikumat õppimise keskkonda. Selle asemel, et oodata, kuni raamatus mõni peatükk lõppema hakkab ja leida sealt lõpust huvitavamaid fakte teema kohta, võib multimeedias jõuda selle informatsioonini kohe (näiteks animatsiooni või heli abil). Õpetajad on leidnud, et multimeedia motiveerib õpilasi õppima.
Enamik joonia stiilis templeid on kahjuks hävinud. Joonisel joonia stiilis templi põhielemendid, neist h- frontoon (tümpanon), g- karniis, f- friis, e- arhitraav, d- voluudiga sambakapiteel, b- baas. Pildil joonia stiilis Nike tempel Ateena Akropolil. 4 Korintose order kujunes 5. sajandeil e. Kr Korintosel ja sai valdavaks stiiliks hellenistlikul ajastul, kui ehitiste juures pandi suuremat rõhku toredusele ja dekoratiivusele. Korintose stiili kannelüüridega sammas toetub samuti baasile ja samba kapiteel on kõrgem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab äärmiselt plastiliselt raiutud karikakujuline stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta. Joonisel on kujutatud korintose orderis templi põhielemendid ja pildil Ateenas asuva korintose stiilis Zeusi templi (175 e. Kr) varemed. (Jooned sammastel on kannelüürid)
värvitud, kõige sagedamini punase ja sinisega. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest
Kõige kuulsam teater oli ,,The Globe". Kahjuks ükski selleaegne teater pole säilinud. Barokk ja klassitsism 17 sajandil Lääne-Euroopa ühiskondlik poliitilises elus asetleidnud muutuste taustal arenes renessansikirjandusest kaks uut suuresti vastandlikku kunstisuunda barokk ja klassitsism. Barokk tähistas üleminekut renessansi harmoonialt ja tasakaalukuselt dünaamikale, ebasümmeetriale, kujundi peenusele ning dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Barokk ja klassitsism on vastandlikud suunad. Eriti kujutleti inimesi. Klassitsismi kui kunstisuuna filosoofiline alusidee väljendub ilmekalt prantsuse teadlase Rene Rescarte´i kuulsas tõdemuses ( ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" ), mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsism ratsionalismil. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17 sajandil Prantsusmaal. Klassitsism väärtustas vaid antiigist tuntud zanreid (ood, idüll, satiir,
· Tagasihoidlikuma stiili tõttu jääb ehtsa gootika vaim Itaalias võõraks o Vähe arenenud toestikusüsteem o Kooriosa lihtne kujundamine o Elab edasi antiikne vaim, mis taotleb täielikku tasakaalu horisontaalse ja vertikaalse tasakaalu vahel o Romaani ajastu pärandid Kuppel nelitise kohal Ümarkaar o Suur rõhk dekoratiivsusele ja toredusele o Siena toomkirik o Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore o Palazzo Vecchio · Saksamaa o Saksa meistrite eesmärgiks püstitada sama võimsaid kirikuid nagu Prantsusmaal Püüd üdini imiteerida o Magdeburgi toomkirik Esimene saksa gooti stiilis kirik o Kölni toomkirik suurim keskaegne kultushoone Saksamaal Sarnaneb nii väljast kui seest Amiens'i katedraalile
istuvaid jumalaid Poseidonit, Apollot ja Artemist. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali! Punaseks põletatud savipinnale maaliti figuurid musta läikiva värviga, detailid kraabiti sisse, kuid punasefiguurilisel vaasimaalil värviti tagapõhi mustaks, figuurid jäid punaseks, ning detailid maaliti musta värviga, peene pintsliga peale. Mille poolest erineb hellenistlik kultuur varasemast kreeka kultuurist? Sellepoolest, et senisest rohkem pandi rõhku toredusele, ehitati rohkem losse, teatreid ja muid avalikke hooneid. Nimeta hellenismi tähtsamaid keskusi! Aleksandria Egiptuses ja Pregamon Väike-Aasia poolsaarel. Nimeta hellenismiaja kuulsaid skulptuure! (3) * Samothrake Nike. * Pergamoni altar. * Milose Veenus. Etruski kunst (§ 15 Etruski kunst) 1) Kus ja millal levis etruski kultuur? Etruski kunst levis 8.-3. sajand e
Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. 4
alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid. 2. Joonia stiil - joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt - baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. 3. Korintose stiil - pigem iseloomulik hellenistlikule ajale. Ehituskunstis hakati suuremat rõhku panama toredusele, korintose stiilis kapiteele katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille
ja sinisega. Joonia stiil tekkis Väike-Aasias Joonia maakonnas. Sealt levis ta ka päris-Kreekasse. Võrreldes dooria stiiliga on joonia sambad saledamad ja enam kaunistatud. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud. Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas
suurepäraste skulptuuridega. 3) Erechtheion mitmest osast koosnev joonia stiilis ehitis, mille kuulsai m osa on nn karüatiidide koda. Karüatiid on naisekujuline sam mas 4) Parthenon akropoli tähtsaim ehitis, täiuslike m dooria stiilis peripteer. 8 x 17 sa m mast. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Se es oli kuulus Pheidiase Athena kuju. 4. sajandil e. Kr., hellenis mi ajal levis Kree ka kunst kaugele v äljapoole Kree ka piire. Senisest ena m pandi rõhku toredusele, ehitati rohke m losse, teatreid j m avalikke hooneid. T ähtsad kultuurikeskused olid Aleksandria Egiptuses ja Pergamon VäikeAasia poolsaarel. Mausolose hauamonument Halikarnassoses kõrgel nelinurksel alusel seisev sam mastest ümbritsetud hauakamber, katuseks astmeline püramiid, mille tipus on skulptuurigrupp neljahobusevankri ja Mausolose figuuriga. Oli 7 maail mai me hulgas. Siit tuleb s õna mausoleu m.
annaabi.ee 
